Me võime näidata teed, aga mida selle tee peal võib saavutada, sõltub ainult sellest, kes seda mööda läheb. Joogi Ramatšaraka
Eessõna Pole saladus, et inimeste nägemine muutub üha halvemaks. Selles väikeses raamatus püüame üksikasjalikult kirjeldada, mis seda põhjustab ja kuidas saaksime selle hädaga toime tulla. Püüdsime mitte ainult esitada joogide seisukohti selle probleemi põhjuste osas, vaid ka näidata, kuidas ja mil määral langevad nende seisukohad kokku mõnede lääne õpetlaste omadega. Nii kohtuvad neil lehekülgedel Ida ja Lääs, kellede vaimsuseid püütakse viimasel ajal esitada kui omavahel sobimatuid. Aga siin ulatavad nad üksteisele sõbralikult käe, et üheskoos parandada inimkonna halba ja üha halvenevat nägemist. Püüdsime rääkida lihtsas keeles, millest kõik aru saaksid, sellise erilise valdkonna nagu silmaarstiteaduse kõige keerulisematest küsimustest. Kui nägemine on teile kallis, ärge laske mööda võimalust seda aidata. Ärge öelge, et teil pole selleks aega! Pidage meeles: kes tahab olla terve, see leiab ka selleks vajaliku aja! Joogi Ramanantanta
Tõed silmade kohta 1. Kõik, mis on kasulik kehale, on hea ka silmadele. 2. Kehale sobivad harjutused mõjutavad hästi ka silmi, kuid silmade jaoks pole neist harjutustest küllalt. Neile on vaja veel lisaks nende endi harjutusi. 3. Harjutused silmadele tugevdavad ja arendavad nägemist ainult sel juhul, kui teha neid süstemaatiliselt – iga päev ja isegi mitu korda päevas. Tervise, sealhulgas ka silmade tervise taastamiseks on vaja palju aega. Aga kes tahab olla terve, see leiab selle aja. 4. Silmade väsimine on üks kogu keha väsimise väljendumistest. Nagu iga elund, vajavad ka silmad puhkust. Silmade võime töötada eeldab, et need saavad ka puhata. Puhkamine on neile psüühika lõdvestamine, harjutused ja uni. Kui nendega on kõik korras, taastuvad ja tervenevad silmad ise. 5. Kõigi nägemishäirete põhjuseks on psüühika pingulolek ja silmade liigne pinge. Ideaalne nägemine omandatakse ainult lõdvestudes. Kui tahate tagasi saada tervet nägemist, siis lõdvestuge ja olge kogu aeg rõõmus. Tehke see oma elu normiks. 6. Päikesevalgus ja suletud silmadega musta välja nägemine on kaks terve nägemise taastamise ja säilitamise võimsat vahendit. 7. Prillid on ofitsiaalse silmaarstiteaduse jõuetuse ja abituse näitajad. Need muudavad teie nägemise aja möödudes veelgi halvemaks. Seepärast, kui tahate prillid eest võtta, siis tehke seda. Pidage meeles, et kogu erinevus karkude ja prillide vahel on selles, et kargud ei saa enam käimist kahjustada, aga prillid rikuvad nägemist kogu aeg ja parandamatult. 8. Silmad pole lihtsalt nägemiselundid ja mitte ainult „hinge peeglid“, vaid ka sellised töövahendid, mille abil võime suunata oma meeleolu. Need on hingeseisundi peened reguleerijad. Kontroll oma pilgu üle on kontroll kogu psüühika üle. Kui te juhite oma nägemist, võite juhtida mitte ainult ennast, vaid ka teisi inimesi. 9. Silmade ilu pole nende värvimises, vaid need on inimese hingelise ilu ja vaimse rikkuse väljendajad.
Om shanti! § 1. NÄGEMISE TÄHTSUS Silmad … Kas paljud mõistavad seda rolli, mida silmad meie igapäevaelus mängivad ja kas teavad paljud, mida ja kuidas on vaja selleks teha, et silmad oleksid terved? Kahjuks võib sellele küsimusele kindlalt vastata, et ei tea. Vaid vähesed teavad, et muljete hulgas, mida me võtame oma tajumiselunditega väliskeskkonnast vastu, on nägemismuljetel eriti tähtis osa, kuna kolm neljandikku informatsioonist, mis jõuab meie ajusse, tuleb sinna just silmade kaudu. Niisiis on arenenud, kultuursele inimesele nägemise kaotamine asendamatu, rääkimata selle tõttu tekkivatest elukondlikest ebameeldivustest. Kuid liiga paljud teist, kes ei tea, mida ja kuidas tuleb teha terve nägemise säilitamiseks, tegelevad iga päev süstemaatiliselt just sellega, et rikuvad oma nägemist. Enamus meist kuritarvitab oma silmi. Neile ei anta üldse puhkust, pingutatakse üle ja neist ei hoolita, vastutustundetult unustades, et silmade töö ei katke ärkvel olles sekundikski ja et kõik nendega vastuvõetav antakse selle mõtestamiseks edasi ajule. Aru saada, miks meie nägemine halveneb, pole raske. Aga kuidas seda vältida?
§ 2. Kuidas nägemist hoida Lapsed keerutavad ja liigutavad terve, loodusliku instinkti mõjul lakkamatult oma silmi ja kõik läheb hästi kuni ajani, kui sellesse segavad ennast täiskasvanud: „Ära pöörita silmi!“, „Ära keeruta!“, „Ära siputa!“, „Ära hüple!“. Jah, meie, täiskasvanud, oleme väga mõistlikud. Me mitte ainult et ise pöörame alati pead, et näha eset, mis ei asu otse meie pilgu ees, võttes sellega oma silmadelt ära kasulikud ja neid tugevdavad liigutused, vaid sunnime ka lapsi endid kõiges jäljendama, juhindudes valedest esteetilistest kaalutlustest või lihtsalt oma harimatusest, kartes, et laps hakkab ehk kõõrdi vaatama. Seejuures võiksid paljud inimesed, kes kannavad prille, kahekolme, maksimum kuue kuuga taastada täielikult oma silmade tervise, kui nad oleksid küllalt kannatlikud ja ütleksid otsustavalt „ei!“ oma laiskusele ning näivale hõivatusele ja teeksid kogu selle aja vältel vastavaid harjutusi. Saab ju alati asendada loomulike nägemist tugevdavate liigutuste puudust teadliku harjutuste tegemisega. Peale allpooltoodud harjutuste regulaarset tegemist võime ju kogu aeg treenida oma silmi isegi endi igapäevases ümbruses, vaadates
kaugele ja jälgides liikuvaid objekte: inimesi tänaval, mööduvaid autosid, teeviitasid (kui sõidame ise autoga) jne. (Muuseas näivast hõivatud olemisest. Ärme unusta, sõbrad, et „hõivatud“ inimese elu on selle poolest rumal, et ta ei tee terve päeva vältel midagi mõistlikku, kuid tal pole kunagi aega. Seda liiki inimeste kohta öeldakse „Agni-joogas“: „Hoiduge nende eest, kellel pole aega. Vale hõivatus viitab kõigepealt inimese oskamatusele kasutada oma väärtuslikku aega. Sellised inimesed võivad täita ainult algelisi tööülesandeid. Neid on võimatu tõmmata kaasa midagi uut looma. … Räägime siin tühistest loodritest ja rumalatest inimestest, kes tegelikult ei lase ise endil elada. Nad on hõivatud, muretsevad kogu aeg oma töö pärast ja on tähtsust täis nagu kalkunid. Arvestades seda, kui palju kahju teeb suitsetamine, on nad oma töökohal selle mõjul kogu aeg uimased. Nad ei leia aega isegi kõige edasilükkamatute toimetuste jaoks, olles oma rumalusest valmis jätma tegemata isegi enda jaoks kõige olulisema.“ Autori märkus.) Meie päevil hakkab nägemine keskeas reeglina halvenema. Niinimetatud „vanainimese nägemist“ ja bifokaalsete prillide kandmist peetakse meil loomulikuks. Kuid „vanainimese nägemise“ järel võivad ilmneda sellised ebameeldivused nagu nägemise enneaegne nõrgenemine, valud peas või silmades. Võib karta isegi hallkae või glaukoomi teket ja vajadust kirurgilise operatsiooni järele. Siiski on palju inimesi, kes elavad 90-100 aastaseks ja on säilitanud hea nägemise. Proua Corbett ütleb, et vanaema Reinholds, kes oli kinonäitleja ja tema õpetaja, säilitas 94 eluaastani terava nägemise ja mõistuse ning ei kasutanud üldse prille. See pole ime. Vanus ei tee nägemist nõrgemaks, sest aastad on aja, mitte nägemise mõõdupuu. Eluiga on ainult eneseõigustus, et varjata tegelikult inimese selliseid harjumusi, mis põhjustavad tema nägemise halvenemist. Kui teie silmad kaotasid oma loomuliku teravuse, siis juhtus see vaid sellepärast, et te ei tea, kuidas soovimatuid muutusi vältida. Kuid mitteteadmine ei takista halbade, lammutavate protsesside kulgemist. Seejuures on võimalused nägemise parandamiseks ja täiustamiseks olemas igal inimesel, ükskõik kui vana ta on. Joogide arvates on ainult üks tee võitlemiseks ajaga; see on igapäevane tegutsemine. Iga tunni jooksul toimub vaimu juhtimisel keha ja meele täiustumine. Te peate mõistma, et silmad pole oma arengut lõpetanud, vaid on arenevad elundid, sõltumata sellest, kas olete täiskasvanu, laps või vanake. Need on paindlikud, dünaamilised ja on alati valmis muutuma. Meie võimuses on teha nii, et see
muutumine oleks areng, mitte halvenemine. Osaliselt sõltub teie silmade seisund edaspidi muidugi nende minevikust, kuid teil tuleb meeles pidada, et suurem osa sellest sõltub siiski teist endist. Kasutage nii joogasüsteemist kui ka kõigist teistest süsteemidest kõike, mida te peate oma harjunud eluviisist lähtudes enese jaoks vastuvõetavaks. Kui hea nägemine on teile kallis, siis muutke oma harjumusi ja võtke sellest süsteemist või neist süsteemidest kõik, mida need suudavad teile anda. Ärge lükake seda edasi homse peale! Alustage oma silmade eest hoolitsemist kohe, alates tänasest päevast. Olge kannatlik; selleks, et parandada oma nägemist, on vaja palju aega. Kuid Loodus ei vea teid kunagi alt. Esimesi edusamme tunnete küllaltki kiiresti. Hoolitsege oma silmade eest ja edu, mida saavutate, teeb teile rõõmu. Silmade aitamiseks tuleb hoolitseda toitumise, vereringe, lihastoonuse ja rahuliku meeleseisundi eest. Loodus toetab teid. Pidage meeles, et silmad taastuvad ja ravivad end ise ja see lisab teile entusiasmi ning energiat. Laskumata algul üksikasjadesse, tutvume silmade ehitusega ja jälgime, kuidas need töötavad, et hiljem mõista, kuidas tuleb oma silmadega käituda. Ütleme ka mõne sõna nägemise õigest ja ebaõigest kasutamisest ja tutvustame teile harjutusi, mis aitavad normaalset, tervet nägemist alles hoida. Tuletame meelde, et nii nagu alati, tegeleme teooriaga ainult vajaduse korral, selleks, et näidata, et meie vaated asjale pole väljamõeldis paberile panemiseks või aja viitmine, vaid selge süsteem, mis on kooskõlas Loodusega ja selle poolt meile dikteeritud. Nii et olgu teil kannatust lugeda ja sellest teooriast aru saada ning alles hiljem otsustage, milline on joogide teooria väärtus.
§ 3. Põhilised andmed nägemisest Mida peab nägemisest teadma? Nägemise esimene seadus on silmade liikumine. Kui silm liigub, vahetab asukohta, ta näeb. Edaspidi pöördume veel korduvalt selle mõtte juurde tagasi. Üksisilmi ühte kohta vaatava silma nägemisvõime nõrgeneb. Seepärast ei vaata normaalne silm kunagi ainiti, vaid säilitab alati võimaluse liikuda ja liigub pidevalt. Silm on samamoodi huvitatud valgusest nagu aju. Silma töö on rajatud kõrvutamisele ja eristamisele, erinevuse nägemisele musta ja valge, heleda ja tumeda, lähedase ja kauge, suure ja väikese, sirge ja kõvera, ruudukujulise ja ümmarguse, kõrge ja madala jne. vahel.
Mõte sellest, nagu annaks silmalihaste pikka aega kestev lõdvestamine neile puhkust, et hiljem oleks võimalik neid täisväärtuslikult kasutada, on täiesti vale. Silmad on loodud nägemiseks ja kui need on avatud, aga ei näe, siis ainult sellepärast, et nad asuvad sellise pinge all ja neil on nii suur refraktsiooni anomaalia, et nad ei suuda näha. (Hiljem kohtute veel korduvalt selle terminiga. Refraktsiooni all mõeldakse valguskiirte murdumist silma optilises süsteemis.). Lähedalasuvate objektide nägemine, kuigi seda tehakse silmalihaste abil, pole silmale rohkem koormav kui kaugemalasuvate nägemine, mida tehakse neid rakendamata. Lihaste tarvitamine ei pea tingimata väsitama. Mõned inimesed võivad ilma väsimata tundide kaupa jooksta. Mõned linnud magavad, seistes ühel jalal. Nende varbad pigistavad tugevasti kõikuvat oksa, kuid seejuures lihased pideva pinguloleku tõttu ei väsi. Silm on töö järele “ahne“ ja töö on talle parim puhkus, aga seda tingimusel, et te oma silmadega oskate vaadata. Igasugune väsimuse või suutmatuse ilming silmades on kas selle tunnus, et te ei loonud oma silmadele vajalikke töötingimusi või, mis on tunduvalt tõsisem, et te ei oska vaadata, ei oska oma silmi õigesti kasutada. See näitab, et teie vaatamisharjumused on vigased. See ongi peamine põhjus, miks teie nägemine pole mitte ainult halb, vaid kui te ei muuda oma vaatamisharjumusi, (millest räägime siin raamatus) muutub edaspidi veelgi halvemaks. Nägemine on tunnetamine. See sarnaneb kuulmisele, haistmisele ja näljale. Kuidagi neid oma soovi järgi juhtida, reglementeerida, nagu te juhite oma käte, jalgade või sõrmede liigutusi, ei saa; te kas näete või ei näe. Kuid tahaksime juba sellel leheküljel aidata oma lugejatel aru saada, et psüühika ja nägemise vahel on side. Selgitame seda, võttes uuesti näitena nälja: te ei saa otsustada, kas tahate olla näljane või mitte, kuid kujutluse jõuga saate selle tunnetuse eneses välja kutsuda, kujutledes näiteks värskelt küpsetatud leiba ja meenutades selle lõhna, kui sellele on määritud võid, mis sulab leivatükil ja leivas on veel ahju kuumust. Niisugused mõttekujundid, kui need on küllalt eredad, tekitavad tunde, mille mõjul võib teil sülg suhu hakata tulema. Täpselt samuti võite te mõttekujundite abil arendada ka oma nägemist. Tehke selline lihtne katse: istuge mugavasti ja vaadake rahulikult, ruttamata mõnda teile hästi tuttavat eset, mis asub teist nii kaugel, et te ei suuda seda selgesti näha. Nüüd aga sulgege silmad ja pange peopesad silmade ette. Kutsuge oma meeles välja selle eseme kujutis, vaadelge mõttesilmaga tähelepanelikult selle seda külge, mis on antud hetkel
teie poole pööratud, pidage kõik selle üksikasjad meeles ja seejärel avage ilma mingit pinget tundmata silmad, suunates need vabalt sellele esemele. Võib-olla imestate, kui selgesti ja täpselt on see teile nüüd nähtav. Kuid imestada pole siin millegi üle: see on lihtsalt psüühika ja nägemise vahelise sideme seaduse toime. Selle seaduse põhjal on nii, et mida suurem on meie kujutluse jõud, mida parem mälu, seda parem on ka meie nägemine ja vastupidi. Ei öelda asjata: „Meelde jätta oskab see, kes oskab olla tähelepanelik; ta oskab näha, sest vaadata ja näha pole kaugeltki üks ja sama“.