Hipster hitler näidisleheküljed

Sisukord Sissejuhatus .......................................................ix Tegelaste elulood ............................................... 1 Hipster Hitler I osa: Algusaastad.............................................. 7 II osa: II maailmasõja eel ................................ 23 III osa: Sõja algus ............................................ 39 IV osa: Puhkeb II maailmasõda ...................... 63 V osa: Liitlased vs. Teljeriigid .......................... 85 Jorssef Stalin................................................... 111

Sissejuhatus „Ajalugu on suuremalt jaolt udujutt.”

Henry Ford

1983. aasta aprillis leidis ajakirjanik Gerd Heideman üles Adolf Hitleri päevikud ning avaldas sealt katkendeid Lääne-Saksamaa ajakirjas Stern. Päeviku ehtsuse osas hakkas siginema kahtlusi ja hiljem ka tõestati, et see oli võltsing. Kuid see raamat siin on päris, nagu meie seda ette kujutame.

Tegelaste elulood

Adolf Hitler Hipster Hitler. See kõlab kuidagi nii loomulikult, kas pole? Hitler on ajalooraamatu vahelt välja roninud, otse kitsastesse teksapükstesse, et igati omaks võtta see subkultuur, mida ta nii väga armastas, nagu me kõik teame.

Läbikukkunud kunstnik, taimetoitlane, loomade õiguste eest seisja, sitapea – see kõik lihtsalt klapib.

Hitler sündis paigas nimega Braunau am Inn, mis võiks nime poolest olla näiteks kulturistide turismitalu, aga tegelikult on see hoopis väike linnake Austria loodeosas. Kuni neljanda eluaastani keeldus ta roomamast, kuna kõik teised tited tegid seda, nii et teda tuli kanda väikeses korvis, mille ta oli ise pununud.

Viimaks tegi ta tagasihoidlikust kodulinnast vehkat ja kolis pulbitsevasse Viini, kus ta õppis sünti mängima ja rahvusvähemusi vihkama.

Me kõik teame, mis edasi sai – Hitler tõusis NSDAP etteotsa ja alustas kahekümnenda sajandi kõige suuremat sõda, saates ühtlasi korda kõige hirmsamaid kuritegusid. On alles jobu. Aga vaatame seda veidi teise nurga alt – teda pole enam elavate kirjas ja kui ta teaks, et see raamat on trükitud valgendatud paberile, siis vihastaks ta hirmsasti.

2

Hipster Hitler

Joseph Goebbels Joseph Goebbels oli Hitleri parem käsi. Kuigi Hitler pidas muljetavaldavaid kõnesid, oli Kolmanda Reichi hääletoruks mitmes mõttes Goebbels, eriti siis, kui Hipster Hitleri suu oli tofut täis.

Nii nagu füüreril, olid ka Goebbelsil kunstihuvid.

Samuti nagu Hitleri puhul, viis tema kunstipüüdluste luhtumine kibestumiseni.

Goebbelsi kirjutatud näidendeid lavastati haruharva ja ta nägi aastaid vaeva, et oma raamatuid välja anda. Isegi käesoleva eepose autorid on temast edukamad.

Kui leidub üks sõna, mis iseloomustab kokkuvõtvalt Goebbelsi kohta Hitleri režiimis, siis see on jünger. Goebbels oli häbenematu tallalakkuja ja tagantkiitja, mis ulatus koguni selleni, et ta teeskles füüreri sündipalade nautimist. Tema papagoiliku lakei iseloom läks nii kaugele, et ta sooritas enesetapu vaid mõni tund pärast Hitlerit, kahtlemata haarates sel hetkel meeleheitlikult füüreri kootud 100% mahevillast nuku järele.

Tegelaste elulood

3

Hermann Göring I maailmasõjas oli Hermann Göring lennuväes osav piloot. II maailmasõjas oli ta ülekäte läinud füürerile saamatuks lapsehoidjaks. Erinevalt Goebbelsist, kes käis füüreril sabas nagu kutsikas, kellele maitseb soja, ajasid füüreri ettevõtmised Göringit sageli kergelt vihale ja segadusse.

Göring oli olnud asja juures juba NSDAP algusaegadest saadik. Ta võttis osa nii 1923. aastal luhtunud õllesaaliputšist kui ka 1927. aastal vähemtuntud õiglase kaubanduse kohvipoe putšist. Siinkohal tuleb mainida, et viimast ohustas kofeiini ületarbinud füüreri überkriitilisus.

Göring ei olnud mitte ainult natsipartei liige päris algusest peale, vaid oli ka üks viimaseid parteist lahkujaid. Tema oli partei juhtkonna ladvikust ainus, kes püsis elus kuni Nürnbergi kohtuprotsessini, kus ta otsekohe enam-vähem kõiges süüdi mõisteti.

4

Hipster Hitler

Erwin Rommel Rommel ei tahtnud tegelikult üldse II maailmasõjast osa võtta, aga Hitler muudkui näägutas ta kallal ja meelitas teda tasuta õllega. Rommel muidugi ei teadnud siis, et see oli Žiguli. Tema hüüdnimeks sai Kõrberebane ning seda mitte ainult põhjusel, et talle meeldisid liivaluited ja ta nägi karusnahas hea välja, vaid Rommel oli kardetud ja leidlik vastane.

Erinevalt Göringist kannatas ta vaikides – nagu Carrot Topi sõbratar, aga tankidega. Füüreri ääretu nõudlikkus puges ta naha alla nagu kehvasti häälestatud mandoliin, kuid tema nägu jäi stoiliseks, olles kui graniidist nikerdatud ja kogemustega graveeritud.

Rommel ignoreeris paljusid füüreri otseseid käske, nagu hukata sõjavange või säilitada teksade suurus 32. Viimaks sai Hitler tema allumatusele jälile ja käskis Rommelil valida auväärse enesetapu ja füüreri biitluulekogu toimetamise vahel. Ta valis surma.

Tegelaste elulood

5