Page 1


1 2

Loodus

8 Taimed 10 Puud 12 Õied 14 Viljad 16 Seened 18 Loomariik 20 Plankton 22 Putukad 24 Putuka kehaehitus 26 Kalad 28 Toitumine 30 Vähid ehk koorikloomad 32 Kahepaiksed 34 Elutsüklid 36 Rünne ja kaitse 38 Roomajad 40 Limused 42 Kojad 44 Linnud 46 Munad 48 Kulgemine 50 Kooselu 52 Imetajad 54 Uni 56 Koljud 58

Inimkeha Rakud Luustik Lihased Elundkonnad Hingamine Veri Nahk, karvad ja küüned Aju Meeled Sigimine Geneetika Seedimine Tervis

60 62 64 66 68 70 72 74 76 78 80 82 84 86


3 4 Teadus ja tehnika

88 Elemendid 90 Molekulid 92 Happed ja alused 94 Keemilised reaktsioonid 96 Aine olekud 98 Vesi 100 Materjalid 102 Raskusjõud 104 Dünaamika 106 Magnetism 108 Elekter 110 Elektromagnetiline spekter 112 Värvus 114 Mehhanismid 116 Tehnoloogia 118 Robotid 120 Transport 122 Teadlased 124

Kosmos

Universum Galaktikad Tähed Tähtkujud Päike Planeedid Kuud Komeedid Meteoriidid Teleskoobid Kosmoseuurimine Kosmosereisijad

126 128 130 132 134 136 138 140 142 144 146 148 150

Sisukord


5 6 Maa

Planeet Laamatektoonika Vulkaanid Maavärinad Mäestikud Ookeanid Kivimid ja mineraalid Vääriskivid Metallid Kivistised Dinosaurused Ilm Erosioon Jõed Koopad Kliimavöötmed ja loodusvööndid Maaviljelus Keskkond

152 154 156 158 160 162 164 166 168 170 172 174 176 178 180 182

184 186 188

Inimesed ja paigad Aafrika Aasia Põhja-Ameerika Lõuna-Ameerika Euroopa Australaasia Antarktika Lipud Kaardid Liidud Majandus Riik USA presidendid Usundid Pidustused Linnad Elu ääremaadel

190 192 194 196 198 200 202 204 206 208 210 212 214 216 218 220 222 224


7 8 Ajalugu

Esiajalugu Esimesed tsivilisatsioonid Klassikaline maailm Keskaegne elu Ameerika tsivilisatsioonid Meresõitjad Sõda Revolutsioonid Tööstusrevolutsioon Nakkushaigused Raha 20. sajand

226 228

230 232 234 236 238 240 242 244 246 248 250

Kunst ja kultuur Kunst Arhitektuur Sümbolid Keel Kirjandus Meedia Fotograafia Teater Filmid Tants Muusika Orkester Sport

Teatmeid

252 254 256 258 260 262 264 266 268 270 272 274 276 278

Loodus Inimkeha Teadus ja tehnika Kosmos Maa Inimesed ja paigad Ajalugu Kunst ja kultuur

280 282 284 286 288 290 292 294 296

Register

298


PUUD

Iile

LEHED

dr ee

Jaapani vah

es las At

Nagu kõik rohelised taimed, seovad puudki oma lehtedega päikesevalgust ja kasutavad selle energiat õhu ja vee suhkruks muutmisel. Iga puu lehed on tema toidukojad.

u Viirpu

Harilik tamm

Puud on kõigi elusolendite seas kõige pikemad, raskemad ja pikaealisemad. Kindral Shermanina tuntud California hiidsekvoia kaalub ligikaudu 6000 tonni – 30 korda enam kui suurim loom, sinivaal. Vanim elusolev igimänd, mis kasvab samuti Californias, on ligi 5000 aastat vana. Ent isegi need ürgvanad hiiglased võivad veel anda seemneid, millest kasvavad uued puud.

ks

io

er

kk

Araukaaria nahkjatel okastel on teravatipulised labad

OKKAD JA SOOMUSED

Robiinial on sulgjas liitleht

Õhukesed lehed toodavad toitu toimekalt, kuid kuuma päikese või öökülmade käes kahjustuvad nad hõlpsasti. Üsna paljudel väga soojades või külmades paikades kasvavatel puudel on paksemad ja sitkemad okkad või soomuslehed.

Hobukastanil on sõrmjas liitleht

nni ok Seedermä

k ad

LIITLEHED Enamikul puudel on mitmesuguse kujuga lihtlehed, kuid mõnedel on paljudest osistest koosnevad liitlehed. Need osad kinnituvad kas sulgjalt pika leheroo külge või sõrmjalt leherootsu tipule.

12

Tammelehed

Tamme seemned on tõrud

ad

õied


VILI Mõne puu õied muutuvad mahlasteks viljadeks, mis sisaldavad seemneid. Kui linnud noid vilju söövad, läbivad seemned nende seedekulgla veatult ja varisevad kaugel mujal. apuuõied Õun Jugapuu viljad (marikäbid)

ÕIED Kõigil puudel tekivad õied, kuid mõned ei tarvitse silma paista, kuna neil pole värvilisi kroonlehti. Teised puud aga, näiteks õunapuud, kannavad värvikaid õisi, et putukaid peibutada.

Õunad on suured, lihakad viljad

PUUDE AASTARÕNGAD

Avan ema ta m änni

k äb i

Magnooliatel on ühed suuremad õied

Igal aastal lisab puu oma tüvele uue puidukihi. Kui puu maha saetakse, on iga aasta juurdekasv näha selge rõngana. Aastarõngaste arv näitab tema vanust.

Männiseemned

SEEMNED JA PÄHKLID Mõnedel puudel on tillukesed seemned, kuid teised kasvatavad suuremaid vilju, mida nimetatakse pähkliteks. Loomad söövad neid, kuid ka peidavad ja unustavad, nii et neist kasvavad uued puud.

KÄBID Okaspuudel, nagu mändidel, on puitunud käbid, mis sisaldavad väikesi paberõhukesi seemneid. Kui käbisoomused päikese käes avanevad, langevad seemned välja ja hõljuvad eemale. ukasta Hob n

i „m unad”

Mägivahtra viljad

Avanenud män nik äb i

Muskaadipuu pähkli tuum on seeme

HEITLEHISED PUUD

Paljud puud lasevad oma lehed talveks langeda ja kasvatavad kevadel uued. Enne langemist kaotavad vanad lehed oma roheluse ja muutuvad kollaseks, pruuniks või koguni punaseks. e vaher Punan

13


PUTUKA KEHAEHITUS Paljud putukad alustavad elu munana, millest areneb vastne, kuid kõik nad muunduvad kõvakestalise lülistunud kehaga ja kuue jalaga valmikuks. Nende nahk on kitiiniks nimetatud aine varal kõvastunud, toimides välistoesena, mis on tugev kui plaat. See on sageli läikiv ja eredavärviline, kuid võib olla karvane või ketendav. Enamikul putukavalmikutel, sealhulgas herilastel, on samuti kitiinplaatidest tiivad, mida käitavad nende kehas olevad lihased. 1

TUNDLAD

Putuka pikad tundlad aitavad tal tunnetada oma teekonda, kuid enamasti kasutatakse neid haistmiseks. Tundlad on kaetud tundlike närvilõpmetega, mis püüavad keemilisi signaale. Mõnede öölaste tundlad suudavad määrata lõhnu enam kui ühe kilomeetri kauguselt.

Pikad lülilised tundlad on elutähtsad tajuelundid

3

SILMAD

Nagu paljudel teistelgi putukatel on vapsikuvalmikul kaks suurt liitsilma. Mõlemal on sadu pisikesi läätsi, mis näevad maailma värvipunktide mosaiigina. Vapsikul on otsmikul ka kolm väikest lihtsilma.

iga v lüh Kol mi õib t el o mes tte aju n ü t li tu da ks htsi nn va lä lm eta lg äts as da ust , m t ku , ku is jun id dit

Liitsilmad annavad vapsikule üsna hea kujutise ja on ka väga tundlikud liikumise suhtes

4

Peenikesed kompimistajuga harjased putuka kehal tajuvad vibratsioone ja õhu liikumist 2

3

1

Emase vapsiku tundlal on 12 lüli, kuid isase omal on neid 13 Selle vapsiku tundlad võimaldavad tal ära tunda toitu ja teisi koloonia liikmeid

PEA 2

PEA

Putuka pea mahutab tema aju ja pea küljes on enamik ta tundeelundeid. Pea kannab ka suiseid, mis on kohastunud looma toiduga. Sääsel on terav nõel vere imemiseks, aga vapsikul on tugevad lõuad teiste putukate mälumiseks.

26

RINDMIK 4

Lõugu – suiste osi kasutatakse taimede või saagi tükeldamiseks

RINDMIK

Putuka jalad ja tiivad kinnituvad tema keha eesosa – rindmiku külge. Selles paiknevad lennulihased, mis käitavad tiibu justkui sõudepaadi aerupaare. Seal on ka putuka magu, mis mahutab toiduvaru.


6

Rindmikku ja tagakeha ühendav sidevarreke võimaldab vapsikul keha väänutada

id va ad sta vaid jäig d u u d e d oo aind ava oon m s d p bu si ev iva Tii uke tug – ti õh lesid ared ki ika rib

on ad ad, u v i i v d t ge sik na lt tu vap r Õ lla da kü kan t et skus ra

TIIVAD

Putuka, näiteks selle vapsiku, tiivad on õhukesed läbipaistvad kitiiniplaadid. Liblikate ja öölaste tiivad on samalaadsed, ent värviliste soomustega kaetud. Enamikul putukatest on lendamiseks kaks paari tiibu, kuid kärbestel on vaid üks paar.

6

7

ASTEL

Enamik putukaid on ohutud, ent mõned võivad hammustada või nõelata. Vapsikul on tagaosas astel, millega ta võib „süstida” valutekitavat mürki. Seda kasutab ta enesekaitseks ja putuksaagi surmamiseks. Silmatorkavad mustad ja kollased triibud hoiatavad vaenlasi, et vapsik on mürgine

5

Vapsiku astel on muundunud munemiselund ehk muneti

7

8

TAGAKEHA 5

Igal jalal on tugevad küünised ja mõnel putukal, näiteks kärbsel, on ka kleepjad tallapadjandid

TAGAKEHA

Painduv tagakeha mahutab enamiku putuka siseelundeist, sealhulgas tema seedekulgla. Peened avad suubuvad torukeste võrku, mis varustavad õhuga elundeid ja lihaseid. Selle vapsiku eredad vöödid hoiatavad teisi loomi, et ta võib nõelata.

8

JALAD

Kõigil putukavalmikuil on kuus jalga. Kui nad kõnnivad, tõstavad nad kolm jalga üles, teisi kolme hoiavad nad aluspinnal nagu kolmjalga – tasakaalu hoidmisega neil probleeme pole. Iga jalg on rida jäiku üksteisega liigendunud torukesi, mida käitavad lihased on nende torukeste sees.

27


Kaljutuvi

LINNUD Ainsaid sulgedega kaetud loomi – linde leidub maailma kõigis paigus. Paljudel on suurepärane lennuvõime ja tugevad rinnalihased, lehvitamaks tiibu. Liikide mitmekesisus on hämmastav: hõljuvatest albatrossidest ja uhketest paabulindudest lennuvõimetute nandude ja tillukeste koolibriteni.

SEBRAAMADIIN Nagu paljud linnud, elavad Austraalia sebraamadiinid seltsinguliselt, kes ohutuse mõttes lendlevad ja toituvad üheskoos. Nende tüse nokk on kohastunud rohuseemnete sitkete kestade lahti nokkimiseks, et sealt toitvat tuuma kätte saada.

SAVANNIKOTKAS Kotkad on jõulised kütid. Nad otsivad oma saaki kõrgel õhus tiireldes, siis aga sööstavad alla seda oma küünistesse haarama. Savannikotkas näppab saaki ka teistelt röövlindudelt. Ülitugevad teravad küünised on kotka põhilised ründevahendid

Pingviinide tiivad on kohastunud ujumiseks, mitte lendamiseks

NANDU

kv

au

Kuningpingviinid

eh

Linnud veedavad tunde oma sulgi siludes hoidmaks neid heas korras

Need suured, kuni 1,5 m kõrged lennuvõimetud linnud elutsevad Lõuna-Ameerika pampades. Nandud toituvad nii taimedest, sealhulgas pähklitest, seemnetest, puuviljadest, kui ka putukatest ja väikestest loomadest, näiteks sisalikest.

b Pa a

uli

nd

Kodupardid

Vaukukk laiutab oma ülipikki sabasulgi, et nendega uhkeldada

46


Ro

Papagoid suudavad oma tugeva nokaga pähkleid purustada

hearatinga

Pehmed suled võimaldavad kakkudel lennata täiesti vaikselt

LUMEKAKK ALBATROSS

Enamik kakke kütib öösel, kuid lumekakk on tegus peaaegu kogu arktilise suve pideva päevavalguse ajal. Ta kasutab oma teravat Mõned kuulmist lume all toitu otsivate piiritajaliigid väikeste loomade, võivad mitu kuud ilma maandumata näiteks lemmingute peilimiseks.

Albatrossi pikad kitsad tiivad võimaldavad tal tundide kaupa ilma lihaseid pingutamata liuelda ookeanituultes. Ta toitub mereloomadest, keda napsab nokaga ookeanipinnalt. Pi i r i t a

ja

lennus püsida

Koolibrid raplevad värelevi tiivu, et imeda õienestet

RÄHN

Koolibri

Rähnid kasutavad oma tugevat nokka puudesse pesaõõnsuste uuristamiseks ja paljud raiuvad ka pehmet puitu, et putukaid leida. See roherähn püüab oma ülipika keele abil sipelgaid. Vi i r p a p a g o i

TUUKAN Tokotuukani tohutu nokk on palju kergem kui ta näib, sest selle õõnsus on täidetud kerge sarvainesega, mida toestavad risti-rästised tugikiud. Tuukan kasutab nokka nii mängul kui ka toitumisel.

Sinitihane Flamingo roosa värvus tuleneb linnu toidust

FLAMINGO

Vaukuke esitlus

Hiigelsuured soojades järvedes sumavate flamingode parved hangivad tillukesi loomi ja vetikaid. Oma eripärast nokka madalvees otse allapoole hoides kasutavad nad oma keelt pumpamaks vett läbi sõelalaadsete nokaservade, et toitu kätte saada. Pelikanid kasutavad toitu hankides oma alanoka pauna kalakahvana

PAABULIND Emane paabulind ehk vaukana näib igav ja värvitu, võrreldes silmipimestava isaslinnuga, kes laiali aetud sabasulgedega esitab võluvat kosimismängu.

Ujulestad ei lase sumavatel lindudel mudasse vajuda

Roosapelikan

47


3

Kevlarit kasutatakse kiivrite tugevdamiseks, et need oleksid kerged, kuid vastupidavad

MATERJALID Peaaegu iga asi meie ümber koosneb mingist materjalist. Igal materjalil on erinevad omadused, nagu tugevus või painduvus, mis teeb selle sobivaks erinevate tehiste valmistamiseks. Mõnda materjali, sealhulgas kivimit, hangitakse otse loodusest. Sünteetilisi materjale saadakse lähteainete keemilisel töötlemisel. Liidetakse kaks või rohkem lähteainet, et valmistada võimalikult hea toode.

KEVLAR

3

1

Betoon on peamine nüüdisehitistes kasutatav materjal

4

Kerge ja painduv sünteetiline materjal. Kevlarit kasutatakse kaitserõivaste, sealhulgas kuulikindlate vestide valmistamiseks. Kevlari molekulid on liitunud omavaheliste tugevate sidemetega pikkadeks ahelateks, mis teebki kevlari terasest viis korda kõvemaks.

2

1

SIID

Seda looduslikku kiudu saadakse siidiussikookonitest. Igast kookonist saab 3 km siidiniiti. Siidist võib kududa ülikauneid kangaid, mida hinnatakse nende koe ja ilu tõttu. 2

7

5

8

BETOON

Betooni valmistamiseks segatakse liiva, kruusa, tsementi ja vett. Värskelt on see vedel ja valatakse vormi. Tahenedes muutub tsement ülikõvaks ja vastupidavaks materjaliks.

6

Plastmassist toodetakse igasuguse kuju ja suurusega esemeid 4

Enamik metalle on sepistatavad ja painutades ei murdu

102

VILL

Seda looduslikku materjali saadakse lammaste karvkattest. Kiudude struktuuri tõttu saab villa vanutada. Et saada kergesti hooldatavaid kangaid, segatakse villa tehiskiududega.


5 SÜSINIKUPÕHISED MATERJALID

Need materjalid on tugevad ja kerged ning neile saab anda keerulist kuju. Neid toodetakse fossiilsete kütuste süsinikku sisaldavatest kõrvalsaadustest.

ELASTAAN

9

Sünteetkiudainetel on paremaid omadusi kui looduslikel materjalidel, näiteks puuvillal. Elastaan ehk lükra on veniv materjal, mis säilitab oma algse kuju. Elastaankiudu on spordiriietes. 12

10

12

KUMMI

10

Kummi on lateksist, peamiselt brasiilia nevea piimjast mahlast, valmistatud elastne materjal. Kummit saadakse ka sünteeskautšuki vulkaniseerimisel ning kasutatakse rehvide ja teiste veekindlate toodete valmistamiseks.

11

13

PUIT

Puit on oma kaaluga võrreldes tugev materjal ja ühtlasi hea ehitusmaterjal. Teda kasutatakse ka mööbli ja kunstiesemete valmistamiseks, sest ta on dekoratiivne. Puitmaterjal võib olla kõvem või pehmem, olenevalt puuliigist, millest ta on saadud.

14

PUUVILL

Puuvill on puuvillataime seemnekuparde pikkadest painduvatest kiududest saadud looduslik materjal. Sellest tehtud kangas on pehme ja mugav kanda, sest puuvillas ei teki staatilist elektrit nagu osades sünteetilistes materjalides.

Puidule saab kuju anda seda lõigates, nikerdades ja tahudes

Nailonköis peab kauem vastu kui looduslikest kiududest tehtu

Puuvillakiud kedratakse lõngaks ja kootakse siis kangaks

14

7

11

PLASTID

See tehismaterjalide rühm sisaldab kõrgmolekulaarseid ühendeid, stabilisaatoreid ja muid osiseid. Nad on tugevad, kerged, odavad ning neid saab vormida painduvateks plaatideks, kiledeks või kiududeks.

Käsitsi tahutud graniidist saab vastupidavaid kööginõusid 15

8 6

13

NAILON

1938. aastal tootmisse tulnud nailon oli esimene tehiskangas. Nailonkiud võivad olla ülipeened ja neid on odav toota. Alguses kasutati nailonit siidi asendajana sukkade ja langevarjude valmistamiseks. 9

KERAAMIKA

Keraamikatooteid valmistatakse mitmesuguste saviliikide kuumutamisel kõrge temperatuuri juures. Portselan, telliskivid, tsement ja klaas – kõik on keraamika. Need materjalid on kuumakindlad.

METALL

Kuumutades saab metallidele anda mistahes kuju. Neist valmistatakse nii kirjaklambreid kui ka lennukeid. Metallid on ka head soojusjuhid ja suudavad edasi kanda elektrienergiat.

KLAAS

Seda läbipaistvat keraamilist materjali saadakse liiva, lubjakivi ja soodat kõrgel temperatuuril kokku sulatades või vana klaasi taassulatamise teel. Sulaklaasi saab erinevalt vormida, näiteks aknaklaasiks, läätsedeks ja optiliste kiudude kimpudeks.

KIVI

Kivi on maapõuest kaevandatav looduslik materjal. Ta on kõva ja raske ning võib taluda suurt survet. Kivi võib lõigata teemantsaagide või ülikõrgerõhulise veejoa abil.

15

103


LILLA Nähtava spektri violetses servas on valgus väiksema lainepikkusega ja suurema sagedusega kui spektri punase serva valgus.

SÜMBOLISM Me kasutame värve sümbolitena mitmesuguste kultuuri- ja usuideede väljendamisel. Ent värvide tähendus võib olla erinev. Näiteks kannavad pruudid mõnes kultuuripiirkonnas punast, mujal aga riietuvad valgesse.

VÄRVID

Hiina uusaastal kingitakse raha punases pakendis, kuna punane on õnne värv

TÄIENDVÄRVUSED Kui spektri värvused asetatakse järjestikku värvikettale, nimetatakse vastamisi paiknevaid värvusi, näiteks oranži ja rohelist, täiendvärvusteks. Kui täiendvärvused pannakse kõrvuti, näivad nad eredamana.

Arvatakse, et punane toidupakend tekitab näljatunnet

Valgus on elektromagnetilise spektri nähtav osa. Me näeme valguse erinevaid lainepikkusi eri värvustena. Esemete pinnal neeldub mõni lainepikkus ja teised peegelduvad sealt. Valge ese paistab valgena, sest ta peegeldab kõiki lainepikkusi, mis temale satuvad. Must ese neelab igasuguse pikkusega laineid, ja paistab tumedana.

New Yorki kollased taksod torkavad kaugelt silma

REAALVÄRVID

114

Esemelt peegelduv valgus koosneb mitmest lainepikkustest. Kollasena paistev ese võib peegeldada 80% kollase lainepikkuse valgusest, kuid vähemal määral ka teiste värvuste lainepikkusi.


VÄRVIPIMEDUS Värvuste eristamise võime sõltub silma võrkkesta rakkudest, mis on tundlikud valguse eri lainepikkuste suhtes. Värvipimedal inimesel puuduvad või on tundetud mõnd spektriosa tajuvad rakud.

INTENSIIVSUS

Kollane ese neelab kõik valguspikkused paitsi kollase, mis peegeldub vaataja silma. Nähtavate värvide riba, mis moodustab valguse, tuntakse kui spektrit. Iga toon läheb sujuvalt üle järgmiseks. Tavaliselt me jaotame värvispektri seitsmeks: punane, oranž, kollane, roheline, helesinine, indigosinine ja lilla.

Päikesepaistelisel päeval näivad asjad värvikatena, sest meie silmad suudavad näha valguse lainepikkuste erinevusi. Pilves ilmaga jõuab silmadesse vähem valgust, me ei suuda lainepikkusi nii hõlpsasti eristada ja värvid paistavad tuhmidena.

VALGE VALGUSE LAHUTAMINE Kui valge valgus läheb läbi klaasprisma, murduvad erinevad lainepikkused erineval määral, nii et valge valgus lahutub spektri Rohelised taimed eri värvusteks. Kui valgus läbib sisaldavad rohelist vihmatilku, tekib vikerkaar. pigmenti, mida nimetatakse klorofülliks

115


METEORIIDID Tuhandeid tonne kivimainest siseneb igal aastal Maa atmosfääri. Enamik sellest pärineb asteroididest, kuid osa tuleb komeetidelt, Kuult ja isegi Marsilt. Maale suunduvaid kivimipalasid nimetatakse meteoroidideks. Enamik põleb ära, aga need, mis säilivad ja maanduvad, on meteoriidid. Neid on kolme põhitüüpi: kivimeteoriidid, raudmeteoriidid ja haruldaseimad segameteoriidid.

THIEL X

T ESQUEL

See segameteoriit korjati üles 1951. aastal Esquelis Argentinas. Oliviini kullavärvi kristallid on süüvinud raudnikkelmetalli sekka.

Thieli mägede segameteoriit leiti 40 aastat tagasi Antarktikas.

S METEOOR

Maa atmosfääris ära põlevad meteoorid jätavad ereda jälje. Need lühiealised valgusjutid on kuumenenud meteoorid ehk lendtähed. Iga päev saabub neid miljoni ringis.

W MURCHISON

Kõige tavalisemad on kivimeteoriidid. Üks neist, Murchison, langes 1969. aastal Austraaliasse. See on üks enim uuritud meteoriite ning sisaldas mineraale, vett ja keerukaid orgaanilisi ühendeid.

144

BARWELL X See Barwelli meteoriit on üks tükk kivisajust, mis langes 1965. aastal Inglismaale. Kui ta sööstis läbi Maa atmosfääri, ajas hõõrdumine välispinna kuumaks ja pani sulama. See tardus hiljem mustaks koorikuks.


W KURADIKANJON

See lihvitud raudmeteoriidi tükk on Barringeri kraatri (all) asteroidist saadud. Kokku kaaluvad leitud tükid 30 tonni, mis aga on algsest asteroidist ainult väike osa.

T LÖÖGIKRAATER

Meteoriidid võivad tekitada kraatreid, kui nad Maale mürtsatavad. Kerge lumekorraga kaetud Barringeri kraater Arizona kõrbes USA-s on tekkinud ligikaudu 50 000 aastat tagasi. Kraatri läbimõõt on 1,2 km.

S GIBEON

Raudmeteoriidid on kivimeteoriitide järel esinemissageduselt teisel kohal. Gibeon koosneb vähese niklilisandiga rauast. Ta on üks paljudest Namiibias leitud meteoriitidest.

S CALCALONGI

OJA

METEORIIT Enam kui 50 Maalt leitud meteoriiti on pärit Kuult, olles kokkupõrkel mõne asteroidiga eemale paisatud. Austraalias leitud Calcalongi oja meteoriit on kuupinnase tükk, mis muutus sellisest löögist kivikamakaks.

W TEKTIIDID S NAKHLA

See kivimeteoriit on üks enam kui 30 Maal leitud meteoriidist, ta pärineb Marsilt. Planeedist eemale paisatuna viibis ta miljoneid aastaid kosmoses, enne kui maandus 28. juunil 1911. aastal Egiptuses.

Tektiitidena tuntud väikesed klaasjad tükikesed võivad tekkida suure meteoriidi põrkumisel vastu Maad. Löök pihustab ja sulatab Maa kivimeid, paisates neid ülespoole. Need jahtuvad ja tarduvad, langedes klaasjate tükkidena tagasi maa peale.

145


Galeniit (pliiläik) W

METALLID

Eht

ehõ

b

flö

öt Plaa

tin as õr mu

s

Plaa

ti

na

Vulkaanilistes kivimites leidub hõbedat, üht hinnalisemat metalli, ehedal looduslikul kujul. Ta on poleeritult läikiv, kuid tuhmub peagi. Et hõbe on üsna pehme, segatakse ja sulatatakse teda sageli teiste metallidega kokku tugevamaks ehtehõbedaks (tavaliselt 92,5% hõbedat ja 7,5% vaske).

st eda

k)

HÕBE S

Nikkel roostevabas terases teeb selle puusaliigese proteesi korrosioonikindlaks

aa

Looduslik hõbe

Metallid on tihedalt pakitud aatomistruktuuriga mineraalid, mistõttu nad on suurepärased elektri- ja soojusjuhid. Enamik on ka tugevad sepistatavad materjalid, millest on lihtne valmistada igasuguseid esemeid. Puhtad metallid on elemendid, mille keemilises struktuuris on ainult üht tüüpi aatomid. Looduses leidub metalle sageli kivimites keemiliste ühenditena. Maake tuleb kaevandada ja puhta metalli saamiseks töödelda.

m

st plii ö ö k riv kus Tu u i s a r a s l

PLII

Plii on väga tihe ja raske, tumedat värvi ja pehme madala sulamistemperatuuriga metall, mida on kerge vormida. Pliid kasutatakse laialdaselt pliiakudes, aga on kasutatud ka lisaraskusteks ja katusekatteks. Peamine pliimaak on galeniit – plii ja väävli ühend, mis moodustab suuri kristalle.

G

i arn

er

ii

n t(

ik

li

W PLAATINA

Kauni ja väga raske metallina kasutatakse plaatinat sageli ehete valmistamiseks, sest ta ei tuhmu eales nagu kuldki. Plaatina on tihedam kui kuld ja haruldasem, ning seetõttu palju hinnalisem. Mõnikord leitakse teda ehedalt, metallikamakatena. T VASK T KULD

Kuld on kergesti töödeldav ja alati läikiv metall, mida loodusest leitakse ehedal kujul. Kullast on tuhandeid aastaid valmistatud hinnalisi esemeid. Kulda on kasutatud ka elektrikontaktide valmistamisel, ta ei tuhmu ega muutu kehvemaks.

Ku

Vask on pehme metall. Kui vaske sulatatakse kokku tsingiga, saadakse messing ehk valgevask, kui tinaga, saadakse pronks. Mõlemad sulamid on vasest palju kõvemad. Et vask on hea voolujuht, kasutatakse teda elektrijuhtmetes. Peamine vasemaak on kalkopüriit – vase-, raua- ja väävliühend.

lla st au dio

Kalkopüriit (vasemaak)

üh en du se d

170

Vasktorud ja -juhtmed

Kulla

k amak as


Sü va m er esu ke ld i

Al

um

iin

iu

m

-p

ak

ke

k il

e

ALUMIINIUM X Ohtralt esinevat ja korrosioonikindlat kergekaalulist alumiiniumi kasutatakse laialdaselt fooliumi ja konservitooside valmistamiseks ning lennukitööstuses. Tema maak – boksiit on kivim, mis sisaldab mitmeid alumiiniumiühendeid. Hematiit

Ruti

il (tita

m ani

õbet Elavh te

ELAVHÕBE T te

st

Niklit ennast kasutatakse harva, ent teda sulatatakse sageli rauaga kokku, et saada roostevaba terast. Roostevaba terast kasutatakse mitmesuguste tarbeesemete valmistamisel, alates nugadest ja kahvlitest kuni liigeseproteesideni. Niklit sulatatakse müntide tegemiseks kokku ka hõbedaga.

Kassiteriit atud (tinamaak) plek ist to os

al

iig

es

ep

ro

te

es

Kin

ave

r (elavhõb

a edam

ak)

id

us

S RAUD

Metallidest kasutatakse enim rauda. Raud on tugev ja hõlpsalt töödeldav (eriti raua, süsiniku jmt elemendisulam teras). Rauda esineb ohtralt rauamaakides. Peamine rauamaak on hematiit – kolmevalentse raua oksiid; ka rooste on sellesama koostisega.

ld

pu

po

se

a-

ra

Ainus toatemperatuuril vedel metall on kõigile tuttav meditsiiniliste kraadiklaaside kaudu. Tema maak kinaver on värviline elavhõbeda ja väävli ühend, mida leidub vulkaanide ümbruses.

dj

st

tri

ba

mu

va

W NIKKEL

Ti n a t

eeter

as

os

ermom

r Te

Ro

Boksiit (alumiiniumimaak)

(rauamaak)

aa

Kerget, ent väga tugevat titaani sulatatakse sageli teiste metallidega kokku, et saada kergsulameid lennukite, laevade, kosmoselaevade ja arstiriistade valmistamiseks. Üks tema peamisi maake on rutiil – titaani ja hapniku ühend.

k)

TITAAN X

Sfaleriit (tsingimaak)

TSINK X

Tsink on valge metall, mida sulatatakse kokku vasega, et saada messingit. Tema põhikasutuseks on siiski terase katmine või galvaniseerimine, et muuta see roostekindlaks. TINA S Peamine tsingimaak Teame väga hästi, et tina on kasutatud on sfaleriit – läikiv konservikarpides, mis on tehtud mineraal, mis on ju tinatatud terasplekist. Tina ülihea tsingi ja väävli Galvaniseeritud elektrijuhtivuse tõttu kasutatakse teda rohkesti raualisandiga kett elektroonikatööstuses. Teda sulatatakse kokku ühend. pliiga, et saada joodiseid.

171


MUUSIKA Muusika on helikunst, mida esitavad lauljad hääle ja muusikud pillide abil ning mis hõlmab uskumatult palju stiile. Muusikat võib esitada otse või televisiooni, raadio ja interneti vahendusel. Muusikat on kirjutatud ja esitatud alati, kuid alles 20. sajandil, mil loodi ja võeti kasutusele uued helisalvestamise ja -edastamise vahendid, said muusikud üleilmseteks staarideks.

1

Tantsupõranda kohal rippuv diskokera oli diskoteekide kujunduse lahutamatu osa

2

1

DISKO

1970. aastatel täitsid popmuusika ja diskotants, mida koos nimetatakse diskoks (prantsuskeelsest sõnast discotheque – „ööklubi”), tantsupõrandad üle kogu maailma. Diskomuusika kerkis edetabelite tippu, ilmus suuri staare, ent 1980. aastatel disko populaarsus vähenes. 2

KLASSIKALINE MUUSIKA

Klassikaline muusika on mitmesugust laadi, kontsertsaalides esitamiseks kirjutatud muusika üldnimetus. Seda võib komponeerida kas suure sümfooniaorkestri või väikese mängurühma pillide jaoks ning kirjutada koori või ooperietenduse tarbeks. Bachi ja Beethoveni taoliste heliloojate muusika on siiani, sajandeid peale komponeerimist ikka populaarne. 3

MUUSIKA JA VIDEO

1970. aastate lõpust alates on bändid teinud lühikesi videosalvestisi oma laulude populariseerimiseks. Muusikavideote lülitumine telesaadetesse ja internetti tekitas tohutu selle valdkonna buumi. Toona muusikavideotes vaid animategelastena tuntud virtuaalbänd Gorillaz muutis 2005. aastal oma imidžit ja temast sai „elavat” muusikat esitav tavabänd. 4

TANTS

Elektrooniliste muusikariistade, eelkõige süntesaatorite populaarsus ja arvutimuusika loomise võimalus on lasknud muusikakirjutajate noortel põlvkondadel täita tantsupõrandad. DJ-d ehk diskorid on saanud staarideks, nad miksivad elavat muusikat plaadimuusikaga.

Klassikalise muusika esitajad jälgivad heliteose esitamisel noodikirja

Džässmuusikas on saanud oluliseks pilliks alles 19. sajandil leiutatud saksofon

DJ-d kasutavad CD-d on saanud muusika salvestamisel ja kuulamisel tavalisteks; grammofone ja vinüülplaate, et „miksida” muusikat neid oli 2008. aastaks üle maailma müüdud rohkem kui 200 miljardit

6

4

3

274

5

Räppmuusika kujunes välja, kui diskorid hakkasid kasutama mikrofoni, et muusika sekka lauldes rääkida ehk räppida


5

DŽÄSSMUUSIKA

Džässmuusika sündis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides, kui Euroopa rahvamuusika elemendid segunesid Aafrikast pärit orjade poolt lõunaosariikidesse toodud rütmimuusikaga. 6

Ringreisid annavad tänapäeva üleilmsetele popstaaridele, näiteks Justin Timberlake’ile suurt sissetulekut

7

ROKKMUUSIKA

1940. ja 1950. aastatel tekkis USA-s esimene rokkmuusika žanr – rock’n’roll. Seda muusikat mängiti elektrikitarridel, basskitarridel ja trummidel. Tekitati põnevaid helisid, meeldivaid toone ja ägedaid rütme. Rokkmuusika oli järgnevatel kümnenditel ja on ka 21. sajandil oma paljude stiilidega ülipopulaarne. 7

POPMUUSIKA

Popmuusika ühendab rokkmuusika ja lööklaulude stiili ja kõla, mida hindab peamiselt noor kuulajaskond. Poplaulud on tavaliselt lihtsa meloodiaga, luuleridade rohkete kordustega, nii et laulu on kerge meelde jätta. Tänapäeva suured popstaarid on oma lauluhittidega saanud üleilmse kuulajaskonna. 8

R&B- EHK R’N’B’

R&B on välja kujunenud 1940. aastatel USA-s džässist, bluusist ja gosplist ning oli alguses suunatud peamiselt afroameeriklastest kuulajaskonnale. Tänapäeval on see muusikažanr tihedalt seotud disko- ja tantsumuusikaga, kuid on mahedama kõlaga. 9

REGGAE

Reggae on 1960. aastatel Jamaical tekkinud muusikastiil. Tempo on aeglane ja rahulik. Rütmi hoiab basskitarr, mis on tähtsaim pill. Reggae on seotud rastafari usulise äratusliikumisega. 8

Rokkansambel The Killers’i kahte esimest albumit on müüdud 10 miljonit

10

Beyoncé on pälvinud koha maailma tipppopstaaride seas

KANTRIMUUSIKA

Kantrimuusika on USA lõunaosariikide maatööliste pärimusmuusika. Tänapäeval on kantrimuusika üks armastatumaid muusikažanre. Kantrimuusika staaridel on tohutud müügirekordid ja hämmastavalt edukad ringreisid. Kaasaskantava muusikapleieri ja doki kooskasutamine laseb muusikapalasid kuulata kõlarite kaudu

Kaasaskantavad muusikapleierid salvestavad muusikapalad oma kõvaketastele

10

9

Jamaicalt pärit muusikalegend Bob Marley on kõigi aegade kuulsaim reggae-staar Elektrikitarr on paljude muusikaliikide, eriti rokkmuusika põhipill

Paljud kantrimuusikud riietuvad kauboistiilis

275


1 Hurling on kiiretempoline gaeli päritolu 7 Gaeli jalgpall pärineb vanast iiri jalgpallist, väljakumäng 15-liikmeliste meeskondade mida nimetati caid. Kaks 15-liikmelist vahel, milles kirvekujulisi puitkeppe kasutameeskonda püüavad lüüa või visata palli des aetakse väikest palli vastase väravase. H-kujulisse väravasse.

SPORT

Paljud spordialad on tekkinud ammustel 2 Ameerika jalgpallis arvestatakse 8 Austraalia jalgpall kujutab endast ragbi, aegadel, kui jooksmine ja viskamispunkte nii ovaalse palli vastase alasse Ameerika jalgpalli ja pisut ka Euroopa jalgpalli oskus olid argielu ja ellujäämisega kandmise kui ka löömise eest. segu. Ovaalset palli lüüakse edasi jalaga või lahutamatult seotud. Sport on visatakse käega. Punktide kogumiseks peab palli 3 Polo on pallimäng, milles kaks 11-liikmänguline kehaline kindlate lööma väljaku otstes oleva nelja posti vahele. melist ratsavõistkonda püüavad pikkade reeglitega tegevus, mis 9 Pallidega žongleerimisel hoitakse vasaratega palli vastase väravasse lüüa. 14 Pesapalli mängitakse nõuab ja arendab kehaõhus korraga mitut palli. Kogenud žonglöörid nagu softpalli, kuid lisi võimeid. Paljude 4 Jalgpall on maailma populaarseim võivad pallid soovi koral asendada nugade või kasutatakse väiksemat sportmängude pallimäng. Seal võistleb kaks 11 tõrvikutega. ja kõvemat palli. mängijaga meeskonda, kes püüab keskmeks on 10 Lacrosse ehk kahvpall on arenenud Põhja90 minutit kestva mänguaja jooksul 15 pall. Kriketit mängides püütakse lüüa palli vastaspoole väravasse.

Ameerika indiaanlaste mängust. Kautšukpalli palliga tabada kaheosalist väravat. lüüakse võrguga keppide abil. Mängijad peavad 5 Saalihokis püüavad kaks meeskonda 16 punkti saamiseks selle heitma vastaspoole Golf Väike plastpall lüüakse 9 või 18 auguga hokikeppidega ajada palli vastase väravasse. väravasse. muruväljakul golfikepiga pikema või lühema maa taha, et seda saata golfiraja 6 Kuulitõukes püütakse 7,26 kg raskust 11 Softpallis kasutavad kahe 9-liimelise igasse auku või metallkuuli tõugata nii kaugele, kui meeskonna mängijad palli võimalikult kaugele nende lähedusse. suudetakse. löömiseks kurikat. 1

Ragbis püüab 15-liikmeline meeskond ovaalset palli vastasmeeskonna väljakupoole otsajoone taha maha panna või lüüa jalaga üle H-kujulise värava põikpuu. 12

13

12

Topispalliga tehakse mitmesuguseid harjutusi ja liigutatakse rasket palli oma kehal, et lihasjõudu suurendada. 9

10

21

2 8

3

11

Ragbipall on ovaalse kujuga, et joostes oleks seda kergem vastu rindkeret hoida

Tänapäeva jalgpalli kest on kokku õmmeldud 32 lapist

20

13 4

19

Topispall võib kaaluda 1,5 kuni 7,25 kg

7

18

6

5

15

14

278

16

17


17 Petank on Prantsusmaal mitmel moel 20 Rounders on pesapallile sarnanev 23 Võrkpalli mängib kaks 6-liikmelist harrastatava boule’i populaarseim kuulimäng. Kaks meeskonda on vaheldumisi võistkonda. Palli püütakse üle võrgu veeretamismäng. Raskeid kuule visatakse lööjad ja pallipüüdjad. Raund läheb kirja, vastase väljakule maha lüüa. väiksema märkekuuli pihta. kui mängija lööb palli nii kaugele, 24 Kroketile panid aluse 14. sajandil et jõuab joosta ümber nelja posti, 18 Murukeeglis püütakse prantsuse talumehed, nad kasutasid enne kui pallipüüdja toob palli tagasi. hästihooldatud murul palle veeretada puitvasaraid, et lüüa puupalle läbi vitstega 21 Korvpallis asendasid teivastele väikesele sihtpallile (jack’ile) lähemale kui tugevdatud heinavõrude. seda suudavad teha vastasmängijad. pandud puuviljakorvid korvirõngast. 25 Tennist mängivad muru- või savikattega Kui meeskond punkti sai, ronis vahe19 Snuuker on piljardist arenenud 28 Rannavollet ehk väljakul kaks (üksikmängus) või neli mängijat kohtunik redeliga palli järele. mäng, kus kaks mängijat või võist(paarismängus), lüües viltkattega palli reketi rannavõrkpalli hakati 22 Netballi, korvpallil põhinevat konda püüab lüüa valget kiipalli abil üle võrgu. 1920. aastatel mängima värviliste sihtpallide pihta, võistkonnamängu mängitakse California liivarandadel, 26 Piljard on ajaviite- ja sportmäng, et neid aukudesse saata. õueväljakutel ja see on populaarseim nüüd harrastatakse seda milles kaks mängijat löövad kiide abil Austraalia naiste hulgas. spordiala tehis-liivaväljakutel. kas punaseid või kollaseid palle mängulaua 29 Lauatennis tekkis viktoriaanlikul rippvõrkudega aukudesse. Netballis kasutatav Inglismaal, kui külalised muutsid oma pall on väiksem kui 27 Squashi mängides löövad 2 mängijat söögilaua pisikeseks tenniseplatsiks. Pallidena korvpallimängus seintega piiratud väljakul kordamööda kasutati šampanjakorke. Nüüd võistleb kaks, umbpalli reketiga vastu seina nii, paarismängus neli mängijat. et vastane ei suudaks 30 Veepalli mängides ujutakse, püüdes palli visata põrandalt põrkunud palli uuesti vastu seina lüüa. vastaspoole väravasse.

31

Bowlingu’t mängides veeretatakse rasket palli piki rada, et lüüa pikali 10 kurikat. 32 Nipsumängus püüavad mängijad veeretada klaasist või muust materjalist kuulikesi ringi sisse või teise kuulikese vastu.

22

Seest õõnsat lauatennisepalli lüüakse labidaks kutsutava mänguvahendiga

Veepalli pallil on eriline kare välispind

30

29

Bowling’u pallil on kolm sõrmeauku, et seda saaks kindlamalt haarata

23

28

Rannavolle pall on pehmem ja suurem kui võrkpalli oma 31

24

27

25

26

32

279


Inimkeha Teie kehalt pudeneb minutis kümneid tuhandeid nahahelbeid. Elu jooksul kaotab keha 20 kg nahahelbeid.

Maks täidab üle 500 ülesande: ta kõrvaldab surnud vererakke, valmistab proteiine ja ladustab suhkrut. Teie kehas on

100 triljonit rakku.

Te kaotate iga päev Iga 20 sekundiga sureb neist terve miljard. 100 000 ajurakku. Inimese suurim rakk Teie aju on ligikaudu 2 protsenti teie keha kogukaalust, ent kasutab 20 protsenti teie verevarust.

on naise munarakk. Väikseim on mehe sperm.

Täiskasvanu aju on kolm korda raskem kui vastsündinu oma. Alates 20. eluaastast kaotab inimese aju 1 g aastas, sest ajurakud surevad ja ei asendu.

Liblikatõugul on rohkem lihaseid kui inimkehal. Te kulutate iga päev pool tundi silmade pilgutamisele. Vasak kops on väiksem kui parempoolne, et südamel oleks ruumi. Teie maol kulub kuus tundi, et toitu seedida. Seejärel kulub toidul umbes kuus tundi peensoole läbimiseks.

Igalühel on ainulaadne keelemuster.

Silmad jäävad sama suureks kui 8. eluaastal, ent nina ja kõrvad ei lakka kasvamast.

Ninasõõrme karvad talitlevad püünisvõrguna ja eemaldavad

Puhates hingate üks kord iga nelja sekundi jooksul. Tegevuse ajal tõuseb hingamissagedus ühe korrani sekundis.

õhust ebameeldivad osakesed.

Meie suus tekib iga päev 1 liiter sülge.

Teie nahas hääbub minutis 40 000 rakku. Inimnaha surnud rakud moodustavad ligikaudu 70 protsenti majapidamistolmust.

Tillukesed bakterid moodustavad 3 protsenti teie keha kaalust.

Naiste süda on väiksem kui meeste oma, ent see lööb 75 korda minutis, võrreldes meeste 70-ga.

Umbes kolmandik täiskasvanutest norskab. Sirgekstõmmatud peensool oleks umbes 6 m pikk.

Toit püsib teie maos kuni kuus tundi, enne kui seedub. Kõige väiksem lihas inimkehas on jaluselihas. Ta paikneb sisekõrvas ja on vähem kui 2 mm pikkune.

Veri ringleb iga päev 19 000 km pikkuse teekonna. See on pool ümbermaailmareisi.

Inimkehas on rohkem kui

Pärast eluaastat võivad teil kaduda pooled maitsepungad.

600 lihast. Lihased moodustavad 40 protsenti keha kogukaalust.

284

60.

Magu

toodab pidevalt uusi limaskesta kihte, mis kaitsevad magu iseenese äraseedimise eest.

Teie kehas on umbes 1000 triljonit bakterit – kümme korda rohkem kui keharakke.

Keskmiselt sööb inimene elu jooksul 30 tonni toitu – see on

80 hobuse kaal.

Kõige valjem eales mõõdetud norskamine oli üle 80 detsibelli – sama vali kui töötav piikvasar. Inimese peas kasvab keskmiselt 100 000 juuksekarva, kuid punapeadel on neid vaid 90 000.


Täiskasvanud mees peab toiduga saama ligikaudu 10 000 kilodžauli (2500 kilokalorit) päevas.

Arktika uurijad vajavad umbes kolm korda rohkem, et külmaga toime tulla. Sõrmeküüs võiks kasvada 28 m pikkuseks, kui seda üldse mitte lõigata. Kõige kiiremini kasvab keskmise sõrme küüs, kõige aeglasemalt pöidla oma.

Suurima pindalaga on inimesel nahk. Selle pealispind on ligikaudu 2 ruutmeetrit ja kaal umbes 10 kg.

Inimolendi kehal on niisamapalju karvu kui šimpansilgi.

Imikute põlvekeder pole luustunud; see toimub teise ja kuuenda eluaasta vahel.

5m

pikk ja kuulus norralasele

Hans Langsethile. Beebid hakkavad und nägema juba enne sündimist.

Inimene pilgutab silmi keskmiselt 23 korda minutis ja 12 miljonit korda aastas.

Keha eritab päevas 2 liitrit gaasi kas röhitsemise teel või peeretades.

73 protsenti imikute kehast on vesi. See kahaneb meestel 60 protsendini ja naistel 55 protsendini.

Üks 2000 beebi seast sünnib

hammas suus.

Kõige tavalisem sünnitamise aeg on hommikul kella 3 ja 4 vahel. Labajalgadel on kokku 250 000 higinääret. Need võivad toota veerand liitrit higi päevas.

Magades kaotate igas tunnis kuni 42 g oma kaalust. Tavalist nohu põhjustab üks viiruseliik 250-st.

Gripi pandeemia tõttu suri I maailmasõja lõpul rohkem inimesi kui neid sõjas tapeti.

Köhimine paiskab õhu välja kiirusega 100 km/h.

19. sajandi Briti kirurg Robert Liston suutis jala maha lõigata 28 sekundiga.

Üksainus aevastus võib sisaldada kuni 100 000 viirust.

Eeldatav eluiga Andorras on 83,5 aastat – see on maailma kõrgeim.

Vanim dokumenteeritud isik oli prantslanna Jeanne Calment. Ta suri 1997. aastal 122 aasta ja 164 päeva vanuselt. VAATA JA UURI INIMKEHA LK 60–87

Keskmise elueaga inimene võiks kõndida kuni viis korda ümber ekvaatori.

Esimene edukas südamesiirdamine toimus 1967. aastal. Praegu tehakse ainuüksi USA-s kuus südamesiirdamist päevas.

Suurima arteri aordi

Te ei saa aevastada, silmad lahti.

Pikim eales mõõdetud habe oli üle

Püstiseismine põletab 600 kilodžauli (143 kilokalorit) energiat tunnis.

läbimõõt on umbes

3,5 cm. See on niisama jäme nagu aiavoolik. Murdeeas kasvavad poisid 9 cm aastas.

Lapsed kasvavad kiiremini kevadel.

Elu jooksul väljutab inimene

45 000 liitrit uriini. Sellest piisaks ujumis-

basseini täitmiseks. Oma eluajal peate jooma umbkaudu 70 000 liitrit vett.

285


Püha linn – Vatikan pole tegelikult linn. See on riik, ehkki ta on vaid 50 jalgpalliväljaku suurune ja ta ametlikke elanikke on kõigest 821. Nigeeria on Aafrikas oma 100 miljoni inimesega kõige tihedamalt asustatud riik, kuid pindalalt on suurim Sudaan (kogupindala) 2 505 800 ruutkilomeetrit.

Enne inimeste jõudmist Uus-Meremaale, umbes 1000 aastat tagasi, Ugandal on maailma noorim rahvastik. Enam kui ei olnud seal ühtki poolte tema elanike vanus on 14 aastat või alla selle. . imetajat peale nahkhiirte. Kuid maad mööda Singapur on nii linn kui ka riik. Ta on ainus ÜRO kõndisid lennuRwanda liige, kelle elanikud on võimetud traditsioonilised ainult linnaelanikud. linnud, sealümarmajade Hiinal ja Indial on hulgas kiivid. kummalgi rohkem kui tellised on tehtud 1 miljard elanikku. Rahvaarvult järgmisel riigil – USA-l on pisut üle 300 miljoni.

veisesõnnikut kasutades.

Istanbul Türgis on ainus linn maailmas, mis paikneb kahes maailmajaos – Euroopas ja Aasias. Damaskus Süürias on maailma vanim linn. Inimesed on seal elanud üle 10 000 aasta.

Trooja linn arvati olevat müüt, kuid 1870. aastatel leiti Türgis selle varemed.

Maailma kõrgeim ehitis on Burj Dubayy torn Dubais, mis saavutas jaanuaris 2009 lõppkõrguse 818 m.

Maailmas on 194 riiki. Egiptuse Suure püramiidi kividest piisaks, et ehitada 1 m kõrgune müür ümber Prantsusmaa.

Maailma jalgpallikarikavõistlus on alati võitnud kas Euroopa või LõunaAmeerika riik.

Arvatakse, et 2004. aasta Ateena olümpiamänge jälgis TV kaudu 3,9 miljardit inimest.

40 miljoni registreeritud mängijaga (enamjaolt Hiinas) lauatennis on maailma kõige populaarsem võistlussport. 292

Nepali lipp on ainus riigilipp, mis pole ristkülikukujuline. Tal nagu oleks üks kolmnurk teise küljes.

Mongoolia on kõige hõredamalt asustatud riik maailmas. Seal on vaid 1,7 inimest km2 kohta.

USA kaubandusketis olev WalMart on oma 1,9 miljoni töötajaga maailma suurim kompanii.

Prantsusmaa on maailma kõige populaarsem puhkusereiside sihtkoht. Seda külastab aastas üle 75 miljoni turisti.

Inimesed ja paigad

1800. ja 2000. aasta vahel kasvas maailma rahvastik 1 miljardilt 6 miljardile. 27. aastal pKr sai Rooma esimeseks linnaks, kus oli 1 miljon elanikku. Esmakordselt 2008. aastal elas rohkem kui pool maailma inimestest linnades.

50

USA-s on osariiki. Viimane ühineja oli Hawaii – 20. augustil 1959. Tōkyō on maailma suurim linn. Kui võtta arvesse kõiki tema eeslinnu, on rahvaarv 35 miljonit. Inglise keel on

58 riigi ametlik keel.

Eskimo rahvast on ligikaudu 110 tuhat, nad on peaaegu võrdselt jaotunud Alaska, Kanada ja Gröönimaa vahel. Üle maailma kõneldakse umbkaudu 6000 erinevat keelt, millest pooli kõneleb vähem kui 10 000 inimest.


Vähem kui 100 inimest kõneleb Loode-Venemaal vadja keelt. Indoneesias kõneldakse 583 erinevat keelt.

Argentiinlased söövad rohkem liha kui muud rahvad. Kaks miljonit inimest koondub igal aastal Saudi Araabias moslemite palverännaku – hadži nädalal pühasse linna Mekasse.

Vanim teadaolev kaart, mis kujutas Eufrati jõe ümbrust, joonistati savitahvlikesele ligikaudu 2500 eKr Babüloonias, tänases Iraagis. Islandi Althing on maailma vanim parlament. Esimest korda kogunes see 930. aastal pKr. 1978. aastal sai argentiinlane Emilio Marcos Palma esimeseks Antarktikas sündinud inimeseks.

Antarktikas elab suvel üle 4000 inimese, nad on peamiselt teadlased. See arv kahaneb talveks tuhandeni.

Umbkaudu 1 miljardil inimesel ei ole piisavalt toitu. Absoluutse monarhiaga riike juhivad liidrid vahetult. Saudi Araabia, Brunei ja Omaan on ainsad, kus absoluutne monarhia on tänini säilinud.

Trans-Siberi raudtee kulgeb Peterburist läänes Vladivostokini idas. See on 9288 km pikk ja läbib kaheksa erinevat ajavööndit, ilma et Venemaalt üldsegi väljuks.

Maailma kõige laiem avenüü on Avenida 9 de Julio Argentinas Buenos Aireses. Sellel on 12 liiklusrada. Mistahes ajal ööpäevas on kokku 60 000 inimest kusagil USA kohal õhus.

Maailmas on 1 miljard jalgratast, nendest 400 miljonit Hiinas. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon moodustus 1945. aastal 51 riigist. Praegu, pärast Montenegro liitumist 2006. aastal on tal 192 liikmesriiki.

Lisaks hiinlastele on Hiinas 55 erinevat etnilist gruppi.

Kolm miljonit inimest teenivad endale elatist kalapaatidel. Eksperdid ennustavad, et India möödub 2030. aastaks seni maailma suurima rahvaarvuga Hiinast.

Maailmas on üle 20 megalinna, igas enam kui 10 miljonit elanikku.

Esimene riik, kus anti naistele valimisõigus (1893. aastal), oli UusMeremaa. Pindalalt suurim riik Venemaa on umbes kaks korda suurem kui teisel kohal olev Kanada.

Esimene mobiiltelefonivõrk rajati 1956. aastal Rootsis.

Maailma elavaima liiklusega lennujaam on Atlanta USA-s, mis teenindab igal aastal rohkem kui 88 miljonit inimest.

Maailma inimestest umbes pooled söövad regulaarselt putukaid. Menüüsse kuulub ligikaudu 1500 eri liiki.

Rio de Janeiro karneval Brasiilias on maailma suurim tänavapidustus, kus enam kui 2 miljonit inimest täidavad tänavaid. Londoni Notting Hilli karneval Inglismaal on suuruselt teine. PÕNEVAT INIMESTE JA PAIKADE KOHTA LEIAD LK 190–225

80 protsenti maailma nukkudest on valmistatud Hiinas.

Äsja avastatud Ameerika mandrile pani selle nime Saksa kartograaf Martin Waldseemüller esimesel enda joonistatud kaardil 1507. aastal.

293


http://www.serk.ee/files/arhiiv/VAU  

http://www.serk.ee/files/arhiiv/VAU.pdf

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you