Hapu mõte cal.

L AU RI J UUR S OO L I I N A M A A DLA

KIRJASTUS ELUST ENESEST 1

SÜGIS ON RABA PUNAKAKS VÄRVINUD. ROBIN KÕNNIB VANAISA KÕRVAL MÖÖDA LAUDTEED. HOMME PEAB TA LASTEAIAS KÕIGI EES LUULETUST LUGEMA.

3

MISKI ROBINI PEAS AGA HOIAKS NAGU JULGUST KINNI. „SA OLED TÄNA VÄGA VAIKNE,“ MÄRKAB VANAISA EEDU.

5

„MUL KEERLEB PEAS ÜKS MÕTE,“ VASTAB ROBIN. „SEE MUUDKUI KORRUTAB, ET MA UNUSTAN OMA LUULETUSE ÄRA.“

7

RABA ehk kõrgsoo on eriline looduskooslus, mis toimib kui hiiglaslik märg nuustik. Kunagi võis raba asukohas olla päris järv, kuid aja jooksul kasvasid taimed, eriti turbasammal, nii tihedaks, et katsid veekogu kinni. Nii tekkis pehme taimne kiht, mille all on peidus vesi. Raba võibki ette kujutada „pahupidi järvena“, kus maapind imeb vee endasse ja hoiab seda lõksus.

Raba saab vett peamiselt sademetest ja on seetõttu alati märg ja pehme.

Raba on toitainetevaene keskkond ja seal elavad väga erilised taimed.

Näiteks huul­hein saab osa oma toidust putukaid püüdes. Lisaks toimib raba kui looduslik „külmkapp“, kus taimne materjal säilib happelise ja hapniku­ vaese keskkonna tõttu väga kaua aega. Rabas leidub ka laukaid ehk väikseid veesilmi, mis on tegelikult avatud kohad selle maapinnaks muutunud järve pinnal. Seetõttu on rabas turvalisem liikuda ainult laudteel, et vältida märjaks saamist ja hoida nii ennast kui ka õrna loodust.

HARILIK JÕHVIKAS ehk rahvapäraselt ka kuremari või rabamari armastab raba pakutavat niisket elupaika. Nahkjate ja igihaljaste lehtedega kääbuspõõsas on tuntud hapu maitsega erkpunaste marjade poolest.

Jõhvikas kasvab peenikese varre otsas, otsekui hõljuks raba kohal niidiga.

Sügisel on looduslikke vitamiine täis marjad väga hapud, kuid just see aitabki neil lume all kuni järgmise kevadeni ilma riknemata säilida.

Talve jooksul muutub jõhvikas muudkui magusamaks, sest külma mõjul lagunevad marjas olevad happed ja hapud mõtted ning tekib magus suhkur.

Nii ongi kevadel lume alt välja sulavad marjad palju meeldivama maitsega.

Jõhvikas on olnud ammustest aegadest inimestele väga tähtis ja väärtuslik mari, mida on korjatud nii sügisel ja ka varakevadel, kui raba oma „külmkapi“ uksed uuesti avab. Jõhvikad on näiteks karudele sageli esimene toit, mida nad peale talveunest ärkamist nosivad!

9

HAPU MÕTE KIRJUTAS LAURI JUURSOO PILDID JOONISTAS LIINA MAADLA TOIMETAS HELVE HENNOSTE KÜLJENDAS LAURI JUURSOO VÄLJA ANDIS KIRJASTUS ELUST ENESEST TRÜKKIS TALLINNA RAAMATUTRÜKIKODA, 2026 ISBN 978-9916-778-24-1

TRÜKITUD EESTIS

11

V ÄIK E ROBIN V A LMI S T UB L A S T E A I A S VÄIK E ROBI V AULLE MISTUB K ÕIG I E ESN LU T US T LASTEAIAS E S I TA M A , L UUL AGAKÕ TAI GI LLEEES POEB PÄEH TUST E H I R MESITAMA, UTA V M Õ T E : AG„MIS A TA LSLI EI S POEB PÄ HE , KUI MA OMHIR A LMUTAV U U L E T UMÕTE: SE „MI S SI I S,Ä KUI M A O MA L U U L E T U SE R A UN U S TA N ?“ ÄRA UN US TAN? “ SEE H A PU MÕ T E PA I S TA B S EE H AUPU ÕTE PAISTAB A IN A SU RE M MA KS PA I S UV A T, N A NSEK UUREM AKS K U IDA IÕN S T EA B V APAISUVAT, NAISA EEDU KUITÄ D NÕUNOMA N EKSPATEAB VANAISA EEDU PA L E S A L A N Õ KS E, TÄ N UMIS OMROBIN A PA PAIT LEASALANÕKSE, I TA V A D .

M I S ROBI N IT AITAVAD.

Kirjastus Elust Enesest

Kirjastus Elust Enesest

*9789916778166*

*9789916778241*

w w w. e l u s t e n e s e s t . e e ISBN 978-9916-778-16-6

w w w. e l u s t e n e s e s t . e e ISBN 978-9916-778-24-1