Issuu

VAATLUSE ALL

DINOSAURUSED Anna Claybourne

KADUNUD MAAILMA OLENDID

METSIKUD KISKJAD

KALASÖÖJAD DINOSAURUSED

TAIMTOIDULISED

SARVILISED DINOSAURUSED

LUUPÄISED DINOSAURUSED

PISIKESED DINOSAURUSED

SOOMUSTATUD DINOSAURUSED

PARDINOKKDINOSAURUSED

NOKAGA DINOSAURUSED

LENDKOLETISED

VEE-ELUKAD

PIKA KAELAGA HIIGLASED

KADUNUD MAAILMA

OLENDID

VÕIMSAD ROOMAJAD Kuigi sõna „dinosaurus” tähendab „hirmsat sisalikku”, kuuluvad dinosaurused tegelikult roomajate klassi, mille liikmed on ka tänapäeva krokodillid, maod ja sisalikud. Esimene dinosauruse kivistis ehk fossiil leiti 1822. aastal Inglismaalt Sussexist ja selleks oli iguaanodon.

Sadu miljoneid aastaid tagasi, ammu enne inimeste ilmumist, valitsesid meie planeeti dinosaurused ning nende lendavad ja ujuvad sugulased – pterosaurused ja plesiosaurused. Spinosaurus

SUURED JA VÄIKESED QUETZALCOATLUS

BRAHHIOSAURUS TÄISKASVANUD INIMENE

STEGOSAURUS

Neid esiajaloolisi olendeid leidus igas suuruses. Taimtoiduline brahhiosaurus oli majast suurem ja lendav Quetzalcoatlus väikese lennuki suurune. Velotsiraptor oli aga umbes sama suur nagu keskmine koer. VELOTSIRAPTOR

TRITSEERATOPS TÜRANNOSAURUSE HAMMAS

velotsiraptori küünis

VÄLJASUREMINE Dinosaurused on välja surnud – neid Maal enam ei leidu. Osaliselt põhjustas selle umbes 65 miljonit aastat tagasi meie planeedile langenud asteroid. Teadlaste arvates hukkusid selle mõju tagajärjel nii dinosaurused kui ka paljud teised loomaliigid.

ESIMESED INIMESED TÄNAPÄEV

200 MAT

145 MAT

Mesosoikum

DINOSAURUSTE VÄLJASUREMINE 65 MAT

Kriidiajastu

ESIMESED DINOSAURUSED

ESIMESED ROOMAJAD

Paleosoikum

FOSSIILID

Juura ESIMESED LINNUD HIIDDINOSAURUSED

250 MAT

Dinosaurused elasid mesosoikumis ehk keskaegkonnas, mis jagunes kolmeks ajastuks: triias, juura ja kriit. Inimesed ilmusid Maale umbes 65 miljonit aastat pärast dinosauruste väljasuremist.

300 MILJONIT AASTAT TAGASI (MAT)

AJASTUD

Triias

Kainosoikum

VAATLUSPILDID Mitmel selle raamatu leheküljel on spetsiaalsed vaatluspildid, mis võimaldavad sul vaadata looma keha sisemust. Kui sa vaatlusriba nihutad, on näha looma luustik või konkreetsed anatoomilised osad (kehaosade sees), mis annavad loomale tema imelised võimed.

Me teame dinosaurustest tänu fossiilidele – dinosauruste kehaosade jäänustele või jälgedele, mille teadlased on maa seest välja kaevanud.

KALASÖÖJAD DIN O S AURUSED

Barüoonüksi küünised olid umbes 25 cm pikad! Küünis oli esimene detail sellest dinosaurusest, mille fossiiliotsija Bill Walker 1983. aastal välja kaevas. BARÜOONÜKS KASUTAS KÜÜNISEID KALA PÜÜDMISEKS

SPINOSAURUS

Eksperdid on kindlad, et barüoonüks oli kalatoiduline, sest tema hambad ja küünised olid kohastunud just selliste saakloomade püüdmiseks. Lisaks leidsid nad sauruse kõhupiirkonnast fossiilseid kalaluid.

TÜRANNOSAURUS

Spinosaurus oli üks suurimaid lihatoidulisi dinosauruseid. Siin on näha, kui suur ta oli võrreldes türannosaurusega.

Täiskasvanud inimene

Spinosauruse hambad olid türannosauruse omadest väiksemad, kuid sama teravad, et libedat kala kinni hoida. SPINOSAURUSE HAMMAS TÜRANNOSAURUSE HAMMAS

KALAPÜÜDJAD: ESIVIISIK PIKKUS:

#5: MASIAKASAURUS 1,5–2 MEETRIT Umbes täiskasvanud inimese suurusel masiakasaurusel olid teravad kaarjad hambad. Need sobisid ideaalselt kala ja teiste vingerdavate saakloomade püüdmiseks. Elas 70 miljonit aastat tagasi

See tilluke sulgedega dinosaurus suutis tõenäoliselt puude vahel liuelda nagu tänapäeva lendorav. Tema nokka ääristasid teravad hambad, mille abil ta kala ja teisi väikeloomi püüdis. Elas 125–120 miljonit aastat tagasi

#4: MIKRORAPTOR

PIKKUS: 40–110 CM

SELJAHARI VÕIS OLLA EREDAVÄRVILINE, ET KAASLAST LIGI MEELITADA

PIKKI KÜÜNISEID OLI VAJAVEEST SAAGI HAARAMISEKS

Pikk ja kitsas koon muutis spinosauruse pea tänapäeva krokodilli sarnaseks.

TUGEVAD TAGAJALAD HÕLBUSTASID SÜGAVATES JÄRVEDES UJUMIST JA MAISMAAL KÕNDIMIST

#3: SUHHOMIIMUS Selle dinosauruse nimi tähendab „krokodilli sarnane” – viide looma pikale hambulisele koonule. Saurus oli tugev ja lihaseline, tema seljal oli väike küür ning igal varbal küünis. Tema hammustus oli tappev. Elas 125–113 miljonit aastat tagasi

pikkus: 9–11 meetrit

Suhhomiimus elas Põhja-Aafrikas tänase Sahara kõrbe piirkonnas. Tol ajal oli see soine ala järvede ja jõgedega, kus leidus ohtralt kalu ja teisi olevusi.

Barüoonüksil olid pikad lõuad kala haaramiseks ning mõlemal esijäsemel kaarjad küünised. Neid võis ta kasutada kala haaramiseks ja veest välja heitmiseks. Elas 130–125 miljonit aastat tagasi

#2: BARÜOONÜKS

#1: SPINOSAURUS

pikkus: 8–9 meetrit

pikkus: 12–18 meetrit

See kõigi aegade suurim Maal elanud lihasööja dinosaurus oli suurepärane ujuja ning kasutas oma pikki kitsaid lõugu kalade haaramiseks. Tema seljalt ulatusid välja tohutud luud, mis moodustasid tõenäoliselt purjelaadse harja. Elas 112–97 miljonit aastat tagasi