KATSED ALGAVAD 1. KATSE
Astronaudikandidaat, sa tegid hädamaandumise Kuule. Teie kolmeliikmeline meeskond pidi esialgse plaani kohaselt maanduma kuujaamas. Ent mehaaniliste probleemide tõttu oli teie kosmosesõiduk sunnitud maanduma 50 km sellest eemal. Maandumise käigus said kannatada nii kosmosesõiduk kui suur osa pardal olnud varustusest. Kuna teie ellujäämine sõltub kuujaama jõudmisest, tuleb nüüd välja valida retkeks olulisimad esemed. Heaks uudiseks on see, et Kuu pinnagraviK ATSED A LG AVA D
1
tatsioonis on teie liikumiskiiruseks 5 km/h. Halvaks uudiseks on aga see, et teie skafandri varudest piisab vaid kaheksaks tunniks. All on loetletud 15 eset, mis jäid maandumise järel terveks. Sinu ülesandeks on reastada need tähtsuse järjekorras meeskonna kuujaama jõudmise seisukohalt. Number 1 peaks olema tähtsaim, number 2 tähtsuselt teine ja nii edasi, seega number 15 on kõige vähem tähtis. Sul on kaks minutit. Palju edu!
●
tikutoos käeshoitav GPS-vastuvõtja 15 meetrit nailonköit kolm skafandri varuakut langevarjusiid kolm skafandri varukanistrit süsihappegaasi eemaldamiseks üks kast veetustatud toitu kolm skafandri varukanistrit hapnikuga tähistaeva kaart isetäituv päästeparv magnetkompass 20 liitrit vett, mida saab juua skafandri erilise ava kaudu. kaks käsipeeglit Esmaabikarp, mis sisaldab meditsiinilist kleeplinti, kääre jms. päikesepatareidega FM-raadiosaatja-vastuvõtja
2
K A S SINUST VÕIKS S A A DA A STR O N AUT ?
● ● ● ● ● ● ● ● ● ● ● ● ● ●
2. KATSE Tänu oskuslikule tähtsuse järjestamisele jõudis teie astronautide rühm tervelt kuujaama. Järgmise päeva ülesandeks on juhtida kuupinna uurimissõiduk geoloogiliselt huvipakkuvasse piirkonda, et koguda sealt väärtuslikke kivimiproove. Tavaliselt võtaks sihtmärgini jõudmine üheksa tundi, kui keskmiseks kiiruseks on 72 km/h. Kuna päevavalguse tunnid on piiratud, pead jõudma sinna varem. Kui kaua kuluks sinna sõitmiseks aega siis, kui reisite 8 km/h kiiremini? Õige vastuse väljaarvutamiseks on sul üks minut. Kalkulaatorit ei tohi kasutada. Su rühma neli liiget on teinud oma pakkumised, mis on esitatud all vastustes a–d. Milline vastus on õige? a) 8 tundi ja 48 minutit b) 7 tundi ja 50 minutit c) 8 tundi ja 6 minutit d) 8 tundi ja 53 minutit
K ATSED A LG AVA D
3
3. KATSE Tubli töö – su rühm jõudis õigeaegselt geoloogilisse uurimispiirkonda. Kahjuks on uurimissõiduki tagaosas olev kraana katki ja sellega ei saa kive tõsta, seega tuleb su ehitada tõstevahend. 1. Kumb konstruktsioon on kasulikum 400 kg tõstmiseks?
a) 1 b) 2 c) Vahet pole. 2. Juhtimiskeskus käib kraana parandamiseks välja variandi, mis eeldab üleskeeratava mootori ehitamist. Nad on sulle saatnud süsteemi diagrammi (all). Ratastel 1 ja 2 on sama raadius. Kui kiiresti pöörleb ratas 2, kui keerata ratast 1?
a) b) c) d) 4
Sama kiiresti kui ratas 1. Kiiremini kui ratas 1. Aeglasemalt kui ratas 1. Ratas 2 ei pöörle.
K A S SINUST VÕIKS S A A DA A STR O N AUT ?
Vastused 1. katse Õige järjestus: 1. Kolm skafandri varukanistrit hapnikuga – neid läheb vaja nii hingamiseks kui skafandris rõhu säilitamiseks. 2. Kolm skafandri varukanistrit süsihappegaasi eemaldamiseks – nendeta tekiks süsihappegaasimürgitus, mis põhjustab teadvuse kaotust ja viimaks surma. 3. Kolm skafandri varuakut – ilma energiata lõpetavad skafandri jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid töö, põhjustades kiiret ülekuumenemist, veekaotust ja kurnatust. 4. 20 liitrit vett – väljahigistatud vedeliku asendamiseks, kuna rännak on füüsiliselt pingutav. 5. Tähistaeva kaart – peamine navigatsioonivahend: tähtkujud on Kuu taevas samad kui Maa peal. 6. Päikesepatareidega FM-raadiosaatja-vastuvõtja – kuigi seda ei saa skafandri sees kommunikatsioonisüsteemiga ühildada, saab seda kasutada päästemeeskonnaga suhtlemiseks morsekoodi abil, kasutades kandesignaali (tegevusulatus on küll piiratud). 7. Kaks käsipeeglit – veel üks signaalimis- ja kommunikatsiooniviis, mis on eriti kasulik siis, kui rühm peab jagunema. 8. Langevarjusiid – saab kasutada erinevateks hädapärasteks lahendusteks (nt rippkanderaamina liikumisvõimetu rühmaliikme transpordiks või kotina, kuhu panna asju) või lisakaitsena päikesekiirte eest. 9. 15 meetrit nailonköit – kasulik takistustest ülepääsemiseks või hädapäraste konstruktsioonide materjalina. 10. Esmaabikarp – kuigi enamikku ravimeid pole võimalik skafandrit kandes manustada, võivad kleeplint, käärid ja muu selline olla kasulikud hädapäraste konstruktsioonide ehitamisel.
K ATSED A LG AVA D
5
11. Isetäituv päästeparv – raske kanda (kuigi kaal pole suur probleem, kui gravitatsioon on kuus korda nõrgem kui Maal), kuid kasutatav kanderaamina. Järgmised esemed võivad olla mistahes järjekorras – selle ülesande puhul pole neist erilist kasu. 12. Käeshoitav GPS-vastuvõtja – Kuu peal ei võta see vastu GPS-satelliitide nõrku signaale ning isegi kui võtaks, on vahemaa nõnda suur, et triangulatsioonimeetodiga, mille põhjal asukohta määratakse, poleks tulemused täpsemad mõnekümnest kilomeetrist. 13. Magnetkompass – Kuu magnetväli pole polaarne, seega kompass ei tööta ja sellest pole nagiveerimisel abi. 14. Üks kast veetustatud toitu – seda pole skafandris olles võimalik tarbida. 15. Tikutoos – kasutu, kuna Kuul pole hapnikku ja tikud ei sütti.
2. katse c) 8 tundi ja 6 minutit
3. katse 1. a) Konstruktsioon 1 on parem. Sedasorti topeltplokiga tekitad raskuse tõstmiseks piisavalt jõudu. 2. a) Sama kiiresti kui ratas 1.
KATSETE JÄRELARUTELU Palju õnne, sooritasid just esimesed katsed teel astronaudiks saamisele. Kõik need küsimused pärinevad Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA – European Space Agency) ülirängast valikukatsete programmist, millega värvatakse uusi astronaute. 6
K A S SINUST VÕIKS S A A DA A STR O N AUT ?
Kuidas sul esimene katse välja tuli? Kas su rühm oleks ellu jäänud? See stsenaarium peab proovile panema kandidaadi olukorra analüüsimise võimet ja otsuste langetamise oskust – mõlemad on astronaudi jaoks kosmose ettearvamatus keskkonnas üliolulised. Esemete järjekord ei pea olema täpselt sama, kui suutsid loogiliselt ja kriitiliselt mõelda ning kiiresti otsuseid langetada. Kas panid teise katse käigus tähele, et ajapiirang muutis probleemi lahendamise raskemaks? Küsimus paneb proovile astronaudi peastarvutamise võime ja üldised matemaatilised oskused. Mõnikord jääb astronautidele arvutuste tegemiseks vaid sekundi murdosa, kui välised tegurid nõuavad missiooniplaani kohandamist. Isegi kui astronaut ei tea täpset numbrit või vastust, üritab ta kiiresti olukorda hinnata. Hinnangu täpsus võib pingelises olukorras otsustada kosmoses ellujäämise või hukkumise. Kas panid kolmandas katses mõlema vastusega täppi? Tehnilised oskused ja võime olukorda vaimusilmas ette kujutada on iga astronaudi jaoks olulised. Missioonid nõuavad astronautidelt sageli, et nad käsitseksid või parandaksid varustust, mida nad selgelt ei näe, ning pealegi tuleb seda teha mikrogravitatsiooni tingimustes, mis mõjutab nende meeli, kuna kaaluta olekus pole selge, kus on „all“ või „üleval“. Need pole muidugi ainsad oskused, mida astronaut vajab ihaldatud kosmosemissioonile pääsemiseks. Et astronautide valikusõelast ja väljaõppest edukalt läbi tulla, peavad kandidaadid ilmutama juhtimisoskust, hiilgavat meeskonnatööd, head mälu, keskendumist, nägemistaju ja võõrkeeleoskust (eriti vene keele), kuid ka eritöö- ja tehnilisi oskusi, samuti head tervist ja füüsilist vormi, kui loetleda vaid mõningaid vajalikest võimetest. Kokkuvõtvalt peab astronaut toime tulema paljude rollidega: olema piloot ja reisija, arst ja patsient, teadlane ja katsealune, suunaja ja kuulaja.
K ATSED A LG AVA D
7
SISSEJUHATUS
See teos on käsiraamat, mida minagi vajanuks, kui astronaudiks kandideerisin. Astronaudiks olemine on erakordne amet. Hinnanguliselt on maailmas elanud 100 miljardit inimest, kuid kosmoses on neist (selle raamatu kirjutamise seisuga) käinud vaid 557. Kuigi sageli unistuste töö, on see üks vähimate vabade ametikohtadega ala. Mina kandideerisin 2009. aastal koos tuhandete teistega, kuid sihile jõudis meist vaid kuus. Ning see oli esimene Euroopa astronautide valikusõel kümne aasta järel. Ülikoolis ei saa astronaudiks õppida. Karjäärinõustaja ei oskaks siin soovitada mingit vettpidavat eduteed – seda lihtsalt ei ole. Aga kuigi astronaudiks saamine pole lihtne – tõesti, see on raskeim asi, millega olen elus toime tulnud –, pole samas kunagi leidunud paremat aega kosmoseränduriks saamiseks. Meid ootavad ees erakordselt huvitavad missioonid Kuule, Marsile ja vahest kaugemalegi. Meie tehnoloogia areneb üha kiiremini, nagu ka teadusvaldkond, mis uurib pikkade kosmoselendude mõju inimesele. Tänu rahvusvaheliste kosmoseagentuuride ja erakätes kosmoselennufirmade tihedale koostööle võib kosmosesse peagi jõuda rohkem inimesi kui kunagi varem. Selle raamatu sihiks on hajutada astronautide valiku- ja väljaõppega seotud müüdid ning selgitada kandidaatidele katsete näitel, mida läheb tänapäeval astronaudiks saamiseks vaja. See põhineb suuresti viimati läbiviidud ESA astronautide valikusõela etappidel ja kriteeriumidel, nagu ka sellele järgnenud väljaõppeprogrammidel. 8
K A S SINUST VÕIKS S A A DA A STR O N AUT ?
Pooleldi eksam ja pooleldi käsiraamat, sisaldab see raamat mõistatusi, katseid ja harjutusi, mida teevad ESA astronaudid enne rahvusvahelise kosmosejaama (ISS – International Space Station) missioone. Ühtlasi võetakse vaatluse alla tulevased võimalikud astronautide valikukatsed pikemateks missioonideks Kuule, Marsile ja kaugemale. Raamatus on neli osa ja see hõlmab ESA valikusõela etappe: ● ● ● ●
1. etapp: põhioskused; 2. etapp: lisaoskused; 3. etapp: meditsiinilised katsed; 4. etapp: tööintervjuu.
Esimeses osas pead toime tulema astronautide valikusõela vahest kõige keerukama etapiga. Siin pannakse proovile paljud põhioskused, mille puhul astronaudid peavad ilmutama suurt võimekust. Põhioskused on (sageli mittetreenitavad, kuigi harjutades võid neis küll veidi paremaks saada) erivõimed, mida on samas lihtne mõõta: katsed puudutavad nägemistaju, nägemismälu, matemaatikat, keskendumist ja psühholoogilist profiili. Teises osas vaadeldakse astronautide valikuprotsessi muid etappe. Siin tutvustatakse sulle astronaudiks saamise karme valikukriteeriume – kehalisi, psühholoogilisi ja üldisemaid. Võid vastata küsimustele 2008. aasta ESA astronautide valikusõela kandideerimisavaldusel ning saada teada, mida ESA võimalikelt kandidaatidelt ootab. Kolmandas osas – siin oled osutunud juba valituks – algab astronaudi väljaõpe. Tavaliselt nõuab selle läbitegemine aastaid ning see puudutab mitmesuguseid inimkäitumise ja soorituse valdkondi. Siin kontrollitakse sinu lisaoskusi. Eelkõige mõeldakse nende all isiksuseomadusi, mis võimaldavad sul teistega hästi läbi saada. Ülesannete hulka kuuluvad meeskonnatöö harjutused, ellujäämistreening, kosmosekõnni (sõidukiväline tegevus ehk EVA – extravehicular activity) õppimine, suhtlus- ja keeleoskus, ettevalmistumine eluks ja tööks mikrogravitatsioonis. SIS SE JUH AT US
9
Neljandas osas heidame pilgu tulevikku ning uurime ebatavalisi väljakutseid ja nõudmisi astronautidele pikemate missioonide kestel Kuule, Marsile ja kaugemalegi. Vaatleme mõningaid huvitavaid eraldatuse eksperimente, mida on Maal tehtud tulevaste kosmoselendude simuleerimiseks, nagu Mars-500 (vt lk 224), kus kuus meeskonnaliiget elasid 520 päeva kosmoselaeva maketis ja suhtlus välise maailmaga oli väga piiratud. Raamatus on ka kaks värvifotodega lisa. Esimesel on kujutatud ellujäämistreeningut ja programmi nimega CAVES1, millega astronaute valmistatakse ette kosmosesse minekuks. Teisel näidatakse edasijõudnute missiooniväljaõpet, nagu neutraalse ujuvuse treening, NEEMO2, tsentrifuugitreening ja null-g treening. Kui sinagi ihkad astronaudiks saada, siis loodetavasti on see raamat kasulik, väljakutserohke ja lõbus. Aga ka need, kellele piisab elust meie kaunil koduplaneedil, suudavad loodetavasti nautida keerukate katsete ja menetluste kirjeldusi. Iga mehitatud kosmosemissioon nõuab lennujuhtimiskeskuse maapealse meeskonna laiapõhjalist toetust. Sama kehtib ka selle raamatu kohta – see on paljude inimeste koostöö tulemus. Minu kaasautoriteks olid siin paljud ESA astronautide väljaõpetajad ja endised ESA astronaudid. Nende hulka kuuluvad (juhuslikus järjestuses) psühholoogid, EVA-instruktorid, astronautide valiku ja treeningu koordinaatorid, lennujuhid, arstid, juhtimise ja meeskonnatöö eksperdid, ellujäämisinstruktorid, kommunikatsioonieksperdid, robootika ja kosmosesõiduki juhtimise instruktorid, tsentrifuugioperaatorid, keeleteadlased, IT- ja tegevjuhid, teadlased ja aeronautikainsenerid. Kõiki neid, kelle erakordse pühendumuseta jäänuks see raamat sündimata, olen nimeliselt maininud ja tänanud „Tänuavaldustes“.
1
2
10
Lühend nimetusest Cooperative Adventure for Valuing and Exercising human behaviour and performance Skills. Sõna caves tähendab inglise keeles „koopaid” ja see pole juhuslik kokkulangevus, kuna õppeprogrammi viiakse läbi koobastes Sardiinia saarel. Lühend nimetusest NASA Extreme Environment Mission Operations.
K A S SINUST VÕIKS S A A DA A STR O N AUT ?
KUIDAS RAAMATUT KASUTADA Raamatu iga osa hõlmab hulganisti erineva raskusastmega astronaudikatseid. Mõistatuste ja küsimuste järel on esitatud nende vastused koos punktilugemissüsteemiga, mille abil võid võrrelda oma tulemusi tegelike astronautide sooritustega. Subjektiivsemaid ja otsi lahtiseks jätvaid vastuseid on selgitatud põhjalikumalt. Märkus. Palun loe iga küsimus hoolikalt läbi, enne kui hakkad vastama. Astronaudid peavad ilmutama erakordset täpsust üksikasjades. Sageli on vigade põhjuseks mitte oskamatus, vaid suutmatus mõista, mida tegelikult küsitakse. Iga selle raamatu osa sisaldab ka astronaudiks saamise üldisemat taustteavet, ning kolmanda osa kastid tähistusega „Astronaudi põhitõed“ rõhutavad asjakohaseid oskusi ja tehnikaid. Nüüd pole mul jäänud öelda muud kui – õnn kaasa! Kas sinus on kosmose jaoks piisavalt sisu? Kohe saad teada, sest stardiloendus juba käib: 5…4…3…2…1!
SIS SE JUH AT US
11