ain hanschmidti esimesed

S체ndmuste tormiline areng augustis ja septembris 2005 Pilte ajakirjaniku argip채evast

SÜNDMUSTE TORMILINE ARENG AUGUSTIS JA SEPTEMBRIS 2005

23. august – provotseeriv lühisõnum Loen varahommikul postkasti potsatanud ajalehti ja valmistun eesootavaks päevaks, mil pean olema Äripäeva online-uudiste toimetaja. Pilku köidab juba eelmise päeva pärastlõunal kuuldud uudis selle kohta, et Ain Hanschmidtist on saanud Tallink Grupi suuromaniku ASi Infortar juhatuse esimees. Leheveergudel kajastab seda sündmust Inno Tähismaa, kes tuleb juba ei tea mitmendat korda välja teesiga: “Spekuleeritakse, et Pandi kõrval on Ain Hanschmidt üks Tallinki suuremaid osanikke.”

Toonase kolleegi – Tähismaa asus 1. septembrist tööle rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja kohusetäitjana ehk siis Tallinkis Enn Pandi ja Ain Hanschmidti kaasaktsionäri, minister Aivar Sõerdi otseses alluvuses – kirja pandud sõnad hakkavad mind kohvi juues järeleandmatult painama.

Mõned nädalad varem oli Tähismaa kirjutanud Äripäevas loo 1. augustil SEB Eesti Ühispanga nõukogu esimehe kohalt lahkunud Hanschmidti viimasest päevast pangas ja selles muu hulgas tõdenud: “Tallinki kohta ütleb Hanschmidt, et “oleme Pandiga suured sõbrad juba kolmteist aastat”. See on tema kommentaar küsimusele, kas tema osalus Tallinkis on suurem või väiksem kui Pandil, keda peetakse Eesti jõukaimaks eraisikuks.”

Tunnistan ausalt, et olin siiani nendesse spekulatsioonidesse suhtunud kerge irooniaga. Eesti majanduskeskkonnas, mis on tänu äriregistri avatusele ka ise suuresti avatuks muutunud, on raske peita varjatud osalust. Kui mitte kasutada maksuvabade firmade ja advokaatide abi, ehkki ka nende skeemide traagelniidid muutuvad aina nähtavamaks. Veel mõned nädalad tagasi olin ise telefonitsi vestelnud äsja pankuriameti hüljanud Hanschmidtiga. Kuulamata ära minu küsi15

AIN HANSCHMIDTI ESIMESED 700 MIL JONIT

must, paiskas ta välja, et ei soovi Eesti raha- ja pangamaastikul toimuvat kommenteerida. Kui mu mälu mind ei peta, ütles Hanschmidt midagi sellist: ma ei taha käia Indrek Neivelti jälgedes, kelle arvamusi ilmub nüüd sagedamini kui siis, mil ta veel Hansapanka juhtis. Selgitasin selle peale, et kirjutan persoonilugu Hillar Tederist, ärimehest, kes Venemaal sadu miljoneid liigutab. Hanschmidt leebus.

Kui olime jutu peale saanud ja mina soovitud kommentaari kirja pannud, küsisin muu hulgas, mida ta edasi teeb. “Vara veel rääkida, võimalusi on mitmeid,” kostis mees selle peale. Pakkusin umbropsu – võib-olla Tallink? – ja meenutasin talle, ise pooleldi muiates, spekulatsioone, mida ajakirjandus oli aeg-ajalt välja käinud tema võimalikust varjatud suurosalusest laevafirmas. Telefonitoru kaudu jõudis minuni Hanschmidti heatahtlik naerunohin. Sel hetkel oli see minu jaoks piisavalt veenev argument kinnitamaks – spekulatsioonid ongi pelgad spekulatsioonid. Kuid nagu ma juba ütlesin, hakkavad mu kolleegi kirja pandud spekulatsioonid nüüd mindki kummitama.

Avan juba ei tea mitmendat korda Tallinkis kontrollosalust omava Infortari suuromaniku, osaühingu Linandell 2003/2004. aasta majandusaruande, mis oli äriregistrisse laekunud juba märtsis 2005 (Linandelli, selle tütarfirma Infortari ja ka viimase tütre Tallink Grupi majandusaasta kestab 1. septembrist 31. augustini). Ja selle aruande 10. leheküljelt, alapealkirja “Omakapital” alt leian sõnad, mis olid siiani kahe silma vahele jäänud: “Osakute arv on kolm, kaks osakut nimiväärtusega 166 700 krooni ja üks osak nimiväärtusega 166 600 krooni.” Sellest innustatuna – mõnes mõttes ka provotseerides, et vaadata, mis juhtub – läkitan kell 8.59 Äripäeva online-uudiste lugejaile järgmise sõnumi.

Pant on loovutanud poole enda omandist, ilmselt Hanschmidtile Tallink Grupi juht Enn Pant on loovutanud poole talle kuulunud osast firmas Linandell, kes läbi ASi Infortar kontrollib Läänemere üht suurimat laevafirmat.

16

SÜNDMUSTE TORMILINE ARENG AUGUSTIS JA SEPTEMBRIS 2005

Äripäevale teadaolevalt loovutas Pant poole oma osalusest Ühispanga eksjuhile Ain Hanschmidtile, kes omal ajal aitas Pandil Tallinki üle võtta.

Tänavu veebruaris allkirjastatud Linandelli 2003/2004. a majandusaasta aruandes kinnitatakse, et nüüd jaguneb osakapital kolmeks enamvähem võrdseks osaks: 400 000 krooni suurune osakapital jaguneb kaheks 166 700 ja üheks 166 600 krooni suuruseks osaks. Osanike nimesid pole majandusaasta aruandes eraldi ära toodud.

Veel läinud aasta veebruaris kinnitatud 2002/2003. a majandusaasta aruande põhjal jagunes Linandelli osakapital kahe osaniku vahel. Enn Pandile kuulus siis 66,66 ja Kalev Järvelillele 33,34 protsenti osakapitalist. Kohe seejärel, aprillis 2004 lisandus aga üheks Linandelli osanikuks OÜ Abante, mis on registreeritud vandeadvokaat Aare-Heino Raigi koduaadressil. Abante kuulub seniajani formaalselt Raigile.

Pärast osakutega manööverdamist võib oletada, et Linandelli osanikeks on nüüd enam-vähem võrdsetes osades Pant, Järvelill ja Abante. Et vandeadvokaat Raig on pikka aega esindanud Ühispanga ja tema eksjuhi Ain Hanschmidti huve, võib oletada, et Abante taga peitub just Hanschmidt.

Seda enam, et alates eilsest asus Hanschmidt Infortari tegevjuhiks. Enamvähem samalaadse skeemi kohaselt sai omal ajal Linandelli eelkäija, ASi Inforte aktsionäriks ka Kalev Järvelill, kui ta maksuameti peadirektori ametist Tallink Grupi etteotsa lahkus.

Linandellile kuulub 75,37 protsenti Infortari aktsiatest. Omakorda Infortarile kuulub veidi üle 55 protsendi Tallink Grupi aktsiatest. Seega võib Tallink Gruppi nimetada Linandelli tütarfirma tütreks.

Päeva jooksul üritan sellele uudisnupule tuginedes saada asjaosaliste kommentaare, kuid tulutult. Meeste mobiiltelefonid on vähemasti minu jaoks tummad. Neile lähedal seisvad isikud kinnitavad, et Pant ja Hanschmidt on otsustanud hoiduda omapoolsetest arvamusavaldustest. Samas antakse mõista, et kirjutatu vastab sajaprotsendiliselt tõele, millest lähtuvalt jõuab järgmise päeva lehte uudis, mis kõneleb Hanschmidti osalusest Linandellis mitte enam tinglikus vormis, vaid juba kui faktist. Algab ajakirjanduse jaht tõe otsinguil.

17

AIN HANSCHMIDTI ESIMESED 700 MIL JONIT

Äripäeva esikülg 24. augustil 2005: esmakordselt teavitab ajakirjandus laiemat avalikkust Ain Hanschmidti saadud kingituse tegelikust väärtusest.

18

SÜNDMUSTE TORMILINE ARENG AUGUSTIS JA SEPTEMBRIS 2005

24. august – tehingu juured ulatuvad aastaisse 1996–1999 Äripäev kajastab Hanschmidti saamist Linandelli osanikuks üsna jõuliselt. Esikaanelt vaatavad vastu Enn Pandi ja Ain Hanschmidti naeratavad näod ning suur kiri kinnitab, et esimesena mainitu on teinud teisele 700 miljoni krooni suuruse kingituse. Just nii suureks hindas Äripäev Hanschmidti poolt 166 600 krooni eest ostetud osaluse väärtuse Linandellis. Aluseks juba aastaid Äripäevas kasutatud metoodika, mille põhjal on koostatud ka Eesti rikaste edetabelit. Nn rusikareegli järgi oleme firma arvestuslikuks väärtuseks arvestanud viiekordse viimase aasta puhaskasumi, millele on liidetud omakapital. Linandelli puhul näeks see arvutus 2003/2004. a majandusaasta aruande põhjal välja järgmine: 5 × 195 + 1065 = 2040 miljonit krooni. Kolmandik sellest on 680 ehk ümardatult 700 miljonit krooni. Et lõviosa Linandelli kasumist tuleb kapitaliosaluselt tütarettevõttes, täpsemalt tütretütres Tallink Grupis, võib juba praegu väita, et Hanschmidti jõukus on tänaseks veelgi kasvanud. Teenis ju Tallink Grupp 2004/2005. aastal üle 473 miljoni krooni puhaskasumit ehk 160 miljonit krooni enam kui eelneval majandusaastal.

Kolleegide abiga on lehte jõudnud ka finantsinspektsiooni kommentaar, mis lühidalt kõlab nii: seadus ei nõua pangajuhi majandushuve puudutava info avalikustamist.

Krediidiasutuse seadus piirab küll krediidiasutuse juhtide ettevõtlusvabadust ning kohustab neid deklareerima oma majanduslikke huvisid, ent seda ainult finantsinspektsioonile, ütleb selle avalike suhete juht Livia Kulm seda teemat kommenteerides. Teistele pole vaja pangajuhil oma äridest teada anda. Finantsinspektsioon ei anna välja infot, kas Hanschmidt oma osalusest Tallinkis inspektsioonile teada andis või mitte. See info on konfidentsiaalne, sõnab Kulm.

Finantsinspektsioon juhib ühtaegu tähelepanu sellele, et isegi kui tegemist oleks börsiettevõttega, oleks vastavalt rahvusvahelisele raamatupidamisstandardile tulnud avalikustada osapooltevahelised suh19

AIN HANSCHMIDTI ESIMESED 700 MIL JONIT

ted, ent samas ei pea aruandes detailselt kajastuma ettevõtte juhtkonnaga seotud osapooled. Finantsinspektsiooni järgi tuleb Tallinna börsi reglemendi kohaselt avalikustada tehingud seotud isikutega, ent samas ei pea börsiettevõte avalikustama detailselt juhtkonna liikmete osalusi teistes firmades juhul, kui ettevõte ei ole nende firmadega tehinguid teinud.

Mind jätab see finantsinspektsiooni kommentaar ükskõikseks. Ühest küljest on see kommentaar vajalik, teisalt aga oli info Hanschmidti osaluse kohta liialt värske, et loota mingit põhjalikumat seisukohavõttu. Pealegi on jutt seni veel varjatud osalusest. Samas loodan endamisi, et ehk ärgitavad Äripäeva lood inspektsiooni asjaga omaalgatuslikult tegelema. Seda enam, et olen lehes välja tulnud teesiga – kõnealuse tehingu juured ulatuvad ilmselt 1998. aastasse, mil hakati Hanschmidti juhtimisel peitma Ühispanga aktsiatega sooritatud tehingute lahtisi otsi. Lisaks viitan asjaolule, et Hanschmidt oli Ühispanga presidendina avanud Pandi juhitud firmadele krediidiliini. Tees tugineb samas lehes ilmunud aegreale, millele tasub kindlasti ka siin pilk heita. Selguse huvides on seda lehes ilmunuga võrreldes oluliselt täpsustatud ja täiendatud, et anda täielikum pilt laevafirma ülevõtmisest.

Jaanuar 1994 – Asutatakse Tallink Grupi eelkäija AS Hansatee, mille aktsionärideks saavad Inreko Laeva AS (51%) ja Merelaevandus (49%).

November 1996 – Enn Rohula juhitud Inreko Laeva AS on ajanud Hansatee pankrotiseisu, ettevõtte aasta kahjum ulatub juba 60 miljoni kroonini.

Inreko Laevale kuulunud Hansatee aktsiad on võla katteks panditud ja/või läinud Ühispanga tütarfirma Ühisinvesteeringud valdusse, panka ennast ähvardab ilmajäämine kümnetest miljonitest kroonidest.

– Merelaevanduse juht Toivo Ninnas ja Ühispanga president Ain Hanschmidt kutsuvad rahandusministeeriumi kantslerina nii Me20

SÜNDMUSTE TORMILINE ARENG AUGUSTIS JA SEPTEMBRIS 2005

relaevanduse kui ka Ühispanga nõukogusse kuulunud Enn Pandi Hansatee tegevjuhiks. Hanschmidtist saab Hansatee nõukogu liige.

Detsember 1996 – Ühispanga president Ain Hanschmidt ja Hansatee peadirektor Enn Pant kirjutavad alla lepingule, mille kohaselt omandab Hansatee juhtkonna poolt moodustatav AS Infortar 44% Hansatee aktsiatest. 45% jääb endiselt Merelaevandusele ja 11% Ühisinvesteeringutele (ehk Ühispangale). Kõrvuti Hansatee juhtide ja töötajatega saab Infortari aktsionäriks ka Ain Hanschmidt, lõviosa ehk kaks kolmandikku aktsiatest läheb aga algselt Enn Pandi ainuomanduses olnud ASi Inforte kätte. Pant on Inforte alla koondanud ka oma varem soetatud aktsiaosalused: 3000 Hoiupanga aktsiat, 2000 Hansapanga aktsiat, 500 Forekspanga aktsiat ning ka riigiametnikele suunatud optsiooni kaudu omandatud 6500 Ühispanga aktsiat. Neid aktsiaid müües või pantides saadud rahast kujuneb Enn Pandi jaoks seeme tulevase suurosaluse omandamiseks laevafirmas. Hanschmidt toetab Ühispanga abil Infortet veel 19 miljoni laenukrooniga. Lisaks avab Hanschmidt pangas ka krediidiliini Hansatee ja Infortari tarvis.

Märts 1997 – Aktsiakapitali suurendamise käigus suureneb Infortari käes olev Hansatee aktsiapakk 67 ja Ühisinvesteeringute osa 32 protsendini. Emissiooniga kaasaminekust loobunud Eesti Merelaevandusele jääb vaid 1%. Tasub meenutada, et Merelaevanduse juhatuse esimees oli sel ajal Infortari omanikeringi kaasatud Toivo Ninnas ja nõukogu esimees Enn Pant. Formaalselt esitas küll riigile kuuluv erastamisootel Merelaevandus Erastamisagentuurile taotluse Hansatee aktsiaemissiooniga kaasa minna, kuid see lükati tagasi – võimalikku investeeringut kahjumiga tegutsevasse Hansateesse peeti perspektiivituks. Hansatee nimetatakse ümber Hansatee Grupiks. Suuraktsionäri seisusse tõusnud Infortar jääb esialgu 21

AIN HANSCHMIDTI ESIMESED 700 MIL JONIT

Ühispanga raudse kontrolli alla – peale Pandi lisanduvad Infortari nõukogusse panga nõukogu liige Koit Uus, laenuosakonna juht Andrus Kimber ja Ühispanga juhtkonnale lähedal seisev Neinar Seli.

Juuni-august 1997 – 70 protsenti Eesti Merelaevanduse aktsiatest erastatakse 700 miljoni krooni eest ESCO Holdingule, mille omanikeringi kuuluvad teiste seas Ühispanga tütrena tegutsev Ühisinvesteeringud ja Toivo Ninnas. Leiab aset kummaline manööverdus: Enn Pandist saab ka Eesti Merelaevanduse juhatuse esimees, vahetades sel postil välja Toivo Ninnase. Sünnib plaan kaasata Merelaevanduse kaudu Hansateele lisaraha. Ilmub teade Hansatee kinnisest aktsiaemissioonist, mis on suunatud peamiselt Merelaevandusele (kümnekroonise aktsia eest tulnuks maksta ülekursiga 104 krooni aktsia kohta, mis oleks Hansatee jaoks tähendanud ligi 40 miljoni krooni hädavajaliku vaba raha lisandumist). Tegelikkuses see plaan ei teostu, peamiselt ESCO Holdingu suuromaniku, Norra firma Tschudi & Eitzeni vastuseisu tõttu, ning Pant lahkub koos oma meeskonnaga Merelaevandusest. Just sel ajal käiakse esmakordselt välja ka Hansatee aktsiate börsile viimise mõte, mis tegelikkuses realiseerub alles 2005. aasta lõpus.

August-september 1997 – Ühispank alustab manöövreid oma tütarettevõtetega. Senisest 100protsendilisest tütrest, ASist Ühisinvesteeringud saab ettevõtteregistrist äriregistrisse üleviimise käigus sidusfirma Ühispanga Aktivajuhtimise AS (kuulub nüüd 50% ulatuses panga nõukogu liikmete Mart Avarmaa, Koit Uusi, Enn Pandi ja Aare Urmi firmale Makkle Invest, hiljem loovutab pank neile ka ülejäänud aktsiad) ja samaaegselt luuakse kõrvale uus aktsiaselts, mida seob eelmisega ainult tema vana nimi – AS Ühisinvesteeringud (kuulub 100% pangale). Panga aastaaruanded seda muutust ei kajasta – Ühisinvesteeringud on ju huvilistele endiselt tütrena 22

SÜNDMUSTE TORMILINE ARENG AUGUSTIS JA SEPTEMBRIS 2005

kirjas, osalus Ühispanga Aktivajuhtimises aga vaikitakse lihtsalt maha.

September-oktoober 1997 – Suunatud aktsiaemissiooni käigus müüakse Hansatee Grupi aktsiaid ettevõtte lähikonda kuuluvatele isikutele. Nii saavad Hansatee Grupi eraisikutest aktsionärideks ka näiteks Ain Hanschmidt, Toivo Ninnas, Andres Lipstok ja Aivar Sõerd. Hanschmidti juhitava Ühispanga Aktivajuhtimise omandusse läheb aga ligi 20% Hansatee Grupi aktsiatest. Infortari osalus samal ajal väheneb, tema kätte jääb 50% Hansatee Grupist. Raha aktsiate ostuks tuleb valdavalt laenuna Ühispangast.

1998–1999 – Ühispanga Aktivajuhtimise AS on ilmselgelt oma aja ära elanud.

Mulla alla matmist vajavad nii Hansatee kui ka Ühispanga enda aktsiatega läbi viidud tehingud. Ettevõtte ainuaktsionäriks saab Belizel registreeritud Golfberg Holding Ltd., ehkki veel 1998. aasta aruandele kirjutab alla Ain Hanschmidt. Hansatee Grupi aktsiad on Aktivajuhtimise väärtpaberiportfellist kadunud – need on üle läinud osalt Ühisinvesteeringute, peamiselt aga Infortari suuromaniku Inforte omandusse, kelle osalus kasvab 50 protsendilt 67 protsendile. Ilmselt just siis sõlmitakse kokkulepe, millega reserveeritakse Hanschmidtile varjatud osalus. Ühispanga Aktivajuhtimisest saab AS Servanda, selle etteotsa pannakse tankistid ja firma saadetakse Paldiskisse likvideerimist ootama.

– Ametlikult lisandub Inforte omanikeringi Pandi kõrvale esialgu ainult üks uus aktsionär – 1998. aastal maksuameti peadirektori ametist lahkunud Kalev Järvelill saab 50 000 krooni eest Hansatee Gruppi kontrolliva äriühingu 50 protsendi aktsiate omanikuks.

2000–2004 – Rahuliku arengu aastad. Kõigepealt lahkub Hanschmidt Han23

AIN HANSCHMIDTI ESIMESED 700 MIL JONIT

satee Grupi nõukogust. Tema asemele asub aktsiatehingute üksikasjadega kursis olev panga peajurist Livia Toomik, kuid peagi lahkub temagi Hansatee Grupi nõukogust. Ühisinvesteeringutele kuulunud Hansatee Grupi aktsiad leiavad uue omaniku peamiselt Infortari ja osaliselt välisinvestorite näol. Hansatee Grupp nimetatakse 2002. aastal ümber Tallink Grupiks. Muudatuse teeb läbi ka Infortar, mille suuromanikuks saab senise tülika Inforte asemel Linandell, kus jaotati senine osalussuhe 50 : 50 Pandi ja Järvelille vahel osalussuhteks 66,7 : 33,3, millega reserveeriti juba otseselt Hanschmidtile tema tulevane 33,3protsendiline osalus.

– Infortar viib oma osaluse Tallinkis vahepeal koguni 86 protsendini ning hakkab seejärel aktsiaid välisinvestoritele müüma. Tallinki aktsiaid hakkab Infortar müüma osaliselt ka selleks, et vabaneda Ühispanga võlapainest. Näiteks 2002. aasta sügise seisuga oli Ühispanga kasuks panditud tervelt 7,8 miljonit Infortarile kuuluvat nüüd juba Tallink Grupi aktsiat. Aktsiaemissioonide ja -müükide tulemusena jääb Infortari kätte lõpuks veidi enam kui 55 protsenti Tallink Grupi aktsiatest ehk täiesti piisav kontrollpakk.

Jaanuar 2005 – Ühispanga kauaaegne president Ain Hanschmidt lahkub aasta alguses panga tegevjuhi kohalt ja saab nõukogu esimeheks. Nõukogu liikme koht ootab teda ees ka Tallink Grupis.

– Ühispangale ja Hanschmidtile juriidilist nõu andev vandeadvokaat Aare-Heino Raig on selleks ajaks jõudnud asutada OÜ Abante, kellest on vahepeal saanud Linandelli üks aktsionäre. Enn Pant loovutab varasemate kokkulepete kohaselt poole oma osalusest Hanschmidtile, kes suurema kära ärahoidmiseks vormistab oma osaluse Raigi asutatud osaühingu nimele.

August 2005 – Ühispanga nõukogu esimehe kohalt lahkunud Hanschmidt asub 24

SÜNDMUSTE TORMILINE ARENG AUGUSTIS JA SEPTEMBRIS 2005

ASi Infortar juhatuse esimeheks. Äripäeva uudist ekspankuri varjatud osaluse kohta Tallink Grupi suuromaniku Infortari emafirmas Linandell võtavad nii Pant, Järvelill kui ka Hanschmidt paratamatusena, keeldudes samas seda kommenteerimast.

– Tallink Grupi varade maht on viimase, 31. augustil lõppenud 2004/2005. a majandusaasta aruande põhjal kasvanud 6,92 miljardi kroonini ja omakapital 2,65 miljardi kroonini. Müügitulu on jõudnud üle 4 miljardi krooni, mille pealt teeniti enam kui 473 miljonit krooni puhaskasumit. Laevafirmat kontrolliv OÜ Linandell on vabanenud kõigist kohustustest, seda üle miljardi krooni ulatunud varade mahu juures. Kui mitte arvestada omanike Enn Pandi, Kalev Järvelille ja Ain Hanschmidti ees lasuvat kohustust neile kasumit teenida.

25. august – Hanschmidti osalus saab ametliku kinnituse Ajakirjanikud Argo Ideon ja Sulev Vedler kirjutavad värskes Eesti Ekspressis, et ekspankur Ain Hanschmidt on ennast möödunud nädalal lõpuks ometi Tallinki suuromanikuks vormistanud. Nende mõnu ja lustiga kirja pandud teksti tasub siingi tsiteerida: Ain Hanschmidti kaubamärk on naeratus. Lai, sõbralik, jõuline naeratus. Eesti rahvas on seda näinud lugematutel fotodel ja teleklippides. Isegi vallandamistest suudab see mees naerulsui rääkida.

Möödunud nädala reede ennelõunal möödus Hanschmidt Ekspressi toimetusest Tallinnas Narva maanteel, pintsakuhõlmad lehvimas, nägu vägagi tõsine. Läks hoogsal sammul meie kõrvalmajja, kus asuvad tema ammuse ihuadvokaadi Aare-Heino Raigi büroo ning notarikontor.

Hanschmidt oli mõtetes, nagu ootaks ees mingi suuremat sorti diil. Pa25

AIN HANSCHMIDTI ESIMESED 700 MIL JONIT

berid näitavad tagantjärele, et tol päeval sündiski Eesti selle aasta tähtsuselt teine äritehing kevadtalvise Hansapanga ülevõtmise järel.

Pealtnäha müüs vandeadvokaat Raig ekspankur Hanschmidtile ühe vähetuntud ja vähetähtsa osaühingu. Selle juurde käis veel eraldi optsioonileping Aini abikaasa Silvi Hanschmidtiga. Paberimäärimine pidi olema igati korralik, sest kuigi müügihind oli vaid 40 000 krooni, andis advokaat tegelikult Hanschmidtile üle suurosaluse Eesti ühes edukaimas firmas, laevakompaniis Tallink. See on firma, mis tellib pea iga aasta tuttuue laeva hinnasildiga miljard krooni ja rohkem. Enamik eestlasi ostab isegi pükse harvemini.

Jääb vaid repliigi korras lisada, et õrnema soo kaasamisega oma äritehingutesse ja -saladustesse on aastate kestel silma paistnud ka Enn Pant ja Kalev Järvelill, kes andsid kohe Hanschmidtile kui oma “vastsele äripartnerile” vajaliku õppetunni. Nii protokollis Kalevi abikaasa Merje Järvelill kirjade järgi koosolekut, mis kinnitas Hanschmidti firma Abante majandusaasta aruande. Ennu õde Eve Pant sai aga Abante juhatajaks pärast seda, kui Raig oli oma osaluse selle õigele omanikule ehk Hanschmidtile tagastanud.

19. augustil saavad notar Kaata Kartau Tallinna büroos Ahtri tänaval kokku kolm inimest: vandeadvokaat Aare-Heino Raig kui müüja, Marve Raig kui müüja abikaasa ning ostjana käesoleva raamatu kangelane Ain Hanschmidt. Kohtutakse selleks, et sõlmida Raigi kodusel aadressil registreeritud osaühingu Abante osa müügileping.

2004. aasta enam kui 30 miljoni krooni suuruse puhaskasumiga lõpetanud Abante 100protsendiline osa pannakse müüki nimiväärtuse ehk 40 000 krooniga. Kusjuures tegu ei ole mingi virtuaalse kasumiga, vaid reaalselt intressist ja finantstulust laekunud rahaga, millest enam kui 25 miljonit krooni on tallel osaühingu pangaarvel. Aastaaruandes pole öeldud, milliste intresside ja finantstuludega täpsemalt tegemist on. Oletan, et mängus võib olla omal ajal läbi maksuvabade firmade vormistatud Ühispanga aktsiatehingutega teenitud raha legaliseerimine. Küsimusele, kas see oletus ka paika peab, oskab vastata vaid Ain Hanschmidt. Kuid nagu öeldud, eelistab ta vaikida.

26

SÜNDMUSTE TORMILINE ARENG AUGUSTIS JA SEPTEMBRIS 2005

Ent tagasi müügilepingu juurde. Lepingus on jutuks ka Aini abikaasa Silvi Hanschmidt, kes oli juba poolteist aastat tagasi, täpsemalt 15. märtsil 2004, sõlminud perekond Raigiga Abante osa optsioonilepingu. Nimelt lepiti siis kokku, et Abante asutanud AareHeino Raig müüb osaühingu osa nimiväärtuse ehk 40 000 krooniga Silvi Hanschmidtile. Muide, see optsioonileping sõlmiti ligi kuu aega enne seda, kui Abante 12. aprillil 2004 äriregistrisse kanti. Ehk teisisõnu oli Raig osaühingu juba algselt asutanud perekond Hanschmidti tarvis.

Nüüd, augustis 2005 Silvi ise notari juurde ei ilmu. Piisab tema kirjalikult vormistatud nõusolekust võõrandada Abante osa oma abikaasale Ain Hanschmidtile. Notaril jääb üle see ka uues lepingus fikseerida järgmiste sõnadega: “Osalejad avaldavad, et nimetatud lepingu sisu on neile teada, nad loobuvad selle ettelugemisest ning käesolevale notariaalaktile lisamisest.”

Ain Hanschmidt kinnitab aga omalt poolt, et “ta on tutvunud OÜ Abante põhikirjaga ning müüja poolt talle esitatud osaühingut puudutava dokumentatsiooniga ning omab tuginedes dokumentatsioonile ja müüja käesolevas lepingus esitatud kinnitusele reaalset ettekujutust OÜ majanduslikust olukorrast”.

Neid viimasena tsiteeritud sõnu võib pidada juba juriidiliselt finessiks, sest mõistagi on Hanschmidt ülihästi kursis oma isikliku vara seisuga. Lisaks 33,3 protsendile osaühingust Linandell (mille omandamiseks andis Raig kirjade järgi Abantele 166 600 krooni laenu) kuulus Abantele veel ligi 4 miljoni krooni eest ostetud 20 000 Nokia aktsiat ning kolmandik osaühingust Villore.

Tolle Villore omanikering paneb mõnes mõttes aga õlgu kehitama. Nagu öeldud, kuulub kolmandik sellest Hanschmidti osaühingule ja teine kolmandik Enn Pandi investeerimisfirmale Mersok.

Ehk siis meestele, kellest siiani on jäänud avalikkusele mulje kui lugupeetud ja soliidsetest ärimeestest. Huvipakkuvaim ongi aga just kolmas osanik, osaühing AK Ühisvara, mis kuulub võrdsetes osades Arvi Kingile ja Kalle Kuusikule. Nimelt on Kuusik, endine välisministeeriumi kauaaegne haldusosakonna juhataja ja peadirektor, sat27

AIN HANSCHMIDTI ESIMESED 700 MIL JONIT

tunud mitmel korral kaitsepolitsei huviorbiiti. Kord välisministeeriumi ruumide üliodava rentimisega oma äripartnerile Arvi Kingile, kord jälle kahtlustusega sõiduautode salakaubaveos ja tollidokumentide võltsimises. Muide, kui kapo kaalus 2003. aastal arestimajja viidud Kuusiku vahistamisaja pikendamist ja Kuusik sellele igati vastu sõdis, oli Eesti Päevalehe väitel üks tema võimalikke käendajaid Ain Hanschmidt.

Kirju äritegevusega Kink, keda ajakirjandus on muu hulgas seostanud ka kuritegeliku allilmaga, on aga tuntuks saanud eeskätt skulptor Tauno Kangro kurikuulsa Kalevipoja kuju loomise ühe algfinantseerijana ja mõnedel allikatel koguni poseerijana. Seega on tegu üsna segase seltskonnaga ning on kummaline, et Pant ja Hanschmidt nendega ühist äri ajavad. Ehkki mine tea, äkki peitub põhjus Ühispanga aktsiate omaaegses peitmises Nordea Panga väärtpaberikontole, millega oli kokkupuuteid ka Kuusikul ja millest on raamatus edaspidi pikemalt juttu.

Uuesti Villorest rääkides väärib mainimist üks kinnisvaratehing.

Nimelt ostis kõnealune osaühing 2004. aasta suvel Tallinna südalinnas väikese kinnistu aadressil Pärnu mnt 2 / Müürivahe 32. Ostuks vajalik raha saadi omanikelt – Pandi firma ning Kingi-Kuusiku AK Ühisvara andsid laenuks võrdselt 1,9 miljonit krooni ja Hanschmidti firma ligi 1,8 miljonit krooni.

31. august – kahtlus seaduserikkumises Hanschmidti ootamatu rikastumise, õigemini küll kogutud rikkuse enda nimele vormistamise teema on suutnud juba terve nädala nii lehetegijaid kui ka lugejaid elevil hoida. Äripäeva algatatud artiklite seeriaga on selleks ajaks liitunud ka kõik ülejäänud üleriigilised eestikeelsed päevalehed ja nädalaleht Eesti Ekspress. Oma panuse huvi püsimisse annavad netikommentaatorid, kellest üks juhib internetiportaalis Delfi tähelepanu aastail 1995–1998 kehtinud krediidi28

SÜNDMUSTE TORMILINE ARENG AUGUSTIS JA SEPTEMBRIS 2005

asutuste seaduse eripärale võrreldes praegu kehtiva seadusega. Iseäranis köidab tähelepanu toonase seaduse 40. paragrahv, mille üks lõige sätestab: Krediidiasutuse juhatuse esimees, juhatuse liikmed, tegevjuht, krediidikomitee esimees, revisjonikomisjoni esimees ja selle liikmed ning krediidiasutusest palka saavad ametnikud ja teenistujad ei või saada samast krediidiasutusest laenu ühelgi kujul. Laene ei ole lubatud anda ka ühelegi äritehinguid sooritavale juriidilisele isikule, mille omanikuks (sealhulgas aktsionäriks, kellele kuulub rohkem kui 10 protsenti aktsiakapitalist) on krediidiasutuses olulist osalust omav aktsionär, krediidiasutuse juhatuse esimees, juhatuse liige või tegevjuht, samuti juriidilistele isikutele, mille juhatuse või nõukogu liikmete enamuse moodustavad krediidiasutuse juhatuse liikmed või krediidiasutusest palka saavad ametnikud ja teenistujad. See keeld ei käi laenude kohta, mida antakse selleks eraldi moodustatud ametnike toetusfondist või toetuskassast (töötajate vastastikuse abistamise kassast).

Eespool oli juba juttu sellest, et Äripäeva toimetuse jaoks eksisteeris Ühispanga poolt Hansateele ehk Tallinkile ja temaga seotud ettevõtetele antud laenude ning Hanschmidti ootamatu osaluse tekkimise vahel otsene side. Seda enam, et valdav osa omaaegsetest laenudest olid antud osaluste soetamiseks eri firmades. Üksikutel juhtudel kasutati aga raha saamiseks iselaadset nõiaringi: Ühispank andis laenu iseenda aktsiate ostmiseks, need panditi kohe pangale ning saadud raha eest soetati juurde laevafirma aktsiaid, mis kohe taas panga kasuks panditi.

Kui oletada, et Hanschmidti osaluses lepiti kokku juba aastail 1997–1998, mil Ühispank laevafirmat külluslike laenudega toitis, peaks seaduses näpuga järge ajades ka võhik nägema selget ja otsest seaduserikkumist. Nii sünnibki Äripäeva järjekordne lugu, mille avalõik kõlab järgmiselt: “Rahasüstidega Tallinkile ja selle omanikfirmadele astus Ühis29

AIN HANSCHMIDTI ESIMESED 700 MIL JONIT

panga ekspresident Ain Hanschmidt vastuollu heade äritavadega ning võis teatud perioodil ka seadust rikkuda.”

Nimelt olen sündmusi tagantjärele taastades ja aruandeid uurides jõudnud järeldusele, et Hanschmidti siiani varjatud osaluses võidi kokku leppida juba 1997. aastal ehk kohe pärast seda, kui Enn Pant Tallinki eelkäija Hansatee Grupi etteotsa asus. Samas võib ühtlasi oletada, et toonane salalepe ei vasta täpselt tänasele seisule, sest korrektuure sundisid tegema Ühispanga eksjuhtidega seotud offshore-skeemid, kus peale Ühispanga enda aktsiate liikusid ka Tallinki aktsiad.

Tallink Grupi juhid ning kaudsed suuromanikud Enn Pant, Kalev Järvelill ja Ain Hanschmidt eelistavad aga nendegi väidete peale vaikida ning hoiduvad igasugustest kommentaaridest. Paraku ei suuda ka finantsinspektsioon selget seisukohta võtta. Täpsemalt öeldes inspektsioon küll võtab seisukoha, kuid see seisneb peamiselt üleskutses Tallinki juhtidele rääkima hakata. “Finantsinspektsioon ei näe võimalust tekkinud spekulatsioone kommenteerida, eeldame, et asjaosalised kommenteerivad omavahelisi tehinguid ise. On Tallinki huvides, et tema juhatuse esimees avalikkusele toimuvat selgitaks,” tõdeb finantsinspektsioon oma kommunikatsioonijuhi Livia Kulmu vahendusel.

“Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus on suunatud eelkõige sellele, et tagada seaduste täitmine krediidiasutuse poolt. Peame jätkuvalt oluliseks, et reguleeritud finantsturu osalised ja avalikud emitendid tegutsevad läbipaistvalt ja tagavad oma tegevuses huvide konfliktide välistamise. Huvide konflikti välistamise nõuete täitmine on eelkõige krediidiasutuse juhatuse ja nõukogu, samuti omanike ülesanne,” vastab inspektsioon Äripäeva otsesele küsimusele, kas Ain Hanschmidt tegeles omal ajal seaduserikkumisega.

Ka praegune, alates 1999. aastast kehtiv krediidiasutuse seadus seab pangajuhi ja tema osalusel tegutseva äriühingu suhetele teatud piiranguid. Hanschmidti juhtumi seab see küll pigem heade äritavade eiramise valgusse, sest otsest laenukeeldu tänane seadus ei sätesta. Ehkki samas võib küsida, kas iga Tallinkiga seotud laenu puhul langetas otsuse ikkagi Ühispanga juhatus ühehäälselt, nagu se30

SÜNDMUSTE TORMILINE ARENG AUGUSTIS JA SEPTEMBRIS 2005

da seotud isikute puhul seadus nõuab. Lisaks nõuab seadus pangajuhilt oma äriosaluste deklareerimist finantsinspektsioonile. Juhul kui Hanschmidt seda ei teinud ja varjas oma varem kokku lepitud osalust, on tegemist taas seaduserikkumisega. Kuid selgi puhul on finantsinspektsioon hoidunud kommentaaridest. “See info on konfidentsiaalne,” vastab Livia Kulm minu küsimusele.

Ühispanga laenusüstid Enn Pandiga seotud firmadele Et eespool toodud väited ei jääks paljasõnalisteks, toon allpool valiku näiteid Ühispanga laenudest Tallinki eelkäijale Hansateele ning nendega seotud firmadele, mis tegutsevad või on tegutsenud Linandelli (või tema eelkäija Inforte) kontrolli all. Teisisõnu on siin viidatud peamiselt nendele laenudele, tänu millele suutis Enn Pant saavutada valitseva mõju tänases Tallink Grupis ja hiljem seda mõju vastavalt varasematele kokkulepetele jagada – 1999. aastal Kalev Järvelillega ning 2004. aastal Ain Hanschmidtiga, mille tulemusena jagunebki Linandelli osakapital praegu kolmeks võrdseks osaks. Hanschmidti tänane tõrksus ajakirjaniku küsimustele vastata tuletab meelde ühe ammuse, 2001. aasta suvel tehtud intervjuu Kalev Järvelillega. Meie toonane jutuajamine nägi välja selline: Mis põhjusel te otsustasite enda osaluse ASis Inforte vormistada ASi Linandell kaudu?

Kust te seda võtate?

Olen lugenud ühte protokolli, kus see 2001 veebruaris fikseeriti?

Ma ei saa seda kommenteerida. Ühe notariaalselt kinnitatud aktsionäride nimekirja järgi kuulus teile vahepeal koguni 91,75 protsenti Inforte aktsiatest?

Igasuguseid pabereid võib liikuda.

31