Eesti linnad

Viljandi

Eesti linnad tiiu viirand eve kork

Eesti linnad. Kogupereraamat Tekst: Tiiu Viirand Fotod: Eve Kork ja kirjastus KARRUP; Tarmo Annus: õhufotod kaane lakkadel; Krista Saare: Kärdla 1–23; Põltsamaa 1–6, 8–10; Türi 15, 21; Haapsalu 13–17, 22; Pärnu 9; Tartu 69, 70; Sven Arbet/Ekspress Meedia/Maaleht: Sindi 14; ERM Fk 283:10: Tartu 8; ERM Fk 2058:71, foto Harry Duglas: Tartu 60; Internet: Rakvere 24; Tiina Kõrtsini/Õhtuleht: Kunda 7; Janno Loide/Wikimedia Commons: Tartu 66; Anna Markova: Narva 32; Ave Maria Mõistlik/Wikimedia Commons: Kuressaare 1, 3; Evald Piirisild/WikimediaCommons: Keila 11; Tartu Linnamuuseum, foto V. Šuras: Tartu 67; Ülle Toots: Suure-Jaani 5; Meeli Tuulik/Leon Fotostuudio/Võhma Valguse Vabrik: Võhma 23, 26; Wikimedia Commons: Kuressaare 2.

Kujundus: Krista Saare © Kirjastus Karrup ja Tiiu Viirand, 2019.

Esikaanel: Suurtükitorn Kuressaare linnuse põhjabastionil.

ISBN-978-9949-625-15-4 Tallinna Raamatutrükikoda

Viljandi

Viimasel ajal on Eestis toimunud palju muutusi. Seetõttu on paras aeg uuendada tutvust ka Eesti linnadega. Kõne alla tuleb nii linnade minevik kui tänapäev: asutamisaeg, olulised muutused ajaloos, vaatamisväärsused, staatus antud hetkel, tähelepanu äratavad uusehitised, elanike arv (valla- ja linnasiseste linnade puhul on see antud seisuga 1. jaanuar 2017, sest hiljem pole seda kas eraldi mõõdetud või avaldatud).

Teie ees on kogupereraamat Eesti linnadest. Siin on lugemist kõigile, ka pere noorematele liikmetele – näiteks mõne linnuse või kirikuga seotud muistendeid, samuti on mõne lausega esile toodud midagi olulist iga linna kohta. Mugavama leidmise huvides on lasteosa trükitud värvilises kirjas.

Linnad on esitatud maakondade kaupa ning tähestiku järjekorras. Täiesti välja on jäetud Tallinna linn, mille kohta on ohtralt eri liiki kirjandust, ka lasteraamatuid.

Haldusreform muutis paljude linnade staatust. Praegu on meil 15 omavalitsuslikku ja 32 vallasisest linna. Vaatamata sellele on linnad kui hoonete ja tänavate kogumid (asustusüksused) ikkagi säilinud. Neid on Eestis 47 ning nendele keskendumegi. Nähtavaid muutusi on toonud ka teised reformid ning Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamine (valminud on esimesed uued riigigümnaasiumihooned, tervisekeskused, linnade keskväljakud, EV100 tammikud jne).

Linnaks saamise aastad (v/s – sai vallasiseseks linnaks; l/s – linnasisene linn) 1248 – Tallinn 1262 – Tartu 2017 l/s 1279 – Haapsalu 2017 l/s 1283 mainitud linnana – Viljandi 1292 ja uuesti 1783 – Paide 2017 l/s 1302 ja uuesti 1783 – Rakvere 1318 – Pärnu 2017 l/s 1345 – Narva 1563 – Kuressaare 2017 v/s 1584 – Valga 2017 v/s 1783 – Paldiski 2017 v/s – Võru

1926 – Põltsamaa 2017 v/s 2017 v/s – Tapa 2017 v/s – Tõrva 2005 v/s – Türi 1936 – Otepää 1999 v/s 1938 – Elva 2017 v/s 2005 v/s – Jõhvi – Kallaste 2017 v/s – Keila – Kilingi-Nõmme 2005 v/s – Kunda – Kärdla

Narva

2017 v/s 2013 v/s

1938 – Mõisaküla 2017 v/s 2017 v/s – Sindi – Suure-Jaani 2005 v/s 1946 – Kiviõli 2017 v/s – Kohtla-Järve

1957 – Sillamäe 1980 – Maardu 1993 – Abja-Paluoja 1998 v/s

– Antsla 1999 v/s

– Jõgeva 2017 v/s – Karksi-Nuia 1999 v/s

– Kehra 2017 v/s

– Lihula 1999 v/s

– Loksa

– Mustvee 2017 v/s

– Narva-Jõesuu 2017 l/s

– Põlva 2013 v/s

– Püssi 2013 v/s

– Rapla 2002 v/s

– Räpina 2002 v/s

– Saue 2017 v/s

– Võhma 2017 v/s 1996 – Tamsalu 2005 v/s

Linn on „kompaktse hoonestusega asula, millel on oma haldusorganid ja juriidilised õigused.

Linn on oma ümbruskonda ... teenindav keskus, kus peale tööstus-, ehitus- ja veondusettevõtete on kaubandus-, teenindus-, teadus-, kultuuri- jm asutusi ... ” (Eesti Entsüklopeedia, 5, lk 578).

Linnaks ei saa ise hakata, linna õigused on andnud ikka kas riigi valitsus või valitseja. Linnu võib jagada mitut moodi. On suurlinnad ja väikelinnad, pealinnad ja provintsilinnad, sadamalinnad, kuurortlinnad, ülikoolilinnad, tööstuslinnad jne. Nüüd pärast haldusreformi on meil ka vallasisesed või linnasisesed linnad (olenevalt sellest, kas naabervaldadega liitumisel saadi vallaks või linnaks).

Eri maadel on linna nime ja õiguste saamiseks vajalikud tingimused (nt elanike arv, asustuse tihedus, elanike tegevusalad) erinevad. Linnaõigustest võib ka ilma jääda, kui linn hävib täielikult sõdades, elanike arv kahaneb väga väikeseks, suured murrangud majanduses põhjustavad linna allakäigu vms. Samas on võimalik olude muutudes ka linnaõigused tagasi saada. Nii juhtus kunagi näiteks Paide ja Rakverega. Möödunud sajandil oli vaid 40 aastat (1939–1979) linna staatus praegusel Mustla alevikul.

Eestis on tänapäeval linna seadusandlik organ linnavolikogu ja täitevorgan linnavalitsus.

Esimesed linnad tekkisid IV–I aastatuhandel eKr Egiptuses ja mitmel pool Aasias (Mesopotaamias, Süürias, Väike-Aasias, Indias ja Hiinas). Antiikaja suurim linn oli Rooma, 2000 a tagasi oli seal üle miljoni elaniku.

Eestis hakkasid linna tüüpi asulad tekkima keskajal, tavaliselt kas sadamakoha või mõne linnuse ümber. 13. saj said linnaõigused Tallinn, Tartu, Haapsalu, Paide, Viljandi, 14. saj Rakvere, Pärnu, Narva, 16. saj Kuressaare ja Valga, 18. saj Paldiski ja Võru. 20. saj on suured linnakssaamise aastad olnud 1926 (Põltsamaa, Tapa, Tõrva, Türi) ning 1938, mil Eesti Vabariigi 20. aastapäeva auks sai linnaks koguni 10 asulat korraga. Pärast sõda said ükshaaval uue staatuse tööstusasulad Kiviõli, Kohtla-Järve, Sillamäe ja Maardu. 1993. a tehti linnaks lausa 15 asulat, kuid võibolla ennatlikult, sest enamik neist on saanud vallasiseseks linnaks, mis ka midagi näitab. 35-st eelmise sajandi jooksul linnaks saanust ongi praegu omavalitsuslikud haldusüksused vaid Keila, Kohtla-Järve, Sillamäe, Maardu ja Loksa, ülejäänud on vallasisesed linnad.

Kui võrrelda näiteks Lõuna-Euroopa linnadega, iseloomustab paljusid Eesti provintsilinnu suhteliselt hõre hoonestus. Eriti puudutab see uuemaid, alles 19. saj mõne raudteejaama, vabriku, kõrtsi, laadakoha või kiriku ümber tekkima hakanud linnu. Küllap olenes see eestlase individualismist ja talupoeglikust päritolust, vahel ehk ka saada olevate kruntide suurusest.

Mõne linnakeskuse hõredust põhjustavad ikka veel viimase sõja purustused, samuti on nende tagajärjeks teatud eklektika, tekkinud lünkadesse ehitatud mittemastaapsed hooned. Samas aga on silmapaistev Eesti linnade rohke rohelus.

harjumaa

hiiumaa

läänemaa

lääne- idavirumaa virumaa raplamaa

järvamaa jõgevamaa

saaremaa

pä r n u m a a

v i l j a n d i m a a ta r t u m a a

valgamaa

põ lva m a a võrumaa

Elanike arv Eesti linnades 2017. a Alla 1000 elaniku – 3 linna (Kallaste, Mõisaküla, Püssi)

1000–5000 elanikku – 20 linna 5000–10 000 elanikku – 10 linna 10 000–20 000 elanikku – 9 linna 20 000–50 000 elanikku – 2 linna (Kohtla-Järve ja Pärnu) 50 000–100 000 elanikku – 2 linna (Narva ja Tartu) 100 000–500 000 elanikku – 1 linn (Tallinn 426 538 elanikuga 1. 01. 2017)

harjumaa Kehra Keila Loksa Maardu Paldiski Saue

PÕLVAMAA 10 14 20 26 30 34

hIIumaa Kärdla

38

Jõhvi 46 Kiviõli 52 Kohtla-Järve 56 Narva 64 Narva-Jõesuu 76 Püssi 80 Sillamäe 84

Jõgevamaa Jõgeva 90 Mustvee 94 Põltsamaa 98

JÄRVAmaa Paide 104 Türi 110

LÄÄNEmaa 116

LÄÄNE-VIRUMAA Kunda Rakvere Tamsalu Tapa

144 148

PärnuMAA

Kilingi-Nõmme 152 Lihula 156 Pärnu 160 Sindi 172

RaplaMAA

IDA-VIRUmaa

Haapsalu

Põlva Räpina

124 128 136 140

Rapla

176

SaareMAA Kuressaare 182

TARTUMAA Elva 192 Kallaste 198 Tartu 202

VALGAMAA Otepää Tõrva Valga

238 246 252

VILJANDIMAA Abja-Paluoja 258 Karksi-Nuia 262 Mõisaküla 268 Suure-Jaani 272 Viljandi 276 Võhma 284

VÕRUMAA Antsla Võru

290 294

Keila

14

2

4

5

1

7

3

8

9

6

10

1. Keila Püha Miikaeli kirik. 2, 3, 5. Kirikuaia malmväravad kinkijate, Klooga von Klugede vapiga. 4. Vääna mõisa von Stackelbergide kabel. 6. Ääsmäe von Glasenappide kabel. 7, 8. Kiriku fassaadikaunistusi. 9, 10. Rõngasriste Keila kirikuaias. 11. Vasallilinnuse varemed.

harjumaa

Keila Linnaks 1938. Elanikke 1. jaanuaril 2019 – 10 087.

Keila linn asub Harjumaa lääneosas, Keila jõe vasakul kaldal. Linna poolitab raudtee, millest lõunasse jääb väikeelamutega õdus aedlinn, põhja aga peamiselt suured kortermajad ja avalikud hooned. Linnas on tööstust (peamiselt loode- ja edelaosas), kuid ka palju rohelust, parke ja lausa metsa.

Keila nimi (kujul Keikæl) esineb juba „Taani hindamisraamatus”, kus on andmeid umbes 500 küla kohta. Need panid kirja aastail 1219– 1220 Põhja-Eesti rahvast ristinud preestrid ja redigeeris 1241 Tallinna piiskop. Üle linna paistab kaugele kõrge torniga Püha Miikaeli kirik. See on suurim keskaegne maakirik Harjumaal. Koori­hoone ehitati u 1280, pikihoone 14. sajandi I poolel, 15. sajandi lõpul võlviti see kahelööviliseks, mis on üpris haruldane. Samal ajal püstitatud torn sai hiljem uusgootiliku kujunduse (1851).

Torni kõrgus on 50 meetrit ja tornikelli on seal kolm. Need seati üles vastavalt 1744., 1852. ja 2016. aastal. Viimane neist on suurim ja kaalub 300 kilogrammi. Kirikuaias võib näha talupoegade rõngasriste (17. saj) ning ümber-

kaudsete mõisnikuperede matusekabeleid.

Selliseid hakati ehitama pärast seda, kui keisrinna Katariina II oli 1774. a keelanud kirikutesse matmise.

14. sajandil Keila jõe saarele rajatud väike vasallilinnus müüdi 1433 Liivimaa Ordule.

Korduvalt sõdades kannatada saanud linnus oli kasutusel 18. sajandi alguseni ja unustati siis. Alles 1976. a leiti võsastunud künkast linnuse vare ja kaevati sealt välja nelinurkse kindlustatud elamu ja ümartorni paksude müüridega alaosa. Naabrusse jääb Keila mõisa tagasihoidlik peahoone (1802), kaugemale üle jõe viinavabriku ja teiste mõisa kõrvalhoonete varemed. Aastast 1989 töötab mõisa peahoones Harjumaa Muuseum.

11

15

16

Keila

12

13

14

15

16

17

12. Endine kino, praegune pangahoone. 13, 15, 17. Algkoolihoone (1930), mis valmis Vabadussõja mälestuseks.

14. Siin tegutseb Haridus- ja Kultuuriselts Läte. 16. Kultuurimaja 18. Šoti pubi.

harjumaa Kiriku ja linnuse juures oli 15. ja 16. sajandil õitsev alev, kus tegutses isegi käsitööliste gild. Alevi hävitasid 1567. a Liivi sõja ajal Harjumaale sõjaretke teinud poolakad. Uuesti hakkas seda laadi asula siia tekkima alles siis, kui läbi Keila ehitati 1870. a Paldiski– Tallinna–Peterburi raudtee. Arengut mõjutas ka Tallinna lähedus. Hiljem on raudteele lisandunud uusi liine.

Omal ajal ei ehitatud Keilasse Vabadus­ sõja mälestussammast. Selle asemel püstitati langenute auks koolimaja (1929/30, arhitekt Madis Kolk). See on stiilne hoone: klombitud kivist sokkel, kaunilt voluutidega kujundatud ümarkaarne peauks.

Siis, kui Keila oli üks paljudest Eesti NSV rajoonikeskustest (algul oli neid 39, hiljem vähem), kerkisid uhke nelja sambaga kultuuri­ maja (1956) ning väike valge kinohoone (praegu pank). Palju kiidusõnu pälvis ehitusorganisatsioon Harju KEK-i peahoone (arhitektid Ain Padrik ja Rein Tomingas), mis valiti 1985. aasta parimaks ehitiseks Eestis. Uuemal ajal on silmapaistvateks ehitisteks Keilas ujula ja spordikompleksiga tervisekeskus (2001) ning uus koolihoone (2010, arhitekt Toivo Tammik).

Kolm viimati mainitut seisavad kõrvuti Paldiski mnt ääres. Oma­pärane on koolihoone kreeka risti kujuline põhiplaan; nelja eri ilmakaarde suunatud hoonetiiba ühendab keskel kõrge ringi­kujuline aatrium.

Nõukogude ajal võttis suure osa Keila territooriumist enda alla 228. tankipolk. Nüüd on samal kohal linna loodeosas eramute ja ridamajadega Barsbütteli linnaosa, nimetatud

nii Keila Saksamaal asuva sõpruslinna järgi.

Barsbüttelisse viiv tee algab umbes Rõõmu kaubamaja vastast. Üllatavalt looklevad tänavad, mille igal käänul ootavad uued vaated, tihedalt paiknevad värvikad mitmekesiste projektidega hooned, hooldatud iluaiad. Siit õhkub heaolu. Lähedusse jäävad ka erinevad terviserajad.

2018. aastal istutati EV100 puhul Keila Jõeparki 100 eri liiki tamme, et oleks enam värve ja vorme: on punaseid ja sarlakpunaseid, püramiidvorme, sootammi jm.

❂ Sõnamäng raudtee nimega. Keila on saksa keeles Kegel. Kui raudtee jõudis Keilasse, sai see saksakeelse hüüdnime Kegelbahn. Sõnal Bahn on palju tähendusi, sealhulgas ka ‘rong’, ‘raudteerööpad’ jms. Eesti keelde tagasi tõlkides võiks see aga olla ka ‘keeglirada’.

❂ Oma erineva stiiliga hämmastavad otse kiriku kõrval seisev uus toretsev Šoti pubi hoone ning selle juures seisvad suured tumedad hirvekujud. Tänavalt vaadates paistab neid koguni kolm.

18

17

18

Keila

19

20

21

22

23

24

19, 22. Tervisekeskuse hoone (2001). 20. Keila uus koolimaja (2010). 21. Harju KEK-i maja (1985).

23, 25. Barsbütteli linnaosa. 24. Suurte korterelamute piirkond. 26. Jaamahoone.

harjumaa

25

❂ Mida võiks teada Keilast: – Keila küla, millest praeguseks on saanud linn, oli olemas juba 800 aastat tagasi.

– Keila asub Tallinna lähedal, sinna saab sõita rongiga.

– Keila jõe saarel vanas mõisahoones on avatud Harjumaa Muuseum. ❂ Orjakivi legend. Keila jõe saarel seisab kesk puuderingi vana ohvrikivi, mida hüütakse Orjakiviks. Selle peal olevat kuri mõisnik kunagi surnuks peksnud oma sulase seitse poega. Nende mälestuseks olevatki isa istutanud kivi ümber seitse pärna. Aga see on legend, loodame, et nii kohutavat lugu pole tegelikult juhtunud.

26

19

tartu

202

4

1

2

3

4

1. Tartu Raekoja plats. 2. Vaade Tartu Ülikooli peahoonele. 3. Purskkaev suudlevate tudengitega. 4. Viltune maja (Kivisilla apteek) – praegu Tartu Kunstimuuseum.

tartumaa

203

Tartu Linnaks 1262. Elanikke – 96 904.

Tartu on ülikoolilinn ja Eesti vaimuelu keskus juba alates 17. sajandist, mil Rootsi kuningas Gustav II Adolf asutas siia 1632. a ülikooli – Academia Gustaviana.

Tartut, õigemini küll Tartu kohal asunud eestlaste muinaslinnust Tarbatut mainitakse esmakordselt 1030. aastal vanavene kroonikas, kui selle vallutas Novgorodi vürst, hilisem Kiievi suurvürst Jaroslav Tark, kes nimetas linnuse Jurjeviks. 1061 võitsid eestlased küll linnuse tagasi.

1210. a teevad esimese sõjaretke Tarba­tu alla saksa ristisõdijad. 1223 tuleb Tarbatusse koos 200 mehega endine Koknese vürst Vjatško (Vetseke), kellele Novgorod on andnud loa neil aladel endale vürstiriik luua.

Järgmisel aastal, 1224, vallutavad mõõgavennad linnuse ja surmavad kõik selle kaitsjad, sealhulgas ka Vjatško. Tollaseid sündmusi kujutab ka 1980. aastal Kassitoomele paigutatud skulptuurigrupp „Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel” (pronksi valatud 1956, skulptor Olav Männi; eestlaste vanema Lembitu poeg Meelis on puht kirjanduslik tegelane). Peagi saab sakslaste poolt vallutatud Tartu samanimelise

piiskopkonna keskuseks. 1262 nimetatakse seda juba linnaks ning varsti astub ta Hansa Liitu.

Alates Liivi sõja puhkemisest on Tartu saatuseks käest kätte käimine: 1558 Venemaale, 1582 Poolale, 1600 Rootsile, 1603 taas Poolale, 1625 Rootsile, 1656 Venemaale, 1661 Rootsile, 1704 Venemaale. 18. sajand oli Tartule hukutav: 1708 küüditasid Vene võimud linna saksa soost elanikkonna Venemaale (sama oli teinud ka Ivan IV juba Liivi sõja ajal) ning lasksid seejärel õhku paljude tornide ja väravatega linnamüüri ning muldkindlustused. Järgnes kolm suurt tulekahju.

Tartu linnaosad.

1 Tähtvere 2 Supilinn 3 Veeriku 4 Maarjamõisa 5 Tammelinn 6 Ränilinn 7 Vaksali 8 Kesklinn 9 Karlova 10 Variku 11 Ropka 12 Ropka tööstuse 13 Ülejõe

14 Raadi-Kruusamäe 15 Jaamamõisa

16 Annelinn 17 Ihaste

204

tartu

5

6

7

8 5. Vaade Emajõele. 6. Kaarsild, esiplaanil Kivisilla makett. 7. Kaarsild. 8. Kunagine Kivisild. Vana postkaart.

tartumaa EMA JÕE PAREMKALLAS KESKLINN. Tänapäevane Kesklinna linnaosa haarab enda alla Toomemäe ja selle ümber olnud muldkindlustuste ala, vanasti linnamüüriga ümbritsetud Vanalinna (müürist on jälgi tänapäevani) ning neist kagusse ja lõunasse jäänud alad, mis pärast II maailmasõda kujutasid endast peaaegu täielikku varemetevälja. Seega siis üht pidi mõõtes piki Emajõge Kroonuaia tänavast Aida tänavani ning teistpidi Emajõest Kastani tänavani. Kesklinn jaguneb omakorda Vanalinna, Toometaguse, Uueturu ja Riiamäe asumiks.

Tartu vanimad säilinud elamud on Vanalinnas Jaani tn 20 (17. saj) ning 18. saj-st Jaani tn 7 ja Lai tn 24. Selleaegsetes majades asuvad ka mänguasjamuuseum (Lutsu tn 8), linna­ kodaniku muuseum (Jaani tn 16) ning osaliselt Antoniuse gild (Jaani 6, Lutsu 3 ja 5).

Vanalinna praegune õdus ilme pärinebki 18. saj lõpust ja 19. saj algusest.

1786 valmis ümber ehitatud Raekoja platsil tules kannatada saanu asemel uus raekoda (arhitekt Johann Walter Rostockist). Tänapäeval toimub siin platsil mõndagi põnevat suudlevate tudengitega purskkaevu veepahina ning raekoja tornist kõlava 34 kella kariljoni saatel. Kummalises viltuses majas Raekoja plats 18 asub alates 1988. a-st Tartu Kunstimuuseum. Maja ehitati 1793. a, osa alusmüüri toetub endisele linnamüürile, osa vaiadele. Sellepärast maja on viltu vajunudki.

Maja on nimetatud ka Tartu Pisa torniks (5,8-kraadine kalle on suurem kui Pisa tornil) või Barclay majaks, sest siin on elanud väejuhi

lesk vürstinna Barclay de Tolly. Üle 100 aasta oli allkorrusel apteek, kus töötas nooruses ka kirjanik Oskar Luts. Tänapäeval muudab majaesise elavamaks Mare Mikoffi skulptuurigrupp „Maanaised” (1974/78). Teine, antiigi­ kallakuga kunstimuuseum kuulub ülikoolile ning asub TÜ peahoones Ülikooli tn 18. Ülikool oli Tartus avatud 1632. Vene-Rootsi sõja ja Põhjasõja tõttu tuli sel kahel korral Tartust lahkuda, oma mõju oli ka 1667. a suurtulekahjul: 1657–1665 kiratses ülikool Tallinnas (gümnaasiumi ruumes eraalgatusena), 1690–1699 oldi taas Tartus ning 1699–1710 Pärnus. Vene ajal õnnestus ülikool taas avada alles 1802. Ülikooli taasavamine ja riiklikuks muutmine Aleksander I poolt toob kaasa omamoodi ehitusbuumi: kerkivad ülikooli kõrgklassitsistlik peahoone (1803–1809) ning samal kümnendil Vana Anatoomikum ja Tähetorn Toomemäel, kus hakatakse rajama ka parki (kõikide mainitud projektide autor oli Johann Wilhelm Krause).

Klassitsismi ereda näitena ehitatakse 1816– 1821 Emajõe äärde tervet kvartalit täitev kauba­hoov, mida ümbritseb 128 sammast (hävis II maailmasõjas). Praegu on sellel kohal juba ammu täiskasvanuks saanud park, mis hakkab vist uute äriideede ees ohtu sattuma.

19. saj II poolel valitsesid neoklassitsism ja -renessanss. Alates 1881. a-st oli veerand sajandit ülikooli arhitektiks Reinhold Guleke, kes ilmselt eelistas tellisarhitektuuri ning ehitas muuhulgas paar korporatsioonide konvendihoonet (Veski 13, Tähe 3) ning Tartu esimese spordisaali, mille kaunistas nelja­

205

tartu

206

9

10

11

13

12

14

9. Tähetorn. 10. Vana Anatoomikum. 11. Tartu Ülikooli kirik. 12. Tartu Ülikooli peahoone. 13. Tartu ülikooli asutaja Gustav II Adolf. 14. Vaade Tähetornist, kauguses Jaani kirik.

tartumaa

15

17

207

16

18

19

20

15. Inglisild. 16. Skulptuur „Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel”. 17. Toomkiriku varemed. 18. Johan Skytte mälestusmärk. 19. Nn Kuradisild. 20. Rahvaste monument.

208

tartu

21

22

23

24

21. Jaani kirik. 22. Jaani kiriku terrakotakujusid jm detaile. 23. Tartu Mänguasjamuuseumi teatrimaja.

24. Tartu Uue Teatri hoone – ehitatud võimlaks.

tartumaa tahuliste sammaste, frontoonide, kaarakende ja petikniššidega. Praegu annab selles hoones Lai tn 37 etendusi Tartu Uus Teater.

20. sajandi 30. aastatel ehitati mitmeid ühiskondlikke hooneid, mille juures leidsid rakendust nii funktsionalism kui neoklassitsism (pangahoone Munga tänaval, turuhoone, korp! Ugala hoone J. Kuperjanovi tn 16 jt).

II maailmasõja ajal hävis üle poole kesklinna hooneist, vahetult pärast sõda, samuti viimastel aastakümnetel on ehitustegevus linnaosas kandunud enam Riia tänava ja turu kanti, kus on kerkinud peale tüüpelamute ärihooneid, kaubakeskusi, hotelle jm. Seal Soola tn 5 asub ka Vanemuise teatri kolmas maja, black-box tüüpi Sadamateater, kus a-st 2001 antakse etendusi ning korraldatakse ka muid üritusi.

Väga palju olulisi ehitisi ja asutusi on Vane­ muise tänaval. Kõigepealt Vanemuise teatri väike maja (endine Saksa teater, 1918, arhitekt Arved Eichhorn) ning 1967 valminud suur maja, mille projekteeris meie nimekate arhitektide trio Volberg–Tarvas–Tölpus sõjas hävinud teatrimaja (1906, soome arhitekt Armas Lindgren) asemele ning millele lisati 1970 kontserdisaal. Järgnevad TÜ Raamatukogu hoone, Jaan Poska Gümnaasium, kus sõlmiti Tartu rahuleping 2. veebruaril 1920, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Kirjanduse Maja, Tartu Kunstimaja, TÜ Vanemuise tänava õppehoone (1914) hiljaaegu renoveeritud Geoloogia- ja Zooloogiamuuseumiga.

Tartu kesklinnas on kaks keskaegset kiri­ kut. Toomemäel asuv, suuremalt osalt varemeis olev toomkirik oli Tartu piiskopkonna

peakirik. Ta oli pühitsetud apostlitele Peetrusele ja Paulusele ning on Lõuna-Eesti tellisgootika silmapaistvamaid näiteid. 13. saj keskel oli kirik planeeritud 3-löövilise 8 traveega basiilikana. Tööde käigus muudeti korduvalt plaane (basiilikast kodakirikuks ja siis jälle tagasi).

Kiriku pikihoone valmis lõplikult 14. saj. Siis lisati ühelöövilisele kooriruumile ka ümbriskäik. Massiivsed läänetornid sai kirik 15. saj lõpul – 16. saj algul. Sedavõrd võimsa torniosa rajamine oli ilmselt seotud ka sooviga tõsta kiriku kaitsevõimet, millele viitavad tornides säilinud laskekambrid ja kaminaasemed. Kirik jäi varemeisse pärast Liivi sõda. Tornide ülaosa lammutati 18. saj II poolel varisemisohtlikkuse tõttu. 1804–1806 ehitati ümber kiriku kooriosa ja avati seal ülikooli raamatukogu. Projekti autoriks oli J. W. Krause. Praegu on toomkiriku kooriosas Tartu Ülikooli muuseum.

Jaani kirik (Jaani tn 5) on mitte ainult Eesti, vaid kogu Põhja-Euroopa unikaalsemaid ehitisi. Lõuna-Eesti tellisarhitektuuri ja siinmail suhteliselt harva esineva basilikaalse lahenduse kõrval muudavad kiriku kordumatuks selle algselt enam kui 1000 terrakotaskulp­ tuuri (säilinud u 200). Ristija Johannesele pühitsetud kirikut mainitakse esmakordselt 1323. a, kuid ka 13. saj on sellel kohal olnud sakraalhoone. Praeguse kiriku ehitamine algas 14. saj algul, mil alustati vundamentide toestamist palkidest parvedele. Sajandi lõpuks oli 3-lööviline 5 traveega basiilika põhiosas valmis. Sellest ajast pärineb ka pühakoja ülirikkalik skulptuurdekoor. Keskaegne kirik sai tugevasti kannatada Põhjasõjas 1708.

209