Pärituul taskus
Illustratsioonid:
Itaalia keelest tõlkinud Eda Ahi
Reisid on mind köitnud maast madalast.
Kui olin alles päris tilluke, sõitsin koos vanematega
Lätistära, et ületada Atlandi ookean ja jõuda siia, AmeerikaÜhendriikidesse! Toona kestsid reisid nii kaua, et juba ainuüksi ühest linnast teise rändamine oliomaetteseiklus.
4
Kui jõudsin Ameerikasse, olin üheksa-aastane ja mu perekonnanime oli paljudel nii raske välja hääldada, et alatasa hüüti mind ainult eesnime pidi.
Ja hüüda tuli mind sellepärast, et kui siia Bostonisse jõudsime, avasid mu vanemad kangaleti, kus nende õpetussõnade järgi tegutsesin minagi.
˜ 5 ˜
Oskasin õigesti riidetükke lõigata, ääri ja traageldusi sättida, kangaid värvi ja kaalu järgi sorteerida. Kõik see võib tunduda tähtsusetu, kuid on kliendi tähelepanu köitmiseks väga oluline!
Mulle meeldis kujutada ette kaugeid maid, kust kangad pärinesid, ja mul oli alati kaasas Jules Verne’i raamat „80 päevaga ümber maailma“.
Sukeldusin pea ees raamatusse ja ... piirid kadusid nagu võluväel: võisin saata lähedastele tervitusi kõrgeimatelt mäetippudelt või tundmatutest sadamalinnadest. Oma mõtetes reisisin pea iga päev mööda maailma ringi.
Kuni viimaks, kui minust oli juba saanud neiu, hakkas iga päev ilmuma leti äärde üks jalgrattaga noormees.
˜ 6 ˜
ON SEE MINGI PÕNEV RAAMAT?
JAA, VÄGA. SEE RÄÄGIB MEHEST, KES REISIB KUUMAÕHUPALLIGA ÜMBER MAAILMA. KUI TAHAD, VÕIN SEDA SULLE LAENATA!
AITÄH, AGA MA EI OSKA LUGEDA. SEE-EEST SAAN MA ISE KA REISIDA ... MUL ON JU JALGRATAS!
KUI ÕPETAD MIND JALGRATTAGA SÕITMA, VÕIN MINA SULLE LUGEMIST ÕPETADA!
OLEME KOKKU LEPPINUD. MINA OLEN MAX!
JA MINA OLEN ANNIE!
˜ 7 ˜
See ettevõtmine oli paras pähkel!
Viimaks õppis Max lugema ...
... ja mina jalgratta sadulas hädapärast tasakaalu hoidma.
Aastate jooksul said meistMaxiga palju enam kui sõbrad – kuniselleni välja, et me lõpuks abiellusime!
˜ 8 ˜
Teekonna algus
Meie elu kulges rahulikult ja õnnelikult, meil oli kaks imearmsat ja uudishimulikku tütart ning poeg, kes ei püsinud pudeliski paigal.
Aga ühel hommikul juhtusin
turul pealt kuulma, kuidas kaks härrasmeest omavahel lobisesid.
MITTE KEEGI
PEALE TEMA
EI SAAKS
NIISUGUSE
ASJAGA
HAKKAMA!
Nad rääkisid kellestki
Thomas Stevensist, kes oli jalgrattur. Otsekui mõnest kangelasest. Härra Stevens oli jalgratta seljas läbinud
21 700 kilomeetrit ning teinud
pea tervele maailmale tiiru peale – nagu Phileas Fogg!
Tundsin, kuidas nende sõnade peale mul veri soontes keema läks.
˜ 9 ˜
LUBAGE SEKKUDA, HÄRRA! MINA MINA OLEKSIN VÕIMELINE
SAMAGA HAKKAMA SAAMA.
NALJA TEETE VÕI?
SUGUGI MITTE!
ANNIE KOPCHOVSKY.
MIS TEIE NIMI ON?
KUI TE NII KINDEL OLETE, MIKS SIIS MITTE PROOVI TEHA?
Härrased tegid mulle ettepaneku minna reisile, millest olin unistanud kogu elu: sõita viieteistkümne kuu jooksul rattaga ümber maailma. Ma ei saanud ju ometi ei öelda.
˜ 10 ˜
Veetsin paar päeva rattasõitumeelde tuletades. Suurem osa seelikuid olid sagedase kukkumise tõttu juba paigatud, aga ma ise olin küll õnnelik! Max seevastu polnud asjade käiguga sugugi rahul.
AGA LAPSED, ANNIE? KES NENDE EEST HOOLITSEB, KUNI SINA ÄRA OLED?
Härrasmehed tõid mulle lepingu. Kui reis õnnestub, saan ma neilt tervelt 10 000 dollarit!
Teekond pidi algama 27. juunil 1894.
˜ 11 ˜
Püüdsin pakkida asjad nii hästi, kuioskasin. Kuna reis kulges jalgratta sadulas, ei saanud ma palju pagasit kaasa võtta.
OTSUSTASIN PANNA SELGA
SINISE KOSTÜÜMI, MILLE
MAX OLI MULLE MÕNE
KUU EEST KINKINUD. SELLE
KANGAS OLI ÜHTAEGU
KERGE, LIHTNE JA ELEGANTNE.
KOTTI PISTSIN KAARDI, MÕNED HAAKNÕELAD JA FOTOD.
Fotodel olin mina ise koos jalgrattaga: nendega lootsin reisil veidi raha teenida, sest lepingu järgi ei võinud ma koduseidsääste kaasa võtta.
˜ 12 ˜
Reisiks valmis, astusin kodust välja ning kuulsin pillimängu.
Pillimeeste taga ootas mind rahvahulk. Läksime kõik koos kohta, kust pidin reisi alustama. Seal seisis lava, kus mind esitleti pealtvaatajale. Keegi vestiga mees ulatas mulle käe ja aitas üles. Minu pikk ümbermaailmareis oli algamas.
˜ 13 ˜