valekoidik

MAJANDUS

JOHN GRAY VALEKOIDIK

POSTIMEHE RAAMAT

Globaalse kapitalismi pettekujutlused

va leko i d i k

Tänuavaldused 7 Eessõna 2009. aasta trükile 9

5

1 2 3 4 5 6 7 8

Suurest muutusest globaalsesse vabaturumajandusse Vabaturumajanduse loomine Mis globaliseerumine ei ole?

Kuidas globaalne vabaturumajandus soodustab kapitalismi kõige halvemaid vorme: uus Greshami seadus?

Ameerika Ühendriigid ja globaalse kapitalismi utoopia Postkommunistliku Venemaa anarhokapitalism Idamaade hämarus ja Aasia kapitalismi tõus Laissez-faire’i lõpp

25 46 81 105 128 164 200 230

Järelsõna 245 Register 272

john gray

Sisukord

va leko i d i k

Eessõna 2009. aasta trükile

– F. Scott Fitzgerald*

V

abaturuajastul, mis on praegu kiiresti unustuse hõlma vajumas, minevikku peaaegu et ei eksisteerinud. Reaalne väärtus oli ainult olevikul, mis pidevalt muutus ja uuenes. Käigu pealt tekkis uusi majandusharusid, uusi erialasid, uusi elusid, mis kadusid seejärel vastavalt turuseadustele. Mõeldi välja suurejoonelisi teooriaid selle tõestuseks, et käputäies riikides kasutusele võetud vabaturukapitalism on kõigist majandussüsteemidest etem.

Pikk buumiaeg, teadmusmajandus, õitsenguperiood, uus paradigma ja lame Maa – neid ja teisi hulle mõtteid vahetasid kindlate tõdede pähe nii poliitikud, ajakirjanikud, majandusteadlased, pankurid, teadusringkonnad kui ka pealtnäha tõsiusklikud ärimehed.** F. Scott Fitzgerald, The Great Gatsby, London: Penguin Classics, 2000, lk 171–2. [Eesti keeles: F. Scott Fitzgerald, Suur Gatsby. Tõlkinud Enn Soosaar. Tallinn: Eesti Raamat, 1966.] ** Sellest, kuidas teadlaste utoopiline mõtlemisest on saanud lennujaamalektüür, kirjutan oma raamatu Gray’s Anatomy: Selected Writings („Gray anatooma. Valitud kirjutisi”), London: Penguin Books, 2009, 18. peatükis „Maa on ümmargune”.

*

9 john gray

Gatsby uskus rohelist tuld, seda ohjeldamatut tulevikku, mis meie eest iga aastaga ikka enam ja enam taandub. Tookord lipsas ta meil käest, aga mis sellest – homme jookseme kiiremini, sirutame käed kaugemale välja ... Ja siis ühel ilusal hommikul ...

Niisiis rügame edasi, paadinina vastuvoolu, ja meid kantakse peatumatult tagasi minevikku.

va leko i d i k john gray

10

Usuti, et enam ei ole vaja karta majanduse kokkuvarisemist, raha kadumist ega riikide ja tervete ühiskondade nurjumist. Seni korduvalt maailmakaarti ümber joonistanud geopoliitilised konfliktid arvati olevat minevikku jäänud. Ennekõike mõeldi, et enam ei ole vaja karta 1930. aastate krahhi kordumist. Kõik need hirmutavad sündmused kuulusid minevikku ja kui keegi arvaski, et need võivad kunagi veel korduda, tembeldati ta hädakraaksujaks.

Tõeliselt maailmalõpuendeline oli muidugi see mõte ise, et maailmamajanduses enam krahhe tulla ei saa. Ajalugu ei peatu. See üha jätkub, kui arenev tehnika suhestub muutumatu inimloomusega ning vanadele konfliktidele keeratakse uusi vinte peale. Valitsustel on infot rohkem kui iialgi varem, aga targemad nad sellest ei ole, ning kui poliitikud ja nende nõunikud arvasid, et parasjagu käimas olev buum jääb igavesti kestma, tuli see ajalootunnetuse puudumisest. Kapitalism võibki olla seni väljakujunenud majandussüsteemidest kõige viljakam, kuid samal ajal ka väga heitlik. Mõtet, et kui riik lõpetab turul sekkumise, stabiliseerub turg ise, saab seletada ainult selle absurdselt ebarealistliku maailmavaate raames, mis valitses 20 aastat pärast kommunismi kokkuvarisemist.

Nõukogude Liit, mis oli üle 70 aasta püsinud suures osas hirmupoliitika najal, lagunes kahe-kolme aasta jooksul ilma suurema vägivallata. Tõsiasja, et kokku varises pealtnäha vankumatu režiim, oleks tulnud võtta hoiatusena, et järgnevatel aastatel ei ole stabiilsust realistlik oodata ja et kommunismi langus ei juhata sisse sugugi mitte uut rahu-, vaid hoopis revolutsioonide aega. Ameerika finantskapitalismi langus on samasugune maailma muutev sündmus. USA ei lagune ega kao samamoodi nagu Nõukogude Liit. Praegune kriis võib USAs esile kutsuda pika, Argentina stiilis languse, olgugi et USA on maailma areenil palju suurem jõud, kui Argentina eales on olnud. Seetõttu on arvata, et kui kapitalismi mudel, mida USA on pidevalt teistele riikidele peale surunud ja mõnikord ka ise järginud, lagunema hakkab, mõjutab see sügavalt ja püsivalt ka maailmakorda.

Selle raamatu 1998. aasta märtsis ilmunud esimeses trükis kirjutasin: „Praegu maailma valitsev laissez-faire kestab isegi vähem kui 1870.–1914. aastani kestnud belle époque, mis lõppes esimese maailmasõja kaevikutes” (lk 7). Toona, vähem kui kümme aastat tagasi, tundus see mõte võõras, kuid sealtpeale on olnud palju märke selle kohta, et globaalne kapitalism liigub krahhi suunas. 1990. aastate

Globaalse turu kokkukukkumine oleks mõeldamatute tagajärgedega traumaatiline sündmus. Sellegipoolest on seda minu arvates lihtsam ette kujutada kui praeguse korra jätkumist.

– George Soros* Katastroofi juured peituvad majandusliberalismi utoopilises katses luua isereguleeruvat turusüsteemi.

– Karl Polanyi** 19. sajandi Inglismaal toimus suur ühiskondlik eksperiment. Ees­ märgiga vabastada majanduselu ühiskonna ja poliitika kontrollist loodi uus institutsioon – vabaturg – ja lõhuti ära Inglismaal juba sajandeid olemas olnud ja sealses ühiskonnas juurdunud turud. Vabaturuga tekkis uut tüüpi majandus, kus kõigi kaupade ja toodete, kaasa arvatud tööjõu hinnad muutusid sõltumata oma ühiskondlikust mõjust.

Enne seda oli majanduselu määranud vajadus säilitada ühiskondlikku ühtekuuluvust. See toimus sotsiaalsetel turgudel ehk turgudel, mis kasvasid välja ühiskonnast ning kus kehtisid mitmesugused reeglid ja piirangud. Kuninganna Victoria valitsusaja keskpaigas Inglismaal üritatud eksperimendi eesmärk oli need sotsiaalsed turud hävitada ja asendada need dereguleeritud turgudega, mis toimiksid ühiskonna vajadustest sõltumatult. Vabaturu loomisega Inglismaa majanduselus George Soros, Soros on Soros, New York: John Wiley, 1995, lk 194.

Karl Polanyi, The Great Transformation: The Political and Economic Origins of our Time, Boston: Beacon Press, 1944, lk 140.

*

**

25 john gray

Suurest muutusest globaalsesse vabaturumajandusse

va leko i d i k

1

va leko i d i k john gray

26

esile kutsutud maavärinat ongi nimetatud suureks muutuseks (ingl Great Transformation).* Tänapäeva maailma rahvusvahelised organisatsioonid, nagu näiteks Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) taotlevad lõppkokkuvõttes midagi sarnast. Seda revolutsioonilist projekti edendades järgivad nad maailma viimast suure valgustusaja aateid kandvat riiki USAd. Valgustusaja mõtlejad, nagu näiteks Thomas Jefferson, Tom Paine, John Stuart Mill ja Karl Marx ei kahelnud hetkekski selles, et tulevikus võtab maailmas iga riik lääne institutsioonid ja väärtushinnangud mingil kujul omaks. Arvati, et inimkultuuride mitmekesisus ei saa olla püsiv, vaid kõigest etapp teel universaalse tsivilisatsiooni poole. Kõik need mõtlejad pooldasid üht terviklikku, kogu maailma hõlmavat tsivilisatsiooni, kus varasemaid traditsioone ja kultuure asendab uus, ratsionaalselt mõtlev ja tegutsev inimkond.** Tänapäeva USA on maailma viimane suurriik, kes lähtub oma poliitikas valgustusaja ideedest. Kui uskuda „Washingtoni konsensust”, on „demokraatlik kapitalism” varsti kasutusel kõigis maailma riikides.

Globaalsest vabaturumajandusest saab tegelikkus. Erinevad majanduskultuurid ja süsteemid, mis on maailmas alati olemas olnud, kaotavad tähtsuse ja sulanduvad üheks ülemaailmseks vabaturumajanduseks.

Seda filosoofiat esindavad rahvusvahelised organisatsioonid on üritanud vabaturumajandust peale suruda kogu maailma riikidele. Nad on kehtestanud poliitilisi programme, mille ülim eesmärk on ühendada maailma eri riikide majandussüsteemid terviklikuks globaalseks vabaturumajanduseks. See on utoopia, mis ei saa iial tegelikkuseks.

Ainuüksi selle taotlemisega on ühiskondade alustalasid kõigutatud ning majanduses ja poliitikas suurt ebastabiilsust tekitatud.

USAs on vabaturumajanduse tõttu tekkinud ühiskondlikud lõhed, mida ei ole üheski teises arenenud riigis. Ameerika pered on nõrgemad kui üheski teises riigis. Samal ajal pannakse USAs inimesi avaliku korra tagamiseks massiliselt vangi. Kui kommunismijärgne Venemaa välja arvata, ei kasutata ühiskonna kontrolli all hoidmiseks vangistust *

Ibid.

Olen valgustusaega käsitlenud oma raamatus Enlightenment’s Wake: Politics and Culture at the Close of the Modern Age („Valgustusaja peied. Poliitika ja kultuur uusaja lõpul”), London ja New York: Routledge, 1995.

**

va leko i d i k

27 john gray

nii palju mitte üheski teises riigis. Vabaturumajandus, perede ja kogukondade lagunemine ning kriminaalkaristuste kasutamine ühiskonna lagunemise ärahoidmiseks käivad käsikäes.

Vabaturumajanduse tõttu on USAs hävinud ka teisi ühiskonna ühtekuuluvust taganud institutsioone. Selle tõttu tekkis pikk majandusbuum, millest suurem osa ameeriklasi pole suurt midagi võitnud.

Ebavõrdsuse poolest on USA pigem samal tasemel Ladina-Ameerika kui Euroopa riikidega. Ometi ei ole need vabaturumajanduse otsesed tagajärjed toetust süsteemile vähendanud. Vabaturumajandus on jätkuvalt Ameerika poliitika püha lehm, mis on hakanud sümboliseerima Ameerika taotlust olla ülemaailmse tsivilisatsiooni eestvedaja.

Valgustusaja projekt ja vabaturumajandus on omavahel saatuslikult läbi põimunud. Ühtne globaalne turg tähistab arvatavasti valgustusajal sündinud ülemaailmse tsivilisatsiooni idee lõplikku väljendust. See pole sugugi ainus, mida on sellel eksiutoopiaid täis sajandil üritatud. Endine Nõukogude Liit kehastas võistlevat valgustusutoopiat ülemaailmsest tsivilisatsioonist, kus turumajanduse asemel üritati plaanimajandust. Selle düsfunktsionaalse utoopia hind inimeludes on mõõtmatu. Totalitaarse terrori, üleüldise korruptsiooni ja looduse laastamise tõttu hävis miljoneid elusid. Nõukogude projekt läks inimkannatustes maksma meeletu hinna – ja ometi ei suudetud sellega Venemaad moderniseerida, nagu oli lubatud. Nõukogude Liidu lõpus oli Venemaa modernsusest teatud aspektides kaugemalgi kui keisririigi ajal.

Globaalse vabaturumajanduse utoopia ei ole nii palju inimelusid nõudnud kui kommunism, kuid aja jooksul võib ta veel sama palju kannatusi tekitada. Tema pärast on juba praegu sajad miljonid Hiina talupojad muutunud rändtöölisteks, arenenud riikides on kümned miljonid inimesed töö- ja ühiskonnaelust välja tõrjutud, osades kommunismijärgsetes riikides valitseb anarhia ja organiseeritud kuritegevus ning jätkub looduse hävitamine.

Kuigi globaalne vabaturumajandus ei sobi kokku mitte ühegi plaanimajandusega, on neil kahel sügavamal tasandil rohkem ühist kui erinevusi. Ratsionaalsust ja efektiivsust kummardades, ajalugu eirates ja elustiile põlates, mille nad vaesusesse või väljasuremisele mõistavad, kannavad nad sedasama ratsionalistlikku ülbust ja kultuuriimperialismi, mis on valgustusaja põhiideedele omane olnud kogu selle ajaloo jooksul.

JOHN GRAY John Nicholas Gray on inglise poliitfilosoof ja kirja­mees, Londoni Majandus- ja Politoloogiakooli Euroopa mõtteloo teaduskonna emeriitprofessor.

Ta kirjutab korrapäraselt arvamuslugusid ja raamatuarvustusi ajakirjandusväljaannetele. Lisaks on tema sulest ilmunud mitu mõjukat raamatut, nende hulgas käesolev „Valekoidik”, mille kohta George Soros on tunnustavalt öelnud, et see on „globaalse kapitalismi süveneva ebastabiilsuse võimas analüüs, mida peaksid lugema kõik, kes tunnevad muret maailmamajanduse tuleviku pärast“. ◆ „Valekoidik” tõestab, et globaalne kapitalism liigub krahhi suunas. Katsed luua maailmas angloameerika stiilis vabaturgu tekitavad katastroofi, mis on ulatuse poolest võrreldav Nõukogude kommunismi hävinguga. Moraalne ja sotsiaalne lagunemine ähvardab isegi väidetavalt uue maailmatsivilisatsiooni lipulaevaks peetavat Ameerikat, kes peab taganema teiste kultuuride ees, kus pole kunagi unustatud, et turg toimib kõige paremini ikkagi siis, kui see on ühiskonna osa. See vabaturu­utoopia vastane raamat on tunnustatud õpetlase ja esseisti Nassim Nicholas Talebi sõnul prohvetlik. ◆ „John Gray on aastakümneid olnud üks säravamaid ja ettenägelikumaid konservatiivseid mõtlejaid.

Kui tema leiab, et kapitalismiga on midagi valesti, siis tasub tema seisukohtadega hoolikalt tutvuda.”

Erik Aru, Postimehe majandustoimetaja

Esikaanefoto © Shutterstock Autori foto © Greg Salibian