hingamisejoud

HINGAMISE JÕUD ÕIGE HINGAMISE KUNST H A R M O O N I A , Õ N N E J A T E RV I S E S A AV U T A M I S E K S

S WA M I S A R A D A N A N D A

Inglise keelest tõlkinud Marju Algvere

Originaali tiitel: THE POWER OF BREATH Swami Saradananda Esmatrükk Suurbritannias ja Iirimaal 2009. aastal Duncan Baird Publishers Ltd Sixth Floor Castle House 75–76 Wells Street London W1T 3QH Copyright © Duncan Baird Publishers 2009 Text copyright © Swami Saradananda 2009 Photography copyright © Duncan Baird Publishers 2009 Illustration copyright © Duncan Baird Publishers 2009 Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata.

ISBN 978-1-84483-789-2 (ingl k) ISBN 978-9985-3-1900-0 (eesti k) © Tõlge eesti keelde. Marju Algvere, 2009 Tõlke toimetanud Maia Rõigas Kirjastus Varrak Tallinn, 2009 www.varrak.ee Kirjastaja märkus: Selles raamatus sisalduv informatsioon ei asenda professionaalset meditsiinilist nõuannet ja ravi. Kui te olete rase või teil on tervisega probleeme, soovitame enne selles raamatus leiduvate harjutuste või seisukohtade järgimist konsulteerida kõigepealt arstiga. Ükski selle raamatu väljaandmisel osalenu ei saa võtta endale vastutust vigastuste või kahjustuste eest, mis on tekkinud selles raamatus sisalduva informatsiooni, harjutuste või ravitehnikate järgimise tõttu.

See raamat on pühendatud Swami Višnu-devanandale, minu vaimsele õpetajale ja juhendajale, kes sellele lisaks oli suur pranayama meister.

„ Ja Issand Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks.”

Moosese raamat, 2.7

SISUKORD

SISSEJUHATUS 8 Õige hingamise tähtsus 10 Keha, hingamise ja meelte seos 12 Mõista oma hingamist 14 1. PEATÜKK

HINGAMISE UURIMINE 17

Kuidas hingamine toimub 18 Energeetiline hingamine 22 Stressi leevendav hingamine 26 Hingamise hindamine 28 Hingamissüsteemi puhastamine 31 Hingamiseks valmistumine 33 Istumise kunst 34 2. PEATÜKK

ERGASTAV HINGAMINE: MIS ON PRAANA 39

Teie dünaamiline elujõud 40 Praana visualiseerimine 42 Praana mõistujutt: meelte sülem 44 Negatiivsete emotsioonidega toimetulek 46 Praana suunamine 48 Vabaks laskmine 50 Oma energiate reastamine 52 Osapoolte ühendamine tervikuks 54 Tasakaalustav hingamine 56 Praana harjutuste sari 58

3. PEATÜKK

TOITEV HINGAMINE: MIS ON SAMAANA 63 Teie seediv hingamine 64 Samaana visualiseerimine 66 Samaana mõistujutt: energiate tasakaal 68 Päikese soojuse ligitõmbamine 70 Positiivse energia läitmine 72 Motivatsiooni ergastamine 74 Viha jahutamine 76 Samaana harjutuste sari 78 4. PEATÜKK

AVARDAV HINGAMINE: MIS ON VJAANA 83 Südamega hingamine 84 Vjaana visualiseerimine 86 Vjaana mõistujutt: oodates õiget aega 88 Kastiväline mõtlemine 90 Kõndides hingamine 92 Minapildi parandamine 94 Kopsude avamine 96 Kaastundlikult hingamine 98 Vjaana harjutuste sari 100 5. PEATÜKK

PUHASTAV HINGAMINE: MIS ON APAANA 105 Süsteemi puhastamine 106

Apaana visualiseerimine 108 Pingest vabanemine 110 Stressi leevendamine 112 Uue elu hingamine 114 Hingamise juured 116 Hingamisredelil ronimine 118 Negatiivsete mõtete välistamine 120 Apaana harjutuste sari 122 6. PEATÜKK

VÄLJENDAV HINGAMINE: MIS ON UDAANA 129 Inspiratsioonienergia ammutamine 130 Udaana visualiseerimine 132 Udaana mõistujutt: kilpkonn ja jänes 134 Edu taotlev hingamine 136 Kõrgustesse pürgiv hingamine 138 Vaikuse hääled 140 Positiivse energia säilitamine 142 Õhus hõljumine 144 Udaana harjutuste sari 146 TERVISEABI JA HARJUTUSPROGRAMMID 148 Tähelepanuhäired 148 Viha 148 Ärevus/paanikahood 149 Astma/nahalööbed 149 Krooniline väsimus/energiapuudus/ uimasus 150

Vereringeprobleemid 150 Keskendumine 150 Depressioon 151 Seedehäired 151 Vaeglugemine 152 Lein 152 Heinanohu/allergiad 152 Kõrge vererõhk 153 Unetus 153 Meditatsioon 153 Migreen/peavalu 154 Rasedus/sünnitus 154 Premenstruaalsündroom 154 Sportlikud saavutused 155 Stress 155 Kaaluprobleemid 155 SÕNASTIK 156 LISALUGEMIST/ALLIKAD 157 REGISTER 158 TÄNUAVALDUSED 160

SISSEJUHATUS Õigesti hingama õppimine on oma keha, meele ja emotsioonide ergastamise moodustest üks võimsaimaid. Hingamisharjutuste kasulikkus on tähelepanuväärne. Suurendades hapniku omastamist ja vabastades keha jääkproduktidest, tugevdavad nad keha kõiki süsteeme, aidates teil end nii tunda kui paista erksam ja lõdvestunum ning püsida rahulikuna ka pingelistel aegadel. Kuid selles raamatus leiduvad hingamisharjutused pakuvad midagi hoopis enamat: nad annavad teile tööriistad ja kaardi, mida vajate oma elujõu allika juurde jõudmiseks. Jooga filosoofia õpetab, et teie hingeõhk on selle elujõu füüsiline ilming, mis annab teile võime elada ja hingata, maailmas ringi liikuda ja funktsioneerida. Just see elujõud võimaldab teil mõelda, toitu seedida, helisid kuulda, naerda, aevastada ja täide viia kõiki neid paljusid ettevõtmisi, millega te oma aega nii teadlikult kui alateadlikult täidate. Seda energiat, mis elustab kõiki olendeid, kirjeldatakse paljudes idamaistes filosoofiates, ning Indias nimetatakse seda praanaks (prana). Olemuselt mittemateriaalne praana voolab läbi teie keha iga osa, sulandudes igasse rakku nagu vesi, mis täidab käsna.

Sellesse raamatusse koondatud harjutused aitavad teil oma praanat märgatavalt tõhusamalt rakendada. Praanal on viis funktsiooni, igaüht neist kirjeldab eri tüüpi energia (vt kõrvallehel). Igale neist viiest praana vormist on pühendatud raamatu üks peatükk koos harjutustega, mille HINGAMINE KUI ELU ALUS

Selle raamatu harjutused tugevdavad teie elujõudu ja heaolu, kuid maksimaalse kasu saamiseks püüdke neid tervislikku eluviisi harrastades toetada. Seega sööge rohkem puuvilju, köögivilju ja täisteraviljatooteid; sooritage peaaegu iga päev harjutusi ning loobuge negatiivsetele tungidele järeleandmisest nagu seda on suitsetamine. Järgnevatel lehekülgedel leiate nõuandeid, kuidas hingamise abil nii oma töist kui ka kodust elu tervemaks muuta. Üks lihtsamaid võtteid on jälgida päeva jooksul oma hingamist ja vahetevahel paar korda sügavamalt sisse hingata, eriti kui tajute närvipinget. Pange tähele, kuidas hingamine mõjutab teie meelt, meeleolu ja keha.

8

S I S S E J U H AT U S

abil neid tugevdada, avardada ja väljendada. Kui kõik viis energiat on tugevad ja tasakaalus, on inimene terve ja elujõuline.

PRAANA (2. ptk, vt lk 39–61) on esimene viiest praana tüübist (ja kannab sama nime) ning haldab sissehingamist. See on ergastav hingamine – dünaamiline jõud, mis võimaldab teil vastu võtta kõikvõimalikke energiavorme.

SAMAANA (3. ptk, vt lk 63–81) on teine eluenergia tüüp ja töötleb kopsudesse jõudvat hapnikku. See toitev hingamine võimaldab teil seedida toitu ning saada aru mõtetest ja tunnetest.

VJAANA (4. ptk, vt lk 82–103) on kolmas eluenergia tüüp ja haldab teie vereringet ja hapniku levimist kehas. See on teie avardav hingamine, mis jagab laiali elutähtsaid toitaineid ning valmistab teid ette maailma laienemiseks.

APAANA (5. ptk, vt lk 105–127) on neljas eluenergia tüüp ning kontrollib väljahingamist ja süsihappegaasi väljutamist. Lisaks puhastavale hingamisele on see ka välja tõukav jõud, mis toetab lapse sündimist.

UDAANA (6. ptk, vt lk 129–147) on viies ja viimane eluenergia tüüp.

See saadab apaanat, kui te välja hingate, võimaldades energial tõusta ja väljenduda. See väljendav hingamine annab teile tarviliku energia, et julgelt kõneleda ja oma mõtteid teoks teha.

Pole oluline, kas hingamistehnikad on teie jaoks midagi täiesti uut või olete juba kogenud harjutaja – igal juhul tuleks lugemist alustada 1. peatükist, mis kirjeldab teadliku hingamise kasulikkust, selgitab teooriat ja tehnikaid, mille abil saate oma hingamissüsteemi puhastada, ning ka praktiseerimiseks vajalikke istumisasendeid.

Loodan, et see raamat innustab teid hingamist edendavate tehnikatega katsetama. Need tehnikad täiendavad suurepäraselt detoxprogrammi, tervislikku toitumist või liikumisharjutusi ning annavad tuge toimeka elustiili negatiivsetest külgedest ülesaamisel. Kuid ma loodan ka seda, et neid harjutusi sooritades kontakteerute te oma sisima energiaallikaga ning kogete sügavat tõde – katkematu hingamine ühendab teid väega, mis on teist endist määratumalt suurem.

9

S I S S E J U H AT U S

ÕIGE HINGAMISE TÄHTSUS

Hingamine on inimese eluvajaduste seas kõige olulisem. Kui te olete enam-vähem terve, suudaksite tõenäoliselt umbes kuus nädalat olla ilma söömata ja paar päeva saaksite hakkama ilma veeta. Hingamata ei peaks te aga vastu rohkem kui mõne minuti.

Hingetõmme on eluteel teie lähim kaaslane. Hingama hakkate vaid hetk pärast sündimist ning kord saabub aeg, mil hingate viimast korda välja ja lahkute. Vahepeal aga saadab hingamine teid kõikjal.

Hingetõmme on teile ligemal kui miski muu, kallim kui ükski varandus või armastatud inimene, sest kui kaob hingus, kaob käest kõik ülejäänu.

Ent ometi mõtlete te nagu enamik inimesi tõenäoliselt harva, kui üldse, sellele, kuidas või miks te hingate.

Ehkki keegi ei saa ilma hingamata hakkama, õnnestub paljudel inimestel veeta hulk aega oma elust ilma korraliku hingamiseta. 30 aasta jooksul, mil ma olen õpetanud joogat ja meditatsiooni, olen avastanud, et sageli jääb isegi kõige pühendunumatel joogidel vajaka hingamise ohjamiseks vajalikku arusaamist ja töövõtteid. Kaasaegse elu stressitekitav tempo koos palju istumist nõudvate tööde ja meelelahutuslike püüdlustega soodustab ebatervislikult hingamist, tekitades kehas pingeid, mis ei lase rinnakorvil täielikult laieneda.

Halvad hingamisharjumused võivad aga märgatavalt kahjustada teie füüsilist, vaimset ja emotsionaalset tervist ja õnne: näiteks arenevad viirused ja bakterid jõudsalt siis, kui teie keha vaevab valesti hingamise tõttu hapnikupuudus. Ka pindmiselt hingamine soodustab paljude krooniliste stressiga seotud tervisehädade teket.

Kui te töötate kontoris, heitke õige pilk ümberringi. Või tehke seda mõni järgmine kord bussis või rongis istudes. Pange tähele, kui paljud inimesed hingavad tegelikult „poolenisti” – nad hingavad sisse nii pindmiselt, et rinnakorv seejuures vaevu liigub. Märgake ka seda, et need inimesed hingavad nõrgalt välja, sest tegelikult nõuab 10

ÕIGE HINGAMISE TÄHTSUS

PAREMINI HINGAMISE KASULIKKUS

Hea hingamine on tervislik hingamine – see aitab säilitada ja parandada teie üldist füüsilist tervist ning vaimset ja emotsionaalset heaolu järgmisel moel: • Suurendab teie energiat ja vastupidavust.

• Tõrjub väsimust ja võib vähendada unevajadust.

• Leevendab keha pingeid ning tugevdab stressi ja pingeseisunditega hakkamasaamist.

• Teeb näonaha ja silmad elujõuliselt säravaks.

• Tugevdab immuunsust ja vallandab tervenemist soodustavaid aineid.

• Tugevdab kontsentratsioonivõimet ja selgelt mõtlemist.

• Toob rahu ja emotsioonide valitsemist.

• Suurendab sõnalist võimekust häält tugevdades ja mõtlemist teravdades. . korralik väljahingamine rohkem jõudu kui täielik sissehingamine.

Astmahoog on sedalaadi hingamise äärmuslikem näide. Kannataja püüab väga vajalikku hapnikurikast õhku sisse hingata, aga kuna tal on raske välja hingata, on ta kopsud juba vana õhku täis ning värskele õhule pole seal lihtsalt ruumi. Enne kui saate täielikult sisse hingata, peate korralikult välja hingama. Just seepärast tähtsustataksegi selle raamatu paljudes harjutustes väljahingamist. Loodus sunnib teid just seetõttu haigutamise või ohkamise abil kopse tühjendama, kui olete kurnatud või igavlete – et saaksite sisse tuua värsket hapnikku ja elustavat energiat.

Oma hingamise hoolikas kontrollimine aitab teil elada täisväärtuslikumat elu, vabastades keha jääkainetest ja suurendades neelatava hapniku hulka. Saate leevendada ka selliseid ärevussümptomeid nagu kortsus otsaesine, pingul õlad ja kõhukrambid, samuti rahustada meelt ja parandada tuju. Kui sooritate selles raamatus leiduvaid hingamisharjutusi, siis märkate, et mõtlete selgemalt, tegutsete eesmärgikindlamalt ega lase emotsioonidel end nii palju valitseda kui varem.

11

S I S S E J U H AT U S

KEHA , HINGAMISE JA MEELTE SEOS Teie hingamine on keha ja meelte vahelüli. Iga teie mõte, tegu ja kogetav emotsioon mõjutab hingamist: näiteks võib erutus hingamist kiirendada, et keha oleks valmis tegutsema, või sunnib üllatus teid järsult sisse hingama, et varustada aju kärmeks mõtlemiseks vajaliku hapnikuga.

Hingamisharjutuste õpetamist alustan ma sageli selle keha, hingamist ja meeli intiimselt ühendava seose demonstreerimisega.

Ma palun õpilastel silmad kinni panna ja lugeda koputusi. Alguses koputan ma lauale aeglaselt ja tugevasti, seejärel aga ebaregulaarsemalt ja pehmemalt. Enamik kuulajaist hoiab kontsentreeruda püüdes hinge kinni, ilma et seda ise märkaksid. Ka loomade maailmas on selline reaktsioon tavaline. Pange tähele, kui täiuslikult vaikselt püsib lindu luurav kass. Ta keskendub sedavõrd täielikult, et vaevu hingab. Lastena saame sellest meelte-hingamise-keha seosest hästi aru. Kui kaheaastane laps märkab, et te hingate ebaregulaarselt või kiiresti, küsib ta kohe: „Mis juhtus?” See pole õpetatav, me kõik tunnetame seda instinktiivselt.

Hingamisharjutusi sooritades saate seda instinktiivset teadmist teadlikult rakendada ja mõistate, kui tohutult suurt mõju evib hingamine keha ja meelte suhtes. Ja kuna teie keha on elav süsteem, mis loob end pidevalt uuesti, on teil hingamisharjutusi tehes võimalik tahtlikult muuta ebatervislikke hingamise, mõtlemise ja tegutsemise mustreid. Näiteks aitab teadlikult aeglasemalt ja sügavamalt hingamine teil surve alla sattudes keskenduda ja rahulikult käituda.

Kui te tegelete joogaga, siis te juba häälestategi keha-hingamisemeelte ühendust ümber, sooritades pranayamaks nimetatavaid hingamisharjutusi. „Pranayama” tähendab sanskriti keeles „praana kontrollimist”.

Praana on energia, mis teid elustab, ning joogid peavad hingust praana füüsiliseks ilminguks. Selles raamatus leiduvad harjutused aitavad teil mõista, kuidas praana kehas voolab ja kuidas teil on võimalik seda kontrollida, et parandada oma füüsilist, mentaalset ja emotsionaalset heaolu.

12

S I S S E J U H AT U S

MÕISTA OMA HINGAMIST Enne hingamisharjutuste juurde asumist on kasulik endale selgeks teha kolm faasi, millest üks hingetõmme koosneb, ja nende suhteline tähtsus teie hingamispraktika jaoks. Need on sissehingamine, väljahingamine ja nende kahe vaheline üleminekufaas – hinge kinnipidamine. Enamasti pööratakse hingamisharjutustes tähelepanu väljahingamisele.

Sissehingamine Kui kopsud täituvad õhuga, liigub teie kehasse hapnik, varustades seda elus püsimiseks ühe olulisima ainega. Õhu liikumine sissepoole, kopsudesse on enam-vähem automaatne: kui olete välja hinganud, ei nõua järgnev sissehingamine pingutust. Just seetõttu ei rõhutata paljudes selle raamatu harjutustes sissehingamist.

Väljahingamine Kopsudest väljapoole suunduv õhuvoog võtab kehast kaasa gaasilised jääkained, nagu süsihappegaasi – seega toimivad teie kopsud erituselundina. Joogid usuvad, et väljahingamise kaudu eemaldub ebapuhtus ka meeltest, ning et kui teil jääb hing kinni või kui te ei suuda

MIKS LOOBUDA SUITSETAMISEST ?

Tubaka suitsetamine kahjustab keha kõiki elundeid, kuid eriti halvasti mõjub see kopsudele kui hingamiselunditele ning suurendab kümnekordselt kopsuhaigustesse suremise riski. Selle raamatu hingamisharjutused ei pane teid suitsetamisest loobuma. Küll aga on neist väga palju abi, kui soovite ise sellest harjumusest vabaneda. Hingamissüsteemi puhastades täidavad hingamisharjutused teid uue elujõuga. Nad võivad tugevdada ka tahtejõudu, tõestades, et millestki ilmajäämise asemel kingite te endale hoopis midagi väärtuslikku: rõõmu võimalusest taas sügavalt hingata.

14

MÕISTA OMA HINGAMIST

KUIDAS HINGAMISHARJUTUSED MÕJUVAD

Iga hingamisharjutuse tulemust või füüsilist ja emotsionaalset toimet mõjutavad järgmised seigad: • Sissehingamise pikkus.

• Väljahingamise pikkus (tavaliselt kaks korda pikem kui sissehingamine).

• Kui kaua hoiate pärast sissehingamist hinge kinni.

• Õhu hulk, mida te kas sisse või välja hingate.

• Iga hingetõmbe osa – sisse- ja väljahingamise ning hinge kinni pidamise – suhe teiste osadega.

• Millisesse kehaosasse te oma mõtted suunate: näiteks kas südamesse või päikesepõimikusse.

• Kui mitu korda te harjutust või hingamistsüklit kordate.

täielikult välja hingata, siis kogunevad kehasse toksiinid, mis võivad meeltele halba mõju avaldada. Väljahingamine aitab teie kehal ja meelel muutustega kohaneda. Näiteks kui te astute duši alla ja vesi on palju külmem, kui eeldasite, hingate te tõenäoliselt järsult sisse.

Hinge kinni hoidmine Nii sisse- kui ka väljahingamise puudumisel on tegu nende kahe tegevuse vahelise üleminekutoiminguga – hinge kinni hoidmisega.

Kui te hingate sisse ja hoiate hinge kinni, siis muutub gaaside vahekord kopsudes tänu surve tõusule (vt lk 20–21). See tähendab, et kopsudest jõuab vereringesse rohkem hapnikku. Samal ajal liigub verest kopsudesse rohkem süsihappegaasi ja teisi gaasilisi jääkaineid, valmis eralduma koos väljahingamisega. Paus pärast väljahingamist, mil hingamine hetkeks seiskub, enne kui suund muutub ja toimub sisse hingamine, on tehniliselt samuti hinge kinni hoidmine. Seda hingamisosa pannakse harva tähele, ent tegelikult on see sügavalt rahustav – ja leiab kasutamist mõnes selle raamatu hingamisharjutuses.

15

1.

P E AT Ü K K

HINGAMISE UURIMINE Enne kui te hakkate uurima selles raamatus leiduvaid hingamisharjutusi, on kasulik aru saada, kuidas teie hingamissüsteem tegelikult toimib. Järgmistel lehekülgedel õpite te tundma selle anatoomiat – füüsilist ehitust –, ja füsioloogiat – mis toimub, kui õhk liigub kopsudesse ja tagasi välja. Lisatud on ka harjutused, mille abil saate kontrollida, kas te kasutate oma kopse ja ninaõõsi kõige otstarbekamal moel.

Seejärel juhitakse teid hingamise kunsti sügavamasse varasalve – selgitatakse teie peenenergeetilise süsteemi olemust ja kirjeldatakse, kuidas saab füüsilise hingamise kaudu mõjutada viit kehasisest energiat, mida India joogafilosoofia koondab ühe termini alla – prana. Leiate siit ka praktilisi harjutusi oma energiasüsteemi puhastamiseks. Pärast selle peatüki läbilugemist mõistate, kuidas hingamine toetab teie füüsilist, mentaalset ja emotsionaalset heaolu, ning olete varustatud ebatervislike mustrite muutmise alustamiseks vajalike vahenditega.

Lõpuks saate sellest peatükist vajalikku informatsiooni hingamise praktiliste aspektide kohta, kaasa arvatud teadmised, kus harjutada, mida selga panna ja kuidas mugavalt istuda.

17

HINGAMISE UURIMINE

KUIDAS HINGAMINE TOIMUB Teie hingamissüsteem ulatub ninast kopsudeni, hõlmates ninaõõsi ja -urkeid, kurgu tagaosa (neel), hääleaparaati (kõri), hingetoru (trahhea), bronhe ja kopse. Sellel on kaks elu tagavat ülesannet: tuua teie kehasse hapnikku ja eritada jääkaineid –, ning soodustada ainulaadset inimlikku omadust – rääkimisvõimet.

Iga kord, kui te hingate sisse, täidab teie hingamissüsteem esimest ülesannet, tuues ümbritseva õhu kopsudesse. Selles õhus sisalduv hapnik imendub vereringesse ja jõuab seejärel teie keha iga rakuni. Ilma selle hapnikuta sureksid teie rakud mõne minuti jooksul. Teie hingamissüsteemi teine ülesanne on puhastamine. Iga kord, kui te välja hingate, saadate te kehast välja gaasilisi jääkaineid – põhiliselt ainevahetuse saadusi.

Väljahingamise ajal liigub õhk üle häälekurdude, võimaldades teil end väljendada teile eriomase häälega. Keha üheski teises süsteemis ei satu haigusidude ja muuga saastatud väliskeskkond teie steriilsete sisealadega sedavõrd ulatuslikku kontakti.

Nina ja nina õõned Nina on teie keha esimene osa, mis hingamises osaleb, ning sel on ka teie eluspüsimisel tähtis kaitseroll täita. Nina, teie kõige ürgsema meele – haistmismeele – kodu, hoiatab teid ähvardava ohu eest. Loodus on kujundanud nina sissepoole liikuvat õhku ideaalselt filtreerima, et kaitsta kopsude õrna kattekudet. Mõlemast ninasõõrmest liigub õhk läbi kõhrluust vaheseintega ninakarbikute. Ninasõõrmete keskosa on kaetud ripsepiteeli mikroskoopiliste karvadega. Kui te hingate nina kaudu, puhastavad need filtrid sissehingatava õhu tolmust, õietolmust, õhu kaudu levivatest pisikutest ja saastest. Kui te hingate suu kaudu ilma nende filtriteta, võib suu kuivaks minna, kurk haigeks jääda ning võite isegi külmetuda. Seepärast tuleks suu kaudu hingata ainult siis, kui külm ni-

18

KUIDAS HINGAMINE TOIMUB

Nina Hääleaparaat (kõri) Kurk (neel) Hingetoru (trahhea) Rangluu Bronhitoru Kops

Diafragma

nasõõrmed sulgeb või kui te vajate rohkem õhku, kui nina kaudu mugavalt sisse hingata suudate, näiteks joostes.

Läbi nina hingamine kaitseb ka teie hingamissüsteemi tervikuna, niisutades sissetulevat õhku, et nina, kurku ja hingamisteid kattev limakiht kuivaks ei jääks. Need moodustavad järgmise kaitseliini, püüdes tolmu ja bakterid kleepuvale pinnale lõksu. Suu kaudu hingamine kuivatab limakelmet ning kaitse tõhusus väheneb. Nina kaudu hingamine võimaldab sissehingatavat õhku ninaõõntes ja -kõrvalurgetes kehatemperatuurini soojendada, sest külm õhk mõjub hingamissüsteemile ärritavalt. Regulaarselt nina kaudu hingamine puhastab nina kõrvalurkeid, põseluude- ja otsmikutaguseid sisemisi õõnsusi. Te tajute neid ehk alles siis, kui neis külmetuse või heinanohu tõttu põletik tekib. Puhtad kõrvalurked soodustavad aga õhu korralikku ringvoolu, tekitades kergusetunnet ja vabastades peavalust.

19

HINGAMISE UURIMINE

Teie kopsud, kurk ja rinnakorv Pärast seda, kui õhk on läbinud teie ninaõõned, liigub see kurgu tagaosast alla ja kõrist mööda. Hääleaparaat koosneb häälekurdudest ja lihastest, mille koostöö tulemusel tekib hääl. Seejärel liigub õhk hingetorusse ehk trahheasse, mis jaguneb kaheks peabronhiks. Siitpeale meenutab teie hingamissüsteem kahte viinamarjakobarat: peabronhid hargnevad üha väiksemateks ja väiksemateks bronhideks, kuni lõpuks koosneb õhutee ühestainsast rakkudekihist. Iga õhutee lõpeb imeväikese õhukoti ehk alveooliga. Teie kopsud koosnevad miljonitest mikroskoopilistest viinamarjalaadsetest kotikestest. Igaüks neist on suletud õhukese rakukihiga, mida ümbritseb kapillaaridest (väikestest veresoontest) võrk. Siin leiabki aset ülitähtis gaaside vahetumine (vt allpool).

Teie kopse ja südant ümbritseb rinnakorv, mille panevad liikuma roietevahelised lihased. Need lihased tõmbavad roided laiemale, kui te sisse hingate, ja taas kokku, kui välja hingate. Teie rinnaõõne allservas on lame vahelihas (diafragma), mis eraldab rinnaõõne kõhuõõnest.

Kui vahelihas allapoole laieneb, tekitab see rinnaõõnes vaakumi. Õhk tormab sisse vaakumi täitma, sundides teid sisse hingama. Kui vahelihas lõdvestub, tõmbub see kokku ja liigub ülespoole, surudes õhu kopsudest välja – ja te hingate välja. Allapoole liikudes laieneb vahelihas kõhuõõnde, paisutades õigesti hingamise korral kõhu alaosa. Välja hingates tõmbub ka alakõht kokku. Sellist loomulikku hingamist võite näha, kui vaatlete magava imiku sisse ja välja liikuvat kõhtu.

Gaasivahetus Täiskasvanud inimene hingab rahulikus olekus keskmiselt 15–18 korda minutis. Iga sissehingamisega tõmbate te kopsudesse umbes pool liitrit õhku. Iga väljahingamisega eraldub sama palju õhku. Sissehingatav õhk koosneb umbes 79% lämmastikust, 20% hapnikust ja 0,04%

20

KUIDAS HINGAMINE TOIMUB

süsinikdioksiidist, lisaks teiste gaaside jälgi ja veeauru. Väljahingatavas õhus leiame sama palju lämmastikku, ent hapnikusisaldus langeb 16% ja süsinikdioksiidi hulk tõuseb 4%, seega on kõige tähelepanuväärsem erinevus sisse- ja väljahingamise vahel selles, et 4% hapnikku asendub 4% süsinikdioksiidiga.

Sissehingatav õhuhapnik liigub kapillaaridesse (väikesed veresooned) alveoolide ehk imeväikeste õhukotikeste õhukeste poorsete membraanide kaudu. Samal ajal liigub süsinikdioksiid verest õhukotikestesse, et saada välja hingatud. Pärast seda, kui veri on kopsudes hapnikuga rikastatud, liigub see südamesse ja pumbatakse sealt üle kogu keha laiali.

Hapnik ja toitained kantakse iga rakuni, veri võtab kaasa ainevahetuse gaasilised jääkained, süsinikdioksiid kaasa arvatud, ning kannab nad kopsudesse, kust nad välja hingatakse.

Bronhioolid Alveoolid suurendatult

Alveoolid

Kapillaar

Hapnik liigub alveoolist kapillaari

Alveool suurendatult

21

Süsinikdioksiid liigub kapillaarist alveooli

HINGAMISE UURIMINE

ENERGEETILINE HINGAMINE

Traditsiooniline India kujutis inimkehast, millel on näha mõningad peenenergia kanalid ehk nadid, samuti tähtsamad tšakrad (vt lk 24–25).

Mis käivitab teie füüsilist keha elustavaid olulisi protsesse, andes sellele liikumis- ja hingamisvõime? Mis valitseb teie meeli ja teie tajumise, mõtlemise ja tegutsemise malle? Muistsed jooga tekstid kinnitavad, et seda teeb praanaks nimetatav peenenergia. See ei ole füüsiline energia – praana on midagi hoopis enamat kui elektriimpulsid teie närvisüsteemis –, ometi voolab see läbi teie keha ja ilmutab end hingamise kaudu.

Hingamist muutes saate seda elutähtsat energiavoogu ka ise juhtida.

Sanskriti sõna prana tõlgitakse tavaliselt „elujõuks” või „eluenergiaks”, siiski ei kirjelda kumbki neist seda ammendavalt. Me ei saagi seda sõna ühessegi läänemaailma keelde tõlkida, sest veel hiljaaegu puudus meie kultuuris vajalik mõiste. Hiina sõna chi (nagu taichi) või jaapani sõna ki (nagu reiki) on täpsed tõlkevasted. Inimesed, kes praktiseerivad nõelravi, 22

ENERGEETILINE HINGAMINE

refleksoloogiat ja enamikku idamaiseid võitluskunste, mõistavad praana olemust ja töötavad sellega. Teie praana jaotub viide alarühma, igaüks neist haldab teie keha, meele ja hingamise teatud aspekte (vt lk 8–9). Selles raamatus on igale neist pühendatud toimimist selgitav eri peatükk.

Energia kiirtee Praana voolab läbi teie keha mööda nadideks nimetatavaid peenenergia kanaleid. Keha läbib risti-rästi umbes 72 000 nadit (vt kujutist kõrvalleheküljel) – ehk meeldiks teile kujutleda neid teedena energia kiirteede süsteemis.

Praana on teedel toimuv liiklus. Kui liikluses pole tõrkeid, siis töötab süsteem korralikult, ent kui nadi ummistub, väheneb praanavoog sellesse piirkonda või koguni katkeb. Toitvast eluenergiast ilma jäänud kehaosa võib nõrgeneda või haigestuda. Ainult katkematult voolava praana korral saab keha olla täiuslikult terve. Üks meetod selle saavutamiseks ongi hingamisharjutuste sooritamine.

Tähtsad nadid Teie 72 000 energiateest omavad käesolevas hingamise uurimuses erilist tähtsust kolm nadit. Ida nimeline kanal voolab lülisambast vasakul, pingala nimeline sellest paremal ja keskkanal sushumna umbes selja keskel.

Vasakpoolset ja parempoolset kanalit seostatakse meele omadustega (vt lk 54–57), ning kui hingeõhk liigub mööda ühte neist, arenevad vastavad omadused ka teis. Hingeõhku saavad piki paremat ja vasakut kanalit suunata mitmed hingamisharjutused. Ainus aeg, mil hingeõhk voolab ühtlaselt, on meditatsiooni ajal, kui see siseneb keskkanalisse ja teie aju mõlemad pooled on tasakaalus. Meditatsiooniseisundi saavutamiseks arendasid muistsed joogid välja pranayamaks nimetatavad hingamisharjutused. Hatha jooga (vt lk 156) raames on pranayama sooritamine üks tähtsamaid ülesandeid.

23

HINGAMISE UURIMINE

Tšakrad – energiakeskused Punktis, kus kaks või enam nadisid kokku saab, moodustub energiakeskus, mida nimetatakse tšakraks, see on sanskriti keeles „ratas”. Neid energiapööriseid võiks kujutleda mitmemõõtmeliste telefonikeskustena, kus lugematute kaablite kaudu toimub tohutu informatsioonihulga vastuvõtmine ja edastamine. Mida rohkem nadisid omavahel ristub, seda tõenäolisemalt võib energia kiirteel tekkida takistusi – just seepärast püüavad paljud hingamistehnikad nimelt energiakeskusi puhastada, nii et praana saaks taas vabalt voolata.

Sushumnas, teie keskses energiakanalis paikneb seitse põhitšakrat: pealael, otsmikul, kurgu, südame, päikesepõimiku, allkeha ja lülisamba tipu lähedal. Iga tšakra valitseb eri meelt, emotsiooni tüüpi ning meelte ja keha funktsiooni (vt kõrvalleheküljel). Kui energia läbi teie energiasüsteemi tšakrate üles liigub, muutub see üha puhtamaks.

SAHASRARA TŠAKRA AJNA TŠAKRA VISHUDDHA TŠAKRA ANAHATA TŠAKRA MANIPURA TŠAKRA SWADISTHANA TŠAKRA MULADHARA TŠAKRA

24

ENERGEETILINE HINGAMINE

SEITSE PÕHITŠAKRAT SAHASRARA TŠAKRA teie pealael võtab vastu inspiratsiooni, mille toel te julgete astuda üle enesele seatud piirangute. Hingamisharjutuste keskendamine sellele tšakrale aitab teil arendada ühendust jumalikuga ning tugevdab teie imestamisvõimet.

AJNA TŠAKRA teie otsaesisel asetseb väljaspool viit elementi ja teie meeli, see on intuitsiooni ja kujutlusvõime asupaik. Hingamisharjutuste keskendamine sellele tšakrale tugevdab mõistmist ja tarkust ning aitab teil leida oma elu eesmärki.

VISHUDDA TŠAKRA teie kurgus on seotud ruumielemendi ehk eetriga ning kuulmismeelega. See on teie energeetiline suhtlemiskese. Hingamisharjutuste keskendamine sellele tšakrale toob rahu ja parandab suhtlemisoskust.

ANAHATA TŠAKRA teie südame lähedal on seotud õhuelemendiga ning kompimismeele ja armastusega. Hingamisharjutuste keskendamine sellele tšakrale aitab teil arendada kaastundlikkust ja andestamisoskust.

MANIPURA TŠAKRA teie päikesepõimiku lähedal on seotud tuleelemendiga ja nägemismeelega. See on teie keha jõukeskus ja teie agni (seedetule) (vt lk 72) asupaik. Hingamisharjutuste keskendamine sellele tšakrale aitab teil oma tahtejõudu ohjeldada ja oma auahneid eesmärke saavutada.

SWADISTHANA TŠAKRA teie alakehas on seotud veeelemendiga ja maitsemeelega. See tšakra kehastab loomeenergiat ja on teie seksuaalsuse, plaanide ja ihade asupaik. Hingamisharjutuste keskendamine sellele tšakrale aitab teil eluvooluga kaasa minna ning kogeda kõike, mida elul on pakkuda.

MULADHARA TŠAKRA teie lülisamba otsal on seotud maaelemendiga ning teie haistmismeelega. See on kundaliniks nimetatava tohutu energiapotentsiaali asupaik, mis öeldavasti ootab uinuvas olekus viibides äratamist. Hingamisharjutuste keskendamine sellele tšakrale aitab teil saavutada ühendust maaga ja arendada meelekindlust.

25