H

LUCA NOVELLI

HAWKING

ja mustade aukude mõistatus

STEPHEN HAWKING “Universum ei oleks midagi erilist, kui see ei oleks koduks inimestele, keda armastad.�

4

Stephen Hawkingit on võrreldud Galileo, Newtoni ja Einsteiniga ehk ajaloo kolme suurima ­geeniusega. Võib-olla on ta praegu nendega koos, ühes paljudest paralleeluniversumitest, ja selgitab neile oma teooriaid mustade aukude kohta.

Stephen lahkus s­ iitilmast, olles proovinud vastata kõige keerulisematele küsimustele, mida inimkond on iial esitanud: kuidas sai universum alguse? Kui suur see on? Mis ajast see e­ ksisteerib?

Mis oli enne? Kuidas kõik lõppeb?

See on Stephen, kes räägib oma loo, mis alguses paistab olevat ühe tavalise poisi lugu, ­muutub siis aga võitluseks halva vastu, mis tahab teda hävitada, ent mille Stephen muudab hämmastavaks võimaluseks.

KUI TE SATTUTE MUSTA AUKU, OTSIGE ALATI VÕIMALUST

SEALT VÄLJA PÄÄSEDA!

5

MIS SELLES RAAMATUS ON

UNIVERSUMITE JA TUMEDATE TÄHTEDE EKSPERT!

Olen mina, Stephen, jutustaja.

On mu lapsepõlv Londonis ning mu poisipõlv.

On mu elu armastus, mu sõbrad ning mu kirg tähtede vastu.

ALS

On minu võitlus ühe hirmsa haigusega.

6

On Oxford, Cambridge, Caltech ning mu kolleegid, kes jahivad osakesi ja kosmilisi veidrusi.

KÄTTE SAIN!

HIGGSI BOSON

On minu avastused mustade aukude kohta...

... ja Suure Paugu suur mõistatus.

Lõpus on üks väike kosmiliste ja mittekosmiliste mõistete NII PALJU! sõnastik.

SUUR PAUK!

EINSTEIN!

SINGULAARSUS!

MULTIVERSUM!

PULSAR!

7

STEPHENI UNIVERSUM

SUUR PAUK

Galaktikad

Väikesed rohelised mehikesed

Š Š Š Š Š Š!

Supernoovad

d

Suured tähed

8

iote Raad

Caltech

Mount Wilson

Houston

lesk

oobi

Päikese-sarnased tähed

TEISED UN

IV E R

SU MI D

Udukogud Missiooni Apollo 11 astronaudid

Mustad augud

Massiivsed mustad augud

London

Cambridge

Oxford

Täheþgarditest mustad augud

9

1642 8. jaanuaril 1642 sureb Firenze lähedal Arcetris Galileo Galilei, tänapäeva astronoomia isa.

Ta oli esimene, kes suunas oma pikksilma taevasse ja näitas, et Kopernikul oli õigus: Maa tiirleb ümber Päikese ja mitte ­vastupidi. Iga asi seal üleval, ütles ta, allub matemaatika reeglitele, mida tuleb tundma õppida.

Stephen sünnib täpselt kolmsada aastat hiljem, 8. jaanuaril 1942, keset ajaloo suurimat sõda. Nagu ta ise märgib, on see kõigest kokkusattumus. Kuid ka asjaolu, et meie planeedi on asustanud üks mõtlev liik, kes esitab endale küsimusi universumi kohta, on võimalik tänu üksteisele järgnevate erakordsete kokkulangevuste lõputule reale...

VIIIIIU..

.

1942 10

PÕM

MM!

1. Mina, Stephen TERE, INIMESED!

Tere tulemast Londonisse!

Tere kõigile! Mina olen Stephen.

Minu ümber ei ole muidugi mõista teie aja London. Sõda on äsja lõppenud, puudub hulk asju, ning linnajaod, nagu näiteks minu oma, kannavad ikka veel pommitamisjälgi.

Tänav, kus me elame, ei saanud tabamust, ent mu ema eelistas mind ilmale tuua Oxfordis, mida ei pommitatud. Ühes meie lähedal asuvas majas elab minu parim sõber: tema nimi on Howard.

MINU TÄNAV!

HIGHGATE

Howard meeldib mulle tohutult. Ta käib munitsipaalkoolis ning erinevalt minu vanematest, kes on natuke liiga intellektuaalsed, meeldib talle sport ning ta tõmbab mind tihti väikestesse seiklustesse.

MULLE MEELDIB POKS!

11

Minu isa Frank on arst ja teadlane. Ta on troopiliste haiguste ekspert. Ta õppis Oxfordi ülikoolis ning on käinud Aafrikas sääskede ja teiste hirmsate parasiitide jahil.

Ka mu ema Isobel Eileen õppis Oxfordi ülikoolis.

See on kõige mainekam Inglise ülikool.

Kuid me ei ole rikkad ning ajad on rasked.

Isa hoiab kokku kõige, ka pisitööde ja minu mänguasjade pealt.

12

Kujutage ette, et minu kõige suurem soov on saada elektrirong, ja seni on mulle OLED L? RAHU kingitud ainult üks kasutatud tinarong. See töötab vedruga ning isa tegi selle omaenese kätega korda.

Tegelikult lippan ma igal võimalikul juhul kodust välja ja uurin koos oma sõbra Howardiga naabruskonda.

Mina ja Howard mängime tihti varemete vahel.

Meie lemmikkohaks on üks suur auk, mille tekitas V2, üks paljudest sõja ajal Londonile langenud rakettidest.

Mul pole õrna aimugi, et ühel päeval teen ma tegemist MILLELE SA MÕTLED, STEPHEN? sellest palju suuremate ja põnevamate aukudega.

13

Neid nimetati “tumedateks tähtedeks”.

Võib-olla on neid rohkem kui nähtavaid tähti, see tähendab üksnes meie galaktikas üle saja miljardi.

Need on surnud tähed, plahvatanud ja seejärel iseendasse kokku kukkunud. Nende gravitatsioonijõud on nii tugev, et nad imevad endasse kõik asjad, mis nende mõjuvälja s­ attuvad. Nad ei lase põgeneda isegi valgusel.

Sellepärast ongi nad nähtamatud.

Nende eksisteerimine kosmoses jääb kuni 1971. aastani kõigest teoreetiliseks oletuseks. Mitte keegi ei nimeta neid veel mustadeks aukudeks.

Selle nime mõtles välja üks Ameerika füüsik, John Archibald Wheeler. Ta kasutas seda 1967. aastal, kui ühel konverentsil üks osaleja porises, et ta on tüdinud väljendist “gravitatsioonilisest vaatepunktist täielikult kollabeerunud objektid”.

Sellest hetkest muutus nimetus “mustad augud” tavakeeles, ulmekirjanduses ja -filmides üldkasutatavaks.

PÄHH!

14

OLGU, OLGU, NIMETAME NEID MUSTADEKS AUKUDEKS!

SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5

Mis selles raamatus on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Stepheni universum . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

1. Mina, Stephen . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. Tähed näevad mind sirgumas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Kuidas tekkis... taevas? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. Vigadest õpitakse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Olengi Oxfordis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6. Lõpetatud! . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7. Kohtumine Jane’iga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8. Kosmoloog Cambridge’is . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9. Mustadest aukudest Suure Pauguni . . . . . . . . . . . . . . . . .

10. Signaalid maailmaruumist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

11. Mustad augud... aurustuvad! . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

12. Täheõgard . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

13. Kosmiline kihlvedu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

14. Pöördumine koju . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

15. Elagu informaatika! . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16. Kirjutan bestselleri! . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

17. Ajas edasi ja tagasi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

18. Üks universum kõigile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6 8 11 15 19 23 27 31 35 39 43 47 51 55 59 63 67 71 75 79

Lõpp . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kosmiline sõnastik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

82 85