Nüüd on aeg luua uusi mälestusi!
Loe ka:
8021518
Mälestused ja võlujõud Mälestused ja võlujõud
Pärast lahus veedetud aastaid õpivad Elsa ja Anna taas teineteist tundma. Aga Anna soovib nii väga, et ta mäletaks imelisi aegu, mis nad lapsepõlves koos veetsid – uisutades ja lumememme ehitades, isegi keset suve! Üks agar väike troll väidab, et suudab taastada mälestused, mis vana troll Pabi omal ajal ära kustutas, ent Elsa kahtleb selles ...
www.egmont.ee AS EGMONT ESTONIA laki 26, TALLINN 12915 Tel 646 1214
KrainaLodu_Magia_iWspomnienia_okladka.indd 1
© Disney
28.07.15 13:22
Mälestused ja võlujõud
1
Quinnile – E.D.
Copyright © 2015 Disney Enterprises, Inc. All rights reserved. Eestikeelne väljaanne © Egmont Estonia 2015
Mälestused ja võlujõud
Kirjutanud Erica David Illustreerinud Bill Robinson
1. peatükk
„Ü
ks, kaks, kolm!” hõikas Aarendelli printsess Anna. Ta hoidis vees õõtsuval jäätükil tasakaalu. Jääpank hulpis Odini fjordi jäistel lainetel. Kitsal veeteel olid järsud kivised kaldad. Anna luges kolme ni ja hüppas ühelt jäätükilt teisele.
„Anna, ole ettevaatlik!” hüüdis Elsa kuninglikult pargaselt. Aga tema noore mat õde juba naljalt ei peata. Kuigi Elsa oli kuninganna ja valitses riiki, võis vahel tunduda, et tegelikult teeb otsuseid Anna. Ta oli hüpanud laevalt jäätükile veel enne, kui keegi oleks jõudnud kee litada teda hullust mõttest loobuma. „Ettevaatlik olen ma alati!” vastas Anna. „Tõesti?”
avaldas
Elsa
kahtlust.
„Mina pole seda küll märganud!” Anna hüppas hulpivatel jääpankadel edasi ja tagasi. Lõpuks maandus ta kuningliku pargase kõrval jäätükil ja hüppas pardale oma õe juurde. „Kas sa ikka tead, et ma võiksin oma
6
võlujõuga sind aidata?” küsis tema käest Elsa. „Ma saaksin vee su jalge all ära külmutada.” „Niimoodi on palju lõbusam!” vaid les Anna vastu. Kuninglik pargas oli pikk laev, mis liikus väga aeglaselt. Anna arvates lii gagi aeglaselt. Enamasti kasutati seda kaupade vedamiseks lähematesse küla desse. Nüüd oli Elsa välja pakkunud, et sellega võiks fjordidel väikese tiiru teha. Annale meeldis väljasõit väga, aga tema arvates võinuks see olla natu ke põnevamgi. Mäslevaid laineid nähes ai mas ta kohe, kui närvekõditav võiks olla seal mööda jääd karata. Ja tal oligi õigus. Talle meeldis ühelt jääpangalt teisele
7
hüppamise elevus. Fjordi vahused vood panid ta tõeliselt proovile. „Sinu kord!” teatas Anna Elsale. Elsa vaatas madalaid laineid. „Ma ei tea, Anna ...” kostis ta ebalevalt. „Paistab küll tore, aga seekord ma vist ei tule.” „Küll sa saad hakkama,” keelitas Anna. „Pealegi oli meil kokkulepe: mina proovin midagi, mis sulle meeldib, ja sina proovid midagi, mis mulle meeldib.” „Oled sa kindel, et sa ikka just seda tahad?” küsis Elsa. Ta silmitses kiires voolus hulpivaid jäätükke. „Raudselt,” vastas Anna. „Ja ilma võlumiseta!” Elsa ajas selja sirgu ja hingas süga valt sisse. Ta valmistus vette sukelduma. Tegelikult ei olnud sukeldumine mui 8
dugi eesmärk. Eesmärk oli maanduda turvaliselt jäätükil. Elsa hüppas laeva tekilt maha. „Teie Kõrgus!” hüüdis kapten ärevalt. „Kõik on korras, Klaus,” hõikas Anna. „Ta hüppas meelega.” Elsa maandus ilusti ühel jääpangal. Ta näis ebakindel, aga jäi püsti ja kõik läks õnneks. Ta suutis vees kihutaval jäätükil isegi tasakaalu hoida. Hetke pärast hüppas ta järgmisele jäätükile, mis allavoolu liikus. Elsa kargas mitu korda ühelt jäätükilt teisele ja pöördus siis kiiresti pargasele tagasi. Kui ta tekile astus, soovis Anna talle õnne. „Esimese jää peal hüppamise kohta
9
tubli saavutus,” ütles ta. „Küllap jääb see ka viimaseks,” vastas Elsa. „Kas sulle ei meeldinud?” küsis Anna. „Kahtlemata on see põnev,” vastas Elsa. „Ent võib-olla liigagi põnev minu maitse jaoks.” Anna mühatas sõna „maitse” peale. Eelmisel päeval oli Anna pidanud proovima midagi, mis Elsale meeldib. Elsa oli otsustanud, et õde võiks süüa soolaheeringat, tema lemmikkala. Anna ei sallinud selle lõhna juba lapsena ja toona ei võtnud ta seda suu sissegi. Elsa arvates oli Annal viimane aeg seda uuesti proovida. ❅ ❆ ❅
Kui lossikokk tol päeval suure kala 10
vaagna Anna ette tõstis, kirtsutas printsess nina. Tema arvates oli soola heeringal imelik lõhn. Lõhn levis terves söögitoas. Anna kõht tõmbus krampi. Vastumeelselt tõstis ta väikese kala tüki taldrikule. Elsa oli juba sööma hakanud. Ta oli seda kalarooga terve päeva oodanud. Ootusrikkalt vaatas ta Anna poole. Anna võttis kalatüki kahvli otsa ja tõstis suu juurde. Häda oli selles, et suu ei kippunud kuidagi lahti minema. „Ära tee sellest nii suurt numbrit,” ütles Elsa. „Kõige hullem asi, mis juhtuda saab, on see, et see ei maitse sulle.” „Ma ei ole nii kindel. Mis siis, kui see
11
kala soolab mu sisikonna sisse?” nalja tas Anna. Elsa naeratas kannatlikult. Õige aegamisi avas Anna suu. Ta pis tis kalatüki suhu ja surus huuled kokku. Ta näris kiiresti. Mida kiiremini ta näris, seda vähem jäi tal aega kala maitsta. Lõpuks õnnestus Annal see alla neelata. „Ja mis sa siis arvad?” küsis Elsa. „Oligi täpselt nii imelik, kui ma arva sin,” vastas Anna. „Imelik? Soolaheeringas on meie koka firmaroog!” ütles Elsa. Anna kehitas õlgu. „Kahju küll,” ütles ta. „Aga mulle see tõesti ei meeldi.” Ta kirtsutas taas nina. „Kuidas sina sellist asja süüa saad?” Elsa ei vastanud, vaid pistis järje 12
kordse kalatüki suhu. Ta naeratas hea meelest, kui selle alla neelas. Elsa näo ilme järgi otsustades võinuks arvata, et soolaheeringas on kõige maitsvam roog maailmas. Oli päevselge, et Annal ja tema õel on väga erinev maitse. ❅ ❆ ❅
Laeval oli Anna aga üllatunud, et Elsale ei meeldinud jäätükkidel hüppamine sama palju kui talle. See oli ju palju etem kui soolatud kala söömine! „Selle asemel, et proovida asju, mida emb-kumb meist armastab, võiksime otsida midagi sellist, mis meile mõle male meeldib,” sõnas Anna. „Mul on üks hea mõte,” ütles Elsa. 13