hb

Peamised d illuusttratsioo onid: Studio Stalio

TAD-HumanBody01-64.indd 5

19/05/2019 17:00

8–9

10–111 12– –13 3 14–15

16–17 18–19

20–21

TAD-HumanBody01-64.indd 6

INIMA AH V Pärito olu, eellase ed ja evoluttsioo on ELUNDK KONNAD D Kuidass keha toimib?

EHITUSKIV VI D Rakud ja koed ELU KOODID Desoksüribon nukleiin nhape (DNA)

22–23 3

NÄRVIKIM MBUD Närvisüsteem

24 4–25

JUHTIMISKESKUS Pea- ja seljaaju

26–27

KUULMINE JA NÄGEMINE Silmad, kõrvad ja tasakaal

28–29 MA TUNNEN! Maitsmine, kompimine ja haistmine 30– –31

TUKS-TUKS-TUKS Süd dame-veresoonk kond

32–33

LUUD JA LIIG IGEESSED Tugi- ja liikumiselundkond

ELU ELIIKSIIR Veri Ver ri, vee enid d ja arterid

34–35

HIN NGA SÜ ÜGAVALT T Hin ngamisselun ndkond

LIHASED Lihaskond

36–3 37

KEEMILISEED KU ULLEERID Sissenõre enää ärmed

NAHK, JUUKSED JA KÜÜNEED Katteelundkond

19/05/2019 17:00

50–51

JÄRGMINE PÕLVKOND Suguelundkond

Lümffisüstteem 40–41

KAITSE Immu uunsüsteem

52–53

UUS ELU Rasedus ja sünnitus

42–43

KEHA TANKIMINE Seedeelun ndkond: suusst makku

54–55

ELUTEE Eluetapid

56–57

44–45 TOITAIN NETE OMASTAMINE Seedeelundkond: maks ja soolestik

KUI ASI KISUB KIIV VA Haigused ja häired

58–59

KASUTUSJUHEND Minu keha

46–47

60–61

MEDITSIINI VERSTAPOSTID Arstiteaduse läbimurded

62–63

REGISTER JA ILLUSTRATSIOONIDE LOEND

HEEA SÖÖK – HEA TERVIS Tervisliku toitumise tähtsus

48–49 VEEPUHASTUSJAAM Erituselundkond

TAD-HumanBody01-64.indd 7

19/05/2019 17:06

Päritolu, eellased ja evolutsioon

Inimahv

Vannim innimese eelllanee?

Piisab vaid pilgust meie planeedile, et näha – inimene (teadusliku nimetusega Homo sapiens) on selle täielikult asustanud. d.

Meie keha, sh luid, lihaseid ja rakke uurinud d teadlased on arvamusel, et oleme teiste loomadega, eriti primaatidega (esikloomaliistega) väga lähedases suguluses. Lähimatega neisst, bonobode ja šimpansidega jagame 98,5% geenidest. Selles peatükis uurime põhjalikumalt umalt inimese päritolu.

2002. aas 2002 aaast s al tea e ta tass Pr P ants t usee ts teead a lla lane, et et lei eidi d s se seni ni teaada d olev evaaltt va v n nim ma ini ma niml m as asee koljju.

S lle Se llle te t ad dus u likk ni n meetu t s on Saheelan Sa laan nthrrop nt o us tch c ad aden e si sis, s s, hüü hü üdn üd ü dniime megaa Tou o ma maï, miss t h tä hendab he ab b „ellul u ootu tu ust“. “.

Kolju Ko u da d teeer e itii um u bees seeit itsm s e miljljjon o i aastaa vanu nuse s kss – see se eee kuu ulub aega ae g , mi mlm meeie i ini niime m st stest esiv es ivvaan nem emad a era r ld ldusid id d šimpan nsite siite t st. stt Te T adla ad dlaseed llood odavad d lei eida da vee eelg lgii sell seel e liligii koljljjussid ja keha ko halu luid uid, d et et kin ndl dlak akss teha te ha tem ma ot o se senee seo e s n üd nü üdis isin inimeseg egaa.

Ülaal.l. Aaf Aa rika rikka riig igist ig ist st Tšaad Tša šaaadi adist ad dist lei le tu leitud tud udd To Touma umaïï um ko ju. Teadl kol adl d aaseed püüa püüa üüavad va vad luuukil kildud duude, shh pea ealuu l de luu ab l koguu kehak abi keehak h uju u väälja j selgit sel gitada ad .

Evolutsioon Homo neeanderthalensis

Tänapäev Homo ereectus Homo heidelbergensis

1 MLN A TA AGASI Homo rudolfensis f

Homo ergasterr Paranthropus boisei Homo habilis

Paranthropuus robustus

2 MLN A TA AGASI

Australopithecus africanus

Paranthropuss aethiopicus

Australopithecus afarensis

Australopithecus anamensis

8

Ardipithecus ramidus

5 MLN A TA AGASI Sahelanthropus tchadensis

Orrorin tugenensis

6 MLN A TAGASI Ho ominiidide (inimlaste) arenguloo kohta on veell palju lj avastamata. U Uute fossiilsete f iil leidudega õnnestub ehk lüngad täita.

Australop Austra lo lop opiith thecus ecu cu afar f en ens nsis (paremal al)) oonn ük üks ennim tuntud tun tu untud tuud vvaaras r ei eid inimliike.

Leitud Le Lei tud onn ül ülee 300 ise sendi ndi sä s ilmed. ilm lm med e See ini nime menne elas 3,85— m 85—2,9 95 miljjoni onitt aast aast a at tagasi tag asi Id I a-A a-Aafr Aafr frika fr ikas (Etiooopia, Ke Keeniia, Tan ansaa saaani nia ia pi piirk irkkonn o as as).

Ta pidas as vas vastu va tu llig iggi milj iljonn aas a taat. at.

See ee on palju lju ju ka k uem em m, kui meie liiiik ik on ole olemas m oollnnu mas nud udd.

Millennniumi inimene

3 MLN A TA AGASI

4 MLN A TAGASI

Evolutsioon on areng, mille käigus tekivad pika aja jooksul varasematest eluvormidest uued liigid. Briti loodusteadlane Charles Darwin (1809–1882) uskus, et kõik loomad on arenenud loodusliku valiku teel. Ta oletas, et liigid, kes kohanesid oma elukeskkonnaga kõige paremini, said tõenäolisemalt järglasi. Enamik tänapäeva teadlasi nõustub Darwini teooriatega.

2000 2 00.. aaastal sttaall teatati uue ueest s lei eius u t. t Vara Va raasstt ini n mlas mlas astt ha h kaati nimet im met e ama millen enni n um ni mi inim in nim i essekks.

Tema teaadu d sl slik ikk nim imet etus us on nO Orrrro ori rin tugeneens nsis is („T „Tug ugeen ni mägede ini nime men me ne““ (K ( eenia) a)). a) ) Luudee põhjjal on te t ad dla lase s d arvamu mu usseel, et Orrori rin ri n tu tugen nens n is ron o is puudee otsas, otsas kui kuid u d kõ ui k nd kõnd dis is ka ka kahe hel el ja jala ala lal al m maa ma aa p peeal all. Tege Teggem gem mist st võib võiib olla nüüdisi s nime m see otsses ese eeeell l asega..

Inimese sugupuuu Inimesed kuuluvad im metajate klassi esikloomaliste seltsi innimlaste ehk inimesesarnaste olenddite sugukonda.

Esikloomaliste hulka kuuluvad ka inimahvid. Teadlased arvavad, et inimlastel ja inimahvidel on ühine eellane ja et esimesedd inimlaste liigid eraldusid inimahhvide sugukonnast umbes 10–5 miljonit aastat tagasi. Inimlaseed on miljonite aastate jookksul muutunud ja arenenuud.

Nende sugupuul polee vaid üks tüvi, vaid on paljuu harusid. d.

Illustratsioon (vasakuul)) nä näiitab, kuidas eri liiki inimlaseed võivad üksteisega suguluses olla.

19/05/2019 17:06

ANTR AN T O OP POI OID DID D (INIMA M HVID) HV V PO OOL OLAH AHVILISE SED D

LLee eeemurid murid id ja j lo ooridd oo

Tonntka kandl ndddllase ased

PÄRDIKLASED

Uuee Maaaaiililma Uu ahhvvidd ah

HO H OMINOIDID (IN NIM IMA AHVLLAS SED)

Vanna Maaaaiilma ahhvvidd ah

Giib G ibonn ibon

Orangu gut utan utan ut

Gori o lllaa oril

Šim impan pans ns

T NE ÜHI ALISES M O O E L ESIK EELLAN I GAS A TA N L 65 M

Lühikesed kõverad jalad

Peea asetsebb keha kohal

Võim Võimas V õiimas kulmuk kul mukaar a

Pikad Pik ad kon k ksus sõrmed ŠIMP ŠIM IM IMPA MPPAN AN NS

Esikkloomalised Nü üüd üdis issin nim meesseed d on kõige lä lähe hema mas sugu su gulu luse lu sess essiikklo se loom om malisste selltsi lo oom omad adeg ega, a, kel e le hul u ka kuu ulu uvaad poollah ahvi vililise sed, d, pärrdiku kud ja ini nima mahv hvid id.

M ill on pa Me paljlju u üh his i eid jo j on onii – nä n iteks suur ured d ett t epoo ollee suunaatu tud d silmad ad;; viis sõr õ mee ja va varvvas a t, milillel o on n küün ned ed,, mitte kü üü ün nis i ed ed; va v st stak akkut utii asetattav avad a pöidlad d, tä t nu u milille l le le s ame asju sa ju haarataa. IIn nim i esed errinevad d teist eist s est esik ikklo oomal oma istest p am pe amiseltt ka kahe he omadu duse du see poo oolest.

Esittek Es eks seissame am me m mee püsti üssti ja kõ õnn n ime piige p gem ka k hell ku ui ne n ljal al jalal alal. Teeissek al e s on mei eil suureem aju j .

Inimaahvviid

Lü kesed Lühike sed kõveraad kõ j ad jal ja Sirgged Sirged edd jallad a

GOR GORILL RILLA ILLA

Inimene Ini IIn nime ime im

Hiiljut H Hilj utise isedd uuri uuring ngudd on viiiinud nud te tead adlaseed mõtt õttele e , et inimes ini mesed ed või õiva vad olla pigem l ema läh emass sugulus s lus luses es bonnobo ob ehk pü eh pügme meeši eš mpa eši pansi nsi ku kuii har ariiliku šim ar š pan pansig sig igaa. a.

Kõrge Kõ Kõr g ümar üma ar kolj kolju ljju lju

Suured Suured h bad ham

Bonob Bo obbo

Tradit Trad i si it sioo oniillise liise s lt jag agat a i inim at mah hvi vid d vääikkes este t ks (gibon (g onid i ja siam id man a gid) d) ja su s urrte t ks ini nimaah hvvid idekks ( raang (o ngut utaan nid d, go ori r ll l ad, ši šimp m an mp a si sid d ja bon nob obod od)) od ning ni ng ini nim mlas m asttteks teeks (inim imesed im ed). ). Kuid d nüüd d, mil mi g neeetilis ge et sed et e uur urin ingu g d on on tõe õend n an nd a ud ud, ett me ollem o eme Aaafr f ikka inim im mah ahvi v deega g väg ägga lä lähe heda das sugu su ugu g lu luse s s, on go ori r llad ad d, ši š mp pan a sid d jaa bon nobod od liiggit itat a ud at ud ini n ml mlas astee rüh as hma m .

INI NIMEN NIME MEN M NE

EEsikl sikloomal allis iste sugukkonnnad Nii nagu gu üle lejä j än jä änud esikloom lo omalised, siigi giva vad d ka k ini nime mese sed aast aa star a in ar ingi gi,, nende tiinus (rase sedu dus)) kest stab ab kau auaa ja j lõp õpeb eb iga kord üksn ük s es ühe h -k -kah ahee järg jäärg rgla lase se s nnig sü iga. a. Esiklooma malilist ste, e, eri riti ti in nim imla last s e be beeb ebid id on sündid des abit ab itud ud ja sõ sõlt ltuvad d pik ikka ka aeg ega om oma ma vane nema m te test st, en enne kui õpiv õp ivad a ise söö ööma ma ja ellu u jää ääma ma.. Š mppannsi Šim si- ja bonob no oemad elavad k s po koo oeg egade dega, ku kuni n vii ni viimased saavad umb um mbes e sei se tsm tsmea eaastaasek s ks. Sag Sageli eli hoo oolit l ssebb em lit e a kah ahe võ õi enam namaa enda endast stt sõ tuv sõl uvaa pojaa eeest. st

TAD-HumanBody01-64.indd 9

Innnimbe Ini mbeebi ebid bid sünniva ivadd vara ar sem semass are arengu ar ngueta et pis ku teiseed inim kui n las l ed e ja vaj vajava vadd vane an mlilikku kk kku ho hoo oo kauem. oolt

19/05/2019 17:06

Elundkonnad undk dkonna kon d Inimkeha on väg väga keeruline keerulin line ne eeluss masin. Kõik selle selle osad alates os a tes tahketest ta ketest lu uude udest es kuni vvedelaa vereni est vere vereni on n moodustunud unud u triljonitest triljonit triljjonit nitestt mikroskoopilistes mikroskoop mikroskoopilis pilistest rakkudest. ud t. Suured ed kehaosad, keha ke a , mida nimetat nimeta nimetataks nim metatakse organiteks eks (elunditeks (elundiiteks), nagu (elunditeks), agu süda, üd maks ma maks ja kopsud, sud, täidavad idavad d teatud tea d ülesandeid d ja te teev teevad koostööd, ostööd, et moo m moodu moodustada oodustada ada elundkondi. elundk elu kondi. Keha süsteemid süsteemi ü emi emid töötavad tööt ötavad d elu ellu sä säilitam säilitamise mise nime nimel.

Olgugi et mee näeme näem erinevad välja, välja, lja, on kõigil – meestel el ja n naistel, naist aistel,, noortel jaa vanadel – samad põhielundk põhielundkon n konnad. d.

Inimkeha 12 elundkonda Inimkeha elundk nd oon vastastikuses ses sõltuvuses uvuses ning ttoetuvad tuvad üksteisele, et korralikult üksteisel orralikult ut talitleda. al Osa elundeid eii kuulub ulubb ro rohkem hkem kkui ühte ü elundkonda. dko Näiteks k neerud eerud ku kuuluvad nnii erituselundkonda tuselu dkonda kui ka sisenõre sisenõrenäärmete meete hulka. hulka

C Suguelundkond d

Kuidas keha toimib?

Aju ju on inimkeha in inimkehha kõ kõige tä tähtsam elund. unnd. Kui ui ajuu lõ lõpetab ttöö, siis kuulutava kuulutavad lutavad ad arstid rstidd iinimese surnuks uks isegi iseggi gi juhul, kui k süda alles lööb. öö Mehe jaa na naise aise sug suguelu suguelunddkonnad nnad nad töö töötavad tööta ötavad erinevalt, kuid uid muudd süstee süst süsteemid ühtmoodii.

Eritust selundkond undkond d

NäärviNärvisüstee süsteem teeem

Tugigi- ja liikumisliiku kumi mselundkond dkond ond d

TugiTu ugii- ja j liikumiselundkond liikumiselundko liikumiselund onnd

10

Tugi-- ja liikumi Tugiliikumiselundkond ndkond dkond koosneb koos pal paljudest palju luudest, udest, mis moodustavad ood avad luustiku. luustik us K Kolju ja selgroog (aksiaalne ne sskelett) elett) annavad ann a meile kuju.

Jäsemed (apendikulaarne kulaarne arn rnee skelett) toimivad toi toimi ankruna keha ha lihastele hastelee ja ja võimaldavad võim v meil liikuda. liikud kuda. d . Lisaks moodustab moodu moo odu ab luustik kaitseümbrise aitseümbrise keha siseelu siseelundeile. iseelun

Lih ihas haskond ko o Naha all ll on on inimese se keha kaetud k rohkem kem m kui 600 600 0 lihasega. Ajust Ajus A saadetud etud sõnumid sõnum sõnu mid i panevad va lihased lih tööle, öle, tänu millel millele m le saame sa e liikuda.

Sageli töötavad ö lihased lihaseed ed vastandpaaridena. stan paaride a

22/05/2019 16:32

Keha K e koosneb vähemalt emalt 37 triljo triljonist rakust. Igas gas mi minutis su kolm sureb kollm miljonit miljon rrakkku, k , mis asendataks asendatakse pidev pid ddeev evalt uutega.

E Suguelundkond Su

Katt Katteel tteellundkond dko k d

Immuunsüsteem

Sisenõrenäärmed

Lüümfisüsteem tee eem

Südamea veresoonkond onkond

Seedeelundkon elundkond nd

Hingam Hingamisgamiseelundkond undkon undkond

Lih ihaskond haskond d

Närvisüsteem visüstee

Hingamiselundkon Hin ngamiselundkond amis m ndkond nd

Seedeelund See edeelundkond eelundkond dkond

Närvidest, videst, st, seljaajust ja ajust st koos koosnev koosne os närvisüsteem visüsteem töötleb t nii väljastt kui ka keha seest eest st pärit p r infot fot ja saadab saada vastavale kehaosale kehao sõnumeid. numeid. umeid. Nii saame me reageerida re g välism välismaailmale ja juhtida uhtida seda, mis toimub m meie eie ke keha sees.

Hingamiseks amiseks miseks ks kasutame tame hingamiselundkonda hingamiselund hingamiselun hingaamiselundkonda, d mis hõlmab õlmab nina, a, kõri, hingetoru hi hinge getoru ja kopse.

Nina kaudu sisse isse hingatud hingatu ud õhk liigub liig kkõri ri kaudu u hingetorru hing n etorru ja kopsudesse, kop psudesse, kust ku hap hapnik jõuab b vereringesse. ereringesse. Välja Vä hingates eritame eritam rita süsihappegaasi ppegaasi (süsinikdioksi (süsi ( sinikdioksiidi).

Seedeelundkond kond ond varustab varustab meid energiag energiaga. rgiaga rgiaga. ga.

Kui sööme, omastab om omasstab mag magu toid toidustt kõik asendamatud tud ud toitaine to oitained, mida mi meil on eelus lus püsimiseks üsimiseks misekss vaja, vajja, ja saadab need ne d vereri vereringes ringesse.

Jääke ääke äke töödeldakse töödeld de dakse enne nende nen kehasst väljutamist. väljutamist lj ist.

Südame-veresoonkond üdame-veresoon dame-veresoonkon vereso nk nko Süda, üda, da, veresooned (tuiksooned (tuik o ed ehk arterid ja tõmbsooned õmbsoon mbsooned ehk veenid) ning veri moodust moo moodustavad avad vereringeelundkonna. vere ereringeelundkonna. ngeelundkonna. Süda pump pumpab hapnik hapnikku ha ja toitaineid transportivat verd v arterite te kaudu kaud igasse kehaossa. ig a. Veenide Vee e kaudu du liigub ve veri ssüdamesse üdam tagasi. g

Suguelundko Suguelundkon elundkon ond

Kattee Katteelundkond atteelu tt elundkond Nahk, ahk,, juuksed, ju küü küüned ja higinäärmed higinää mo moodustavad ood odustavad keha keh välimise älimise kihi kih ning on selle soojuskontrolli so uskontrolli süsteemiks. üsteemiks. See Se S aitab kehal hoida ühtl ühtlast a temperatuuri mperatuuri olenemata olenema o a väljasvälja pool valitsevatest vatest tingimustest. ng Kui K meil me hakkab väga p palav, av, toodab keha h soolakat soolak soolaka ainet – higi.

See aurustub b ja aitab kehal keha jahtuda. uda.

Muud süsteemid Inimkehas on veel teisigi süsteeme, mis aitavad meid hoida. Immuunsüsteem aitab meil võidelda välismaailmast pärit mikroobidega. Erituselundkond puhastab keha ja väljutab jäägid. Sisenõrenäärmed saadavad kehasse näiteks kasvamist ja seedimist mõjutavaid hormoone.

Mehe ja Mehe ja naise nais na ise su suguelundkonnad elundkonnad to toimivad erinevalt, evalt, kuid mõlema ülesanne ülesan on uue ülesa elu u loomine. loomine l

TAD-HumanBody01-64.indd 11

19/05/2019 17:08

Ehituskivid d

Uute rakkud de tootmine

Ra Rakud on inimkeha ehituskivid. Olgugi et rakud on mikroskoobita nähtamatud, koosneb keha triljonitest rakkudest. Rakke on umbes 200 liiki ja iga g üks täidab oma ülesannet. Osa rakkke, näiiteks punalibled, töötavad üksi. Teised ühinevad nä rühmadeks ja moodustavad koed, mis täidavad teatud ülesandeid.

Osa rakke on elujõulised kogu inimese elu jooksul, tei eise sed aga mitte – need asendatakse pidevalt uutega. Seda pro rotsses e si nimetatakse mitoosiks. See tähendab, et rakud paljundavaad esmalt oma kromosoomid ja poo oold lduv uvad siiis üh hes esug uguseks tü ug üta tarrrakuks.

Mitoos

Raku Rak aku jagune ja agunemine Emarakk

Lihaskude

Kud de Sageli sarnaase sed d rakud koonduvad, et moodustadaa kude, näittek ekss liliha has- või närvikude. Rakkudevahel eliise ruum mi tä täittab b koevedelik. Sidekude tekib eri liikii ku ude dede vah ahel el ja seda esineb paljudes vor ormi m dees, näiteks pa p induva kõhrena, tugeva luu uuna ja veedela ver eree kujul.

Lihasrakud Lih

Rakud ja koed

Koevedelik Koe

Tüvvirakkud Tüvirakke leidub b luu uüd ü is, sü süda dame da mes ja ajus. Na N d paljun unda davad d en end d mi m to oos oi abil eri liikii rakkude dekss. Kui keha vajab, suudavvad a luuüd ü i tü üvirakud muuta end näiteks vererakk k udeks, sh punalibledeks k.

Rakuliigid Rakud on väga er erin ineva n kuju ja suuruseg e a olenevalt üles essan and ndest, mida nad kehas ass täidavad. Siin n on mõned levinud ra raku kulliiiiggid id d..

12

Punali Pun alible bled d

Need ainu Need ainulaa laaadse dsedd rakudd on ilm ma tu mata, kui tuu kuidd eluust tul tulvil – nad na ka navvad hapnikku kan kuu kehas keh as lai laiali ali.

Munara Mun u aarakk akk

Munarakk Muna kkk on üks ük suurem suu remaid id raakke kke..

Seemne See mnerak rakkk

Seemne m rakud ud (spermato (sp atosoi soidid did,, spermi spe rmid) d) on hässtii väike väi kesed edd ja nei eiil on saba, sab a, mis i ai aitab taab munnara mu mun raaku raku ku poo poole le ujj da. uju

Luurak Luu rakkk

Luurakke on mitut liiiiki. k Osa moodust ad uus tav uusi luid ja säiilit litavaad neid nei , t sedd ta tei taasl sloov oovad ad v ast van a uuut l ku luu lu k et. kud

Närvir När virakk akk kk

Närvirakud on pikad ja neil on tähekujuline pea. Nad loovad omavahel ühendusi ning kannavad nii kehas ra rakku kkude d sõnume m id eda dasi. si.

Sileli Sil elihas hasrak rakud ud

Li asr Lih a aku akudd koosne sne n vad v va pikkaddest es kiudud kiu dudest est,, mis m tõmbuv tõm buvad ad kok kokku, ku, et lih ihas liiiikum kumaa pann panna. a.

19/05/2019 17:08

Mitokondrid on energiatootm otmiskeskused, mis asuvad sellistes töökates rakkudes nagu südamelihaseja seemnerakud.

Ribosoomid kannavad infot ot tuuma ja sellesst välj ä a ning aitavad uuusi valke moodustad tada. a

Lüsosoomid aitavad rakku puhastada – ra nad la l gundavad jääkaineid ain eid ja j töötlevad nei eidd ümbe üm r.

Endoplasmaatiline retiikulum kogub äsja toodetud valke.

Need võivad olla karedapinnalised, nagu see siin, või siledapinnnal n ised.

Raku sisemuses Hoolimata eri suurusest ja kujust on enamikul rakkudest sarnane ehitus. Raku ümar ümbris – membraan – hoiab seda koos.

Avaused membraanis lubavad kemikaalidel rakku siseneda ja sealt väljuda. Membraani vahel on vesine vedelik – tsütoplasma. See sisaldab spetsiaalseid rakustruktuure – organelle, mis täidavad kõiki raku ülesandeid. Organellid saavad keemilisi juhiseid rakkude juhtimiskeskuselt ehk tuumalt.

Rakuavaus Ra us lubab ke ikaalidel kem d raakku sisenneda ed ja sealt väl äljud juda.

Tuumamem Tuumam embraan toi o mib tõ tõkk kkena tuuma ja tsüttoplasma vahel. tsü

Tu Tuumake on raku tootmisüksus – siin valmistatakse se valke ja DNA-d.

Tuu uum m on raku teabe beekeskus. kes See sisaldab kromo om mosoome. moso Siledapin pinnal naline inne ne endodoplasma pla smaatilin ti ne re retiiku kulum lum

Membraan onn rrak raa u välist väl istõke õk . See ho oiab oi iab ab rakku kooss ja ja otsu otsustab, mi mi pä mis pääse ä b äs r ku sisse rak se või võõ sealt ltt vä välja ljj .

Mismoodi 77 triljjonit rakku välja nääevad?

Tsentrioo Tsentr t ioolid oolid li ai aitav tavad add raku pooldud dud du uuddes ess kromosoomee jjuht uhht uht uhtida htiid ida ddaa.

TAD-HumanBody01-64.indd 13

Mikrohatu Mikroh hatud t d suur s end ndava dav avadd raku pind i a, aidate tees s rohkem toit sel oitain ineid oma om o m stada.

Sinu moo Sinu o di! Teadlaseed on väljaa arvutanud, ett ke kesk skmi mine 60–70 0 kg kaaluv täisk skas asva vanu u koosneb umbe bess 37 triljonist rakust.

Golgi Gol gi keh kehadd on raku korralldaj dajad. ad Ne N id leidub Liisa saks ks on n nendega segune neenu nud d näärme metess. Need Need on se seotu otudd umbkaudu 40 triljoni nitt ainnete er erita itamis misega ega.. b kterirakku. ba

19/05/2019 17:08

Desoksüribonukleiinhape (DNA)

Kass tead dsid?

S ni Si nist ste silm st l adega inimesed põ õlv lvne nevvad ne d kõ kõik i ühest eellasest, kees el e ass 6 000 0 –110 000 aastat tagasi.

Essia ialg lgu lg u ol o id i kõigi silma m d pruunid, kuid geeen enim mut utatsioon muutis ühe inimesee silm si lmad a sinisseks. Ta pärandas sel ad elle le omad om a us ad u e lastele jaa nüüd on n 177% rahvastikust sin nised issed d s lm si mad a .

Üht Ü h ki gen geneetili il sel eltt täps täpselt elt sa samas masugu ugust st ini inimes mestt pole pole ol olema emas. s. Teo Teoree reetil tilise iselt onn idents idd nts ide ntsetel ntsete ete kaks etel kaksikutel ksiku k tel t l tä täpse p llt sam pselt ama am ma geno geno enoom, noom om, kuid om kuuid tea teadla dlased dla sedd av avast vast a tasid astasi aasid, sidd, et is gi neiil on ise on väik väik äiksed sed ge geeni enivar eni variat var iatsio iat ia siooni sio on d ehk oni ehk -er eerrine inevus ine vused vus ed,, mi m da da põh p hjjus ustav tavad add arenem emise ajal tekkinud ud mut mutats atssio ioo ooni oo nnid id (m (muut uutuse used). d).

Elu koodid DN NA ehk deoksüribo onu ukl klei eiiinha ei inhape pe on mole mo oleekul,l,, mis sisaaldab inimese are si reng nggukks, s elu luks ks ja pa paljljjunem emis isek is ekss ek kogu g vajalikku ku teaveet. t Nei eid d ju j hi hise seid se id – gee een ne – ne leidub iga gas as ra raku kuss ja j van anem em emad mad pär äran anda an nda dava avaad ne need need d om ma la last stel elee. Iga g ini nimr mrak aku u tu uum umas ass on 23 tilillu luke kest ke stee st stru st tru rukktuu ktuuri ride de paa aari ri – kro romo mo oso oom omi. Nee eed d ko koosneeva vad d tihe ti heda heda d lt l keerd du uss DNA NA-a -aahe hela laate test stt.

Iniimggeno oom Genoomik G iks k nime imeta tata takkse kse ellusor orga gani nism sm mi kogu kogu g gen enee eeetili tilistt mat ti ater ter erjja jalil . Ini nim imes estte te geno ge no oom omid id on 99 9,9 9% ulat ullattus uses es ühe he-sugu guse sed, d mis d, is täh ähen äh enda d b, ett me oleme da leme ükstei ük ükst e se ei s ga g vägga läheda daas sugu g lu gu luse ses. se s.

Kuna Ku n gen na e oo oom m ko k os osne neb ne b lil gi gi kol om meest miljjardi mi arrdi dist stt nn eh ehit itus uski us kiivi kivi v st s , si s iss võiib kaa kõi õige vääiiks õige ksem em eri r ne nevu vus mu m ut ua tervist ja väljaanäge nääge gemi m st mi st..

ISA

EMA M

Mehe sug uggurakkudess ehk seemneraakkuddes onn üks XX-kro -kro kromo kromomoosoo om ja üks Y-kro Y-k -krrom om mos oso soom. om.

Nai aise suuugurakku kkudes des ehk munarakk akk kkkudes on kaks X-kkromo om soo oomi mi.

14 Beeebi Bee eebii saa ee saaab emalt mal m allt X-kkrom X ro oso ro oom omii ja isa ja isaalt kaas is as XX vvõ õi YY-k -k -krom omos omos om oso soomi mii.

XX

XY

XY

XX

XX

Kakss XX-k Kak X-kkrom moso osoom omi om täh ähend ndabbb,, ett süünni nnib tüd tü üdruk. k X X- ja YY-k -kkrom romos mosso soomi omid om mid annavad kkokku poisi.

XY

Poiss või tüüdruk?

Igga raaku utu tuu uum uma 23 23 krro omoso oom om miipaarriisst 22 pa 22 paa aari ri on me ri meeste esste tel ja naais issttteel üh ü issed ed. 23.

23 3 paaar ar ehk su ugu gukr krom kro omosoo osoo om on n erinev.

Naais N iste iste tell on on kakks XX kr krom omos om o oomi, os meesste mees me tel ükks X X-- ja ükks Y-kkrrom Y-kr Yromo om mos oso oo om.

19/05/2019 18:02

DNA-testid DN NAA-te test st annab ab b inf nfot ott niiii ini nime mese me s pär se äriiolu koht ko htaa ku ui kaa näi ä taab in inim imes esee bi biol oloo o gi g lisi su uht htei eid d te teiiste iste inime messstteg ega. a.. Med edit itsi siin inis is kasu ka su utaata taks ksee DN ks D A A--t -te test est s e, e et seelggit itad ada da vä v ljlja, a, kaas in kas i im imen enee ka k nn n ab geeni nimu muta tats tsio ioon oni, mis i võik õikss te tema ma las astte tele edaasi si kandu duda või õ kas taal on oht haige aiigest s ud st udaa pääri rilililikk k u ha kk haiggus usse.

Näit Nä itek ekk s BR BRCA CA11- ja BRCA A 22 gee e ni mutaats mu tsio ioon onid d suu uureendavad d teaada daol o ev ol eval altt risk ri skii ha h iges iggestu tu uda d rin inna- ja mun unas a ar as arja j vä ja v hk hki.i.i Geen Ge e it ites esst võ õib b ava v ldada, kas a ini n meese sell on need e mutattsi sioo o ni oo nid d võ või mittte, e ett ta saa aaks ks haaiggestu tumi mise s väl se älti t mi ti miseeks mid i aggi et ette te võtta õttta t .

Geeenit ites estee tteha est ehakse se ve verere-, juuk uuksese , naha- või mu muu koepro koe proovi pro ovi põ põhja hjal. Näi Nä tek tekss suuõ õõn õne kaapimis isee protse tseeduu duuris ris ka kasut su ataakse väikeest har harja j või vatippulkka, milleg mil legaa kogu leg ogutak takse tak se põs põsee siseekül küljel jeltt rakk rakke. e.

Assistent uurib kriminalist isttik ika kkala l boris lab DNA-testi tulemusi.

DNA topelttheeeliks DN DNA-mo ole leku kulilid d koos osne neva vad d kaahestt pika pi kkaast ast s pee eeni n kkeesest ni sest ahe se hela last la st ehkk n-ö ö seelg selg lgro roog ro ogud og udes ud est,, mis keerduv uvvad d üks kste teis te ise is üm ü mbe ber naagu kee eerd rdtr dtrrep epid id. Ne id Need ed d on üheenda üh endatu datu t d re rede deliipu deli pulk lkad adeg ega, a, mid i a niime n m ta tataks taaksse al alus uste teks ks ja mis mis mi ko koos oosne n va ne v d ne neljljasst eri keemi m kaaal a isst..

Kuritegevusevastane võitlus Poliitse tsei kassuttab a DNA NA-d d kur urja jateegijate tuv uvas assta asta tami mise seks k . Ku ks Kuri ri-ri teegu gude uurim rim misse õp õp uss ehk õpetus h krim mina nalilist stika on väga hästi aren enen en en nud ud ja ig igaa na naha-, - vere--, ju -, juuk ukse se-- võ võii sõ sõrm rmej ejäl älje jenä näid idiist saab kah ahtl tlusalus usse DN DNA A suhttes es uur u id da. Kuii kah htlus usta tata tava vaid id pole po le,, on asj sjat atun undj djjaad d läb äbii ssõ õel elunud d lau ausa sa geneetilisi si pro ofi fiil iililee geneealoogia (sug ge ugguk uguk ukon onna naate tead adus ad u e)) veebisaitidel. Hi Hiljljut utii le leit itii it 1980. aasta mõ õrv rvar pär äras asst se seda, kuii eksper k e di did d ol olid id pan id annu nud d ku uri rite it opaigaalt leitud DN NA kl klappima tap pja intter ern neti t kau au udu leit le itud it ud u d kau auge g te sug ge ugul ulas aste as t oma te maga ga. Po Polilitssei e tööta öö öta t b meeto oo od diiliseelt l sug uggup pui uid d lä läbi bi,, ku k nii on mõ mõrvarri tu t va vast stan tanud ud. d

Geeniteraappia ja kloonim mine Teead a lased suudav avad ad asend ndad adaa vigased geen enid või lisada tä täie iest stii uu uusi s , et ravida teat te atud pärilikke haigu gusi si.. Seda nimetatakse geenit iteraapiaks. Teadl dlas ased suudavad luua ka tervee or terv te orga gani nissmi. Seda pr protsessi nimetatakse kloo kl oo oni n mi m se seks ks.. Kloonitud is ks isen endid on päritoluorganismig i a iden en nts t ed ed. Kloo oni nitu t d on paljusid l om lo o al a iikee, kuid mittte ini nime mest st.

Koerao Koe raoman maniku man iku kuud las lase sevad vad vahel oma le mik lem mikuu pära p rast st tol t le surma kloonida..

See on väga kallis lis,, ja j paljud leiavad, d, et see po p le ka eetiliine.

TAD-HumanBody01-64.indd 15

19/05/2019 17:50

the integumenta integumentary system

Nahk, hair Skin, juuksed & nails ja küüned Nahkskin Our moodustab acts as akeha barrier ja väliskeskkonna against the outside vahele world. It protects our internal organs fromike possible sources of infection and helps contr control reguleerida. body temperature.

Lisaks on It tegemist is also antähtsa important meelesensory se elundiga. organ.

Skin Nahal has three on kolm layers. kihti.The Välimine, outer layer marrasknahk (epidermis) (epidermis) is made koosneb of tough, tugevatest interlocking surnuddead d rakkudest, cells, whichmis arekuluvad constantly pidevalt being maha wornjaaway asendataksereplaced and uute rakkudega by cells marrasknaha in the lower epidermis epidermis. alumisest kihist.

The middle Keskmine layerkiht, (dermis) pärisnahk contains (dermis) sensors, sisaldab nerves, blood vessels and sweat glands. The inner i Sisemine, alusnahk (subcutaneous) layer (subkuutis) is mostlykoosneb fat, which peamiselt helps tto rasvast, keep themis body aitab warm. kehalItsooja is alsohoida. where Samuti hair ffollicles asuvad are located. selles karvanääpsud.

Sõrmejäljed Till Ti Till llu ukes uk esed ed naah hakkur hak urru rud sõ õrm rmee o ottsaas mood mo moo odussta odus tavvaad kee tava keeer eriissei eid, eid, d, sili mu m seeid id ja kaa ja aari. Neid aari Neeid d mus ustr trrei eid niime meta ttaataks taksse ta ssõ õrrm mej ejälge älge äl g d deeks ks. Igga in nim messe sõ sõrm mej ejäällg on ko on orrdu duma matu mat ma tu. Ku tu.

Kuna na mit itte tee kel e le lelg lgi gi teis teis te isel sel el polle sa samasu masu ma suggu gust st mus ustr t it tr it, sa saab ab b s d se daa kaassut utaad da in inim im imes mese esse tu tuva vaast stam mis i ek eks. s.

M ie Me ie jala alaal a- ja kkä käej äej eejäl jäällje jjed ed on on see eeega gaa aainula nu ulaaaad dse sed. d. d.

Body jcoole cooler Kehabody The hoiabis harilikult usually kept ühtlast at a temperatuuri constant (37 °C). Kui me temperature (37°C aga /jookseme 98.6°F). But või if pingutame, we run vabastavad or do strenuous lihased exercise, soojust our ja muscles keha kuumeneb. release Kehatemperatuuri heat and the body tõusu gets hotter. esimene At märk the first on sign of a rise in body temperature, swe sweat glands in the skin release sweat onto th the skin.

As the sweat evaporates, it draws d heat from the body, allowing it to cool down.

TThe M he dead cells on the oute outer layer surnud of the epidermis rakud kuluvad are constantly pidevalt being worn away. On average, m being avera we igas minutis lose about 30–40,000 umbes 30–40 dead000 skin ski surnud cells every naharakku, y minute;; mille but new asemele skin cells are being produced all a the time to replace the dead cells.

Nails Küüned Nails protect dk andd cover k thedends of the phalanxes b l l –d the (f thin l kbones )s at the ends of the fingers and toes. Living cells produced in the root of the nail divide constantly and push the nail forwards, making itd grow. Usually nails grow at a rate of about 6 cm (2.36 in) a ye year. yea need As thekeratiini new cells (ainega, push forwards, millest onthey tehtud fill with juuksed) keratin ning(the mineraalisame dega, muutes substance thatküüne makestugevaks. hair) andSuvel minerals, kasvavad making küüned the nail kiiremini hard. kui talvel.

Nails growKõige fasterpikem in summer mõõdetud than they inimküüs do inon winter. olnudT The longest 70 cm pikk! human nail ever recorded was 70 cm (27.5 in) in length!

16

Karvat K Kar vatüvi vat tüvi üüvikk

Kar Karvapüst arvap vappüs üst üstita s ita itajal jaliha liha hhas ass

Karvan Kar Ka rvan vaa ääp ääps ps

19/05/2019 18:04

Juuksed

INI IN NIM NI MES ESSE JU UUK U UKSEK EK KA ARV AR RV R VA RIS R ISSTTLÕ TLLÕIGE G

In nim imes imes e e peeas on üle üle 10 ül 00 00 00 ju juuk ukkseekkaarvvaa.. u Igga pä päeevv kao aota aota tame ame me neist eist ei s umbes mb m bes es 50– 0–10 100.

10 0.

0.

Ju uuk ukse seju j ur ju ured ured d asu suva vaad na naha hasü hasü ha süve süv vendit nd dites ites ehk it hk näääp nääp äpsu psu sude ude d s (f (fol olli lliliik ikullit ik ites es). es ) Seeaal va ). valm lmiv ivad iv ad ka uu uueed uued d raaku ud. d. Sur urnu urnu nud ud ra rakk akkud kkkud ude pi pika kad ki ka ku ud d sur urut utak taakkssee v ljja jjaa niiii kas vä a vaavaadk dkkii me m ililee nääht h avvad juu u kksseed d.

Rasu Ra sunä su näär nä ärmeete testt pär test ärin inevv ras inev a u ho hoia hoia iab b juuk juukkse ju sed ed läik lä iki ik kiv ivan ivan naa.. Vääiiks ksed kar ksed a va vad d ka kassv svavvad ad ka te teis eisste tel kehaos keha ke haaos h osad ad adel del (v. v.a pe peop eop opes pes e ad d ja ja jala lata ata tall l aad ll d), aid daattes meilil soo me ooja o jjaa hoi oid o id daa.

Sõr SSõ õõrrme mej mej ejäl ällggi älg älgi kas ka asuta uutt ta tak akkse se üha ühaa üh ena een na nam am iisik sik si ikutu ut nni nnn stu nnistu sttuse ssen enna. a Ele lektr ktroon oo onnili illisedd sseeadm ili ilised medd suuu suu u ddav davad õpp õpp idaa meeiiee õppida puuudut puudut pu dduutus ustt ärra tund tund undma, un maa, et ma, et k uta ka kas u da ut da ssed eedda par aro aro rooliina na aarv rvvuuti uttii sissel sis isssel elüli ülitam ül litam tamise ta isekks, ks, uk ks ukse s av avvamisek ava mis isekks ks võ või õi äp äpi pi käiv käiv äivvita äivita it mis mis i eeks ks ks.

Säsii Säs Väl V Vä ällis iiskkiiht ihhtt Mel M elani annniiini inn gra raanu ann lilid anu liidd Nahan N Nah aandd (ku (k kkuutii tiiiiikku kul uull)

määra mä ära är ravad vad ad nä nääps ä sud äps ude uud de m lan me mel aniini ani ini in nniippig pigm gmenndid d . Puna di unnane n ne mel me e ani an in in an ann nnabb pun nnab u ase ased sed juuk uuksed sed se (vaasa saak akul) kul) l)) ja j tu tum meepruu mep me ruunn mel m e ani ani niin iin in kas k pprruun ka unid nidd vvõi võõ bblo bl lo lonnddi did juuk u ksed uu ssed edd o olle leene nneeva val alt sel se sel ellles est, t, kkui kuu pa palju ljjuu pi pigme gmenti gment ntii inim ini inimes mes me e el el o onn. n.

Juuu JJuu uukks kse sekkar arvv ar mikkro mik rros oosskoo ko bi bi all alll al Marrraas Mar askna askna nahk na hk

Ini In Ini nim mes me eesse nnaha aaha haa ri tlõ ris tlõige ige. Ollgu lggguugii nah nahk ahk ainu inult ltt 2 mm paks, pak s kai s, kaitse kaitse t b seee vägga hästti väl vvä äälisk is esk skkon konna na ees esst.

Higipo Hig gipoor ipoor

TAD-HumanBody01-64.indd 17

Higinä Hig inä näärm ärm rmee viimaj vii iimaj majuha juha h

Närvv N När

Higinä Hig ginääre inääre re

Rasv Ra Ras av

Arter A Art er

Veen Vee eenn

R unä Rasunä Ras unäääre un

Pä isn Pärisn Pär snahk ahk

19/05/2019 18:04

Liigesed ja nendega ühendatud lihasedd muudavad skeleti painduvaks. Tantsijaad, akrobaadid ja joogaharrastajad (joogiid) treenivad oma liigeseid ja lihaseid, et nende painduvust suurendada.

Tugi- ja liikumiselundkond

Luud jja liigesed Täiskasvanud inimese skelett koosneb kõvadesst luudest, painduvatest kõhredest ja tugevatest sidemetest. Skelett hoiaab keha koos, annab sellele kuju ja kaiitseb meie elutähtsaid siseelundeid d. Näiteks kolju kaitseb aju. Rinnakus kaaardub 12 paari roideid selgroost keha ette, et kaitsta südant, kopse ja maksa. Roided on ühendatud rinnaluuga (rinnakuga) painduvate kõhrede abil. Skeleti külge kinnituvad keha lihased. Liigesed tekivad luude kohtumiskohtades.

Luud Luud moodustavad keha raami, kuid see pole veel kõik. Tegemist on elus, aktiivsete kudedega, mil on palju ülesandeid. Luud sisaldavad luuüdi, kus toodetakse punaseid vereliblesid ja kus säilitatakse mineraalaineid, näiteks kaltsiumi. Luud koosnevad peamiselt valgust, mida nimetatakse kollageeniks ning mis moodustab pehme raami.

Mineraalaine kaltsiumfosfaat muudab selle raami kõvaks ja tugevaks. Üle 99% keha kaltsiumist säilitatakse luudes ja hammastes.

Liiigesed Liiggesed tekivad ad kohta tades, kus kaakks võ õi enam luud kokku pu puut utuvad a . In nim imke k ha h s on 360 0 liiiige g st. Osaa ne neist, t, näiteeks kol olju ju-liligeseed on n jä j igad ja pa paig igal al. Teised, nääitekks selgro ooliigesed saaav avad ad õige pissut liiik pi ikud uda. a. Kuid enamikk liigeseid on liikuvad, pannes liikuma nii mei eiee luud kui ma meid d te tervikuna. Kakks kõ k igee tavalisemaat liiig igesepinda on liligesea e uk u ja -pea, mille puh hul ühe luu ots ts sobitub kenast stii teeise luu ku umerussse (nt puusadess ja õl õlga gad des); ning n hing, mis ava nn v neb ja sulgub nagu ukss (nt nt põlve vede d s ja küünarrnukkides es)).

Kõhred Luude ot Luud otsa s d on polst ster e datud d pehm hme, ühtlase kum u mita taol olis isee ko oegga, a mida nim metataakse kõhreks. met See lubaab luudel Se el üksteiisestt m ödud mö da ilma et need saa aaks ksid id viga või kuluksid. Kõhre leidu dub ka teiistes kehaosades, näiteeks nina te na p induvas osas pa as, vä väliliskõrvass jaa rinn nnakorvis. s.

18

Sidem med d Luude siseehitus meenutab meekärge, tänu millele on need jäigad, kuid suhteliselt kerged.

Liiga gam mend ndid id on tugevaad kiulised koed, mis üh ühen en nda dava vad d luid liigestega. Sidekoest liga gam mend ndid sarnan a ev an evad ad kõõlustel ele, miss ühen üh enda davad lihaseid luudega ga, ja kattekoele, mis üh hend ndaavad nd lilhaseid d oma mavaahel.

19/05/2019 18:04

Otsmikuluu

Kiiru ruluu uluu

Skeleett Skeleett koos Skel osne neb b kahest st suu ure r stt osa sast: akksi siaalsses e t skkel e etist, mis hõlmab koljut, selgrroo o gu u, ri rinn n akkut u ja riinn n akor orvi v , ning apendikulaarrsest skeletistt, miis hõlmab b käsi, õlgu, jalgu ja pu uus u aluid (vaaagn gnat).

Silmakoobas Ninalu Nin aluu Selgroog og koosneb 24 eral raldat d ud ja eri kuujjugga luust, mida n eta nim e tak akse s selgroolülideks.

S kaaits See itseb sel seljaa j ju ja j toetab s let ske etti. ti

Apeendi ndikkkulaarne skelett sk Ak Aksiaaln ne skelett

Ülaalõuaaluu

Ran angluu

Alalõu õualu aluuu

Rinnaluu Sarnaluuu Kiilluu Ki iill u

Õlavarre reluu Selgroog

Koljju ja selgro oog

Roidedd

Oimuluuu

Kolju koosneeb 22 fikkseer e itud ud luu uust st ja hingedesarnasest liigeseest alalõ õualuus. Kolp toetab ja kaitseb aju, silmi mi ning tei eisi sii mee eeleelundeid. Samuti annab see näo äolle kuju.

Vaagen gen enn Küüna Kü ünarlu r u

Kodarrluu

Vastsündi Vastsü ndinu nu skeletil on üle 30 300 0 osa osa, peam miseltt misel mi kõhredd. Kõhr õhrkud kudee kõve kõveneb vääheh h aavval luuuks ja beebi kasvadess suland n uva vadd osa osaa llui uid kokkk kku. kku.

Täiskasvanud innime imese skelet etis is on 206 luudd.

Reeiel ie uu

Kaugmiseed lülidd lü Kederluuu

Keskmised ed lülid

Kodarluu uu LLähimised lüülid

Sääärrelu eluuu

Pindlu d uu

Küünaarluu u Sõrrmel Sõrmel melül ül d üli

TAD-HumanBody01-64.indd 19

Met Metakarpaalsed lüülidd (peopesa)

Karrpaalsed lülid (ranne) lül

19/05/2019 18:05

Lihased Inimkehas on umbes 640 lihast. Need moodustavad peaaegu 2/5 meie kehakaalust ja kasutavad ligi 20% energiast. Lihaste tööd juhivad ajust saadetud signaalid.

Lihased töötavad kogu aeg – kui mängime sportmänge, loeme, seedime toitu või istume paigal. Töötamise käigus toodavad lihased soojust ja hoiavad seega meie keha õigel temperatuuril. Värisemine on tegelikult sadade lihaste kokkutõmbumine eesmärgiga toota soojust. Kui jääme öösel magama, lihased lõdvestuvad ja aju lülitab osa lihaseid seniks välja, kuni meil neid hommikul jälle vaja läheb.

See-eest südamelihased töötavad kogu meie eluaja.

Lihaskudede liigid

Lihaskond

Kehas on kolme peamist liiki lihaseid. Need koosnevad eri kudedest ja neil on eri eesmärgid.

20

SKELETILIHASED Neid tuntakse ka tahtele alluvate lihastena, sest me saame neid oma tahte järgi liigutada. Harilikult on need liigeste kohal ja kinnituvad kahe luu külge. Näiteks meie käte ja jalgade suured lihased annavad meile jõu ning aitavad liikuda.

SILELIHASED Silelihaseid leidub siseelundites, näiteks maos ja sooltes, samuti silmades. Need ei ole luude külge kinnitunud ja aju juhib neid automaatselt, ilma et meil oleks vaja sellele mõelda. Neid tuntakse ka tahtele allumatute lihastena.

SÜDAMELIHAS Ka see on tahtele allumatu lihaskude, mis paikneb südamess.

End ise elektriliste signaaliddega ergutades kutsuda ta esile kokkutõmbeid ja pumpab niimooddi verd kogu kehasse.

Lihastoonus Mida rohkem lihas töötab, seda tugevamaks see muutub. Seepärast ongi sageli trenni tegevvatee inimeste lihased paremas toonuses, kui neendeel, kes end ei liiguta. Lihastoonuse suurendamine minee parandab rühti ja tasakaalu, tugevdab luid ning paneb sind paremini mõtlema, tundm ma ja välja nägema. Selleks pole vaja jõusaali minna – kõndimine, jooksmine, ujumine või sportmängud sobivad lihastoonuse suurendamiseks hästi.

Umb U mbes 20% 20 in inime ime imeste im meste stest st st ssuu uu uudab d ta dab tahtl tliku ikuultt kõr kõrvuu kõrvu liigut lii g ada gut da. Aga ssin ina? a?

Nägude tegemine Nääol N oluu oluu uud on on kae aeetu ttu ud 43 43 eri ri lih ihas ase ki kihi higgaa. higa Teege T eggeemi mist st on eb ebat atav aval vaallis iste te lih haasste teggaa, sest sesstt se peea kkõ p õ õig igill neeiil on ig on üks ks ots ts kiin nni nita tattu tatu ud nah na haa, m miitte tttte tteeis isee lu luu kkü ülg lgee.. Nen ende de lilih haasstte p piingu ngu ng uttam amis isel el suu uuda dava ava vad iin nim nim mes esed seed d man naad da nä näol näol ole ai ain nu ulaad llaaaad dsseeid d ilm ililme meeid d. Nä Näiittek eks nae aera rata tad daa, irrvi vita tada, da, da kku ulm mu ko korrttsu suttaada da, ssiilm ma pi pilg lgu uttad adaa,, et väl et älje jend ndad dad ada da mu muu hu hulggas a ku urrbust bust bu st, t, viha viha vi ha, rõ r õ õm mu u,, valu, aallu u,, hir irm mu u, ül üllaatu usstt ja arm ja massttu ust ust st.

Biitse B Bii Bi iiitse seeppss pai ppaaiinnut nuuutab ab küünar küünar küü kü naaarrnnuk ukkki. kkki. kiii.

Mis on lihased?

Liha LLi ih haasseed koos koos ko osn neeva vad tu tuha hand ndeettes est kiud ki u ud udeessst, t miiss paaiikn t, nev evad evad d kaittssvvas ka as tup pes ess.. S Seee si siisa saaldab ld dab ab v eell ene ve nerggiiaat kkaan nd dva v id d ver erereeso oon oni jjaa lih ihas a ei eid d ak akti t ve veeerrivai ivvai aid näärrvvee.. Kiu n iud vvõ õiivvaad d oll llaa kuni kun ku nii 30 0 cm pi pika kad, d, miss tee e b ne neis istt is keeha keha ha kõi õ ge ge pikkem emad a rakku ud d.

SSõr õrm õr meeedd on med on üühe heennda nddaattu tud ud küü kkü üünar üü narv aarvvar va re re lliiihhaase asseega ga kkõõ õõõlus õ luuusse abbil biiil.