EESLI LUGU
K
ui Lillemüüja ühel ilusal suvehommikul lennujaama saabus, läks ta sealt kohe rongiga kesklinna. Rongijaamast tuli tal jalutada natuke mööda Rue du Progrès’d, läbida kiirel sammul botaanikaaed ja jätkata oma teekonda Rue Royale’il. Möödunud riigi ja põhiseaduse loomisele pühendatud monumentaalsest kolonnist, tekkis tal aga täiesti ootamatu soov teha üks ehtturistilik hobukaarikutuur. Mitte et ta poleks linna olulisemaid vaatamisväärsusi varem näinud – ehkki ta oli kohale tulnud lausa ookeani tagant, oli linn talle hästi tuttav. Lihtsalt väga palju aastaid oli möödunud sellest, kui ta siin viimati käis. Suurema vaevata leidis Lillemüüja üles koha, kus temasuguseid tegelasi ootasid hobukaarikud naeruväärses rõivas kutsaritega. Ta valis ühe, mille rakendis oli imelik eesli moodi hobune. Uurinud pahuralt kutsarilt – see oli end juba teist päeva väga halvasti tundnud – marsruudi kohta, maksis ta sõidu eest nõutud summa ja istus kaarikusse. Nad sõitsid alleelt välja, tegid tiiru enne raekojaplatsi
9