Inimkeha ents

Õpilase

inimkeha

entsüklopeedia

Inglise keelest tõlkinud Kalle Klein

LONDON, NEW YORK, MELBOURNE, MÜNCHEN ja DELHI Originaali tiitel: Human Body: A Children’s Encyclopedia Esmatrükk Suurbritannias 2012. aastal Dorling Kindersley Limited, 80 Strand, London, WC2R 0RL Penguin Group (UK) Copyright © 2012 Dorling Kindersley Limited Koostanud Richard Walker, John Woodward, Shaila Brown, Ben Morgan Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata.

ISBN 978-1-4053-9151-1 (ingl k) ISBN 978-9985-3-3789-9 (eesti k) © Tõlge eesti keelde. Kalle Klein, 2016 Tõlke toimetanud ja korrektuuri lugenud Eha Kõrge Kirjastus Varrak Tallinn, 2016 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak www.dk.com

Sisukord KEHA ÜLEVAADE

6

Avastamislugu Vaade sisse Ehitusklotsid Rakkude sees Sidematerjal Kehamosaiik Koostöö Kõik näha Välissein Karvad ja küüned Elu meie peal

8 10 12 14 16 18 20 22 24 26 28

LUUD JA LIHASED

30

Toetav luustik Luude sees Elavad luud Liikuvad liigesed Kõva pea Painduv selgroog Ülim painduvus Lihasemasin Keha liigutajad Lihaste sees Teeme nägusid Sirutamine Liikumine Kosmoses

32 34 36 38 40 42 44 46 48 50 52 54 56 58

SÜDA JA VERI

60

Ringi mööda keha Kätes Vedel elu Hapniku kandjad Supervõrk Kitsas läbipääs Mootoriruum Tööpump Südamelöögid

62 64 66 68 70 72 74 76 78

HAIGUSTE TÕRJE

80

Mikroobid ja haigused Keha kaitsemüürid Valged vererakud Mikroobide hävitaja Mikroobide filtreerimine Immuunsüsteem Linnugripiviirus Allergiad Haigustega võitlemine Varuosad Iidsed abivõtted

82 84 86 88 90 92 94 96 98 100 102

KOPSUD JA HINGAMINE

104

Hingamisteed Sisse ja välja Vee all hingamine Kopsude sees Köha ja aevastus Häälte tegemine

106 108 110 112 114 116

KEHA KÜTUS

118

Toit annab elu Seedimine Milline suutäis!

Maos Soolte reaktsioonid Künklik maastik Teekonna lõpp Keemiatehas Tasakaalustatud toit Toiduturg Vitamiinid

120 122 124 126 128 130 132 134 136 138 140

JÄÄTMED

142

Erituselundkond 144 Vesine katse 146 Veevärk 148 Täitmine ja tühjendamine 150 Imeline vesi 152 ELUTSÜKKEL

154

Algus 156 Viljastamine 158 Rasedus ja sünnitus 160 Elu lugu 162 Elu kood 164 Kahekaupa 166

168 Geenides Inimese genoom 170 JUHTIMINE

172

Juhtvõrk 174 176 Signaalide saatmine 178 Aju 180 Ajurakud Hallaine 182 184 Uni Seljaaju 186 188 Aju-uuringud 190 Autopiloot 192 Hormoonid Kasvuhormoon 194 MEIE MEELED

196

198 Puudutus 200 Lõhn ja maitse 202 Heliandurid Tasakaal 204 Tasakaalu hoides 206 Silmad ja nägemine 208 Nägemisvõime 210 212 Optilised illusioonid VAIM JA ISIKSUS

214

216 Vasak või parem?

Kuidas mälu töötab 218 220 Kas sa oled geenius?

222 Sinu isiksus 224 Tundlik vaim Seiklusteotsijad 226 Kehakell 228 230 Teismelise aju 232 Kehakeel LISAD

234

236 Testi oma isiksust 238 Loogiline mõtlemine Loov mõtlemine 240 242 Meditsiinilised avastused 246 Sõnaseletusi Register 250 Tänusõnad 255

KEHA ÜLEVAADE

Kehamosaiik

Meie keha triljonid rakud loovad erakordselt keeruka mosaiigi, mis annab meile kuju ja paneb keha tööle. Kui nad seda ei teeks, oleksime lihtsalt rakkudest koosnev sültjas mass. Sama funktsiooniga rakud moodustavad töörühmi, mida nimetatakse kudedeks. Kui koerühmad omavahel liituvad, et kindlat ülesannet täita, nimetatakse neid organiteks – süda, kopsud ja aju on kõik kehaorganid.

KOETÜÜBID

Kehas on neli peamist koetüüpi. Epiteelkoed on rakulehed, mis katavad organite sisepindu ja moodustavad välise naha.

Sidekoed on kiulised ning hoiavad organeid ja teisi kehastruktuure koos. Lihaskoed panevad keha liikuma, tõmbudes pingule ja lõtvudes. Närvikudede võrku kasutatakse kogu kehas signaalide edasisaatmiseks.

LIHASKUDE Lihaserakud moodustavad pika vöödilise luu-lihaskoe, mis tõmbab luid ja paneb keha liikuma. ▶

OHOO! Keha suurim ja raskeim organ katab kõiki teisi kehaosi – see on nahk!

EPITEELKUDE Need tihedalt kokku pakitud rakud (roosad) moodustavad seedesüsteemi osaks oleva peensoole vooderduse. ▶

18

Luud on organid, mis koosnevad peamiselt kõvast sidekoest.

Kopsud on organid, mis võtavad õhust hapnikku ja suunavad selle edasi verre.

Rohkem kui 100 miljardist närvirakust koosnev aju on keha kõige keerukam organ, mis juhib peaaegu kõiki tegevusi.

KORRA LOOMINE

Kilpnääre sisaldab kude, millest erituvad sõnumiviijatena keemilised ühendid – hormoonid.

SIDEKUDE See on kõhr – tugev ja painduv kude, mis katab luude otsi seal, kus need liigeseid moodustavad, et luud ära ei kuluks. Lisaks annab see iseloomuliku kuju ninale ja kõrvadele. ▼

KEHA ÜLEVAADE

NÄRVIKUDE Need neuronid (rohelised) on rakud, mis moodustavad närvikoe. Nad kannavad elektrisignaalidena edasi informatsiooni aju ja ülejäänud keha vahel. ◀

Et keha saaks toimida nagu kellavärk, peab selles valitsema kord alates kõige väiksema­test rakkudest kuni kudede, organite ja lõpuks elundkondadeni, millel on kindlad rollid.

RAKK Elus inimkeha rakk ei saa üksinda eksisteerida. Mida keerukam on raku ehitus, seda rohkem sõltub selle ellujäämine teistest rakkudest. Lihtsad rakud püsivad paremini elus, kuid nad ei saa raskete ülesannetega hakkama. ▲

KUDE Need südamelihase (müokardi) rakud moodustavad südame lihaskoe, mis tõmbub rütmiliselt kokku, pannes südame tuksuma. ▲

Veresooned koosnevad side-, lihas- ja epiteelkudedest.

Magu on organ, kus segatakse toitu ja lagundatakse see väiksemateks tükkideks.

Närvid kannavad elektrisignaale kõikidesse keha organitesse.

ORGAN Süda on organ, mis ei koosne üksnes lihaskoest, vaid ka epiteel-, side- ja närvikudedest. See on vereringe tähtsaim organ, mis pumpab verd (vedelat kude) kogu kehas ringi. ▲

19

KEHA ÜLEVAADE

Koostöö

Inimkeha on imepärane masin, mis täidab päevast päeva igal sekundil pingutuseta lugematuid ülesandeid. Ta aitab meil seista ja liikuda, toimetab meie rakkudele toitu ja hapnikku, kaitseb meid haiguste eest, kõrvaldab jäätmed, võimaldab meil paljuneda ning mõelda ja tunda. Kõiki neid ülesandeid täidab 12 elundkonda, mida võib näha allpool.

LUUSTIK (lk 30–45)

NAHK, KARVAD JA KÜÜNED (lk 24–29)

20

VERERINGEELUNDKOND (lk 60–79)

LIHASKOND (lk 46–59)

HINGAMISELUNDKOND (lk 104–117)

LÜMFI- JA IMMUUNSÜSTEEM (lk 80–103)

KIIRFAKTE

ERAKORDSED SÜSTEEMID

Iga keha elundkond koosneb elutähtsate organite rühmast, mis täidavad konkreetseid ülesandeid. Elundkonnad ei tööta üksi, vaid teevad koostööd, et keha oleks terve ja toimiv. Nii näiteks vajavad kõik elundkonnad pidevalt hapnikku, mida hangib hingamiselundkond ja toimetab edasi vereringesüsteem.

■■ Naha

ERITUSELUNDKOND (lk 142–153)

KEHA ÜLEVAADE

väliskiht vahetub täielikult iga kuu järel.

■■ Me kasutame oma hingamiselundkonda, et teha umbes 30 000 hingetõmmet päevas, hingates välja nii palju õhku, et sellega võiks täis puhuda 3750 õhupalli.

■■ Keskmise eluea jooksul toodab ja väljastab erituselundkond ligikaudu 40 000 liitrit uriini, millest piisaks väikese basseini täitmiseks.

NÄRVISÜSTEEM (lk 172–191)

naine mees

SEEDEELUNDKOND (lk 118–141)

SUGUELUNDKOND (lk 154–171)

SISENÕRESÜSTEEM (lk 192–195)

21

Ilma luustikuta vajuks keha kokku vormituks hunnikuks. Kõvadest ja tugevatest luudest koosnev luustik ei hoia üksnes keha püsti, vaid võimaldab sellel ka liikuda. Luustik ümbritseb organeid, näiteks aju ja südant, ning kaitseb neid kahjustuste eest, mida võivad põhjustada löögid ja raputused.

Luud toodavad ka vererakke ja säilitavad kaltsiumi – mineraali, mis on oluline tervete hammaste jaoks.

Kederluu kaitseb põlveliigese esiosa.

KAKS LUUSTIKKU

Õlavöötme moodustavad rangluud ja abaluud.

Pöialuu on üks viiest labajala luust.

32

uk

prot sent i sin

odu stab lig

ikau du 2 0

Vaagnavöötme moodustavad kaks ühendatud puusaluud.

LUUDE ARV Toeskeleti moodustavad kaheksakümmend luud.

Liikumisskeletti kuulub 126 luud. ▲

Lu

ak

Reieluu on kogu luustiku kõige suurem luu ja toetab ülakeha raskust.

aalust.

eh

Luustiku võib jaotada kaheks peamiseks osaks. Toeskeletti (beež) kuuluvad selgroog, kolp, roided ja rinnaluu (rinnak). See ulatub allapoole kuni keha keskpaigani ja kaitseb tähtsaid organeid.

Liikumisskeletti (sinine) kuuluvad käe- ja jalaluud ning vöötmed, mis neid toeskeletiga ühendavad.

mo

LUUD JA LIHASED

Toetav luustik

ik t s u

Sääreluu ühendab põlve pahkluuga ja kannab suuremat osa keha raskusest.

Pindluu on väiksem alumine jalaluu, mis moodustab osa pahkluust.

PAINDLIK RAAMISTIK

Täiskasvanud inimese luustik sisaldab 206 luud, millest paljusid võib näha sellel pildil. Raamistik, mille need luud moodustavad, ei ole jäik.

Liikuvad liigesed, näiteks reieluu ja sääreluu vaheline põlveliiges, muudavad luustiku paindlikuks. See võimaldab kehal liikuda, kui lihased luid tõmbavad.

▶ KÕIGE VÄIKSEM LUU Riisitera suurune jalus on keha kõige väiksem luu. See on üks kolmest kuulmeluust, mis asuvad kummaski kõrvas.

KIIRFAKTE ■■ Luukude

Kolp annab peale ja näole kuju ning ümbritseb ja kaitseb aju.

Kolbas paiknevad silmad ja kõrvad.

LUUD JA LIHASED

on teraskõva, kuid sama kerge kui alumiinium.

■■ Rohkem kui pooled luudest asuvad kätes ja jalgades.

■■ Sündides koosnesid sinu esimesed luud elastsest kõhrest. Kasvades kujunesid sellest välja luud.

Küünarluu on küünarvarre sisemine luu.

Õlavarreluu on käsivarre ülaosa luu, mis ühendab õlga küünarnukiga.

Rangluu aitab õlga ja käsivart keha küljel eemale sirutada.

Kodarluu on väljaspoolne küünarvarre luu, mis moodustab küünarliigese küünarluu ja õlavarreluu vahel.

Rinnaluu (rinnak) on roiete kinnituskoht ja kaitseb südant.

Roided on 12 kaardunud luude paari, mis kaitsevad rinda ja on olulised hingamisel.

Abaluu moodustab koos õlavarreluuga õlaliigese.

Selgroog on painduv luude (selgroolülide) sammas, mis hoiab pead ja ülakeha püsti.

WILHELM RÖNTGEN 1895. aastal avastas Saksa füüsik Wilhelm Röntgen (1845–1923) röntgenikiired. Ta leidis, et kui röntgenikiired läbi keha fotoplaadile suunati, tekitasid need luudest selge pildi.

LUUSTIKU VAATAMINE

Vaagnavööde toetab alakõhu organeid ja moodustab koos mõlema reieluuga puusaliigese.

Arstid kasutavad röntgenikiiri elusolendite luustiku vaatamiseks. Röntgenikiired aitavad arstidel kahjustatud või murtud luid leida. Lisaks näitavad röntgenikiired, kuidas mõnedel luudel, näiteks roietel, on oluline roll pehmete organite ümbritsemisel ja kaitsmisel.

RINNA RÖNTGENIPILT Sellel röntgenipildil on inimese terved kopsud (tumedad alad) ja süda (helesinine), mida ümbritsevad roided (heledad ribad). ◀

33

LUUD JA LIHASED

Luude sees

Nagu süda ja silmad, on ka luud elavad organid.

Luud koosnevad rakkudest ja erinevatest materjalidest, mis muudavad need kõvaks ja tugevaks, ent ühtlasi pisut elastseks. Oma struktuuri tõttu on luud piisavalt tugevad, et keha toetada, ent samas piisavalt kerged, et meid mitte maadligi vajutada.

KÕIK LUUDEST

Kuigi kõik luud on kuju ja suuruse poolest erinevad, on neil sama põhistruktuur. Kõva ja tugev plinkaine (plinkolluse) väliskiht ümbritseb kergemat käsnaine (käsnolluse) massi, veresoonte võrk aga toimetab edasi olulisi aineid, mis luid elus hoiavad. Mõnedel luudel on keskel õõnsus, mis on täidetud sültja materjaliga – luuüdiga.

◀

PLINKAINE See luu välimine osa koosneb kõva luukoe silindritest, mis paiknevad kogu luu ulatuses, muutes selle tugevaks. Keskel on veresooned (punased).

▶ LUU SEES Osa sellest pikast reieluust on ära lõigatud, et luu sisemist ehitust näha.

Veen Kollane luuüdi sisaldab energiarikast rasva.

Arter

◀ KÄSNAINE Hoolimata nimest pole käsnaine pehme, vaid tugev.

Olles plinkainest kergem, aitab see luu kogukaalu vähendada.

34

Käsnaine on kõige tihedam luu otste juures, sest just seal peab luu kõige rohkem survet taluma.

PUNANE LUUÜDI See pehme kude täidab tühimikke käsnaines. Siin toodetakse kõiki erinevat tüüpi vererakke. Sellel suurendatud fotol on näha luuüdis paiknevad punased vererakud (punased) ja valged vererakud (sinised). ▲

Sellised pikad luud paiknevad ka sinu käsivartes.

Need veresooned varustavad luud hapniku ja toitainetega ning kõrvaldavad jäätmed.

Kõva luuümbris kaitseb luu pinda ning võimaldab kinnitada lihaseid.

Luukude sisaldab kaltsiumi – ainet, mida saadakse sellistest toiduainetest nagu piim ja juust.

OHOO! Punases luuüdis toodetakse punaseid vererakke kiirusega umbes 2 miljonit rakku sekundis.

Luid lammutatakse ja ehitatakse pidevalt, et need oleks võimalikult tugevad. Sellega tegelevad kaht tüüpi rakud – osteoblastid ja osteoklastid.

LUUD JA LIHASED

Diafüüs ühendab luu kaht ümarat otsa (epifüüsi).

LÄHIVAADE: EHITUS JA LAMMUTUS

OSTEOBLASTID Luu pinnal asuvad osteoblastid on luutekitajarakud. Pildil ümbritseb neid luukude (oranž), mille nad on just valmistanud. ▲

LOODUD TUGEVAKS

Luud on märksa tugevamad ja kergemad kui betoon või teras. Kui luustik koosneks terasest, kaaluks see viis korda rohkem ja sul oleks peaaegu võimatu liikuda. Luu sisemuse nutikat kärjelaadset tillukeste tugivarraste ja õõnsuste süsteemi on jäljendatud paljudes tehisstruktuurides.

Reieluu ots kannab keha raskust.

OSTEOKLASTID Need rakud (roosad) lammutavad kulunud luud. Siin on nad ametis ümbritseva loe (beež) eemaldamisega. ▲

Need käsnaines risti-rästi paiknevad tugivardad tagavad maksimaalse toestuse.

Plinkaine on kõva ja tihe ning ei paindu surve all.

REIELUU Reieluu kaarjas kuju ja selles asuvate tugivarraste paigutus aitab sellel keha raskust toetada. ◀

EIFFELI TORN PARIISIS Selle torni alumine tugikaar toetab ehitise raskust, millele aitab kaasa metallvarraste risti-rästi paiknemine. ▲

35

JUHTIMINE

Uni

Kõik vajavad und. Ilma selleta ei saa me ellu jääda ning kolmandik meie elust möödub magades.

Uinudes meie hingamine ja südame löögisagedus aeglustub ning me oleme välismaailmast märksa vähem teadlikud. Keegi ei tea une täpset eesmärki, kuid see võib anda ajule võimaluse päeval kogutud info töötlemiseks.

SKT (suprakiasmaatiline tuum) Hüpotaalamus

OHOO!

Ärkveloleku maailmarekord on 11 päeva. Selle tegi Ameerika üliõpilane Randy Gardner 1964. aastal.

JUHTIMISKESKUS

Igapäevast une ja ärkveloleku tsüklit hoiab kontrolli all aju osa, mida nimetatakse hüpotaalamuseks. Sealt saadetakse signaale paljudesse teistesse aju ja keha osadesse, et nende tegevust juhtida. Nende signaalide ajastust reguleerib SKT – hüpotaalamuse osa, mis võtab vastu silmadest saabuvaid signaale, et kindlaks määrata, millal päev ööks muutub. ÄRKVEL

UNETSÜKKEL

Unel on viis erinevat faasi, mida me öö jooksul mitu korda läbime. Unenäod esinevad kiirete silmaliigutustega (REM) une faasis, kui aju on väga aktiivne. Ülejäänud nelja faasi nimetatakse mitte-REM-uneks. Kõige sügavam on neljas unefaas ja sellest on kõige raskem ärgata.

Kui inimene 4. faasi ajal üles äratada, on ta tõenäoliselt uimane ja segaduses.

UNEFAASID

UNETUNNID

1

▲ ÄRKVELOLEK

Ärkvel olles oled sa erk ja tajud ümbrust. See on magamise vastandseisund.

184

▲ 1.

UNEFAAS See on unetsükli kergeim faas, mil sa oled pigem poolunes kui päriselt uinunud.

2

▲ 2.

3

UNEFAAS Sellesse faasi sisenemisel kehatemperatuur langeb ja südame löögisagedus aeglustub.

4

▲ 3.

UNEFAAS Selles kerge ja sügava une vahelises faasis tekivad delta-ajulained (vt paremal).

5

UNENÄOD

Keegi ei tea, miks me und näeme ning unenägudes esineb tihti veidraid ja segaseid tegelasi, samuti võimatuid olukordi, näiteks lendamist. Unenäo ajal peatab aju keha lihaste liikumise, et me unenäo järgi tegutsema ei hakkaks, kuid silmad saavad endiselt liikuda.

30–80 a

19–30 a

17 a

15 a

13 a

11 a

9a

5a

3a

1 aasta

1 nädal

VANUS

Mida vanemaks inimene saab, seda vähem und ta vajab.

Imikud peavad magama kuni 16 tundi päevas, et normaalselt areneda. Koolilapsed vajavad iga päev 8 kuni 10 tundi und. Täiskasvanud saavad hakkama seitsme tunniga.

UNES KÕNDIMINE

Mõned inimesed võivad magades voodist välja tulla ja transilaadses olekus ringi käia, silmad lahti. Seda nimetatakse unesrändamiseks ehk somnambulismiks. On teada juhtumeid, kus unesrändajad on toitu valmistanud, autot juhtinud ja isegi e-kirju saatnud, kuid hiljem ei mäleta nad sellest midagi. Unesrändamine esineb sügava une ajal ja pole unenägudega seotud.

AJULAINED Teadlased saavad aju aktiivsust jälgida, mõõtes elektrivälja, mille tekitavad korraga miljonid ajurakud. Elektriline aktiivsus liigub laine­kujuliselt üles-alla ning tegutsedes,

Alfalained tekivad siis, kui sa oled ärkvel, kuid puhkad.

Beetalained tekivad siis, kui sa oled ergas.

Teetalained tekivad siis, kui sa oled unine.

6

▲ 4.

7

UNEFAAS See on kõige sügavam unefaas, mille iga osa kestab umbes 30 minutit.

8

▲ REM-UNI

Kiirete silmaliigutustega REM-une faasis liiguvad silmad laugude all ja sa näed und.

Deltalained tekivad sügava une ajal (3. ja 4. unefaasis).

185

JUHTIMINE

UNETUNNID 2 4 6 8 10 12 14 16

KUI KAUA PEAB MAGAMA?

JUHTIMINE

Seljaaju

Signaalid liiguvad ajusse ja sealt välja mööda seljaaju.

Ajust ulatub piki selga alla seljaaju – suur närvikudede kimp, mis sisaldab miljardeid närvirakke. Seljaaju vahendab informatsiooni aju ja enamiku ülejäänud keha vahel. Lisaks juhitakse siit ka reflekse – automaatseid tegevusi, mis toimuvad ilma mõtlemata.

Seljaaju ulatub 45 cm piki täiskasvanud inimese selga alla.

INFORMATSIOONI KIIRTEE

Seljaaju on nagu maantee, millest hargnevad välja kõrvalteed seljanärvide kujul. Kõikide keha saadetud sõnumite sihtpunktiks pole aju. Mõned neist jõuavad üksnes seljaajuni, mis aktiveerib stiimuli mõjul teatud lihase või näärme, pannes näiteks kätt millestki kuumast eemale tõmbama. Seda nimetatakse reflektoorseks tegevuseks.

KAITSE Seljaaju on hästi kaitstud. See paikneb tunnelis, mille moodustavad üksteisega ühendatud selgroolülid. Selline kaitse on äärmiselt oluline, sest seljaaju kahjustusel võivad olla väga rasked tagajärjed. Kui seljaaju õnnetuse tõttu kahjustada saab, võib inimene halvatuks jääda (kaotab võime oma keha liigutada või tunnetada).

OHOO!

Kaks selgroolüli

Lööki summutav ketas Seljaaju

186

Seljaajust hargnevad välja närvipaarid.

Seljanärv

Suuremalt jaolt pole seljaaju sõrmest paksem, kuid sisaldab miljardeid närvirakukiude.

Seljaaju alaosast siirduvad närvid jalgadesse.

REFLEKSID

Signaal seljaajus

Valusignaal Signaal lihasele

Valusignaal

OHT Naha valuretseptorid tunnetavad küünlaleegi kuumust ja saadavad signaali seljaajusse. ▲

EEMALETÕMBUMINE Signaal liigub läbi seljaaju ja jõuab seejärel käelihaseni, mis käe ohust eemale tõmbab. ▲

SURNUD KÄSI

Kui toetuda mõnda aega küünarnukile, võib käsi tuimaks muutuda. Seda põhjustab asjaolu, et surve tõkestab närvide verevarustuse ning ei lase neil ajusse puutesignaale saata.

Kui käsi üles tõsta, taastub selle verevarustus ning tekib torkiv tunne, nagu „käsi oleks surnud”.

IMIKU REFLEKSID

Vastsündinutel on olemas mitmed refleksid, mis esimese eluaasta jooksul kaovad. Nii näiteks võib imik vee all ujuda, sest refleks ei lase veel kopsudesse tungida. Teiste imikute reflekside hulka kuulub haaramine, kui kätt puudutada, ning imemine, kui rinnanibu suhu pannakse.

VALU Valusignaal jõuab ajusse.

Alles nüüd tunneb inimene valu – pärast seda, kui käsi on juba tagasi tõmmatud. ▲

OKSEREFLEKS

Kui kurgu tagaosa puudutab miski muu peale toidu, käivitab see okserefleksi.

Kurgu automaatne kokkusurumine ei võimalda võõrkehadel edasi liikuda ja aitab lämbumist vältida. Mõõganeelajad õpivad okserefleksist jagu saama ja suudavad seetõttu mõõga kurgust alla lükata. Umbes kolmandikul inimestest on okserefleks nõrk või puudub sootuks.

JUHTIMINE

Enamasti jõuab aju meeleelundilt saadud signaali töödelda, enne kui keha sellele rea­geerib. Reflektoorne reaktsioon toimub aga märksa kiiremini, sest signaal liigub sihtpunkti otse läbi seljaaju, jättes ajus käimata. Kui näiteks käsi millegi kuuma lähe­dale satub, tõmbab käe­lihas refleksi mõjul kohe käe ohust eemale. See juhtub enne, kui aju jõuab kuumust või valu tunda.

JUHTIMINE

AJU-UURINGUD

Skannerid võimaldavad arstidel uurida elus aju sisemust ilma operatsiooni teostamata. Neil piltidel on vertikaalne läbilõige 42-aastase naise ajust. Pildid on tehtud magnetresonantstomograafiga (MRT), mis loob kujutise tugevate magnetimpulsside abil.