Martha Beck
ÄREVUSEST VABAKS
Uudishimu, loovus ja elueesmärgi leidmine
Inglise keelest tõlkinud Lauri Liiders
SISUKORD
1. Ärevuse põhialused 35
2. Ärevad loomad ärevas kultuuris 65
3. Kui ärevusloomad satuvad plindrisse 91
4. Sisemine terviklikkus 119
5. Oma loova külje aktiveerimine
6. Uudishimu salauks
7. Tervemõistusliku elu lapitekk
8. Meisterlikkus: võluri vabastamine 235
III osa
LOOMING
9. Rollireeglite rikkumine ja missiooni järgimine
10. Ökosüsteemi moodustamine enda ümber 297
11. Ei-tea-meel 325
12. Sügavroheline mina, sügavroheline Maa
SISSEJUHATUS
2020. aasta alguses tundis Bo Burnham viimaks, et on valmis naasma lavale. Burnham oli olnud paljutõotav koomik kuni 2016. aastani, mil ta hakkas laval kogema paanikahooge ja pidi karjääri pausile panema. Alles kolm pikka aastat hiljem oli ta taas valmis esinema.
Kuid siis hakkas Hiinas keegi hirmsasti köhima.
Bo Burnhami plaanid muutusid, nagu minu, sinu ja kõigi teiste omadki. Kuid ta ei loobunud unistusest publiku ette astuda, vaid asus palavikuliselt looma. Koju nelja seina vahele aheldatuna kirjutas, esitas, filmis ja monteeris ta üksi koomika-muusikanumbri, millele pani nimeks „Inside“ („Sees“). See avaldati digitaalselt 2021. aasta juunis ja pälvis palju kiitust.
„Inside“ võtab häiriva täpsusega kokku kogemuse, kuidas on elada 21. sajandil. „Taas tõstab pead see naljakas tunne,“ laulab Burnham mingil hetkel, istudes üksinda oma korteris kaamerate ees.
Kingipood lasketiirus, massitulistamine kaubamajas Vaikselt hakkad aru saama, et sel kõigel on ots ajas.
Burnham nimetab meie reaktsiooni oma aja hädadele – tõusev temperatuur, vägivald uudistes ja arvutimängudes, andmeookean,
eraldatus – „selleks naljakaks tundeks“. Kuid muidugi pole see tunne sugugi lõbus. Burnhami looming annab edasi seda veidrat, aeglaselt avalduvat õõva, mis on tabanud tehniliselt kõige arenenumat ja paremini informeeritud rahvastikku kogu ajaloos, kes vaatab pealt, kuidas inimtegevus hävitab tingimusi, mida me ellujäämiseks vajame.
Kui me pidevalt loeme hirmutavaid uudiseid, vahetame nalju keskkonna hävimise kohta, raputame uskumatult pead poliitilise kaose üle ning jälgime uudislugusid, mis jutustavad neist paljudest viisidest, kuidas meie liik flirdib viimsepäevakatastroofidega, tunnevad paljud meist „seda naljakat tunnet“, mis tegelikult on päris õudne. Bo Burnham teadis hästi, et sel tundel on teinegi nimi: ärevus.
USKUMATU ÄREVUSE AJASTU
W. H. Auden võitis 1948. aastal Pulitzeri preemia oma pika luuletusega „Ärevuse ajastu“. Aga kui ta arvas, et tema ajastu on ärev, siis pidanuks ta proovima elada meie ajal. New York Times nimetas Ameerika noorte ärevust 2022. aastal „sisepandeemiaks“. Põhjuseks nii ärevuse lai levik kui ka selle kiiresti jätkuv kasv.
Forbes Health andis juba 2017. aastal teada, et mõni ärevushäire on diagnoositud rohkem kui 284 miljonil inimesel maailmas – ning diagnoosimata juhtumeid võib olla veel palju rohkem. Kui Journal of Psychiatric Research üritas kindlaks teha ärevuse levikumäära USAs, jõuti järeldusele, et see seisund muutub üha levinumaks „vahetu ja kaudse ... kokkupuute tõttu ärevust tekitavate maailmasündmustega“.
Millal see uuring avaldati? Issanda aastal 2018.
Hahahahahaa!
Mäletad veel neid vanu aegu? Jah, juba siis me arvasime, et puutume iga päev kokku „ärevust tekitavate maailmasündmustega“. Ent juba COVID-19 pandeemia esimesel aastal kasvas ärevushäirete esinemissagedus maailmas veel 25 protsendi võrra. Forbes Healthi
andmetel kerkis ärevushäirete all kannatavate inimeste arv 298 miljonilt 374 miljonini. Aastaks 2020 andsid ligi pooled küsitletud inimesed (täpsemalt 47%) teada regulaarsetest ärevushoogudest. Ning 2023. aastal, mil paljud olid pandeemiahirmust juba üle saamas, tunnistas 50% noortest täiskasvanutest vanuses 18–24 oma ärevussümptomeid. Seega on õigustatud väita, et ärevushäire võib olla maailma kõige levinum vaimuhaigus.
Öeldakse, et statistika taga on tõelised inimesed, kelle pisaraid me ei näe. Ent mina oskan kaasa tunda neile, keda kõrgendatud ärevuse foon mõjutab. Ma olen ise üks neist.
MINU ENDA NALJAKAS TUNNE
Ma olen ärevust uurinud kogu elu, sest ka mul endal on see. Või vähemalt oli. See avaldus plahvatuslike tundepalangute ja kohutavate nutuhoogudena. Elasin sellega aastaid, nii rikkuses kui vaesuses, nii terve kui haigena. Mulle meenub, kuidas ärevus vaevas mind enne üht mu sünnipäeva, sest olin jube mures, et aeg kihutab mööda, mina aga pole veel midagi olulist saavutanud. Ma olin siis saamas nelja-aastaseks.
Koolieas läks asi veel hullemaks. Kui mul tuli esimest korda kirjutada koolis luuletus, muretsesin oma küündimatuse pärast niivõrd, et olin üleval viis viirastuslikku ööpäeva järgemööda, kuni lastearst otsustas, et mulle tuleb välja kirjutada vaaliumi. Keskkoolis liitusin väitlusrühmaga, aga kui pidin kohtuniku ees esinema, siis ma sõna otseses mõttes minestasin.
Ainus põhjus, miks ma üldse avalikku esinemist proovisin, oli see, et millalgi puberteedi paiku sain aru, et mul on valida kahe võimaluse vahel: ma kas teen neid asju, mis põhjustavad jubedat ärevust, või elan voodi all kastis. Õnneks põhjustas tegevusetus sama palju ärevust kui kõik muu. Seega valisin elu, seda küll pigem paaniliselt kui vapralt, otsekui jälitaks mind vihane mesilasparv.
Ärata endas peituv loovus ja vabane ärevusest
Me elame ärevusepideemia ajastul. Enamik meist eeldab, et ärevusest pääsemiseks tuleb end sellest välja mõelda. Ja mõnda aega see toimibki. Kuid ikka ja jälle paiskab miski meid ärevusse tagasi. Selles raamatus selgitab dr Martha Beck, miks ärevus sinu ümber – ja tõenäoliselt ka sinus endas – üha kasvab.
Tuginedes neuroteadusele ja oma sotsioloogiaharidusele selgitab Beck, kuidas meie aju kipub takerduma „ärevusspiraali”: tagasisidesüsteemi, mis võib ärevust lõputult suurendada. Sellest välja ronimiseks peame kaasama oma närvisüsteemi teisi osi – neid, mis seostuvad loovusega. Beck annab juhiseid, kuidas käivitada „loovusspiraal”: protsess, mis mitte ainult ei hülga ärevust, vaid viib uuenduslike lahenduste, eesmärgitunde ning lähedase ühendustundeni teiste inimeste – ja kogu maailmaga.
Ärevuse vastand ei ole lihtsalt ärevuse puudumine, vaid täiesti uus eluviis – selline, mis suudab meid rahustada ja innustada ning aitab leida sügavamat sidet kõige ümbritsevaga.
Martha Beck , PhD, on Harvardi haridusega sotsioloog, mitmete menuteoste autor, maailmakuulus elutreener ja esineja. Ta on kirjutanud üheksa eneseabiraamatut ning üle kahesaja artikli. Kogu oma elu on ta jaganud mõjusaid, praktilisi ja meelelahutuslikke õpetusi, mis aitavad inimestel enesega paremini toime tulla.