Preili Berta

REISIPÄEVIK, mille pani 1935. aastal kirja noor viljandlanna BERTA TEDER. Bussireis viis Itaaliasse, kuid teel vaadati ka teisi maid ning nendegi muljed talletas Berta oma päevikusse. Nüüd on need juba ajalugu: muutunud on riikide piirid, paljude linnade nimed ja kuuluvus, II maailmasõjas hävinud arhitektuurimälestised.

Praegust olukorda samal marsruudil valgustavad tekstile lisatud kommentaarid ning reisipiltidele ja -postkaartidele lisatud tänapäevased vaated samadest paikadest.

9 789949 625260

Kaanepilt: Veneetsia, Lido supelrand 1935. Vana postkaart.

Saateks Berta Teder (1905–1979) oli minu sugulane. Ta oli omal ajal lõpetanud Viljandi Linna Tütarlaste Gümnaasiumi ning töötanud eluaeg pangas. Teda Viljandis külastades kuulsin ka tema 1935. aastal toimunud unustamatust Itaalia-reisist. Selle reisi mälestusi hoidis ta hardalt alles. Kaugetes paikades nähtut aitasid tal meenutada Berta T ed er. album reisil tehtud fotode või ostetud postkaartidega, alles hoitud muuseumipiletid, vaatamisväärsusi tutvustavad voldikud, rannalt korjatud merikarbipooled ja kirikuist pärit küünlad. Ning päevik, mille ta vahetult reisi ajal kirja pani, vahel lausa loksuvas bussis märkmeid tehes. Sest sõideti bussiga ning peale Itaalia said huviga vaadatud ka teele jäävad teised maad. See päevik nagu nõudis, et keegi seda veel loeks.

Muidugi on maailm vahepeal muutunud, näiteks muutis II maailmasõda Euroopa kaarti Berta kunagisel marsruudil, millest ka paljudel linnadel teistsugused nimed ja kuuluvus ning elanikkonnal teistsugune rahvuslik koosseis, samuti hävitas paljud ehitised, mida Berta oma päevikus mainib.

Seetõttu ongi tekstile lisatud kommentaare ja täiendusi, mis puudutavad nüüdseid olusid samades paikades, et ka tänapäeva reisijal oleks raamatust kasu.

Tekst on toimetatud, kuid säilitatud Berta telegrammistiil ja teatud isikupära.

Reis tähendas Bertale väga palju. Kuigi iseseisvusaastatel oli reisimine Eestis plahvatuslikult kasvanud, sai tema siiski reisile minna esimese spetsiaalselt Eestis ehitatud suure mugava reisibussiga selle esimesel hooajal. See fakt kutsub pilku ka tagasi heitma, et meenutada turismi algusaegu ja seoseid Eestiga.

Eve Kork, Kirjastus Karrup

2 4 . ju u li 1 9 3 5 Ä r atu skel l p i stab m ö i r g am a ä kki keset u i n u v at v ai ku st. H o o l i m ata sel l est, et o l i n ä r kv el j u b a am m u g i en n e, ku i tem a kav atses m i n d ä r atad a. M ö i r g as ä r a o m a v i i s m i n u ti t. H ü p p asi n si i s so o j a v ai b a al t j a r i i etu si n n i i ki i r esti ku i v õ i m al i k. I l m u s ka m u sõ b r atar , kel l e su g u l aste j u u r es T al l i n n as ö ö b i si n , j a j u b a m õ n ed m i n u ti d h i l j em sam m u si m e Sc h n el l i ti i g i ä ä r t m ö ö d a L ai a tä n av a su u n as. Y M C A eh k eesti keel i N o o r te M eeste K r i stl i ku Ü h i n g u (N M K Ü ) u kseesi n e L ai tä n av 1 o l i j u b a õ i g e el av . Seal l i i ku s v ä g a m i tm esu g u sei d tü ü p e. Ü ks keskeal i n e h ä r r a o m a ab i kaasag a, n ä h tav asti m aal t, j a m aako o l i õ p etaj an n a j al u tasi d o m aette. M ei l p o l n u d ü h teg i saatj at. Si i s i l m u s ab i el u p aar j a i seg i n o o r p aar e. Saati s n ai n e m eest v õ i m ees n ai st j a p ei g m ees p r u u ti . K u i d m i s p u u d u s, o l i Y M C A su u r au to b u ss ☜ j a j u st sed a m e kõ i k o o tasi m e. See su u r m ü r akas p i d i m ei d v i i m a l ai a m aai l m a. K u i d n ü ü d sel etasi d j u h ti v ad teg el ased , et see l o o m o l l a r em o n d i s. O o tasi m eg i si i s ü l e kah e tu n n i j a sõ l m i si m e j u b a tu tv u si g i r ei si sel tsi l i steg a, kel l el o l i v ä h em saatj ai d . U m b es kel l a p o o l e kah eksa p ai ku i l m u ski r o h el i n e m ü r akas n u r g a tag an t v ä l j a j a j ä i Y M C A m aj a ette sei sm a. L ad u si m e p aki d katu sel e j a p ä r ast sü d am l i kke j u m al ag aj ä tte tä p sel t kel l 8 h akkaski m o o to r p l ä r i sem a j a aeg l asel t keer as su u r b u ss en d l ä b i T al l i n n a v an al i n n a ki tsaste tä n av ate teel e l ai a m aai l m a p o o l e.

☞

K un agin e N M K Ü m aj a T allin n as Lai tän av 1 . E.K.

8

Üle 10 m pikkune tumeroheline bulldog-tüüpi reisibuss, mille NMKÜ laskis endale ehitada Scania Vabise šassiile, olevat olnud suurim Balti riikides. Hirmkallis buss valmis Tallinna Peetri tehaste juures olevas Õhu- ja Gaasikaitse Liidu töökojas, kus muidu ehitati lennukeid. Šassii jõudis Tallinna sadamasse veebruaris 1935, proovisõidu tegi buss mai lõpus. Juba samal suvel tehti esimesed pikad reisid Brüsseli maailmanäitusele ja läbi Euroopa Itaaliasse. Bussi valmimisel ja esimestel sõitudel hoidis

9

S õ b ran n ad Berta j a U rsula (vasakul) en n e välj asõ itu. B.T.

ajakirjandus teraselt silma peal. Mootori võ imsus oli 110 hj, bussis oli 4 2 istekohta, igaühel signaalkell juhile mär ku andmiseks; raadio, elektriköök ja -valgustus; pesemisruum ja W C ; osa istmeid sai muuta magamisasemeteks. Vanalinnas sai suur buss eriloaga liikuda vaid Nunne, Laial ja Suurtüki tän aval, et jõ uda NMKÜ maja juurde.

L ä b i m e H ar j u - j a L ä ä n em aa n i n g j õ u am e kel l p o o l 1 2 P ä r n u sse. Si i n teh akse v eel v i i m asei d si sseo ste j a ka si i n o n saatj ai d . M i n u l g i p aar o n u tü tar t j a v eel p aar V i l j an d i p r ei l i t, kes si i n su v i tav ad . P eatu m e si i n u m b es tu n n i j a si i s j ä tku b sõ i t L ä ti p i i r i p o o l e. K a si i n l ä h eb aeg a u m b es tu n d j a si i s l astakse m ei d L ä tti .

Hakkame siis kihutama Ruhja (Rūjiena) suunas.

Sõidame läbi Volmari (Valmiera), Võnnu (Cēsise) ja o sal t ku u l sa L i i v i m aa Š v ei tsi g i , j õ u d es R i i g a õ h tu l p o o l 9 . T ee V o l m ar i j a R i i a v ah el o l i v ä g a i l u s, sar n an es v ei d i m ei e V õ r u m aa j a T ar tu m aag a, ku i d m i n u m eel est n ei st i l u sam kü l l ei o l n u d . K aasr ei si j ad ag a m ai n i si d , et o l ev at v i l j ar i kkam . R i i as p eatu ti ü h i söömajas aadressil Jura Alunāna iela 4. Meie Ursulaga aga ööbisime Ursula sugulaste juures. See oli Cēsise (Võnnu) kirik Lätis. E.K. V i d u s i el al , n u m b r i t ei tea. E t R i i a j u b a kõ i g i l e en am v ä h em kä ttesaad av as kau g u ses, ei saa l i n n a v aatam i seks p al j u aeg a v õ tta, v ai d m ä ä r atakse v ä l j asõ i t h o m m i ku l kel l 5 . Õ h tu v eed am e i l u sasti r ah u l i ku l t Ursula sugulaste juures ja kuulame, kuidas üks Ursula tädi, kena eidekene, j u tu stab h u v i tav ai d l u g u si d o m a ku tseal al t – ta n i m el t o n o l n u d ku n ag i h u l l u m aj as h al astaj aõ d e.

2 5 . ju u li 1 9 3 5 N ag u ö el d u d , o l i ä r asõ i t R i i ast m ä ä r atu d kel l a v i i eks, ku i d „ l i n n al u b ad eg a” r ah v as – n ag u m ei eg i – ei j õ u d n u d tä p sel t tag asi . Seetõ ttu h i l i n es v ä l j asõ i t v ei d i . Sai m e h r K ü tti m i l t ☜, s. t r ei si j u h i kä est v al j u n o o m i tu se, l u b ati , et ku i j ä r g m i n e ko r d sed a j u h tu b , j ä etakse m ei d ü kskõ i k ku h u m ah a. P aar d aam i , kes ei l e o l i d „ m er eh ai g ed ” , tah av ad tag asi sõ i ta j a n õ u av ad sõ i d u r ah a tag asi . Sel l es su h tes n ei l e m u i d u g i v astu ei tu l d a j a sõ i t l ä h eb ki ed asi , sest R i i g a sõ i d u eest ei tah a keeg i m aksta ü l e 2 0 0 kr o o n i . Sõ i t al g ab u m b es p o o l 6 – v aatl em e r i n g sõ i d u l l i n n a ai n u l t b u ssi st, sest si sse n i i ku i n i i v eel ku h u g i ei saa.

☞

eisijuht Herbert ü m 19 1 19 , kes juhatas turismiosakonda ning korraldas huvireise väl ismaale, oli mitmekülgne isiksus. 19 . aastail oli ta edukas sportlane, kes võistles nii teate kui tõkkejooksus ning kelle nimel oli mitu Eesti rekordit.

Tegutses ka kohtunikuna kergejõustik, jalgpall, jalgra asport . ai 19 . a ühes Pariisi tantsuakadeemias tantsuõpetajaks, avaldas raamatu oodsate tantsude õpetus 19 , seejärel juhatas koos abikaasa armeniga Tallinnas tantsukooli ja tantsuklubi Hõbetäht. lles Eesti võistlustantsu esipaare, võitsid nad 1933. a Pariisis esikoha tantsuõpetajate kategoorias. 19 . a põgenes ootsi, kus jätkas huvireiside korraldamist. Elu lõpul huvitus vana portselani kogumisest ning antiigiärist.

Riia Mustpeade maja.

„Liivimaa Šveits”. E.K.

10

11

2 7 . ju u li 1 9 3 5 Väljume o na ist . . Sõidame läbi rod iski (saksa k rät ). See linn on kuulus oma õlle oolest ja keset turu latsi seisab ana 4 aastane kae , millest kogu selle aja on õetud ja õetakse raegugi õlle ett. ☜

☞ I I maailmasõ

ja jär el soiku jään ud õ lletööstus on taaselustatud 2 000. aastatel. Vana kaev seisab endiselt turuväl jakul.

Siis järgnes es no, iimane oola linn enne Saksa iiri. Siit ostsime juba äris almis õunu. Juba kaks äe a kestab külade ja isegi linnade lähedal iseära lik, umbes nagu linade leotamise lõhn. Võib olla ongi ta see, sest linu siin kas amas küll ei näe. oolas nähta asti jälle alju suurmaja idamisi, suured lok ka ad uru almis odra ja kaeraga ilja äljad.

r d iski pruu ik da.

V an a p o st kaar t .

na i vana inn. Esi p laan i l r ae ko d a (1 3 .– 1 6 . saj ).

täis, et õimatu oli läbi ääseda, ja meile astu rutta ad boid idid äris küünarnukki dega teed tegema, et akkidega läbi ääseda.

Meid hirmutati bussis enne, et siin ole at alju argaid. Siis iga mees jälgis isegi liiga tähele anelikult, kelle kätte tema akk sattus. ui jälgida inimesi, kes iirasid bussi, ei saa sugugi ütelda, et siin oleks ainult kraaded ja muud sarnased. Siin näib ole at isegi äga intelligentse näo ja jutuga inimesi. na i ik

24

.

r d isk

ie k p ski turuvä jak tänapäeva .

ra en er i

25

mi r di ä ip st. B.T.

V illac h. D rau j õ gi.

Lan d skro n i lin n us V illac hi lähed al.

l ü h i kestes n ah kp ü kstes. N eed o n en am asti ku l u n u d j a n ä i v ad n ag u v ä g a m ä ä r d u n u d . K u i d see j u st n en d e v ä ä r tu s o l ev atki . K u i keeg i kä i b tu l i u u tes p ü kstes, si i s o l ev at ko h e tead a, et see o n m õ n i V i i n i v õ i B er l i i n i ti r o o l l an e.

M ei e b u ss o n ku i tsi r ku se v ag u n . K u i p eatu m e kasv õ i p aar m i n u ti t, ko g u n eb kar i i n i m esi m ei e ü m b er j a n ad aj av ad n i i l ah ket j a l õ b u sat j u ttu , et h akka v õ i n ei d ar m astam a. K ü si v ad , ku st tu l em e j a ku h u l ä h em e. Sed a, ku h u l ä h em e, n ad teav ad , ku i d ku st m e tu l em e, sed a tu l eb v ä g a sag el i õ i g e p õ h j al i ku l t sel etad a. Sen i ste ko g em u ste p õ h j al o n kü l l A u str i a kõ i g e sü m p aatsem j a ka i l u sam m aa, m i l l est o l em e l ä b i sõ i tn u d .

T ä n a sõ i tsi m e ka o m a b u ssi n atu ke n ä ssu : j ä i ü h el teep ar an d u se ko h al kai tsep u u sse ki n n i j a kr i i m u stas en d n atu ke. P i kk j u tt ü l e kü l j e, ku i d see o n v ä i ke v i g a. A u str i aski tu l eb sõ i ta p ah em at kä tt, ku i d j u b a K ä r n ten i m aako n n as i l m u v ad si l d i d „Rechts fahren” (’ Sõ i ta p ar em al ’ ). Si i n n ä h tav asti tah etakse l i i kl u s ü m b er ko r r al d ad a. V i l l ac h i j u u r es asu v ad ka ku u l sad ku u m av eeal l i kad ku n i 3 0 - kr aad i se so o j a v eeg a. V i l l ac h i s p eatu m e h o tel l i s P o st.

P ä r i s i l u s ko h ake j a v õ r d l em i si n o o b l i l t si sse seatu d . L i n n i se o n ü sn a v ä i ke j a asu b m etsaste kü n g aste v ah el D r au j õ e o r u s. L i n n a l ä h ed al m ä el p ai stav ad v an a v ar em ei s l i n n u se m ü ü r i d j a to r n i d . L i n n u se n i m i o n L an d skr o n . ☜

☞ Landskron

50

on u 1000-aastane ning kuulunud erinevatele omanikele. sudes kõrgel mäel, on ta korduvalt piksest sü nud.

P är ast viimast tulekahju 19 . saj alguses jäi linnus varemeisse ja alles 195 . aastail hakati seda eraalgatuslikult renoveerima turismiobjektiks. iimastel aastakümnetel on siia rajatud kulliliste ja kakuliste kasvandus ning suvekuudel korraldatakse spetsiaalsel areenil ( A d le r ar e n a) pistrikujahi sh o w sid. amuti on siin läh edal Affenberg – vabalt suurtes aedikutes peetavate jaapani makaakide loomaaed ja uurimiskeskus.

Berta j a U rsula. B.T.

H o tell P o st V illac his.

51

3 1 . ju u li 1 9 3 5

er a er pit e Mi a sk e ja Väike Mi a sk sip aani i a dsee järv.

Mi a sk

e . V an a p o st kaar t .

e.

Sõ i d am e ed asi I taal i a p i i r i p o o l e. M aasti k en d i sel t j u m al i ku l t i l u s. J õ u am e õ n n el i ku l t A u str i a p i i r i st ü l e j a l ä h em e I taal i a „ p i i r i p o i steg a” j u ttu aj am a.

O l em i n e l ä h eb j u b a ü p r i s l õ b u saks j a i seg i tü l i ks tah ab m i n n a, sest m õ n i n g ad m ei e d aam i d p eav ad en d ü l al l i i g a tem p er am en tsel t, sam as ku i m õ n ed m e h ä r r ad est n ä ev ad sel l es j u b a p ä r i s „ p attu l an g em i st” . P r o u a, kel l est j u ttu , v ä i ti s, et ta p o l ev at m u u d ku r j a tei n u d , ku i kä i n u d p i l ti l u sa i taal i a p o i si g a ko h v i ku s. Si i n tä i en d asi m e ka o m a i taal i a keel e tag av ar a j a aj asi m e p o i steg a sõ n ar aam atu ab i l p i kad j u tu d m ah a. K eset n ei d „ p attu l an g em i si ” v õ i m i ttel an g em i si sel g u b ko r r ag a, et m ei l p o l e v i i sat j a m ei d ei l astag i ed asi .

Sam u ti sel g u b , et h r K ü tti m o n ko j u j ä tn u d m ei e ü h i sp assi j u u r d e ku u l u v ad p i l d i d . N ei d , kel l el o l i d o m a si sem aa p assi d kaasas, s. t p i l d i g a, o l eks kü l l l ä b i l astu d , ku i d o l i ka tei si . E ks si i s o sa m ei st j ä i b u ssi g a I taal i a p i i r i l i n n a T ar v i si o sse, sam as ku i m ei e h r K ü tti m i g a sõ i tsi m e tag asi K l ag en f u r ti . „ V õ r g u tasi m e” seal si i s I taal i a ko n su l i t, en am kü l l sel l e u kseh o i d j at v õ i m i s ta seal o l i , ku i d n eed m eh ed si i ski l u b a ei an d n u d . H el i stasi m e V i i n i ko n su l i l e j a R o o m a saad i ku l e. E i saan u d m u i d u g i tar g em aks m i d ag i , p i d i m e j ä ä m a o o tam a j ä r g m i st p ä ev a. K i h u tasi m e si i s j ä l l e m ö ö d a kau n i st W ö r th er see kal l ast tag asi I taal i a p i i r i l e j a tõ i m e ko g u b u ssi tä i e r ah v ast j ä l l e õ h tu ks V i l l ac h i sse tag asi . K ar tsi m e kü l l , et n ad o n v ah ep eal b u ssi p õ l em a p an n u d j a m ei e tag asi j õ u d m i sel l ö ö v ad K ü tti m i su r n u ks, ku i d n ei d o l i v ä g a h ä sti v õ õ r u stan u d ü ks I taal i as el av au ster l an e j a n ad o l i d to l l e v ei n i kel d r i d l ä b i u u r i n u d n i n g o l i d kõ i k ü l i l õ b u sas tu j u s. O l i d r o n i n u d ka m ä g ed es j a ko r j an u d al p i kan n i kesi . Õ h tu ks o l i m e si i s tag asi V i l l ac h i s j a p i d i m e si n n a ka j ä ä m a ku n i j ä r g m i se p ä ev a p ä r astl õ u n an i . V ah ep eal o l i aeg a sõ i ta r i p p r au d teeg a j a i m etl ed a M i ttag sko g el i Reisijad taa ia piiri . B . T .

52

53

2 . au g u st 1 9 3 5

P üha M arkuse kiriku j uures. V an a p o st kaar t j a B.T.

V en eetsia S uur kan al.

K o r r astan u d en d v ei d i h o tel l i s, asu m e ko h e l i n n a v aatam a. K el l el eg i ei tu l e m eel d e, et p o l e ü l d se m ag an u d . Su u n d u m e kä i g u p eal t M ar ku se p l atsi l e. V aatam e si i n M ar ku se ki r i ku t j a kä i m e campanile’ s (k el l ato r n i s). Si i s sõ i d am e L i d o l e. M õ tl esi m e, et eg a m e seal j u l g eg i o m a ko r tsu n u d su p el ko stü ü m e sel g a tõ m m ata, eks v aatam e n i i sam a kau g em al t, ku i d saan u d si n n a j a l u n astan u d ko h u tav al t kal l i d p i l eti d , m i s m aksi d v i st u m b es p o o l tei st kr o o n i , ki sku si m e o m a ko stü ü m i d sel g a j a n i i l ä ks seal ä r a p ea õ h tu n i . T o r e o l i p õ l etav as ku u m u ses kar astav tu l i so o l an e v esi , ku i d kõ i g e m õ n u sam o l i si i ski d u š i al l p u h ta v eeg a ter v e see so o l aki h t m ah a l o p u tad a. J a see etteku j u tatu d l u ksu s j a to r ed u s, sed a n ag u ei n ä i n u d ki . O l i n ag u v ei d i v ä r v i l i sem ko g u ü m b r u s, ko stü ü m i d ki r ev ad , taev as si n i n e j a h el e p ä i ke p ea ko h al . Õ h tu ks sõ i tsi m e tag asi V en eetsi asse. I m etl esi m e si i s õ h tu st V en eetsi at, ku u l asi m e M ar ku se p l atsi l m u u si kat. H i i g el su u r ki r j u p ar keti g a p l ats su u r e v al g etes m u n d r i tes sõ j av ä eo r kestr i g a keskel . Ü m b er p l atsi su u r ed ä r i d i l u sates r ekl aam tu l ed es j a j al u tav l õ b u s l õ u n am aa r ah v as. K o h v i ku d ko g u o m a si su g a p l atsi l . Sees o n kü l l ka r u u m i , ku i d seal ei i stu keeg i . P ar em al ü l e Piazzetta San Marco p ai stab Canal Grande j a kä r atsev ad g o n d l i m eh ed . Ä r i d kõ i k l ah ti . Si i n ei n ä i ü l d se o l ev at ki n d l at aeg a, ku i p i kal t n eed v õ i v ad av atu d o l l a, j a m õ n i v i st ei p an eg i u ksi ki n n i . K o g u aeg kõ n n i v ad su l j ä r el kä r atsev ad kau p m eh ed ,

Berta j a Õ hkam iste sild , n agu to llal ö eld i. B.T.

56

V en eetsia go n d el. T aam al P üha M arkuse kam pan iil j a d ide pa ee. V an a p o st kaar t .

57

M äkketõ us. B.T.

M ägikarj am aa A pen n iin id es.

m aj ad . Sõ i d am e kü m n ei d ki l o m eetr ei d sel l i st kõ r b et m ö ö d a, r ü h i m e m ö ö d a j ä r ske m ä ekü l g i i kka kõ r g em al e j a kõ r g em al e. B u ss v aeseke n ä eb ü l eb u ssi l i kku v aev a, l ä h em e i seg i v ah etev ah el v ä l j a j a kõ n n i m e j al a m ö ö d a kõ r v al asu v at m ä g i teed ed asi . K o r d tah ti s b u ss p õ l em ag i m i n n a, ai n u l t tä n u h r K ü tti m i ki i r el e o tsu stu sv õ i m el e j õ u d i s M i n i m ax i tu l eku stu ti si su j u b a l eeg i tsev asse m asi n ar u u m i . A r u tasi m e, et ku i n ü ü d b u ss o l eks ä r a p õ l en u d , o l eksi m e p i d an u d o m a 2 0 0 ki l o m eetr i t kasv õ i j al a ed asi m i n em a, sest ü h tki su u r em at kesku st si i n l ä h ed al p o l n u d . N i i m o o d i r o n i d es j õ u d si m e si i s l õ p u ks R ad i c o f an i sse. See o n v ä i ke ki n d l u setao l i n e asu l a. P eaasi o l i si i n kü l m a j a kar g e v eeg a kaev . T o r m asi m e o tseko h e „ p ä r i sm aal aste” , i l u sate l ai ad e sar v ed eg a v al g ete h ä r g ad e kõ r v al e

68

R ad ic o f an i kin d lus.

R ad ic o f an i valged härj ad . B.T.

j o o g i kü n a j u u r d e. K ü l l m ai tses see v esi h ea j a h ä r j ad p o l n u d ka m ei l e kad ed ad . N ad o l i d j u b a en n e m ei d seal j a j an u p u h a ku stu tatu d . Si i t tu l i n ü ü d al l a ka saad a. B u ss v en i s tõ esti n ag u kap sau ss m ö ö d a sei n a al l a. K o g u aeg kab u h i r m , et eg a ta ü h es m ei eg a ku ker p al l i ei l ase. M aan tee al l o r u s p ai sti s n ag u ki tsas j al g r ad a j a kõ i k j u b a ki r u si d j u h te, et p o l ev at õ i g e tee, sest i g aü ks j u n ä eb , et v ar sti l õ p eb tee ä r a. K u i d al l a saad es n ä g i m e, et tee o l i i seg i l ai em j a i l u sam ku i ü l ev al . N ä h tav asti m ä esti ku j õ e ku i v an u d sä n g .

V ar sti av an eb v aad e i l u sal e j a v õ r d l em i si su u r el e m ä esti ku j ä r v el e. See o l ev at L ag o d i B o l sen a. K as ta sed a tõ esti o n , ei tea. I g atah es m u u tu b l o o d u s ko h e l o p sakaks j a v i l j akaks, al g av ad l õ p m atu d v i i n am ar j av ä l j ad , õ l i - j a v i i g i p u u d . T ee si l e j a v aev atu d b u ss p ü ü ab ar en d ad a ki i r u st. Sõ i d am e l ä b i m i tm e l i n n akese i l u sa j ä r v e kal d al . H akkab j u b a p i m ed aks m i n em a. Sõ i d am e v eel m ö ö d a j ä r v e ä ä r t, ku i d j ä r v e p i i r j o o n ed kao v ad . B u ssi tu l ed p an n akse p õ l em a j a tu l eb v i st v eel tü ki ke aeg a sõ i ta l ä b i p i m ed i ku .

Berta õ lipuu all. B.T.

69

R iva lin n ake G ard a j ärve kald al. V an a p o st kaar t .

M ägitee Strada Ponale G ard a j ärve kald al. V an a p o st kaar t .

M ä ed al g u l m ad al ad j a m etsag a kaetu d , h i l j em kal j u sed n i n g v ä h ese tai m esti ku g a. R o n i m e ko g u aeg kõ r g em al e, j õ u am e kau n i m ä g i j ä r v e G ar d a kal d al e. J ä r v o n ku u l u s n i i o m a su v e- ku i ka tal v eku u r o r ti d eg a. See ki l o m eetr i tep i kku n e sõ i t m ö ö d a r an n i ku t j ä tab u n u stam atu el am u se. T ee l ä h eb ko h ati l ä b i tu n n el i te, v ah el d u v ad su v i tu sko h ad j a v i l l ad . M ä g ed est v o o l av ad al l a v i st eel n en u d v i h m a sü n n i tatu d ko h i sev ad j a ko sked en a ku kku v ad v eej o ad . K u u r o r d i d n ag u F asan o d el G ar d a, G ar d o n e R i v i er a, B o g l i ac o T o sc o l an o , R i v a l i n n ake ☜.

olid aga varingud muutnud tee nii ohtlikuks, et tuli mõelda alternatiividele. eid pakkusid 19 ja 199 rajatud pikad tunnelid ja uued teelõigud. asutuseta jäänud osa Ponale teest avati aga pärast põhjalikke ümberehitusi . a jalgsimatkajatele ja jalgra uritele ning seda peetakse nüüd üheks kauneimaks matkarajaks E uroopas.

☞ Üks f oto B

erta albumis näi tab, et ta näg i är a ka L a S t r ad a P o n ale , vana tee, mis algab R iva linnakesest, kulgeb piki Garda jär ve vapustavalt kaunite vaadetega randa ning edasi mööda P onale mäg iojakest, ühendades nii Garda kaldad Ledro jär vega ( tee kogupikkus 3 3 km) . E hitatud 19 . saj keskel kohaliku kaupmehe Giacomo C is’ i poolt, et kõ rvaline Ledro org vabaneks isolatsioonist. O sa teest on raiutud Garda kõ rgetesse kaldakaljudesse. Sel kitsal ja käänulisel, mitme tunneliga teel sõitis 1 91. a ka esimene auto. ajand hiljem

110

K õ i k n eed l i n n akesed o n su g ete m ä g ed e v ah el e. J ä r v si n i n e, l ai u s ku n i 1 7 km . ko h ati p i l v ed es. Ü l etam e p Sar c a j õ e j a l ä b i m e m i tm sed l i n n akesed . Õ h tu ks j õ u to sse.

Lõ ik Strada Ponale m ägiteest. B.T.

111

r u tu d kõ r sü g av j a M ä eti p u d aar ko r d a ed v ä i keam e T r en -

Õ htun e D resd en .

1 9 . au g u st 1 9 3 5

T ä n a v aatam e sed a er ako r d sel t i l u sat l i n n a. D r esd en o n Saksi m aa p eal i n n n i n g ar h i tektu u r i l t kau n i m ai d j a ku n sti ko g u d e p o o l est r i kkam ai d Saksa lin n u .☜

☞

resdeni linn koos kõigi siin mainitud ehitistega sai tõsiselt purustada II maailma sõjas, 13. 15. veebruaril 19 5 ja uurbritannia korraldatud suures pommirünnakus, mille põhjendatuse üle on aastaid arutatud. Hukkus umbes 5 tsiviilisikut ja sõjapõge nikku. äärtuslike ehitusmälestiste taastamine või uuesti üles ehitamine on jätkunud kuni praeguse ajani.

„ S aksi Š veits” .

m ei d l i h tsal t l ä b i , sam u ti Saksa o m a: p i i r i v al v u r v aatab v ai d ko r r aks m e r ah ad ü l e n i n g l aseb m ei d ed asi . O n j u b a kau n i s p i m e, ku i j õ u am e D r esd en i sse.

L i n n sä r ab n ag u tu l ed e m er i . I l u sad ä r i akn ad j a r ekl aam tu l ed . J õ u am e h o tel l i U n i o n u m b es kel l a 1 0 - ks õ h tu l . V ä g a i l u sad to ad j a p eh m ed su l g ko tti d eg a v o o d i d . V aatam e, ku s saam e v ei d i p esta j a sü ü a, j a si i s v ä i kesel e r i n g i l e m ö ö d a l i n n a. H o tel l i st kau g el e ei j u l g e esi al g u m i n n a. O n j u b a h i l j a – tag asi j a tu ttu .

Frauenkirche D resd en is.

E n d in e kun in galo ss D resd en is (e h i t at ud 1 7 2 5 , t aast at ud 1 9 9 0 ).

132

133

Õ uekirik ehk Hofkirche.

2 2 . au g u st 1 9 3 5 T ä n a si i s sõ i d am e B er l i i n i st v ä l j a. E es o n p i kk tee. P eam e j õ u d m a l ä b i D an z i g i E l b i n g i sse. M aap i n d tasan e, kar tu l i - j a v i l j ap õ l l u d , m i tm ei d l i n n u .

Sõ i d am e ü l e O d er i . L ä b i Star g ar d i , K ö sl i n i (a - st 1 9 4 5 K o sz al i n , P o o l a l i n n ).

L ä b i „ P o o l a ko r i d o r i ” j a sel l eg a ka l ä b i kah e p i i r i p u n kti . N en d es m ei d kü l l su u r t ei tü l i tata. K u i d i kkag i aeg av i i tv ad p eatu sed . L õ p u ks si i s v ab al i n n an ig ( da sk). ☜

☞

eda ot a a jõel is a suudmes olevat vana linna, mida nägi Berta, üüsiliselt enam pole, sest purustati II maailmasõjas, kuid ehitati pärast sõda sama kaunina üles.

Si i n p i kka p eatu st p o l e. Sõ i d am e ko r r a l ä b i keskl i n n a. M õ n ed o m ap ä r ased eh i ti sed n ag u Krantor (sks k l k ura ). melik maja, millele ei oska akku d a m i n g i t sti i l i . ☜

☞ Tegemist on keskaegse Euroopa suurima sadamakraanaga, mis koosneb pui

ornist ja sellega liituvatest kiviosadest. li mõeldud kaupade lossimiseks ja mastide püstitamiseks laevadele. Ehitati 15. saj keskel, stiiliks aami gootika. 5 meetrise ra aga tõstemehhanism on praegugi alles.

iet i kau amaja er iinis Leip i erstrasse .

aastatud

150

ned da ski ka dapea se .

da ski keskae ne sadamakraana.

151

Reisisell Berta Teder Berta Teder sündis 8/21. veebruaril 1905 Viljandimaal Vardis. Tema ema oli Liisa Teder (neiuna Vihmann; 1866 Heimtali – ?) ning isa Jaak Teder (1858 Õisu – 1916).

Vanemad abiellusid 2. juunil 1885 Paistu kirikus. Isa suri suhteliselt noorelt kopsuhaigusse. Bertal oli 2 venda ja üks õde: August (1887–1938), Hans (1893–1942) ja Alma (1889–?)

Kui Hansu ja Alma elu kohta on vähe öelda, siis Augusti elu kujunes vägagi mitmekesiseks, kuigi me teadmised sellest on lünklikud. Ta õppis 4 aastat Vilerta eder. jandi linnakoolis ning lõpetas eksternina 6-klassilise reaalkooli. Alates 16. eluaastast töötas ta erinevates ametites ning 1917–1918 teenis 1. Siberi tagavara-jalaväepolgus. Septembris 1918 astus August Teder VK(b)P ridadesse ning seejärel tegutses mitmel pool Kesk-Aasias: Andižani rajooni ja Fergana oblasti sovnarhozi (rahvamajandusnõukogu) juhatajana, seejärel SõrDarja ja Fergana oblasti täitevkomiteedes. Teada on ta töötamine (oktoobrist 1923) Moskvas Turkestani ANSV esinduses juhataja asetäitjana ning 1924–1927 Moskvas kummitööstuse trusti kaubandusosakonna inspektorina. 1938. a, kui August Teder oli Plaatina ja Vääriskivide kontori direktor, ta arreteeriti ning mõisteti Ülemkohtu sõjaväekolleegiumi otsusega surma (rehabiliteeriti 1997. a).

Berta ristiti 26. veebruaril 1905. Nime sai ta ühe oma ristiema järgi, kelleks oli Vardi mõisaproua Bertha Auguste Amalie von Bock (1854 Tartu – 1923 Wesenstein Saksamaal).

Berta esimesed koolid olid 1914–1917 Kaarli valla Araku algkool ning 1917–1919 Suure-Kõpu kihelkonnakool.

1919–1925 õppis ta Viljandi Linna Tütarlastegümnaasiumis, mis asus raekoja kõrval aadressil Linnu tn 4. Berta lõpetas selle reaalharu täieliku kursuse. erta ristiema mõisapr ua v n

k

. R ah vusar h i i v.

Vi jandi Linna tar aste mnaa sium . a. F o t o J . R i e t .

V i lj an d i M uuse um .

erta mnaasiumi õpu . . .

erta eerik eidis.

.

Pangapreili Berta. Berta Teder sai ajutise töökoha Eesti Panga Viljandi osakonnas palgaga 4000 riigimarka kuus 3. veebruaril 1926. Järgmise aasta 7. mail määrati ta ametnikuks (vabateenijaks) palgaga 6500 riigimarka kuus. 10. oktoobril 1940 reorganiseeriti Eesti Pank NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklikuks Kontoriks. Panga Viljandi osakonnas (mis erinevatel aegadel kandis erinevaid nimesid) teenis Berta kuni oma pensionile minekuni.

Kui Berta tööle asus, paiknes Eesti Panga Viljandi osakond endises renteile, s.t Venemaa keisririigi riigikassa osakonnale kuulunud majas (Lossi tn 19, nõukogude ajal oli majas õmblusvabrik Võit, praegu Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroo). Samas majas tegutses ka Viljandi esimene ning väidetavalt Baltikumi esimene ja Tsaari-Venemaa teine laenu-hoiuühisus (asutatud 1869), mida asutuse juhi järgi kutsuti Põdra (Boströmi) pangaks. erta ava dus t e asumiseks.

esti an a Vi jandi sak nna t tajad k mas rsu a . reas parema t ne jas.

. a. erta . reas vasaku t

kaas aste a. erta i e ises k eidis.

Pangaam etnik e rah v ariided. Eesti Pangas otsustati panga kulul valmistada kõigile naisametnikele rahvarõivad. Telliti peaaegu 90 komplekti. Eriti hoolitseti selle eest, et rahvariided oleksid võimalikult autentsed.

Selleks paluti rahvariiete valmistamisel abi Eesti Rahva Muuseumi juurde loodud Rahvarõivaste Nõuandebüroost. Rahvariideid hakkasid naisametnikud kandma suuremate rahvuslike ja riiklike pühade eelpäevadel pangas töö juures. Esimest korda sai neid seal rahvariietes näha võidupüha eelpäeval, 22. juunil 1939. Oma tänu avaldamiseks kinkisid ametnikud panga juhatuse liikmeile preesid rinnanõelana kandmiseks. Panga naisametnike rahvariietest on siinkirjutajale teada kaks tänaseni säilinud komplekti, millest üks kuulus Bertale.

Tö ö k aaslased pangas. Berta sai oma töökaaslastega hästi läbi. Pangas töötas ka tema reisikaaslane Ursula. Pärast tööd sisustati koos vaba aega: korraldati etendusi, kontserte ning tähistati tähtpäevi. Lisaks Ursulale suhtles ta tihedamalt pangas töötava mitmekesise muusiku ja dirigendi August Härmi (1896–1990) ja tema naise Elviga (neiuna Lehes, 1912–1996). 1937. a mängisid pangaametnikud ühiselt loteriid ja said suure võidu. (1937. aasta 4. juuni „Päevaleht”).

. jär u n rem ra andusnõunik erta eder . aastate .

an a arveametnikud

.

erta s nnipäeva tä istamine t

. aastate .

erta uutes aistu ra variietes.

Lehekülg Berta reisipäevikust.