Issu mlp loojangukuma

Loojangukuma tähetund Kohandanud Perdita Finn

See raamat on väljamõeldis. Nimed, tegelased, paigad ja juhtumised on autori kujutlusvõime viljad. Sarnasused tegelike sündmuste, kohtade või isikutega, olgu nad siis surnud või elus, on juhuslikud.

HASBRO ja selle logo MY LITTLE PONY ning kõik sellega seotud tegelased on Hasbro kaubamärgid ning neid kasutatakse loa alusel. © 2016 Hasbro. Kõik õigused kaitstud.

Tõlkija Kärri Sõelsepp

Leah’le ja Joannale – mu esimestele ja suurimatele ponifännidele

SISUKORD ✶ ✶ ✶ PEATÜKK 1 Päiksekiir... või siis mitte 1 PEATÜKK 2 Torm silmapiiril 9 PEATÜKK 3 Välk lööb sisse 21 PEATÜKK 4 Roheline tuli 37 PEATÜKK 5 Salaja tehtud 47 PEATÜKK 6 Torm köögis 55 PEATÜKK 7 Katastroofi kondikava 65 PEATÜKK 8 Loojangukuma tõelised värvid? 75

PEATÜKK 9 Pärast tormi 89 PEATÜKK 10 Selgest taevast 95 PEATÜKK 11 Päästa, mis päästa annab 105 PEATÜKK 12 Kuldne võimalus 113 PEATÜKK 13 Peast Roosa 125 PEATÜKK 14 Pea püsti! 135 PEATÜKK 15 Loojangukuma särab 149 PEATÜKK 16 Teispool vikerkaart 159

1

Päiksekiir... või siis mitte ✶✶ ✶ Kenterloti keskkooli saginat täis koridorides tunglesid õpilased klasside poole. Nad hõikasid oma sõpru, kritseldasid kiiruga kodutöödesse viimaseid vastuseid ja võtsid kappidest õpikuid. Kohe-kohe kutsub kell nad esimesse tundi. „Terekest, pliksid!” hüüdis Õunarüüp keemiatundi suunduvate sõprade juurde

1

kapates. „Olete kõik suureks kontrolltööks valmis?” „Mina pabistan hirmsasti,” tunnistas Võbelus huulde hammustades.

Vikerkaaresööst naeratas talle julgustavalt. „Pea lihtsalt meeles, mida me koos õppisime, ja sul läheb hästi! Harjutamine on ju põhiline. Trenn on tehtud ja nüüd oleme võistluseks valmis. Eks?” „Täpselt nii,” oli Roosa nõus. „Täpselt nagu kokkamisega. Veidi seda, veidi teist, ja põmaki – kreemimuffinid!” Ta itsitas. „Rahu nüüd, partner,” ütles Õunarüüp. „Plahvatusi katsume keemias küll vältida, aga põhimõte on sul selge, see on küll tõsi.

Viskad hulga asju kokku ja korraga on sul midagi uut, täitsa nagu maagia.”

Võbelus hingas sügavalt sisse.

2

„Pealegi,” ütles Haruldus kätt rahustavalt sõbra käele pannes, „kui me suudame koos muusikat tehes tõelist maagiat esile kutsuda, siis kui raske on selle kõrval üks kontrolltöö?”

Võbelus naeratas. „Äkki võiksime koos laulma hakata ja kontrolltöö ajal pooleldi ponideks muutuda!” „Oot-oot!” ütles Õunarüüp. „See jääb ainult erilisteks puhkudeks. Me kõik teame ju seda.”

Korraga tõsiseks muutunud tüdrukud noogutasid. Alati, kui Vikerbuumide bänd üheskoos muusikat tegi, kasvasid neile armsad kõrvad, lehvivad lakad ja pikad lainetavad sabad. See kõik oli alanud siis, kui sõpruse printsess Videvikusära Equestriast kooli külla tuli ja sinna veidi maagilise

3

ponimaailma võlujõudu maha jättis. „Tund algab! Tund algab!” Abidirektor Kuu

jalutas

käsi

plaksutades

mööda

koridori. „No nii, nüüd on see käes,” neelatas Võbelus kuuldavalt.

Välkvalve tormas tüdrukutest mööda keemiaklassi, nägu märkmetesse peidetud.

DJ keeras muusika kinni ja võttis kõrvaklapid ära. Triksi kalpsas neist mööda ja võttis esireas istet. „Hei, kus Loojangukuma on?” küsis Vikerkaaresööst ringi vaadates. „Ta jääb hiljaks,” ütles Õunarüüp. „Seal ta ongi!” Haruldus näitas koridori teise otsa poole, kus üks tüdruk peaustest vahetult enne nende sulgumist sisse lipsas. Pealtnäha täiesti muretult jalutas

4

Loojangukuma oma kapi juurde, kammis kaunid punakuldsed juuksed kiiresti ära ja haaras kaasa teritatud pliiatsi. Sõbrad ootasid teda klassi ees. „Kahju, et sa eile meiega õppima ei jõudnud,” ütles Õunarüüp. „Kas sa muretsed kontrolltöö pärast?” sosistas Võbelus sõbrale. „Ei,” vastas Loojangukuma ausalt. „Peab lihtsalt pähe õppima valemid ja reaktsioonid ja perioodilisustabeli ja kõik elemendid, ja teadma, mis millega reageerib, ja kontrollima vastuseid ja arvutama, ilma et vigu sisse tuleks. Ongi kõik.”

Tüdrukute

silmad

läksid

suureks.

Haruldus neelatas. „Me tegime eile õhtul läbi väga palju ülesandeid,” ütles Vikerkaaresööst teistele

5

julgustavalt. „Keemia pole minu jaoks eriti raske,” sõnas Loojangukuma vabandavalt, kui taipas, et oli sõpru hirmutanud. „Pärast maagiaõpinguid Equestrias küll mitte.” „Me tegime küpsiseid ka! Eile!” teatas Roosa teemat vahetades. „Ei saa ju ilma midagi head küpsetamata koos õppida!”

Loojangukuma muutus kurvaks. „Te tegite küpsiseid?”

Tüdrukud noogutasid. „Me jätsime sulle ka,” ütles Võbelus. „Järgmisel korral võiksid ikka tulla. Ma tean, et sul pole õppimisega abi vaja, aga meile meeldib sinuga koos aega veeta.” „Ja ausalt öeldes kuluks meile veidi abi ära küll,” ütles Õunarüüp silma pilgutades.

Kell helises ja viimased hilinejad kiirus-

6

tasid tüdrukutest mööda klassi. Tüdrukud lipsasid kohtadele ja Loojangukuma istus viimasesse ritta oma laua taha. Haruldus märkas, et ta kortsutab kulmu. „Ära kontrolltöö pärast muretse,” ütles ta. „Sa oled nii tark. Sul läheb alati hästi.”

Aga ega Loojangukuma keemia pärast muretsenud. Kui tüdrukud teda endaga koos õppima kutsusid, ei näinud ta põhjust, miks kohale minna. Aga ta oli ainult endale mõelnud. Ta ei olnud taibanud, et oleks võinud aidata teistel harjutada, et õppimise sekka oleks ka lõbu mahtunud ja et ta oleks võinud sellest osa saada. Ta ohkas.

Järjekordne päristüdrukuna veedetud päev Kenterloti keskkoolis alles algas, aga juba oli ta jõudnud teha suure valearvestuse.

7