Autod,lennukid

KOOSTANUD CLIVE GIFFORD

Sõidukite illustreeritud entsüklopeedia Inglise keelest tõlkinud Kalle Klein

Eessõna Ajatelg Maismaa

Originaali tiitel: Clive Gifford Cars, Trains, Ships & Planes.

A visual encyclopedia of every vehicle Esmatrükk Suurbritannias 2015. aastal Dorling Kindersley Limited 80 Strand, London WC2R 0RL Copyright © 2015 Dorling Kindersley Limited Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata. © Tõlge eesti keelde. Kalle Klein, 2017 Tõlke toimetanud ja korrektuuri lugenud Mare Lõokene ISBN 978-1-4093-4850-4 (ingl k) ISBN 978-9985-3-4165-0 (eesti k) Kirjastus Varrak Tallinn, 2017 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak

Vaata ka: www.dk.com

Loomade jõud Kaamelikaravan Jalgratas Pedaalide jõud Kiired rattad Lõpuspurt Töörattad Lõburattad Ekstreemrattasõit Mägirattahullus Mootorratas Pöörded üles Tsiklid lahingus Rollerid Kolmerattalised Maanteeratsud Kummipõletajad Hüpped ja trikid Krossirattad Kiireimad kaherattalised Lõbusõit Sõiduauto Esimesed autod Nalja ja närvikõdi Võidusõiduautod Stiilsed autod Uimed ja tiivad Üha kiiremini Kiired ja vihased Tuleproov Lustiautod Jaburad autod Kas see on auto?

Peresõidukid Karmid tegijad

6 8 16 18 20 22 24 26 28 30 32 34 36 38 40 42 44 46 48 50 52 54 56 58 60 62 64 66 68 70 72 74 76 78 80 82 84 86

Kabrioletid ja sportautod Miniautod Mopetta mikroauto Superautod Luksussõidukid Rekordipurustajad Dragster tulemöllus Veoauto Veokite variandid Eriveokid Süstikukandja Bussipeatus Traktor Traktorite maailm

88 90 92 94 96 98 100 102 104 106 108 110 112 114

Farmis Monstrumi hüpe Ehitus ja kaevandus Tankid ja roomikud Auruvedur Iidne aurujõud Igapäevane aur Lendav Šotlane Diiselvedur

116 118 120 122 124 126 128 130 132

Diisli tulek Igapäevane diisel Raudruunad Elektri võidukäik Elektrikiirrongid Kuulrong Linnaraudteed Trammid ja trollid Hoia kinni!

Vesi Vesi kannab Veesõidukite maailm Üle serva

152 154 156 158

Purjelaev Purjede jõud Kaupmehed ja maadeuurijad Sõda merel Tuul purjedes Aurulaev Aur kohtub terasega Töölaevad Reisilaevad

160 162 164 166 168 170 172 174 176

Linn mere peal Laevad maailmasõdades Lennukikandjad Tänapäeva sõjalaevad Allveelaev Ikka sügavamale Kiirusekirg Mäng ja lõbu Lend võidu poole

Õhk Lennuk Taeva poole Esimesed lennukid Kartmatu tüdruk Sõjalennukid Ründejõud Võidusõidud ja rekordid Reaktiivhävitajad Ülim kiirus Vesilennukid Kerglennukid Reisilennukid Madal maandumine Otse üles ja helist kiiremini

Sõnastik Register Tänuavaldused

134 136 138 140 142 144 146 148 150

178 180 182 184 186 188 190 192 194

196 198 200 202 204 206 208 210 212 214 216 218 220 222 224

Silmad taevas Helikopter Vurrkannid Töökopterid Sõjakopterid

226 228 230 232 234

Kosmosesõidukid Kanderaketid Kosmosesondid Meie maailmast eemal Start!

236 238 240 242 244

246 250 255

T 6.14

0

Peel P50

New Holland

KTM 350 SX-F

Eessõna Tere tulemast kiirete autode, veel kiiremate lennukite, võimsate laevade, imeliste mootorrataste ning raskete veokite ja rongide maailma.

Sellest põhjalikust raamatust leiad kõik need ja veel paljud teised sõidukid, mis veavad ringi inimesi, kaupa ja materjale.

Transport on mind võlunud kogu elu. Mu isa lendas purilennukitega ja töötas omaaegses Briti lennufirmas, mis andis paljudele inimestele nende esimese reisikogemuse. Mäletan, kui ta viis mind 11-aastaselt lennundusnäitusele, kus võis näha suurt hulka imepäraseid õhusõidukeid – alates

DHR Class B

hiiglaslikest reaktiivpommitajatest kuni väledate vigurlennukiteni. Minu jaoks olid need sama vaimustavad kui tohutud veokid ja kaks Ferrari superautot näituseväljaku parklas. Ma olin lummatud ja sestsaadik on kõikvõimalikud transpordivahendid mind alati paelunud.

See raamat tutvustab maismaa-, õhu- ja veesõidukeid, mis on võimaldanud inimestel üha kaugemale, kiiremini ja lihtsamalt liikuda – alates saledast tänavarattast kuni kõige võimsama diiselrongini. Paljudel neist on olnud kindel roll inimeste elu muutmisel ning nende elustiili ja töökoha valikul. Enne nüüdisaegsete autode, rongide, laevade ja lennukite ilmumist rändasid

De D ion-Bouton Type O

golf

ier’ kuu ma õh

up

M

t on

all

Bücker Bü133C Jungmeister

vaid vähesed inimesed oma kodukohast kaugemale ning veel vähem oli neid, kes võtsid ette pikemaid merereise. Tänapäeval kulub reisidele, mis kestsid kunagi nädalaid, vaid mõni tund, ning hiiglasliku reaktiivreisilennukiga võib kogu planeedile ringi peale teha vähem kui ööpäevaga.

Kaubavedu ühendab täna kõiki maailma piirkondi, võimaldades sul osta maakera teisel küljel toodetud toiduaineid ja veel palju muid kaupu.

Veonduse areng on aidanud inimestel uurida ja asustada uusi maid, teha põnevaid avastusi meie maailma kohta ning koguni raskusjõudu ületades planeedi pinnalt lahkuda, et tutvuda kosmose saladustega.

Mitmetelt selle raamatu lehekülgedelt leiad võrdluskastid, kus võib näha erinevate sõidukite suuruse võrdlust lapse või USA koolibussiga.

Laps = pikkus 1,45 m

USA koolibuss = pikkus 11 m

o r di m o n

C l i ve G i f f

or atas

Sea-Doo® Spar

k™ John Deere 650K XLT

Ajatelg

Maanteel Esimene auto oli auru jõul sõitev vanker, mis saavutas 1769. aastal maksimumkiiruse 4 km/h. Aastate jooksul on paljud nutikad leiutised aidanud kujundada nüüdisaegseid mootorsõidukeid ning täna vurab kogu maailma teedel rohkem kui miljard sõidukit.

1769 Prantsuse leiutaja Nicolas Joseph Cugnot ehitab esimese töötava auto.

1868 Inglismaal Londonis alustab tööd esimene valgusfoor, mis peagi plahvatab.

1927 Napier-Campbelli „Blue Bird” saavutab autode kiirusrekordi 314 km/h.

1885

1876 Saksa insener Nikolaus Otto ehitab esimese sisepõlemismootori.

Ilmavalgust näeb Benz Motorwagen, esimene ratastega sõiduk, mille jõuallikaks on sisepõlemismootor.

1850

„Blue Bird”

1900

1894

1880

1871 Konstrueeritakse kõrgratas „Penny-Farthing” – esimene jalgratas, millel on kiirema sõidu tagamiseks suur esiratas.

Mitmed leiutajad töötavad välja nn ohutud jalgrattad, millel on pedaalide ja ketiga mehhanism.

Saksamaal ehitavad Hildebrand ja Wolfmüller esimese 1908 seeriaviisi toodetava mootorratta Motorrad.

USA-s tuleb müügile Ford T. Sellest saab esimene auto, mida valmistatakse masstoodanguna koosteliinil.

1916

8

I maailmasõjas läheb Prantsusmaal lahingusse esimene täielikult funktsioneeriv soomustank Mark 1.

Ford T

2013 Briti firma FlashPark töötab välja kõneleva parkimiskviitungi.

1979 USA-s ehitab Bob Chandler maastikuseikluste jaoks esimese monsterauto „Bigfoot”.

1938 Saksamaal algab Volkswagen Tüüp 1 ehk Põrnika tootmine. Aastate jooksul ehitatakse neid kokku 21,5 miljonit.

1997 Thrust SSC püstitab maismaal maailma kiirusrekordiks 1228 km/h, mis ületab helikiiruse.

1950

1980

Itaallane Giuseppe Farina võidab Alfa Romeo 159 roolis maailma esimese vormel 1 meistritiitli.

Prantsusmaa teedel registreeritakse kõigi aegade pikim liiklusummik – 170 km.

1950

2000

1981

1946 Itaalias valmistab Vespa oma esimese rolleri, mis vallandab alates 1950. aastatest moehulluse.

USA-s tuleb müügile esimene masstoodetud mägijalgratas Stumpjumper.

2005 Bugatti Veyron püstitab maailma seeriaautode kiirusrekordi – 407 km/h.

1940 Üldotstarbelise kergveokina jõuab esmakordselt avalikkuse ette Jeep.

Jeep Bugatti Veyron 1949 Sierra Sam on esimene elusuurune testmannekeen, mida kasutatakse autode ohutuse katsetes.

9

Ajatelg

Rööbastel Auruvedurid, mida kutsuti raudruunadeks, käivitasid 19. sajandi alguses transpordis revolutsiooni, kiirendades inimeste ja kaupade vedusid kogu maailmas. Tänaseks on nad asendunud diisel- ja elektriveduritega.

1829

1830 Avatakse esimene linnadevaheline raudteeliin – Liverpooli ja Manchesteri Raudtee.

Robert Stephensoni ehitatud esimene kaasaegne auruvedur nimega „Rocket” („Rakett”) püstitab uued kiirusrekordid.

1881 Saksamaal Berliinis alustavad tööd esimesed elektritrammid.

1770 Šotlane James Watt leiutab täiustatud aurumootori, mille hilisemad versioonid on esimeste vedurite jõuallikaks.

1869 Valmib esimene USA-d läbiv transkontinentaalne raudtee kogupikkusega 3069 km.

1800

1850

1804

1900

1863

1914

Londonis avatakse maailma esimene metrooliin – Metropolitan Line.

Briti leiutaja Richard Trevithick ehitab kaevanduste jaoks veduri „Pen-y-Darren”.

V

1906

ed

„ ur

Pen-y-Dar r

en ”

10

1913 Avatakse New Yorgi Keskraudteejaam. Jaamas on maailma suurim rööpapaaride arv – kokku 67.

I maailmasõja ajal on raudtee asendamatu vägede ja varustuse transportimisel.

Avatakse Simploni tunnel Alpides Itaalia ja Šveitsi vahel. See on maailma pikim raudteetunnel.

Rööbastel

1984 s” Siberi e kspr ess „Kuldne Kotka

1964 Maailma esimene ülikiirrong Shinkansen alustab sõite Tokyo ja teiste Jaapani linnade vahel.

1916 Valmib maailma pikim raudteeliin, läbi Venemaa kulgev Siberi raudtee. Selle pikkus on 9289 km.

1937 Saksa leiutaja Hermann Kemper töötab ronge edasiviiva jõuna välja magnetlevitatsiooni (maglev).

Suurbritannias avatakse maailma esimene magnethõljukite ühistranspordisüsteem, mis ühendab Birminghami rahvusvahelist lennujaama ümberkaudsete terminalidega.

2012

1960 Prantsuse Raudtee võtab kasutusele maailma esimese 200 km/h sõitva rongi – Le Capitole.

1994 Inglise kanalis alustab kiirrong Eurostar liinireise Londoni ja Pariisi vahel.

1950

1955 Esmakordselt katsetatakse firma English Electric vedurit „Deltic”. See on maailma võimsaim diiselvedur.

Tokyo metrood kasutab aastas 3,29 miljardit reisijat – rohkem kui üheski teises maailma metroosüsteemis.

2000

1975 Suurbritannias saab Inter-City HST-st maailma kiireim diiselrong.

2007 Katsejärgus Prantsuse kiirrong TGV püstitab elektrirongide kiirusrekordi – 574 km/h.

2015 Jaapani uuel magnethõljukteel sõitva reisirongi esimene katsesõit koos reisijatega. Rongid saavutavad kiiruse 600 km/h.

1938 Vedur „Mallard” püstitab auruvedurite maailma kiirusrekordi – rohkem kui 200 km/h.

1988 Valmib kaht Jaapani saart ühendav 53,9 km pikkune Seikani tunnel – maailma pikim veealune raudteetunnel.

11

Ajatelg

Mööda vett Inimesed on kasutanud veesõidukeid niivõrd kaua, et pole täpselt teada, millal ehitati esimesed paadid. Kui üks osa veesõidukeid on sajandite jooksul vähe muutunud, siis tänapäeval seilab kogu maailma meredel ka kõrgtehnoloogilisi kiirkaatreid, võimsaid tankereid ja hiiglaslikke reisilaevu.

„S

1492

a

a nt

M

i ar

a”

Maadeuurija Christoph Kolumbus purjetab laevaga „Santa Maria” Hispaaniast läände.

Ta ületab Atlandi ookeani ja jõuab Bahamale.

1500

Inglise laev „Mary Rose” on üks esimesi, mille ehitamisel tehakse keresse spetsiaalsed laskeavad kahurite jaoks.

1519

12

1661 Toimub esimene ajaloos registreeritud purjetamisvõistlus Inglise kuninga Charles II ja tema venna Jamesi vahel Thamesi jõel Londonis.

1700

1600

1510

Portugali meresõitja Fernão de Magalhães asub Hispaaniast viie laevaga teele. 1522. aastal jõuab neist tagasi vaid üks, olles teinud esimese reisi ümber maakera.

1768 Kapten James Cook alustab Inglismaalt teekonda Vaikse ookeani lõunaosa poole. Kolm aastat kestva merereisi jooksul läbivad maadeuurijad rohkem kui 48 000 km.

1620 Inglismaalt Plymouthist alustab teekonda „Mayflower”, pardal 102 palverändurit, „M kelle sihiks on ay f lo Uus Maailm – w er Ameerika.

1716 alguses 18. sajandi meri oli Kariibi , ik piirkond ülimalt ohtl vu ia aardelae id Hispaan d. si a st kus piraad rüü

”

1

2014 Valmib maailma pikim konteinerilaev CSCL Globe.

Selle pikkuseks on 400 m.

„Tû

r an

or”

Pl

an

et

S ol

re

o

ar

„D

n ad

h ug

t”

Mööda vett

922 18 Sam -aastan e u vee elson p Ralph suu a ne s end atamis b aluse ele, tõm last puu mat e suu sal ü a kahel s le P järv e eU SA- pini s.

2012 Maailma suurima, päikeseenergia jõul töötava veesõiduki „Tûranor” PlanetSolar ümbermaailmareis jõuab lõpule.

1906 1819 „Savannah” on esimene aurik, mis ületab Atlandi ookeani.

Inglise kuningas George V laseb vette sõjalaeva „Dreadnought”. Tollal oli see võimsaim lahingulaev maailmas.

1800

Avatakse Panama kanal, mis ühendab Vaikset ookeani Atlandi ookeaniga. Enam ei pea laevad ette võtma pikka ja ohtlikku teekonda ümber Lõuna-Ameerika.

1977 Tuumajäälõhkuja „Arktika” on esimene veepealne laev, mis jõuab põhjapoolusele.

2000

1900

1775

2009

1912

USA-s konstrueeritakse maailma esimene sõjaväeallveelaev „Turtle”.

1822 Prantsuse teadlane Augustin Fresnel töötab välja läätse, mis muudab majakatule valguskiire viis korda võimsamaks.

„Turtle”

1914

Reisilaev „Titanic” upub oma esimesel reisil pärast kokkupõrget jäämäega Põhja-Atlandil.

Vette lastakse „Allure of the Seas” – seni suurim reisilaev.

1954 Valmib maailma esimene tuumaallveelaev – USS „Nautilus”. 1958. aastal ületab see vee all põhjapooluse.

USS „Nautilus”

13

Ajatelg

Läbi õhu Mootorlennukite ajalugu algas 1903. aastal, kui ameeriklastest vennad Wilbur ja Orville Wright kinnitasid mootori purilennuki külge ning tõusid sellega 12 sekundiks õhku.

See lühike lend tähistas ülehelikiirusega reaktiivlennukite, hiiglaslike reisilennukite ja kosmosesõidukite ajastu algust.

1913 USA-s teeb esimese lennu vendade Wrightide mootoriga lennumasin „Wright Flyer”.

1785 Prantslane Jean Pierre Blanchard ja ameeriklane John Jeffries lendavad õhupalliga üle Inglise kanali.

1783 Prantsusmaal Pariisis teeb vendade Montgolfier’de kuumaõhupall maailma esimese mehitatud lennu, mis kestab 25 minutit.

1903

1900 Saksamaal tõuseb esmakordselt õhku esimene jäiga sõrestikuga õhulaev Zeppelin LZ1.

1850

Venelane Pjotr Nesterov on esimene piloot, kes teeb lennukiga surmasõlme.

1900 1907 1896 Ameerika leiutaja Samuel Pierpont Langley püüab õhku tõusta auru jõul töötava lennumasinaga „Aerodrome”.

1891

1852

Lil

Prantslase Jules Henri Giffardi aurumasinaga õhulaev teeb esimese lennu, tõestades juhitava lendamise võimalikkust.

Saksa lennunduspioneer Otto Lilienthal teeb esimese lennu enda ehitatud jäiga tiivaga lauglennukiga. Lõpuks koguneb neid lende üle 2000.

i

en

14

Prantsuse insener Paul Cornu tõuseb esmakordselt õhku pöörleva tiivikuga õhusõidukiga, mis on tänapäeva helikopteri eelkäijaks.

th

ali

purilenn

uk „

gelap Nor malse

par at

”

1930 Meditsiiniõest Ellen Churchist saab lennundusajaloo esimene stjuardess.

Ko süstik

Läbi õhu

smose Colu m

b

ia

1969 Suurbritannias võetakse kasutusele esimene vertikaalstardi- ja maandumisega (VTOL) sõjalennuk – Hawker Siddeley Harrier.

1969

1938

1981 USA kosmoselaev Apollo 11 stardib Kuu suunas. Kahest selle pardal olevast astronaudist saavad esimesed Kuu pinnale astunud inimesed.

Maailma esimene hermeetilise salongiga reisilennuk Boeing 307 Stratoliner aitab lendamise reisijatele meeldivaks muuta.

Kosmosesüstik Columbia stardib USA-st Canaverali neemelt oma esimesele missioonile. Süstikuprogramm kestab kuni 2011. aastani.

1950

2000

1952 Suurbritannias alustab lende maailma esimene reaktiivliinilennuk – De Havilland Comet.

1927 Ameeriklane Charles Lindbergh lendab Ryan NYP lennukiga „Spirit of St. Louis” esmakordselt vahepeatuseta üle Atlandi ookeani, läbides üle 5800 km.

1961 Vene kosmonaut Juri Gagarin on esimene inimene, kes jõuab kosmosesse. Lend orbiidil ümber Maa raketiga Vostok 1 kestab 1tund ja 48 minutit.

1976 Suurbritannia/ Prantsuse ülehelikiirusega reisilennuk Concorde alustab liinilende.

2014 Pärast kümme aastat kestnud teekonda jõuab Euroopa Kosmoseagentuuri kosmosesond „Rosetta” komeedi juurde ning maandur Philae laskub selle pinnale.

1949 B-50 „Superfor

tress” teeb esimese vahepeatusteta lennu üm ber maakera. itakse lennukit Õhus tang neli korda.

15