LASSEMAIA DETEKTIIVIBÜROO. HOTELLIMÕISTATUS

LasseMaia detektiivib체roo

Hotellim천istatus

LasseMaia detektiivibüroo

Hotellimõistatus

Text © Martin Widmark, 2002 Illustrations © Helena Willis, 2002 First published by Bonnier Carlsen Bokförlag, Stockholm, Sweden Published in the Estonian language by arrangement with Bonnier Group Agency, Stockholm, Sweden and OKNO Literary Agency, Sweden Eestikeelne väljaanne © Egmont Estonia 2012 Tõlkija: Kadi-Riin Haasma Toimetaja: Priit Põhjala

MUUSEUMITÄNAV

SAD

AM

LINNAVÄLJAK

KIRIKUTÄNAV

kuld

E

W S

AIA R M E E SS ORT A L AK PE

Kohvik

N

TEGELASED:

Lasse

Maia

Ronny Hazelwood

Rune Andersson

Riita Heijalainen

Pierre Chaloppes

1. PEATÜKK

Perekond Åkerö:

Jõululaupäeva eel Proua Åkerö

Härra Åkerö

Preili Pomona Ribston

I

gal aastal veedavad kõik väikese Valleby linna elanikud oma jõululaupäeva-eelset õhtut täpselt samamoodi. Nad söövad linna hotellis jõulusööki. Lihapalle, sinki, heeringat ja kartulit, kaunis söögisaalis on laud kenasti kaetud.

Näe, sealt tuleb Roland Svensson. Tema töötab kirikus valvurina, aga täna on tal vaba päev, täpselt nagu paljudel teistelgi, ja ta tuleb siia hotelli jõulusöögile. Ta võtab mantli seljast, salli kaelast ja mütsi peast, pühib mõned lumehelbed riietelt maha ja ulatab riided üle leti garderoobi. „Häid jõule, Svenssoni-onu!“ 9

T

T VASTUVÕ

JÕULUSÖÖK

Roland Svensson tõstab üllatunult pilgu.

Vastuvõtulaua taga seisab keegi, keda ta teab.

See on ju Lasse! Ükskord oli poiss Rolandi kirikus kõhuli maas ja luuras binokliga. Ise ütles, et uurib linde, aga tegelikult lahendas ta üht keerukat juhtumit, Häid jõule! kus üle tänava asu­vast kullapoest kippu­sid kaduma teemandid.

11

„Oi, tere, Lasse! Kas sina töötad siin? Siit vist kuigi haruldasi linde ei leia,“ naerab Roland Svensson. „Ma käin jõuluvaheajal tööl, onul abiks.

Enamasti olen ma garderoobis. Mõnikord käin asju ajamas ja viin kohvreid tuppa ja mõnikord olen siin vastuvõtus.“ „Ja sinu sõber? Kas tema nimi polnud mitte Maia? Ma lugesin pärast teie kohta lehest.“ „Maia on köögis. Ta koorib kartuleid ja peseb nõusid.“ „Nii et põnevaid juhtumeid teil praegu käsil ei ole?“ Lasse raputab pead. „Ah nii. Nüüd siis sööma,“ lõpetab Roland Svensson. „Häid jõule ja tervita Maiat,“ lisab ta ja kaob suure söögisaali poole.

Lasse vaatab Roland Svenssonile järele ja mõtleb Maia peale.

Lasse ja Maia on parimad sõbrad. Nad 12

käivad koolis samas klassis ja peavad koos detektiivibürood, LasseMaia detektiivi­ bürood. Nende kontor on Maia keldris. Seal on neil kõik, mida jälgimiseks ja luuramiseks vaja: binokkel, fotoaparaat, peeglid, taskulambid ja luubid.

Nüüdsel ajal on neil ka lausa oma arvuti.

Lasse ja Maia GA VÄLGU vanemad on omavahel samuti tuttavaks saanud ja nüüd sõitsid nad üheskoos mõneks päevaks ära. Nad tulevad tagasi alles esimesel jõulupühal. Lasse ja Maia lunisid mõlemad, et nad saaksid koju jääda: „Me peame oma firma asju ajama,“ ütles Lasse. „Me peame arvutit installeerima,“ väitis Maia.

13

Lõpuks jäid vanemad nõusse, et lapsed ei tule reisile kaasa. Jõulusid võisid nad ometi pidada ka siis, kui emad-isad jälle tagasi kodus. Lasse ja Maia pidid elama Lasse onu Leifi juures. Tema töötab linnaväljakul hotellis ja kui ta küsis, ega lapsed ei taha appi tulla, olid Lasse ja Maia nõus. Mine sa tea, ehk juhtub veel midagi põnevat? „Tere, Lasse! Kas midagi on juhtunud?“ Maia jalutab parajasti mööda. Tal on lõunapaus ja ta kasutab võimalust, et hotellis ringi vaadata.

14

„Ei, ei midagi erilist,“ vastab Lasse. Ta näeb, et sõber on pettunud. Maia otsib alailma detektiivibüroole uusi huvitavaid ülesandeid. „Hotelli direktor tahab meiega kell neli oma kabinetis rääkida,“ ütleb Maia. „Ta räägib jõulude tähistamisest ja homme pidavat siia hotelli saabuma üks üpris iseäralik perekond.“ „Hea küll,“ vastab Lasse. „Näeme siis seal.“ Maia longib edasi.

15

2. PEATÜKK

Peened külalised K

ell neli on hotelli direktori kabinet inimesi täis. Hotelli direktor Ronny Hazelwood on umbes viiekümneaastane mees. Tal on uhke põskhabe, aga pea on täitsa kiilas.

Tema saabus Vallebysse ühel vihmasel sügispäeval paar aastat tagasi. Naine oli ta juurest ära läinud ja ta tuli siia selleks, et mere kaldal istuda ja luuletusi kirjutada.

Ent siis jäi talle silma lagunev hotell ja ta otsustas, et keerab just siin oma elus uue lehekülje. Aasta hiljem oli hotell jälle täpselt nagu uus.

16

Lasse onu ütleb, et hotelli direktoril on raudne tahe, kullast süda ja rahakott sama tühi kui Faluni vasekaevandus. Hotelli ülesvuntsimine maksis kindlasti mitu miljonit.

Nüüd on ta kutsunud kõik töötajad oma kabinetti suure laua ümber.

Sõbraliku direktori paremal käel istub vingus näoga Rune Andersson. Tema töötab vastuvõtus. Lassele ja Maiale ta ei meeldi.

Ta muudkui kamandab teisi töötajaid. Rune Andersson paistab arvavat, et tema ongi selle hotelli omanik. Lasse ja Maia peavad teda kutsuma härra Anderssoniks.

Lasse onu rääkis, et Rune Andersson on üksik, sest ükski naine ei taha sellist meest, kes kunagi ei naerata ja tegeleb ainult oma margikoguga.

17

Nüüd trummeldab mossis mees nimme sõrmedega vastu lauaplaati ja annab mõista, et tal ei ole tegelikult sugugi aega siin istuda.

Ebameeldiva Rune Anderssoni kõrval istub tema vastand.

Ilus ja alati ühtviisi rõõmsameelne Riita Heijalainen. Tema on pärit Soomest ja töötab kokana.

Räägitakse, et direktor Ronny Hazelwood on temasse natuke armunud. Riita unistab päris oma restorani avamisest Prantsusmaal.

18

Kuid tal ei ole piisavalt raha. Seetõttu kulutabki ta praegu kogu oma palga loterii­ piletite ostmisele ja ennustusvõistlustel osa­le­misele. Ta ootab peavõitu. Praegugi kraa­bib ta küünega üht loteriipiletit. „Äh!“ naerab ta ja sasib Lasse pead. „Jälle ei midagi! Aga ükskord see veel tuleb, ja siis lähen ma Prantsusmaale!“ Ilusa ja sõbraliku Riita vastas istub hotelli koristaja Prantsusmaalt, Pierre Chaloppes, tumedapäine ja sünge ilmega. Pierre ei räägi kuigi palju, kuid Lasse ja Maia on märganud, kuidas nad Riitaga lõunapausi ajal kõrvuti istuvad ja midagi sosistavad. „Niisiis!“ ütleb Ronny Hazelwood. „Taas on tulemas linna hotelli traditsiooniline jõulu­ pidu.“ Direktor särab üle näo. Ta räägib lähemalt, mis sel aastal plaanis on: „Maia aitab Riital teha vastuvõtulauale suure piparkoogimaja.“ 20

„Hommikul vara ehib Lasse salongis kuuse ära. Seal jagatakse kell neli jõulukinke.

Mina ise teen jõuluvana nagu tavaliselt. Või tahaksime sel aastal hoopis jõulusokku? Seda võiksid sina mängida, Rune!“ Hotelli direktor itsitab ja müksab Rune Anderssoni sõbralikult vastu rinda. Maia näeb, kuidas Rune Anderssoni ülahuul tuksatab. Seda võiks peaaegu naeratuse ettevalmistuseks pidada. Aga Maia aimab, et küllap tahaks Rune Andersson pigem hambad oma ülemusele kätte lüüa.

Hotelli direktor räägib aga edasi, pahasest töötajast välja tegemata.

21

„Homme ei ole mitte ainult jõululaupäev, vaid ka väga oluline päev hotelli jaoks. Helistas perekond Åkerö. Nad on kinni pannud hotelli kõige uhkema sviidi. Oma sõnutsi soovivad nad siin pikemat aega peatuda. See tähendab hotellile palju raha. Ja jumal taevas teab, et see raha kulub hädasti ära. Kõik peab niisiis väga ladusalt sujuma.“ Lasse ja Maia näevad, et direktor on närvis. „Perekond koosneb härra ja proua Åkeröst ja nende tütrest, väikesest preili Pomonast,“ ütleb direktor. „Koos nendega tuleb ka üks sülekoer, kes reageerib nimele Ribston.“ Direktor räägib muudkui edasi sellest peenest perekonnast: „Härra Åkerö rõhutas telefonis eraldi, et koerasse tuleb aupaklikult suhtuda. Muidu muutub loom väga kurvaks ega söö enam midagi. See on väga kallis ja haruldane koer ning temaga ei tohi midagi juhtuda,“ lõpetab direktor kindlal toonil.

22

„Küll te näete, et koeraga läheb kõik hästi,“ naerab Riita. „Nojah, siis oligi vist kõik,“ lõpetab direktor koosoleku.

Töötajad lahkuvad kabinetist, et jätkata oma jõuluettevalmistusi.

23

Rõõm

lugemisest

Jõuluõhtul saabub Valleby linna hotelli peen perekond Åkerö.

Kaasas on neil haruldast tõugu Hiina õuniktaks, nende kullakallis silmatera. Hotelli töötajad valmistuvad jõule tähistama, ent õige pea selgub ebameeldiv tõsiasi ...

Kümneaastased klassikaaslased

Lasse ja Maia, rootsi laste vaieldamatud lemmikud, troonivad oma raamatusarjaga juba kümme aastat Rootsi müügija laenutusedetabelite tipus ning võtavad vastu ühe auhinna teise järel.

Martin Widmarki lihtne ja ladus keel, nutikas lugu ning Helena Willise isikupärased pildid teevad igast sarja raamatust vastupandamatu seikluse.

mo

nt

.ee

Lasse ja Maia raamatuid on tõlgitud rohkem kui 20 keelde ja neid on kokku müüdud juba üle kahe miljoni eksemplari.

w. eg

kõik ndab Lahe evad põn d iku . htl ja o anded s üle

ww

ia eMa Lass vibüroo ktii dete