100 silmapaistvat Eesti naist Koostaja: Martin Kivirand Toimetaja: Karin Kastehein Keeletoimetaja: Piret Põldver Korrektuur: Tuuli Elstrok Kujundus: Heiko Unt © Kirjastus Paradiis, 2017 ISBN 978-9949-9896-1-4 Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda
TÄNUSÕNAD
Tänan kõiki, kes raamatu valmimisel abiks olid:
Reet Aus Riina Eentalu Anne Erm Hele Everaus Riina Hein Mall Hiiemäe Kaia Kanepi Doris Kareva Marju Kõivupuu Julia Laffranque Anna Levandi Mai Levin Tiina Lokk-Tramberg Viivi Luik Marika Mikelsaar Heljo Mänd
Annely Peebo Anu Realo Erika Salumäe Kelly Sildaru Kriss Soonik-Käärmann Helena Tulve Anne Veski Kristina Viirpalu Ilon Wikland Tiit Karuks Piret Põldver Anette Parksepp Kaisa Lumiste Egle Hollman Heili Einasto Mart Laul
Sisukord Erna Abel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Betti Alver . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Elisabeth Aspe . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Reet Aus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Salme Bergmann . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Ivi Eenmaa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Riina Eentalu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Anna Ekston . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Ene Ergma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Anne Erm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Ita Ever . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Hele Everaus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Anna Haava . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Mall Hiiemäe . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Miina Härma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Ella Ilbak . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Natalie Johanson-Pärna . . . . . . . . . . . . . . Kaika Laine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Maie Kalda . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Elvy Kalep . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Kersti Kaljulaid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Marina Kaljurand . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Kaia Kanepi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Doris Kareva . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Carmen Kass . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
‹ 6 ›
10 12 14 16 18 20 22 24 26 28 30 32 34 36 38 40 42 44 46 48 50 52 54 56 58
10 0 S I L M A PA I S T VA T E E S T I N A I S T
Kauksi Ülle . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60 Kihnu Virve . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 62 Eve Kivi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 64 Lydia Koidula . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 66 Epp Maria Kokamägi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 68 Lilian Kosenkranius . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70 Maarja Kruusmaa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 72 Elle Kull . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 74 Nora Kutti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 76 Kerli Kõiv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78 Marju Kõivupuu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80 Kaie Kõrb . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82 Julia Laffranque . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84 Leida Laius . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 86 Käbi Laretei . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 88 Marju Lauristin . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 90 Kai Leete . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 92 Elfriede Lender . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94 Anna Levandi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96 Mai Levin . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 98 Tiia-Ester Loitme . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 100 Tiina Lokk-Tramberg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 102 Viivi Luik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 104 Karin Luts . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 106 Heli Lääts . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 108
‹ 7 ›
SISUKOR D
Salme Masso . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110 Ene Mihkelson . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 112 Marika Mikelsaar . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 114 Helmi Mäelo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 116 Heljo Mänd . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 118 Mari Möldre . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 120 Ellen Niit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 122 Rahel Olbrei . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 124 Kaija Parve-Helinurm . . . . . . . . . . . . . . . . . 126 Annely Peebo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 128 Ruth Peramets-Püss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 130 Aino Pervik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 132 Kristiina Poska . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 134 Helmi Puur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 136 Mari Raamot . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 138 Raja Teele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 140 Leida Rammo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 142 Tiiu Randviir . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 144 Anu Raud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 146 Anna Raudkats . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 148 Anu Realo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 150 Salme Reek . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 152 Liina Reiman . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 154 Marie Reisik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 156 Helgi Sallo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 158
‹ 8 ›
10 0 S I L M A PA I S T VA T E E S T I N A I S T
Erika Salumäe . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 160 Ene-Liis Semper . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 162 Kelly Sildaru . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 164 Kriss Soonik-Käärmann . . . . . . . . . . . . . . 166 Lilli Suburg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 168 Kristina Šmigun-Vähi . . . . . . . . . . . . . . . . . . 170 Anu Tali . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 172 Alice Talvik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 174 Aino Tamm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 176 Helmi Tohvelman . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 178 Helena Tulve . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 180 Luule Tull . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 182 Leelo Tungal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 184 Svetlana Tširkova-Lozovaja . . . . . . . . 186 Ülle Ulla . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 188 Marie Under . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 190 Anne Vabarna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 192 Marika Valk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 194 Anna Vares . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 196 Anne Veski . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 198 Kristina Viirpalu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 200 Erna Villmer . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 202 Margarita Voites . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 204 Ulvi Voog-Indrikson . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 206 Ilon Wikland . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 208
‹ 9 ›
A NNA R AUDK ATS
Mis tahes maal, mis tahes ajal hoiab tark rahvas oma vaimsed juured terved, rumal kisub kasvumullast välja.
‹ 14 8 ›
10 0 S I L M A PA I S T VA T E E S T I N A I S T
ANNA R AUDK ATS 23. veebruar 1886 – 12. aprill 1965
A nna R audkats oli üks eesti rahvatantsuterminoloogia rajajaid ja esimene rahvatantsukoguja. Esialgu hoopis keeleõpetajana töötanud Raudkats juhtus Pärnu Kooliseltsi pro gümnaasiumis täitma ajutiselt võimlemisõpetaja rolli. Ta paistis koolis silma erakordse aktiivsusega, pannes kokku tantse ja esinemiskavu koolipidudele, lauldes segakooris, kuuludes kõnekomisjoni ja mitmesse teise toimkonda. Kirg võimlemisõppe ja ürituste korraldamise vastu viis ta lõpuks Helsingi Ülikooli, kus temast sai 1915. aastal üks Eesti esimesi kõrgharidusega võimlemis õpetajaid. Tänu suurepärasele ettevalmistusele ja laiale silmaringile hakkas ta ka esimese eriteadlasena koguma ja avaldama tantsu- ja mängukirjeldusi. Ta tegi ringreise Setumaale, Kuusalu kihelkonda ja Saaremaale ning pani kogutud materjali põhjal kokku koguni kaheksa raamatut. Ta suutis käsitleda rahvatantsu praktiliselt ja detailselt, aga ka laiemas tähenduses. Raudkatsi seatud on näiteks tantsupidude kroonitants „Tuljak“, aga ka „Kaera-Jaan“ ja „Pulgatants“. Ta on olnud nelja üldtantsupeo aujuht. 1994. aastast antakse silmapaistva rahvatantsutegevuse eest välja Anna Raudkatsi auhinda. Sajandivahetusel valis rahvas ta 20. sajandi saja Eesti suurkuju hulka.
‹ 149 ›
M A R IE R EISIK
Et vabadus naise iseseisvamaks, mehisemaks, julgemaks teeb, see kohutab ainult neid, kes naises ikka veel nuttu ja mängukanni otsivad, ja sarnaste arv kahaneb õnneks õige ruttu niihästi meeste kui naiste seas.
‹ 156 ›
10 0 S I L M A PA I S T VA T E E S T I N A I S T
MARIE REISIK 25. jaanuar 1887 – 3. august 1941
M arie R eisik oli Eesti naisliikumise suurkuju. Reisik läks ajalukku eelkõige naiste õiguste eest seismisega. Ta oli juba 20aastaselt ühiskondlikult aktiivne ning osales Tartu Naisseltsi asutamises – see oli üks esimesi Eesti naisorganisatsioone, mida Reisik ise nimetas eesti iseteadva feminismi keskuseks ja kandejõuks. Reisiku julgetesse väljaütlemistesse ei suhtutud aga kuigi soosivalt ja ta tekitas oma käitumisega omajagu skandaale: 1917. aasta esimesel naiskongressil paistis ta silma tavatult radikaalsete seisukohtadega, nõudes naistele meestega võrdseid õigusi. Samuti suitsetas ta avalikult, mis tekitas konservatiivses Tartus skandaali ja sundis teda koos mitme toetajaga Tartu Naisseltsist lahkuma. See Reisikut siiski ei pidurdanud – ta asutas hoopis järgmise feministliku organisatsiooni, Tartu Naisü hingu. Reisikule oli oluline naiste harimine meedia kaudu, nii töötas ta ajakirjade Naiste Töö ja Elu ning Naiste Hääl toimetajana ja tegi kaastööd ajalehele Postimees. Ta oli üks Eesti Naisorganisatsioonide Liidu (hilisem Eesti Naisliit) asutajaid ja 1919. aastal valiti ta Asutava Kogu liikmeks. Samuti oli Marie Reisik IV ja V riigikogu liige.
‹ 157 ›
K ELLY SILDA RU
Kõike, mida teed, pead nautima. Ilma selleta pole asjal mõtet.
‹ 16 4 ›
10 0 S I L M A PA I S T VA T E E S T I N A I S T
KELLY SILDARU 17. veebruar 2002
K elly Sildaru on eesti edukaim ekstreemsportlane ja läbi aegade noorim talviste X-mängude võitja. Sildaru jõudis meediasse justkui üleöö: 2016. aasta jaanuaris, kui tüdruk polnud veel 14aastanegi, võitis ta X-mängudel freestyle-suusatamise pargisõidu. Nii sai temast kõigi aegade noorim talviste X-mängude võitja ja kuigi paljud eestlased polnud varem sellisest võistlusest kuulnudki, sai Sildarust päevapealt Eesti rahvus kangelane. 2017. aastal kordas ta oma saavutust, tõustes ajaloo noorimaks kahekordseks X-mängude kullavõitjaks. Vigursuusatamine tundub olevat Sildarude perekonna elustiil, tähtede poole pürgib ka Sildaru noorem vend Henry ja mõlemat treenib isa Tõnis. Trikitamine algas küll lõbusast perekondlikust ajaviitest, aga ajapikku hakkas Sildaru tegema kuus korda nädalas kolmetunnist ränka trenni. Neiu edu on seda märkimis väärsem, et kui paljudel suusakoondistel on võistlustel kaasas suured meeskonnad, siis Sildaru tiim koosnebki vaid tema isast. Olümpiamängudel ja MK osavõistlustel on vanuse alampiir 15 aastat, nõnda on Sildaru kindlasti stardijoonel ka 2018. aasta talimängudel Lõuna-Koreas Pyeongchangis. 2017. aasta algul nimetati Kelly Sildaru esimese eestlasena Laureuse auhinna nominendiks, mida rahvasuus kutsutakse spordimaailma Oscariks. Kuue nominendi seas olnud tüdruk seekord paraku auhinda ei saanud. Sama aasta märtsis võitis Sildaru Euroopa X-Mängude Big Airi hüpetes hõbemedali. Kuigi esikohta ei tulnud, tegi Kelly jälle ajalugu, sooritades esimese naisena 1200-kraadise hüppe grab’iga ning seejärel 1440-kraadise hüppe ilma grab’ita. Mõned nädalad hiljem tuli Sildaru renni- ja pargisõidus juunioride maailmameistriks.
‹ 16 5 ›
K R I S T I N A ŠM IG U N -VÄ H I
Raskusi on elus vaja selleks, et mõistaksime, mis on elu põhiväärtused ning kui tore elu tegelikult on. Selleks, et oskaksime märgata kõike head, mis meid iga päev ümbritseb ning millega liiga kergesti harjuma kipume.
‹ 17 0 ›
10 0 S I L M A PA I S T VA T E E S T I N A I S T
KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI 23. veebruar 1977
K ristina Šmigun-Vähi on endine suusataja ja kahekordne olümpiavõitja. Šmigunil on suusatamine lausa veres: ta on suusatajate Rutt ja Anatoli Šmiguni vanem tütar ning ka tema noorem õde Katrin oli tippsuusataja. Mõlemat tütart on treeninud isa. Sädet võis Kristinas näha juba 1994. aastal Lillehammeri talimängudel. Sai ta ju olümpiapäevil alles 17aastaseks, ent tegi vapralt kaasa neljal distantsil – oli selge, et selle neius on võitlejahinge. Tormihoiatuse andis ta aasta hiljem Thunder Bay MMil, kus tuli viie kilomeetri klassikadistantsil viiendale kohale. Esimese täiskasvanute tiitlivõistluste medali võitmiseni oli Šmigunil jäänud neli, maailmameistritiitlini kaheksa, olümpiavõiduni üksteist aastat. Olümpiadebüüdist oli möödunud kaksteist aastat, kui 2006. aastal tuli täis tabamus Torino talimängudel. Šmigun võitis Pragelato suusaradadel olümpiakulla nii tagaajamisvõistluses kui ka 10 km klassikadistantsil. Võit oli Eesti jaoks seda uhkem, et samal olümpial tõusis pjedestaali kõrgeimale astmele ka Andrus Veerpalu. Vancouveri talimängudel 2010. aastal saavutas Šmigun hõbemedali 10 km vabatehnikasõidu eest. Šmigun on võitnud tiitlivõistlustel üheksa medalit ning viiest taliolümpiast õnnestus tal pjedestaalile tõusta kahel. Silmapaistvate saavutuste eest on ta valitud kaheksal korral aasta parimaks naissportlaseks. 2010. aastal valiti Kristina Šmigun-Vähi aasta naiseks.
‹ 17 1 ›
LUULE TULL
Ma olin kangust täis. Riias vihma sadas, lendasin pikali maha. Valus oli kah ikka siit ja säält, kuid ma ei teinud väljagi. Sõitsin vihaga edasi ja lõpuks võitsin. Siis Kollomi Helgi ütles: oled sina aga kuradi mutt! Ise pikali maas, aga mööda panid!
‹ 182 ›
10 0 S I L M A PA I S T VA T E E S T I N A I S T
LUULE TULL 16. oktoober 1942
Luule Tull on Eesti motolegend. Tull ostis oma esimese tsikli K-175 ehk rahvakeeli jänese 1961. aastal. Aasta hiljem sattus ta tänu õnnelikule juhusele kohalikule vigursõiduvõistlusele ja võitis. Sestpeale hakkaski naine võidusõiduga tegelema ning mootorrattast sai tema lahutamatu kaaslane mitmekümneks aastaks. Läinud sajandi 60. ja 70. aastatel oli Eestis palju naisvõidusõitjaid, kuid Tull oli nende seas klass omaette. Aastail 1966–1991 võitis ta NSV Liidu meistrivõistlustel ringraja-, hipodroomi-, krossi- ja mitmepäevasõidus 31 medalit, neist 21 kulda, 7 hõbedat ja 3 pronksi. Eesti meistriks tuli ta 42 korda. Tull sai lausa spordilegendiks: mootorratta soetanud amatööride suurimaks tunnustuseks oli see, kui keegi ütles: „Paneb nagu Luule Tull“, ja võrriga sõites üritati ikka „Tulli teha“. „Olen niisuke poissleenu old eluaeg,“ on Tull öelnud. Kuigi talle üritati sokutada n-ö naiselikumaid ameteid, jäi motolegend ikka kindlaks oma töökohale rauatsehhis ning vabal ajal meeldis talle mootorratast putitada. Luule Tull valiti 1971. aastal Eesti parimaks naissportlaseks. Spordiajaloolased on nimetanud ta Eesti 20. sajandi parimaks naistehnikasportlaseks.
‹ 18 3 ›