Issuu on Google+

Aja j채lg kivis. Itaalia


Aja jälg kivis. Itaalia (2011)

Tekst: Helgi Erilaid Fotod: Ekke-Kristian Erilaid, Juta Tasa, Tõnis Erilaid, Corbis/Scanpix Toimetaja: Eva Mere Keeletoimetaja: Signe Krikmann Kujundaja: Einike Soosaar Väljaandja: Menu Kirjastus Kõik õigused kaitstud. Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda ISBN 978-9949-470-84-6


Helgi Erilaid

Aja j채lg kivis ITAALIA


Sisukord 7 Bella Italia 9 Forum Romanum 29 Colosseum 45 Vatikan ja San Pietro 67 Castel Sant’Angelo 83 Lood Bernini purskkaevudest 105 Villa d’Este 125 Püha Markuse väljak 149 Suur kanal 163 La Fenice 177 Katedraal Santa Maria del Fiore 193 Piazza della Signoria 209 Uffizi galerii s 219 Santa Maria delle Grazie s 237 Verona, Romeo ja Julia Linn 253 Pisa torn 261 Monreale katedraal 273 Maailma vanim ja väikseim vabariik


Helgi Erilaid ∫ Aja jälg kivis

6


Itaalia

Bella Italia See maakera suurim säärsaabas keset imesinist Vahemerd on saanud oma nime tuhandeid aastaid tagasi Apenniini poolsaare lõunaosas elanud oskide hõimu sõnast viteliu, mis tähendab noore karja maad. Kuid see on vaid üks paljudest Itaalia nime tekkimise versioonidest. Jutustaja ja kirjeldaja jaoks on Itaalia uskumatult keeruline paik. Tundub, et siin on kõike liiga palju – ajalugu, kunsti, ilu. Valiku tegemine on karm protsess, aga valida tuleb. Nii on ka sellesse raamatusse mahtunud vahest kõige olulisemad paigad, ajahetked ja -pildid sellelt kaugelt maalt, kust sai alguse maailma esimene impeerium ja mille pealinn Rooma oli pikki sajandeid lääne tsivilisatsiooni keskus. Muudmoodi ei saanudki olla, kui Rooma leegionid olid vallutanud enam kui kolmveerand Euroopast. Kuum itaalia päike särab põhjatusinises itaalia taevas ning igal sammul avanevad uued aastatuhandete pikkuse ajaloo leheküljed. See uskumatult rikas ja viljakas maa on kinkinud maailmale lugematuid kunstiaardeid ja unustamatut hingetungivat muusikat. Ja nii võrratult kaunis on see mägede ja orgude, piiniate ja küpresside maa oma inglite kaitse all, et asjatundjate sõnul polevat renessansimeistrid siin isegi Maarja kurbust põhjamaa kombel masendavalt kujutada suutnud. Siinne aval, rõõmus ja temperamentne rahvas suhtleb sama palju žestide kui valjuhäälse jutuga oma imeilusas keeles. Ja tõeliste itaalia härrasmeeste viimseni viimistletud välimus astub julgelt vastu loodepoolsete naabrite prantslaste võluvale elegantsile. Tsiteerides kapten Bertorellit telesarjast „Allo, Allo“: „Meie, itaallased, teeme oma pastat, armastame oma naisi ja laulame oma laule. Meie ei taha mingeid pahandusi“.

7


Helgi Erilaid âˆŤ Aja jälg kivis

Vittorio Emanuele II ratsamonument.

8


Itaalia

Rooma Forum Romanum Rooma – Igavene Linn. Veneetsia väljak. Paremal pool asub tagasihoidlik, kuid vägev 15. sajandi renessansspalee, Palazzo Venezia, mille rõdult pidas väljakule kogunenud rahvale kõnesid Mussolini. Vasakule jääb teine, vahest veelgi vägevam lippudega ehitis – linnavalitsuse hoone. Otse ees, üle tohutu väljaku kõrgub lumivalge, astmeline hiigelkoloss, mida linnarahvas kutsub kirjutusmasinaks. Treppidega ühendatud mosaiikplatvormid, lugematu hulk reljeefe ja kujusid, tagaseinas hiigelsammastik, mille otsatorne kroonivad lehvivate kiviste lippudega sõjavankrid. Kogu see lumivalge pidulik hiigelehitis, mis peaaegu nagu Vatikani Peetri kiriku kuppel linna igasse nurka ära paistab, on mälestusmärk ühendatud Itaalia esimesele kuningale Vittorio Emanuele II-le.

9


Helgi Erilaid ∫ Aja jälg kivis

Valerius Romulus

Lucius Tarquinius Superbus

10

Monumendi kõrvalt viib otsetee Rooma foorumile. Esperia – nii nimetasid vanad kreeklased nende riigist lääne pool laiuvat maad. Või siis – maa, kuhu loojub päike. Itaalia hõimud ja roomlased omakorda kutsusid Kreekat tõusva päikese maaks. Kaugetele barbaarsetele läänlastele oli ida pool asuv Kreeka iidse tsivilisatsiooni kants. Targemad ja ettenägelikumad kreeklased aga aimasid juba ette, et Roomast saab Vahemere valitseja – roomlaste usund ja kombed sarnanesid mitmel moel hellenistliku Kreeka traditsioonidega – ning et just Rooma osaks saab kirja panna inimajaloo järgmine lehekülg. Igavese Linna rajamise ajaks peetakse 21. aprilli aastal 753 eKr. Siis kündnud Romulus adraga maapinnale nelinurkse linna piiri. Kuni vabariigi moodustamiseni aastal 509 eKr valitses Roomat seitse kuningat. Rooma linna ajaloo kirjapanekuks on sajandite jooksul kulutatud terveid tindijõgesid ja paberimägesid. Seda on peetud tähtsaks, isegi pühaks ülesandeks, sest paljude teadlaste meelest moodustavad Antiik-Kreeka tsivilisatsioon, Rooma impeerium ja ristiusk Euroopa ajaloo kolm alustala. Igavese linna ajalugu arvestatakse aastatuhandetega ja kõigest siin rääkida ei saa, niisiis on mõtet meenutada sellest lõputust loost vaid neid hetki, mis seostuvad selle linna iidse foorumiga ning aitavad meid sellele lähemale.


Itaalia

Suursugused antiiksed varemed.

Foorum – turuplats, kohtupaik ja tempel Niisiis, aastal 509 eKr sai Roomast vaba­riik, sest kuningas Lucius Tarquinius Superbuse vastu astusid välja nii Rooma sõjavägi kui ka ülikud. Vabariiki hakkas juhtima kaks konsulit ja seaduse järgi pidi üks neist pärinema lihtrahva, plebeide hulgast. Rooma linn oli algselt ehitatud soisele alale, aja jooksul suudeti liigvee ärajuhtimiseks rajada kaval maa-alune torustik, Cloaca Maxima. Kuivendatud ja puhastatud piirkonda hakkas vähehaaval tekkima kuulus Forum Romanum – suur väljak, mis oli esialgu kavandatud turuplatsiks. Väljaku ümber kerkis hulk poekesi. Osa väljakust hoiti rahvakogunemiste tarvis. Siin valiti riigiametnikke ja kohtunikke, mõisteti kohut kurjategijate üle ning viidi läbi usurituaale. Juba 2. sajandil eKr rajati väljakule templid ja ehitati ka teed, mis ühendasid foorumit kasvava linna kaugemate osadega.

11


Helgi Erilaid ∫ Aja jälg kivis

Caesar peab surema

Gnaeus Pompeius Magnus

Marcus Licinius Crassus

Gaius Julius Caesar

12

Aastal 60 eKr hakkas Rooma linna senise kahe konsuli asemel valitsema triumviraat – Gnaeus Pompeius Magnus, Marcus Licinius Crassus ja Gaius Julius Caesar. Caesar on arvatud Rooma suurte ja vaprate väejuhtide hulka. Tema sõjaretkel Galliasse hukkus ligi miljon meest, kuid Galliast sai siiski Rooma hiigelimpeeriumi provints. Caesari leegionid jõudsid Britanniasse välja, ent Rooma senatis tekitas väejuhi edu rahutust, sest ta kogus liiga kiiresti liiga palju võimu ja rahvas armastas teda. Caesar nõudis sõjaretkede tarvis senaatoritelt terveid varandusi ning pani vastutavatesse ametitesse oma lähikondlasi. Endine liitlane Pompeius püüdis Caesarile vastu hakata, ent nii tema väed kui ka ta ise leidsid Egiptuses oma lõpu. Caesar pöördus Egiptusest tagasi, kaasas noor kuninganna Kleopatra. Ka Roomas jõudis Caesar veel mõndagi korda saata, muu hulgas alustas ta uue foorumi ehitust ja nuputas koos täheteadlastega välja siiani kasutuses oleva kalendri. Seitsmes kalendrikuu, juuli, on teatavasti nimetatud Julius Caesari järgi. Roomas öeldi tollal – päike tõuseb seepärast, et Caesar seda tahab. Rooma oli täis valitseja kujusid ja talle pühendatud templeid. Caesar otsustas lasta end kroonida Rooma riigi ainuvalitsejaks.


Itaalia

Rex Harrisoni kehastatud Julius Caesari surm ajaloolises filmis „Kleopatra“.

Kuigi enamik senaatoritest võlgnes just Caesarile oma elu ja positsiooni, otsustas ühel hetkel 60 neist, et Caesar peab surema. Legend jutustab, et ööl vastu 15. märtsi 44. aastal eKr lendasid Rooma kohal taevas tulekerad ning sadas verd. Caesar läks sel hommikul senatisse üksi, kuigi oli kuulnud nii vandenõust kui ka salaliidust. Kas ta arvas, et on surematu nagu jumal? Või ei uskunud ta, et keegi nii mõtlematu teo korda saadaks? Tema mõrv pidi ju Roomas kaasa tooma kodusõja. Muidugi ei mõelnud vandenõulased Roomale. Ja Caesar ei olnud surematu. Kuuriahoone trepi sammaste vahel, astmetel, kus tavaliselt istusid senaatorid, ümbritsesid nüüd Caesarit ta sõbrad, sõjakaaslased ja usaldusalused, kes polnud enam üht, teist ega kolmandat. Nad tõmbasid oma valgete, kuld- ja purpurääristega toogade vahelt välja noad ning andsid Caesarile 23 hoopi.

13


Helgi Erilaid ∫ Aja jälg kivis

On teada, et kõik Julius Caesari mõrvarid surid järgmise kolme aasta jooksul. Mitmed neist tapsid end ise. Caesar oli loonud impeeriumi, mis pidas läänes vastu veel 500 aastat, idas 1400 aastat. Kodusõda kestis pikalt ning lõpuks sai Rooma valitsejaks Caesari õetütre poeg Octavius, kes alistas Roomale Egiptuse ning sai senatilt piduliku nime – Augustus. Augustus

Valgete sambaridade vahel tehti ajalugu Augustuse ajal kasvas Forum Romanum ehk Rooma foorum niivõrd, et sellest sai linna võimu-, usu- ja ärikeskus. Juba Caesar oli lasknud väljakule ehitada tohutu senatihoone Curia Julia, lisaks pühamuid, templeid ja võidukaari. Rooma tsivilisatsiooni muuseumis võib vaadelda uhket maketti Rooma foorumist 2000 aastat tagasi. Maketil torkavad kõigepealt silma lugematud pikad sammaskäikude read. Sambad katavad suuri lagedaid müüre, neid liigendades ja pidulikumaks muutes. Ühel ehitisel on kasutatud allkorrusel rangeid ja tugevaid dooria sambaid, teisel joonia sambaid ning kolmandal karusõralehtedega kaunistatud kapiteelidega korintose sambaid. Sambaread enamiku hoonete ümber või fassaadidel muudavad foorumi lihtsa range korrapärasuse toredaks ja rikkalikuks.

14


Itaalia

Foorum. Ees paremal kolm sammast Castori ja Polluxi templi kolonnaadist, keskel vasakul Vesta neitsite templi varemed, taga paremal Tituse kaar.

15


Helgi Erilaid ∫ Aja jälg kivis

Osake Vesta templi ümarat seina koos sammastega.

16


Itaalia

Igavese tule hoidjad Vesta neitsid. Pompei seinamaalingu järgi tehtud gravüür.

Sillutatud väljakutel seisid foorumi hiilgeaegadel kuulsate roomlaste monumendid; Juliuse hellenistlikus stiilis tempel, mis 29. aastal eKr pühendati jumalaks kuulutatud Caesarile; Vesta tempel ja Atrium Vestae – Rooma preestritaride, igavese tule hoidjate Vesta neitsite maja; Castori ja Polluxi tempel. Viimased olid Kreeka mütoloogiast Rooma usundisse kandunud jumalused, Castor oli hobusetaltsutaja ja Pollux rusikavõitleja. Kaksikute tähekogusse tõstetuna kaitsesid nad meremehi ja aitasid merehädalisi. Kui keegi midagi Castori ja Polluxi nimel lubas, pidi ta oma lubaduse kindlasti ka täitma. Caesari ja Castori-Polluxi templi poodiumidelt kõnelesid rahvakoosolekute ajal sageli oraatorid. Lisaks nimetatutele on väljakul veel templeid, pühamuid, võidukaari, valgete sammaste ridu, jumalate ja väepealikute raidkujusid kõrgetel alustel ... Forum Romanumil veetsid Rooma kodanikud suurema osa oma ajast. Siin toimusid etendused, rahvapeod, koosolekud, usulised rongkäigud ja ohverdused. Siin valiti juhte, tehti äri ja peeti nõu. Siin elas kogu Rooma ja siin tehti ajalugu.

17


Helgi Erilaid ∫ Aja jälg kivis

Hollandi kunstniku Lawrence Alma-Tadema „Exedra.

Foorumile ei tulnud väärikad roomlased iial tuunikas, see oli kodune riideese. Väljakule kõlbas tulla vaid toogas – raskes valges peenvillases rõivas, mis kattis kogu keha graatsiliste voltidena. Senaatorite tooga oli kuldse või purpuräärisega. Kellelgi peale roomlaste ei olnud säärast rõiva­eset ja ühelgi välismaalasel ei olnud lubatud seda kanda. Rooma matroonid kandsid tuunika peal stoolat. See oli pikk, ühel õlal sõlega kinnitatud ja vöökohast allpool külgedelt avatud rõivas. Alläärt ja kaelust kaunistas sageli purpurornament. Stoolale lisati palla – lihtne suur sallitaoline riidetükk, mis mässiti ümber keha ja mille üks ots heideti üle vasaku õla. Teinekord katsid roomlannad pallaga ka oma keerulised soengud, mida sageli ehtisid lilled, pärlid ja kalliskivid. Sellise väärika välimusega võis minna foorumile ning elada kaasa kas või jumalate Castori ja Polluxi templi sisseõnnistamisele.

18


Itaalia

Verised jäljed Igavese Linna foorumil Imperaator Claudiuse valitsemisajal, aastatel 41–54, foorumil korraldatud vägevate pidustuste kohta on teada, et need algasid pühaliku puhastusohvriga. Preestrid liikusid hardas rongkäigus ümber templi, kastsid loorberioksi pühitsetud vee anumatesse ning piserdasid sellega ümbrust. Kurjade vaimude peletamiseks põletati väävlit ja lõhnarohtu. Tseremoonia käigus ohverdati loomi: kaks härga, kaks lammast, kaks siga. Kangelaste hingedele ohverdades tuli hoida ohvrilooma pead all, jumalale ohverdades ülal. Castor ja Pollux olid pooljumalad, neile ohverdades peeti kinni vanast kombest – ohvriloomade päid hoiti vaheldumisi kord all, kord üleval. Kõik suured Rooma valitsejad ja väejuhid on jätnud Igavese Linna foorumile oma jäljed – Augustuse kaare, Tituse kaare, Maxentiuse noorelt surnud poja Romuluse templi, Hadrianuse valitsemisajal ehitatud Veenuse ja Rooma templid. Väljakut läbib ka Via Sacra, tee, mis viib Kapitooliumi künkalt hiigelsuure Colosseumini. Rooma imperaatorid püstitasid iidse Forum Romanumi kõrvale omaenda foorumid. Üksteise järel kerkisid Caesari rajatud Juliuse foorum, Augustuse foorum, Vespasianuse foorum ja Traianuse foorum.

Claudius

19


Helgi Erilaid âˆŤ Aja jälg kivis

Foorum. Paremal osa Rooma vanemate templite hulka kuulunud Saturnuse templi sammastikust.

20Konstantinuse kaar Rooma keisrite pidulike triumfimarsside teel.


aja ja¦êlg kivis_itaalia_sisu