Ühel pimedal ja külmal talveööl, kui kõik loomad ja linnud sügavasti magasid, hakkas ühtäkki taevast üksikuid valgeid lumehelbeid langema. Neid muudkui langes ja langes juurde. Ning hommikul, kui päike tõusis, kattis kogu metsa valge, puhas lumi nagu suur ja pehme udusuletekk.
Kui loomalapsed ärgates nägid, et lõpuks ometi on talv tulnud, ei suutnud nad oma silmi uskuda. Nad sikutasid emad-isad käppapidi õue ning hüppasid ja tantsisid suurest õnnest.
„Lumi, lumi!” hüüdsid rebasekutsikad. „Lumi, lumi!” hõiskasid jänesepojad. „Lumi tuli, lumi tuli!” rõõmustasid oravapoisid ja raputasid puude otsast alla suuri ja kohevaid lumetorte. Ruttu-ruttu tõmbasid kõik lapsed kindad kätte ja mütsid pähe, võtsid kaasa kelgud ning jooksid üksteise võidu suurele mäele.
Ainult väikesel hiirekesel polnud kusagile kiiret. Ta pani mütsi pähe, salli kaela ja kindad kätte ning hakkas vaikselt teistele järele minema.