ennemuistsed

TI

VA

NE-

ED

UD

FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALD

EESTI RAHVA ENNEMUISTSED

JUTUD

EESTI RAHVA ENNEMUISTSED JUTUD FRIEDRICH REINHOLD

KREUTZWALD

ILLUSTREERINUD GÜNTHER REINDORFF

EESSÕNA

E

nnemuistsed jutud on koduta loomade sarnased, kelle sündimise paik mõnikord teadmata on, kes siiski igal maal ja kõigi rahvasugude keskel elavad, ja ehk küll esiotsa kui võõrad sinna tulnud, aegamööda sealse rahva kombeid ja viise mööda endid kujundavad, nagu oleksid nad praeguses paigas sündinud ja maast-madalast üles kasvanud. Meie päevil, kus vanu jutte mitmelt maalt hoolega kokku korjatakse ja kirja pannakse, võivad õpetatud mehed selgesti tunnistada, et mitme laialilagunenud jutu eod ühest tüvikust on üles kasvanud, kust võsusid teistesse kohtadesse viidi ja kus nad hiljemini sedaviisi kasvasid, kuidas päikeseterad, vihmasajud ja tuulehood neid kosutasid, või tähendussõnata öeldes: kuidas iga rahva mõistus, vaimuharidus ja elamise viis nende külge puutusid. Nõnda leiame ka eesti rahva ennemuistsetes juttudes palju saksa, rootsi ja muude rahvaste käest päritud idusid, mida nende kasvatajate käsi mitmes tükis nii kaua eesti pakul väänas ja painutas, kuni nad viimaks säherduse kuju said, nagu oleks juba alguses Harju, Järva, Lääne ja Viru põld nende külvamise paik olnud. Mõned teised ennemuistsed jutud nende kõrval tohime tõsiselt oma kodumaal sündinud laste sekka arvata. Meie rahval on hea kogu ennemuistseid jutte ja võiks neist vist mitu raamatut täita, kui kõik tuttavaks saaks, mis praegu siin ja seal rahva keskel alles varjul elab ja millest õnne korral üht ja teist leitakse ja päevavalgele tuuakse. Valelik arvamine ühelt poolt, nagu ei kõlbaks niisugused jutud targema rahva suus rääkida, teiselt poolt kitsa mõistuse lorisemine, mis vanu jutte patuks nimetab, on neid viimasel ajal meie maalt paljugi hävitanud. – Mõistlikumaile juhatuseks saagu siin paar sõna vanade juttude seletuseks räägitud. Rahva ennemuistsed jutud on niisugused luulmise väel sünnitatud kõned, kus meie ette tegusid ja juhtumisi tuuakse, mis inimliku elu 5

imelikul imelikul imelikul imelikul viisil viisil viisil viisil hoopis hoopis hoopis hoopis võivõi või või osalt osalt osalt osalt vaimude vaimude vaimude vaimude väe väe väe väe alla alla alla alla panevad, panevad, panevad, panevad, nõnda nõnda nõnda nõnda et et et et vaimude vaimude vaimude vaimude ilm ilm ilm ilm ennast ennast ennast ennast inimese inimese inimese inimese eluga eluga eluga eluga ühendab. ühendab. ühendab. ühendab. Usk Usk Usk Usk imesünnitustesse imesünnitustesse imesünnitustesse imesünnitustesse onon on on looduse looduse looduse looduse poolt poolt poolt poolt meie meie meie meie südamesse südamesse südamesse südamesse antud, antud, antud, antud, mispärast mispärast mispärast mispärast niisuguste niisuguste niisuguste niisuguste lugude lugude lugude lugude kuulmine kuulmine kuulmine kuulmine meile meile meile meile rõõmu rõõmu rõõmu rõõmu teeb, teeb, teeb, teeb, iseäranis iseäranis iseäranis iseäranis lapsepõlves, lapsepõlves, lapsepõlves, lapsepõlves, kus kus kus kus meele meele meele meele mõistus mõistus mõistus mõistus alles alles alles alles nõder nõder nõder nõder onon on on ja ja meie ja jameie meie meie asjade asjade asjade asjade sündimise sündimise sündimise sündimise vahet vahet vahet vahet veel veel veel veel selgesti selgesti selgesti selgesti äraära ära ära ei ei tunne. ei eitunne. tunne. tunne. Ennemuistsetes Ennemuistsetes Ennemuistsetes Ennemuistsetes juttudes juttudes juttudes juttudes avaneb avaneb avaneb avaneb niihästi niihästi niihästi niihästi inimese inimese inimese inimese kuikui kui kui rahvaste rahvaste rahvaste rahvaste lapselapselapselapsepõlv, põlv, põlv, põlv, kus kus kus kus täielik täielik täielik täielik mõistus mõistus mõistus mõistus luulmise luulmise luulmise luulmise radadele radadele radadele radadele veel veel veel veel tõkkeid tõkkeid tõkkeid tõkkeid ei ei ole ei eiole ole ole ette ette ette ette teinud, teinud, teinud, teinud, mispärast mispärast mispärast mispärast meie meie meie meie imetegusid imetegusid imetegusid imetegusid usume usume usume usume ja ja küsima ja jaküsima küsima küsima ei ei lähe, ei eilähe, lähe, lähe, kas kas kas kas nende nende nende nende sündisündisündisündimine mine mine mine loodud loodud loodud loodud kombel kombel kombel kombel onon on on võinud võinud võinud võinud võimalik võimalik võimalik võimalik olla. olla. olla. olla. Laste Laste Laste Laste kõrval kõrval kõrval kõrval leiame leiame leiame leiame jälle jälle jälle jälle lapseliku lapseliku lapseliku lapseliku südamega südamega südamega südamega inimesi, inimesi, inimesi, inimesi, kes, kes, kes, kes, ehk ehk ehk ehk nad nad nad nad küll küll küll küll selgesti selgesti selgesti selgesti teavad, teavad, teavad, teavad, et et et lugu etlugu lugu lugu tõsi tõsi tõsi tõsi ei ei või ei eivõi või või olla, olla, olla, olla, siiski siiski siiski siiski vana vana vana vana juttu juttu juttu juttu rõõmuga rõõmuga rõõmuga rõõmuga loevad loevad loevad loevad ja ja sealjuures ja jasealjuures sealjuures sealjuures oma oma oma oma elukevade elukevade elukevade elukevade õnnelikku õnnelikku õnnelikku õnnelikku aega aega aega aega meelde meelde meelde meelde tuletavad, tuletavad, tuletavad, tuletavad, kus kus kus kus jutt jutt jutt jutt neile neile neile neile üsna üsna üsna üsna tõsine tõsine tõsine tõsine näis näis näis näis ja ja neil ja janeil neil neil veel veel veel veel kahtlevat kahtlevat kahtlevat kahtlevat mõtlemist mõtlemist mõtlemist mõtlemist ei ei olnud. ei eiolnud. olnud. olnud. KaKa Ka Ka üks üks üks üks kuulus kuulus kuulus kuulus saksa saksa saksa saksa laulik laulik laulik laulik kiidab kiidab kiidab kiidab neid neid neid neid õnnelikuks, õnnelikuks, õnnelikuks, õnnelikuks, „kes „kes „kes „kes oma oma oma oma teadmise teadmise teadmise teadmise vara vara vara vara südame südame südame südame hinnaga hinnaga hinnaga hinnaga ei ei ole ei eiole ole ole ostnud“. ostnud“. ostnud“. ostnud“. Mida Mida Mida Mida enam enam enam enam ennemuistses ennemuistses ennemuistses ennemuistses jutus jutus jutus jutus inimese inimese inimese inimese loodud loodud loodud loodud kombed, kombed, kombed, kombed, imeteost imeteost imeteost imeteost hoolimata, hoolimata, hoolimata, hoolimata, avalikuks avalikuks avalikuks avalikuks tõusevad tõusevad tõusevad tõusevad ja ja mitmes ja jamitmes mitmes mitmes tükis tükis tükis tükis tõsist tõsist tõsist tõsist eluelu elu elu näitavad, näitavad, näitavad, näitavad, seda seda seda seda täielikum täielikum täielikum täielikum onon on on jutu jutu jutu jutu loomine. loomine. loomine. loomine. Aga Aga Aga Aga kaka ka ka tõeõpetust tõeõpetust tõeõpetust tõeõpetust võib võib võib võib vanajutu vanajutu vanajutu vanajutu kombel kombel kombel kombel anda, anda, anda, anda, ja ja ja mõnikord jamõnikord mõnikord mõnikord paremini paremini paremini paremini kuikui kui kui muul muul muul muul viisil. viisil. viisil. viisil. Juba Juba Juba Juba neis neis neis neis järeltulevates järeltulevates järeltulevates järeltulevates eesti eesti eesti eesti rahva rahva rahva rahva juttudes juttudes juttudes juttudes onon on on mõned mõned mõned mõned niinii nii nii ausad ausad ausad ausad ja ja viisakad, ja javiisakad, viisakad, viisakad, et et et neid etneid neid neid igaiga iga iga mees mees mees mees lusti lusti lusti lusti pärast pärast pärast pärast võib võib võib võib lugeda; lugeda; lugeda; lugeda; mõne mõne mõne mõne teise teise teise teise seest seest seest seest variseb variseb variseb variseb õpetuseivasid, õpetuseivasid, õpetuseivasid, õpetuseivasid, mis mis mis mis omal omal omal omal kohal kohal kohal kohal vilja vilja vilja vilja võivad võivad võivad võivad kanda, kanda, kanda, kanda, nõnda nõnda nõnda nõnda kuikui kui kui viimaks viimaks viimaks viimaks veel veel veel veel mõningad mõningad mõningad mõningad naljanaljanaljanaljaviisil viisil viisil viisil inimeste inimeste inimeste inimeste rumalust rumalust rumalust rumalust püüavad püüavad püüavad püüavad sugeda. sugeda. sugeda. sugeda. Missugune Missugune Missugune Missugune ärksa ärksa ärksa ärksa vaimuga vaimuga vaimuga vaimuga mees mees mees mees ei ei peaks ei eipeaks peaks peaks rõõmuga rõõmuga rõõmuga rõõmuga tunnistama, tunnistama, tunnistama, tunnistama, mis mis mis mis armast armast armast armast ajaviidet ajaviidet ajaviidet ajaviidet temale temale temale temale ennemuistsed ennemuistsed ennemuistsed ennemuistsed jutud jutud jutud jutud lapsepõlves lapsepõlves lapsepõlves lapsepõlves onon on on teinud? teinud? teinud? teinud? Kes Kes Kes Kes ei ei peaks ei eipeaks peaks peaks seda seda seda seda lahkelt lahkelt lahkelt lahkelt meelde meelde meelde meelde tuletama, tuletama, tuletama, tuletama, kuidas kuidas kuidas kuidas tata ta ammuli taammuli ammuli ammuli suuga suuga suuga suuga jutujutujutujutuvestja vestja vestja vestja peale peale peale peale vahtis, vahtis, vahtis, vahtis, nagu nagu nagu nagu tahaks tahaks tahaks tahaks tata ta iga taiga iga iga sõna sõna sõna sõna alla alla alla alla neelata, neelata, neelata, neelata, et et et pisematki etpisematki pisematki pisematki raasukest raasukest raasukest raasukest kaotsi kaotsi kaotsi kaotsi ei ei läheks! ei eiläheks! läheks! läheks! Videviku Videviku Videviku Videviku pidamisel, pidamisel, pidamisel, pidamisel, võivõi või või kuikui kui kui eiteit eit eit ja ja tütarlapsed ja jatütarlapsed tütarlapsed tütarlapsed õhtul õhtul õhtul õhtul vokkide vokkide vokkide vokkide taga taga taga taga istusid, istusid, istusid, istusid, olioli oli oli kõige kõige kõige kõige magusam magusam magusam magusam jutuvestmise jutuvestmise jutuvestmise jutuvestmise aeg, aeg, aeg, aeg, ja ja oh ja jaoh oh oh mis mis mis mis kiiresti kiiresti kiiresti kiiresti kadusid kadusid kadusid kadusid seal seal seal seal pikemad pikemad pikemad pikemad talveõhtud talveõhtud talveõhtud talveõhtud meil meil meil meil käest, käest, käest, käest, niinii nii nii et et iga et etiga iga iga kord kord kord kord ehmatust ehmatust ehmatust ehmatust tegi, tegi, tegi, tegi, kuikui kui kui eiteit eit eit meid meid meid meid magama magama magama magama pidi pidi pidi pidi sundima. sundima. sundima. sundima. Lahked Lahked Lahked Lahked imelikud imelikud imelikud imelikud unenäod unenäod unenäod unenäod venitasid venitasid venitasid venitasid jutte jutte jutte jutte pikemaks pikemaks pikemaks pikemaks ja ja kudusid ja jakudusid kudusid kudusid uusi uusi uusi uusi iludusi iludusi iludusi iludusi nende nende nende nende sisse. sisse. sisse. sisse. OnOn On On meil meil meil meil pisematki pisematki pisematki pisematki õigust õigust õigust õigust seda seda seda seda oma oma oma oma lastele lastele lastele lastele keelda, keelda, keelda, keelda, mis mis mis mis meile meile meile meile noorel noorel noorel noorel põlvel põlvel põlvel põlvel niinii nii nii suurt suurt suurt suurt õnne õnne õnne õnne onon on on valmistanud? valmistanud? valmistanud? valmistanud? Üksnes Üksnes Üksnes Üksnes kivituimad kivituimad kivituimad kivituimad südamed südamed südamed südamed võiksid võiksid võiksid võiksid oma oma oma oma laste laste laste laste vastu vastu vastu vastu niinii nii nii armutud armutud armutud armutud olla. olla. olla. olla. 6 666

Ärksast tähelepanemisest kasvab lastele tulu, misläbi nad paar aastat hiljemini, kus neile kooliõpetust hakatakse kuulutama, juba natuke teerada ees leiavad, kus peal õpetuse sammud hõlpsamalt edasi lähevad, sest nende vaim on unest ärganud ja ei maga enam nagu teistel, kellele niisugust õnne osaks ei saanud. Missugune lasteõpetaja ei peaks tundma, mis vahe on ühe aegsasti äratatud lapse ja teise temavanuse vahel, kes kodus kui kotis üles kasvas? – Laps, kes maast madalast vanu jutte kuulis ja neid teistele lastele oskas rääkida, on oma vaimuandeid ergutanud, tema oskab koolmeistri suust õpetust vastu võtta ja nii pikalt tallele panna, kui tema mõistuse piirid ulatavad. Sellepärast ei või osavale õpetajale paremat andi soovidagi, kui et tema esimesed õpetused laste mõistuse piiridest üle ei läheks, vaid igal sammul nende pisukese aruga kokku jookseksid. Sedamööda kuidas lapse mõistus kasvab, peab ka õpetuse koorem kasvama. Nõnda kui me oma liikmete rammu ühtepuhkuse liigutamise ja painutamise läbi kosutame, tuleb ka vaimu rammu päev-päevalt kasvatada, kuni mõistus aegamööda mehe-ealiseks saab. Kui nüüd eesseisvas raamatus eesti rahva suust korjatud ennemuistseid jutte lastele ja noorematele inimestele ajaviiteks pakutakse, siis sünnib see esiteks sellepärast, et need vanema põlve pärandused meie põlve rahvale jälle tuttavaks saaksid, teiseks, et nende lugemine omalt poolt meele ja mõistuse äratamiseks targemaile õpetustele teed läheks valmistama. Enne kui eessõna lõpetame, peame siin veel iseäranis Soome Kirjanduse Seltsile Helsingis selle eest suurt tänu ütlema, et tema raamatu trükkimise kulu on enese peale võtnud. Ilma niisuguse abita ei oleks raamat iialgi päevavalgele võinud tulla, sest et meie paigas kuskilt seltse ega mehi ei leita, kes nii suure kulu enese peale oleksid võtnud, kusjuures nii pisut lootust on rahakulu aegamööda tagasi saada.

Võru linnas jaanipäeval 1866

KULLAKETRAJAD

T

ahan teile vanade päevade pärandusest ühe kena jutu vesta, mis sel ajal sündinud, kus veel murud muistsel kombel neljajalgsete ja suleliste keeletarkust kuulsid. Ükskord ennemuiste elas sügavas metsalaanes puude varjul hurtsikus lonkur vanaeit kolme priske tütrega. Tütred õitsesid kui kenad lillekesed eide kuivanud kännu ümber; iseäranis noorem õde oli viisakas ja kena kui oakaunakene. Aga üksikus kohas ei olnud muid nägijaid kui päeval päike ja öösel kuu ja tähtede silmad. „Põlev palav poiste silmil Paistis päike pärgadelle, Läikis kirjulintidelle, Poogakirju punatelles.“ Vanaeit ei lasknud tütarlapsi laiseldes käia ega aega viita, vaid sundis neid hommikust õhtuni tööle. Piigad istusid iga päev vokkide taga ja keerutasid kuldlinu lõngaks. Ei antud vaestele neljapäeva ega laupäeva õhtul mahti annivakale lisa valmistada, ja kui videviku viivul või kuu valgel salamahti sukavarras näpuvahele ei saanud, jäi annivakk andeta. Lõppenud koonlale pandi sedamaid teine lisaks ja lõng pidi pealegi ühetasane paras keerd ja peenikene olema. Valmis lõnga hoidis vanaeit salakambris luku taga, kuhu tütred iial oma jalga ei tohtinud tõsta. Kust kuldlinu majasse toodi või mis kanga tarbeks lõngu kedrati, see oli ketrajail alles teadmata ega andnud eit niisuguste küsimuste peale iial vastust. Kaks või kolm korda igal suvel käis vanaeit salateel, viibis vahel rohkem kui nädalapäevad kodunt ära ja tuli ikka öösel tagasi, nii et tütred iial märku ei saanud, mis ta kaasa oli toonud. Enne teeleminekut jagas ta lastele nii mitme päeva osa tööd kätte, kui ise kodunt ära arvas jäävat. Praegu oli eidel rändamise kord jälle kätte juhtunud. Kuue päeva ketrus jagati piigadele kätte, kusjuures igakordset õpetust nõnda kinnitati: „Plikad, pidage silmad sihtimas ja näpud osavad, et heie värtna suus ei katke, muidu lõpeks kuldlõnga hiilgus ja õnnepõlv teil korraga otsa!“ Tütarlapsed panid tõsise sõnaga antud kinnitust üsna naeruks;

10

enne enne kuikui eit eit kümme kümme sammu sammu kargu kargu toeltoel uksest uksest eemale eemale oli oli jõudnud, jõudnud, hakkasid hakkasid nadnad kolmel kolmel suul suul irvitama. irvitama. „Seda „Seda igaiga kord kord antud antud alpialpi keeldu keeldu ei oleks ei oleks meil meil tarvis,“ tarvis,“ ütles ütles noorem noorem õde. õde. „Kuldlõnga „Kuldlõnga heie heie ei lähe ei lähe kiskudeski kiskudeski katki, katki, veelveel vähem vähem kedrates.“ kedrates.“ Teine Teine õdeõde sõnas sõnas juurde: juurde: „Niisama „Niisama vähe vähe on on võimalik, võimalik, et kulla et kulla hiilgus hiilgus kaoks.“ kaoks.“ NiiNii on on tütarlaste tütarlaste edevus edevus juba juba mitu mitu korda korda enneaegu enneaegu naernud, naernud, kust kust ta pika ta pika ilu ilu peale peale viimaks viimaks pisarpilli pisarpilli leidnud. leidnud. Kolmandal Kolmandal päeval päeval pärast pärast eideeide minekut minekut juhtus juhtus üksüks ootamatu ootamatu lugu, lugu, mismis tütarlastele tütarlastele esiotsa esiotsa ehmatust, ehmatust, hiljemini hiljemini ilu ja iluõnne, ja õnne, pikapeale pikapeale pisarpisarpillipilli pidipidi sünnitama. sünnitama. ÜksÜks Kalevi Kalevi sugulane, sugulane, kuninga kuninga poeg, poeg, oli oli laias laias laanes laanes metsalisi metsalisi taga taga kihutades kihutades sõprade sõprade seltsist seltsist äraära eksinud, eksinud, nii nii et ta etenam ta enam koerte koerte haukumihaukumisestsest egaega sarvede sarvede puhumisest puhumisest teejuhatust teejuhatust ei leidnud. ei leidnud. Hüüdmise Hüüdmise hääled hääled langesid langesid kõik kõik kõversilma kõversilma metshaldja metshaldja kõrva kõrva võivõi võttis võttis paks paks rägastik rägastik nadnad vangi, vangi, nii nii et nad et nad kaugemale kaugemale ei ulatanud. ei ulatanud. Väsinult Väsinult ja tüdinult ja tüdinult astus astus kuning kuning lik lik noormees noormees viimaks viimaks ratsu ratsu seljast seljast ja heitis ja heitis põõsa põõsa varjul varjul puhpuhkama, kama, seniseni kuikui hobu hobu omal omal tahtmisel tahtmisel murult murult peatoitu peatoitu otsis. otsis. KuiKui kuningapoeg kuningapoeg unest unest ärkas, ärkas, seisis seisis päike päike juba juba madalal. madalal. Risti Risti ja ja põigiti põigiti teed teed otsides otsides nägi nägi ta viimaks ta viimaks pisukese pisukese jalgraja, jalgraja, mismis ta lonkru ta lonkru eideeide hurtsikusse hurtsikusse juhatas. juhatas. KüllKüll kohkusid kohkusid tütarlapsed tütarlapsed äkki äkki võõrast võõrast meest meest nähes, nähes, kelle kelle sarnast sarnast veelveel tänini tänini nende nende silma silma ei olnud ei olnud puutunud. puutunud. Peale Peale päevatöö päevatöö lõpetust lõpetust agaaga olidolid piigad piigad õhtu õhtu vilul vilul võõraga võõraga juba juba sõbrustanud, sõbrustanud, nii nii et ei etraatsinud ei raatsinud puhkamagi puhkamagi heita. heita. Ja kui Ja kui viimaks viimaks vanemad vanemad õedõed olidolid magama magama läinud, läinud, istus istus noorem noorem võõraga võõraga seltsis seltsis ukselävel, ukselävel, kuskus neile neile sel sel öölööl unekatet unekatet silmale silmale ei tulnud. ei tulnud. Seni Seni kuikui nemad nemad kahekesi kahekesi kuukuu ja tähtede ja tähtede silme silme all oma all oma südame südame lugu lugu tunnistades tunnistades magusat magusat juttu juttu vestavad, vestavad, läheme läheme jahimehi jahimehi vaatama, vaatama, keskes pealiku pealiku metsa metsa olidolid kaotanud. kaotanud. KüllKüll otsiti otsiti väsimatult väsimatult edasi-tagasi edasi-tagasi sõites sõites kõik kõik laaslaas ümberkaudu ümberkaudu läbi, läbi, kuni kuni ööpimedus ööpimedus otsimise otsimise lõpetas. lõpetas. SiisSiis läkitati läkitati kaks kaks meest meest linna linna tagasi tagasi kurbi kurbi sõnumeid sõnumeid viima, viima, seniseni kuikui teised teised laiaoksalise laiaoksalise kuuse kuuse allaalla öömaja öömaja võtsid, võtsid, kust kust teisel teisel hommikul hommikul jälle jälle tahtsid tahtsid otsima otsima minna. minna. Kuningas Kuningas käskis käskis sedamaid sedamaid teisel teisel hommikul hommikul enne enne koitu koitu rügemendi rügemendi hobusehobuseja teise ja teise jalaväge jalaväge kadunud kadunud poega poega otsima otsima saata. saata. Pikk Pikk ja lai ja laas lai laas 11 11

viivitas meestel otsimise kolmanda päevani; siis vast leiti keskhommiku ajal kogemata jäljed, kui nende kätte jalgrada ulatas, mis hurtsikusse viis. Kuningapoja aeg ei olnud tütarlaste seltsis igavaks läinud, veel vähem kojuigatsus talle meelde tulnud. Enne lahkumist tõotas ta nooremale piigale salamahti lühikese aja pärast tagasi tulla ja siis – kas heaga või väekaupa – neitsikese kodukanaks kaasa võtta. Ehk küll vanemad õed sest nõupidamisest midagi ei kuulnud, siiski tõusis lugu sealt avalikuks, kust keegi ei võinud mõtelda. Ei olnud noorema tütarlapse ehmatus mitte pisuke, kui ta pärast kuningapoja lahkumist voki taga istudes kuldlõnga heide värtna suus katkenud leidis. Lõngaotsad sõlmiti küll ristsilmusel kokku ja tallati vokiratas kiiremale käigule, et töövirkus peiu armul kulutatud aja tagasi tasuks. Aga üks seni alles teadmata ja tundmata asi pani siiski tütarlapse südame kohkuma: kuldlõngal ei olnud enam endist hiilgust. Ei aidanud siin küürimised, ohkamised ega silmaveega kastmised – asi jäi lonkama. Õnnetus hüppab uksest, astub aknast ja poeb prao vahelt, kui kogemata mulgu leiab, – ütleb vana tarksõna; nõnda juhtus lugu ka nüüd. Vanaeit oli öösel koju tulnud. Hommikul tuppa astudes mõistis ta silmapilk, kuidas asjakord õigelt teelt oli läinud. Tuline viha kihutas tal südant; ta laskis tütred ükshaaval ette astuda ja hakkas neilt asja otsust nõudma. Tütarlaste salgamine ja vabandamine ei kestnud kaua, – valel on lühikesed jalad. Ja kaval vanaeit sai selgesti aru, mis külakukk tema selja taga noorema tütre kõrva oli laulnud. Vanamoor hakkas koledasti sajatama, otsekui oleks tahtnud maa ja taeva tükkis mustaks vanduda. Lõpuks ähvardas ta noormehe kaela murda ja keha metsalistele söögiks ette visata, kui tal himu oleks teist korda tagasi tulla. Noorem tütar, punane kui keedetud vähk, ei leidnud kõigel päeval rahu ega saanud öösel silmapilku magada; alati koormas teda mõte, et noormees tagasi tulles surma võiks leida. Vara hommikul, kui eit ja õed veel koidu-und pilutasid, läks ta salamahti toast õue, kaste vilul rasket meelt jahutama. Ta oli õnneks lapsepõlves vanaeide käest linnukeelt õppinud, mis talle nüüd tuluks tõusis. Lähema kuuse ladvas istus üks kaaren, nokaga sulgi kohendelles. Tütarlaps hüüdis: „Armas valgelind, 12

linnusugude targem! Tahad sa mulle appi tulla?“ – „Mis abi sa tahad?“ küsis kaaren. Tütarlaps vastas: „Lenda laanest lagedale, kuni uhke linn kuningakojaga sul vastu tuleb. Püüa kuningapojaga kokku saada ja kuuluta temale, mis õnnetus mulle on tulnud.“ Selle peale kõneles ta kaarnale pikemalt oma lugu, lõngaheide katkemisest kuni eide koleda ähvardamiseni, ja palus, et noormees mitte enam tagasi ei tuleks. Kaaren lubas asja talitada, kui linnas kedagi leiaks, kes tema keelt oskaks, ja ruttas sedamaid teele. Eit ei lasknud nooremat tütart enam voki taha istuda, vaid sundis teda kedratud lõngu kerima. See töö oleks piigal hõlpsam olnud kui endine ketrus, aga vanaeide alaline vandumine ja taplemine ei andnud talle hommikust õhtuni mahti. Püüdis neitsi end vabandada, siis läks lugu veel pahemaks. Paneb südame pais naise lõuad kord lõksuma, siis ei jõua ükski vägi neid enam kinnitada. Õhtu eel hüüdis kaaren kuuse ladvast: „Kronks, kronks!“ ja piinatud piiga tõttas ukse ette sõnumeid kuulama. Kaaren oli õnnekombel kuninga rohuaias tuuletarga poja leidnud, kes selgesti linnukeelt oskas. Sellele kuulutas mustlind neitsi käest saadud sõnumeid ja palus lugu kuningapojale teada anda. Kui aednikupoiss loo kuningapojale jutustanud, läksid sel süda ja meel raskeks; siiski hakkas ta oma sõpradega salanõu pidama tütarlapse päästmise pärast. „Ütle,“ õpetas ta tuuletarga pojale, „et kaaren kiiresti tagasi lendaks ja neitsile kuulutaks: ole valvel üheksandal ööl, küll siis tuleb päästja, kes kanapoja kulli küüsist kisub.“ Talitamise palgaks anti kaarnale tükk liha tiibade karastuseks ja siis läkitati ta jälle teele. Neitsi tänas mustlindu talitamise eest ja pidas kuuldud asja südames varjul, nii et keegi märku ei saanud. Aga mida ligemale üheksas päev jõudis, seda raskemaks läks tal süda, kui ta mõtlema hakkas, et mingi ootamatu õnnetus asja nurja võiks viia. Üheksandal õhtul, kui vanaeit ja õed olid puhkama heitnud, läks noorem õde kikivarvul toast ja istus puude varju murule peiukest ootama. Lootus ja kartus täitsid ühtlasi tema südant. Juba laulis kukk teist korda, aga metsas ei olnud sammude müdinat ega häälitsemist kuskil kuulda. Teise ja kolmanda kukelaulu vahel tungis kaugelt 13