Raha ei puukasvaotsas!

Ma ei suutnud oma silmi uskuda! Kõndisin mina ühel päeval kodukandis ringi ja igal puul, igal põõsal, igas pargis, igas aias rippusid okstel lehtede asemel rahatähed. Kõikjal, kuhu ma ka ei vaadanud!! See oli kõige imelisem vaatepilt, mida ma ealeski näinud olin! Täiesti vapustav!

Olin nii elevil! Jooksin koju ja hüüdsin ema.

„Tule ruttu!“ Ema jooksis kööki.

„Mis lahti?“ küsis ta. Hüppasin köögilaua peale ja näitasin näpuga õue.

„Ma ei suuda seda uskuda, puudel kasvab raha!“ vastasin.

„Tommi, ärka üles!“ hüüdis ema mind õrnalt õlast sakutades. „Aeg on ärgata!“

„Aga ma ei taha üles tõusta,“ porisesin.

„Mina arvasin, et sa tahad uue korvpallirõnga jaoks raha koguda,“ ütles ema. „Ja raha saab säästa ja koguda vaid siis, kui sa seda kõigepealt teeninud oled.“

Ema tegi mulle pai ja ütles: „Tule, me peame tööle hakkama, täna on turupäev. Ja raha ei kasva puu otsas, nagu sa tead.“