kas ta

LASTE TEEJUHT LOOMADE PUUKSUMAAIL MA

Nick Caruso ja Dani Rabaiotti Illustreerinud Alex G. Griffiths

See on puuksuraamat.

Just nimelt. Puuksutamisest. Tuntud ka kui puss. Peer. Kõhutuul.

Puuks ajab sind ilmselt naerma, sest selle hääl on nii naljakas. Puuksuhais on isegi naljakam – vähemalt mõnede inimeste jaoks. Aga kust need hääled ja haisud tulevad? Üks vastus on, et kui sa sööd ja jood, siis neelad koos toidu ja joogiga väikeseid õhulonkse. Õhk tuleb tavaliselt välja tagasi krooksuna, aga vahel hoopis puuksuna.

Teine vastus on, et kui su organism tegeleb söödud toidu seedimisega, tekitab see gaase, mis hakkavad su kõhus soolestikus kogunema ja tahavad välja saada!

Nii et su lihased pressivad gaasi välja – täpselt samamoodi nagu kakat. Kas oled kunagi kuulnud, et keegi ütleb, et tahab kõhutuult lasta? Kõhutuul on just täpselt õige sõna selle jaoks.

Kolmas vastus on, et sinu kehas elavad hästi väikesed olevused, keda kutsutakse bakteriteks. Kui oled söönud toitu, mida on raske seedida, siis tulevad bakterid sulle appi. Nad mugivad toitu suure isuga ja tekitavad selle käigus palju gaase, mis – jah, sa arvasid ära – tulevad välja puuksuna.

Oled ilmselt tähele pannud, et on olemas erinevaid puukse: mõned haisevad rohkem kui teised, mõned tulevad tihemini kui teised. See sõltub toidust, mida sööd, kui terve sa oled ja kui palju baktereid su kõhus elab.

Kui sa sööd köögivilju, nagu näiteks brokoli, oad või herned, või kui sa sööd piimatooteid – näiteks piim või jogurt, siis ilmselt avastad ennast hiljem päris korralikult kõhutuult laskmas. Taimede ja

piima seedimine võtab kaua aega ja kogu seedimise aja tekivad ka gaasid.

Mõni puuks ei haise eriti, sest see koosneb peamiselt lõhnatutest molekulidest, mille nimi on süsinikdioksiid. Aga kui sa sööd toite, mis on väävlirikkad, näiteks liha, siis muutub su puuks päris haisvaks.

Kui sa oled haige või mõne söödud toidu vastu allergiline, võib su organism samuti haisvat puuksu toota.

Ja vahel on nii, et sinu sees on lihtsalt rohkem baktereid kui teistes inimestes ning parim viis, kuidas sellest väikeste söödikute tekitatud gaasist lahti saada, on see tagumendi kaudu välja pressida (mis teeb sinust võimsa peerusauruse!).

Kas sa juba itsitad, sest oled lugenud nii palju kordi sõna „puuks“?

Väga hea! Puuksutamine ongi naljakas ja kui sul on kodus koer, siis juba tead, et loomade puuksutamine on supernaljakas.

Mõtle selle peale! Vaala puuks on ilmselt HIIGELSUUR, eks? Aga näiteks maopuuks? Või ämbliku oma? Kas kaheksajalg saab puuksu lasta? Kui saab, siis mis juhtub?

Kui oled selle raamatu lõpuni lugenud, tead sa väga hästi, kas need loomad puuksutavad või ei (ja saad teada rohkem kui sa üldse kunagi tahtsid teada ka selle kohta, miks ja kui palju nad puuksutavad):

hobune

tuhkur

šimpans

koer

papagoi

võrktiivaline putukas

ükssarvik

dinosaurus

gepard

kits

madu

heeringas

ämblik

salamander

kaheksajalg

lapsed

vaal

merilõvi

leemur

Kas arvad, et tead, kes neist teeb puuksu ja kes mitte?

Uurime välja …

See on hobune.

Kas ta puuksutab?

Jah! Hobustel läheb tükk aega, enne kui nad jõuavad kõik söödud taimed ära seedida, sest taimed on tehtud ainest nimega tselluloos ja seda on raske seedida. Aga hobuste kehas on palju baktereid, mis neid aitavad. Palju taimi + palju baktereid = palju-palju peeru. Hobused on ühed kõige sagedamini peeretavad loomad maailmas.

Ossa, kus lasi jälle!

See on papagoi.

Kas ta laseb puuksu?

Ei! Linnud ei peereta, sest neil ei ole kõhus gaase tekitavaid baktereid ja toit liigub nende kehast läbi nii kiiresti, et gaas ei jõuagi tekkida. Küll aga oskavad papagoid väga hästi hääli järele teha, mistõttu on nii mõnigi arvanud, et on kuulnud, kuidas papagoi puuksutab. Kuid tegelikult teevad nad seda häält kurguga, umbes nagu sina puristad puuksuhäält suuga.

sid a l Sa ksu! puu

Ei lasknud!