Minu teoste sünd
Koos elu teise poole algusega kujunes välja läbikäimine alateadvusega. See töö venis vägagi pikale, ja alles umbes kahekümne aasta pärast olin ma nii kaugel, et suutsin oma imaginatsioonide sisust mõnevõrra aru saada. Kõigepealt pidin ma määratlema mingi ajaloolise rea, mis ennetas mu sisemisi katseid – see tähendab, ma pidin vastama küsimusele: „Millised on mu ajaloolised eelkäijad?” Muul moel poleks mul õnnestunud kusagil ja millalgi leida tõestust oma ideedele. Selles mõttes kujunes kohtumine alkeemiaga otsustavaks sündmuseks, sest alles alkeemia kaudu selgusid mulle ajaloolised põhialused, mille puudumist ma olin seniajani kahetsenud. Analüütiline psühholoogia kuulub põhimõtteliselt loodusteaduste valda, kuid sõltub rohkem kui ükski teine teadus uurija subjektiivsusest. Just seepärast, et vältida jämedate vigade tõenäosust otsustustes, vajab see rohkem kui teised teadused ajaloolis-dokumentaalseid paralleele. Ajavahemikus 1918–1926 tegelesin tõsiselt gnostikutega, sest ka nemad olid kohtunud alateadvuse ürgmaailmaga. Nad olid tegelnud selle sisu ja piltidega, mis ilmselt olid tungide maailmaga kontamineerunud. Kuidas nemad neist kujunditest aru said, seda on raske ütelda, sest säilinud teated on äärmiselt napid, pealegi võlgneme nendegi eest tänu enamasti gnostikute vastastele, kirikuisadele. Pole aga tõenäoline, et neil oleksid olnud mingidki psühholoogilised kontseptsioonid. Oma käsitluses olid gnostikud minust liiga kaugel, mul oli raske tunnistada oma sidet nendega. Traditsioon gnoosise ja oleviku vahel näis minu meelest katkenud olevat, ja kaua aega polnud mul võimalik leida silda gnostitsismist – või uusplatonismist – oleviku juurde. Alles siis, kui ma hakkasin alkeemiast aru saama, jõudsin ma äratundmisele, et just alkeemia kaudu toimib teatud ajalooline ühendus gnostitsismiga, et alkeemia abil on loodud järjepidevus mineviku ja oleviku vahel. Juurtega keskaja natuurfilosoofiasse ulatuv alkeemia oligi sillaks, mis ulatus ühe otsaga minevikku, nimelt gnostitsismi, ja teise otsaga tulevikku, moodsasse alateadvuse psühholoogiasse. Viimasele pani aluse Freud, kes võttis gnostikutelt üle nende klassi-
186