Meeste tervis, dr Margus Punab

Dr Margus Punab

MEESTE TERVIS Eesnäärmehaigused ja alakeha vaevused

PILGRIM 2023

Keeletoimetaja Inge Pitsner Küljendanud Lauri Tuulik Meeste kogemuslood: Inge Pitsner

© Margus Punab © Kirjastus Pilgrim, 2023 ISBN 978-9916-680-61-2 Trükk Tallinna Raamatutrükikoda

SISUKORD 9

Eessõna

13

Sissejuhatuse asemel

23

Alumiste kuseteede vaevused

35

Alumiste kuseteede roll ja anatoomia

43

Eesnäärmehaiguste põhjustatud vaevused

50

Teised kusemise ja eesnäärme piirkonna haigustega seonduvad vaevused ja terviseprobleemid

58

Uuringud kusemishäirete ja eesnäärmehaiguste puhul

85

Eesnäärmehaigused

87

Eesnäärmepõletik ehk prostatiit

118

Eesnäärme healoomuline suurenemine

130

Eesnäärme pahaloomuline kasvaja

162

Eesnäärmehaiguste ja kusemishäiretega seotud lisateemad

173

Autorist

EESSÕNA

T

artu Ülikooli Kliinikumi professor Margus Punab on esimene diplomeeritud meestearst ehk androloog Eestis. Androloogia tegeleb meeste viljatuse, seksuaalhäirete ja suguteede põletikega – seega meestele ainuomaste haigustega.

Samas on Margus Punab koos oma õpilastega kogu karjääri vältel keskendunud mitte ainult haigustele, vaid propageerinud ka terveid eluviise meeste seas, teadlikkuse tõstmist mehespetsiifiliste haiguste ja nende riskide osas ning murdnud tabusid kusemisest ja seksist rääkimise kohta.

2006. aastal üllitas Margus Punab Eesti Vähiliidu toel populaarteadusliku brošüüri eesnäärmehaigustest „Mehe teine süda“ (kordustrükk 2011) ning samanimelise filmi, mille režissöör on Harry Egipt. Filmi saab vaadata YouTube’ist. Professor Punabi doktoritöö on samuti pühendatud Eesti meeste viljakuse vähenemise ja selle riskitegurite uurimisele. Seetõttu on loomulik, et Margus Punab jätkab mehe tervist ning seda ohustavate riskide ja haiguste tutvustamist raamatus „Meeste tervis“. Selles käsitletakse peamiselt

10 MEESTE TERVIS

eesnäärmehaigusi, nende ilminguid, ravi ja vältimise võimalusi. Et tegu on esimese osaga, siis on loota ka järge teiste mehi puudutavate terviseprobleemide käsitlemisel.

Miks on eesnäärmest rääkimine nii tähtis? Miks ei piisa 17 aastat tagasi avaldatud brošüürist „Mehe teine süda“?

Esiteks – teadus areneb ja uues raamatus on professor Punab esitanud kõige värskemad teadmised eesnäärmest, selle haigustest ja nende vältimise võimalustest.

Teiseks – eesnäärme erinevad haigused kimbutavad mehi läbi kogu elu. Eesnääre on kui risttee, kuhu koonduvad nii kuse- kui ka suguteed, mõjutades nii urineerimist kui ka seksuaalsust. Nooruses, seksuaalselt kõige aktiivsemas eas 20–50-aastaselt esineb eesnäärmepõletikku kuni 20 protsendil meestest, olles kõige sagedasem põletikuline haigus noortel meestel. Samas 80 protsendil üle 60-aastastest meestest tekib eesnäärme healoomuline suurenemine, kellest kusemishäired esinevad pooltel. Vanuse tõustes suureneb meestel ka eesnäärmevähi esinemisrisk: igal viiendal üle 65-aastasel mehel võib leida eesnäärmes pahaloomulise kasvaja.

Kolmandaks – meeste teadlikkuse ja huvi tõstmine oma tervise vastu. Üks kõige drastilisemaid arusaamu mehe anatoomiast on selline: EESnääre asub ees, seega on see organ, mis ripub püksis kõige ees, ning kui pakkuda sellele mehele eesnäärme eemaldamise operatsiooni, nenditakse kurvalt, et võtke siis ära, kui väga vaja on, seksitud juba küllalt. Teiselt poolt esineb meestel veel sageli apaatiat oma tervis suhtes. Küsimusele, miks vastuvõtule tuldi, on vastus sageli, et perearst või naine saatis ning „mina ei tea midagi, vaadake arvutist“.

Professor Punab on lihtsas ja arusaadavas keeles põhjalikult kirjeldanud eesnäärme anatoomiat ja funktsioneerimist, kusemishäirete tekkepõhjusi ja eesnäärmehaiguste (põletik, adenoom, vähk) osa selles. Kõigi eesnäärmehaiguste puhul on tutvustatud

EESNÄÄRMEHAIGUSED JA ALAKEHA VAEVUSED 11

ka peamisi ravivõimalusi ja profülaktikat. Eraldi on raamatus käsitletud munandi(te) ja vaagna valusündroomi ning seksuaal­ hügieeni.

Olen veendunud, et see raamat aitab paljudel meestel leida vastuseid piinavatele küsimustele oma tervise ja haiguskartuse osas, mida muidu perearsti või uroloogi/androloogi käest ei tihka küsida. Teisalt, varustatuna raamatuteadmisega, on meestel võimalik kaasa rääkida neid konkreetselt kimbutava haiguse diagnostika ja ravi küsimustes.

Head lugemist! Ülo Zirel uroloog, PERH

SISSEJUHATUSE ASEMEL

Eesti meeste tervis Järgnevalt mõned numbrilised näitajad.

• Eesti meeste oodatav eluiga sünnihetkel oli Statistikaameti andmetel 2022. aastal 73,6 aastat, mis on 8,7 aasta võrra madalam kui Eesti naistel (82,3 aastat). Rootsis oli see vastavalt 81,3 ja 84,7 aastat (scb.se), vahe seega 5,3 aastat väiksem kui Eestis.

• Illustreerimaks meie meeste tervisenäitajaid, valisin kaks tuntud ja suure tervisemõjuga haigust / haiguste gruppi ning esitan nende vanuse järgi standarditud haigestumuskordajad 100 000 Eesti ja Rootsi mehe/naise kohta.

Esiteks südame isheemiatõve haigestumiskordajad (2017 andmed) Eesti mehed 311,04 Rootsi mehed 220,1 Eesti naised 150,15 Rootsi naised 100,64

14 MEESTE TERVIS

Allikas: European Society of Cardiology: Cardiovascular Disease Statistics 2019: https://iris.unibocconi.it/retrieve/handle/11565/4023471/115818/Torbica%20EHJ%202019.pdf Teiseks pahaloomuliste kasvajate haigestumiskordajad (2020 andmed) Kõik pahaloomulised kasvajad, v.a nahavähk Eesti mehed 817,2 Rootsi mehed 630,9 Eesti naised 451,1 Rootsi naised 496 Seejuures oli meestel kõige sagedamini diagnoositud vähiks eesnäärmevähk 254,4 juhuga 100 000 mehe kohta Eestis, Rootsis oli vastav näitaja 223,1. Naistel oli mõlemas riigis kõige sagedasemaks diagnoosiks rinnavähk vastavalt 109,6 ja 147,7 juhtu 100 000 naise kohta.

Eestis järgnesid sageduselt eesnäärmevähile kopsuvähk 117 ja kolorektaalvähk 94,8 juhuga 100 000 mehe kohta, naistel aga rinnavähile kolorektaalvähk 58,8 juhuga. Ülejäänute sagedus jäi juba alla 30 juhu 100 000 naise kohta.

Allikas: ECIS - European Cancer Information System (https:// ecis.jrc.ec.europa.eu/) • Kuni 50. eluaastani kasutavad Eesti mehed tervishoiuteenuseid naistest vähem, kuid 50.–60. eluaastate vahel kasvavad meestele osutatavad tervishoiukulud kiiresti ja alates vanusekümnendi teisest poolest ületavad meeste tervishoiukulud per capita naiste kulusid (https://www. haigekassa.ee/ulevaade-eriarsti-kuludest).

EESNÄÄRMEHAIGUSED JA ALAKEHA VAEVUSED 15

Tervishoiukulud ühe inimese kohta 2019. aastal (eurodes) vanus mehed naised 40 300 450 50 400 450 60 800 600 70 1300 900 • Järgnevalt fakte mõne kõige olulisema tervise riskiteguri kohta uuringust, mille viis läbi TÜ Kliinikumi meestekliinik Tervisekassa toel aastatel 2019–2020. Uuringusse oli kaasatud 3195 40-49-aastast meest.

-- Enda tervist hindas heaks või väga heaks 59% meestest.

-- Kehamassiindeksi alusel oli normaalkaalus mehi 28%.

-- Kolesteroolitase oli soovituslikust normist madalam 27%-l meestest.

-- Normaalne vererõhk mõõdeti 45%-l meestest.

Vaata: https://tai.ee/et/valjaanded/eesti-40-49aastaste-meeste-tervis-pilootprojekt-pikema-sopruse-paev

Ajalooline taak ja selle mõranemine Meie meditsiinis on traditsiooniks tegeleda haige inimesega. Tähelepanu on suunatud juba väljakujunenud haigustega ja enamasti ka taaspöördumatute tervisekahjustustega inimestele. Neid inimesi on võimalik aidata, nende funktsionaalseid defitsiite toetada ja vaevuseid ravimitega leevendada. Mina usun, et tegelikult on kriitilise tähtsusega nende inimese normaalset toimimist häirivate haiguste vältimine või siis võimalikult kaugesse tulevikku lükkamine.

Selleks on aga vaja mõista, et kroonilised haigused ei lülitu sisse

16 MEESTE TERVIS

automaatselt – et eile oli veel kõik korras, aga näe, täna ongi haigus käes. Enamik haigusi kujuneb välja aastate või pigem aastakümnete jooksul ja alles siis, kui organismi ja konkreetse organi funktsionaalne reserv on ammendunud, avalduvad ka haigusnähud.

Meil – meie all mõistan nii meie inimesi kui ka meie meditsiinisüsteemi – pole välja kujunenud ennetava meditsiini kultuuri. Isegi juhul, kui meil on uuringutega õnnestunud tuvastada olulised riskitegurid, jäävad need väga sageli korrigeerimata. Heaks näiteks on siin eespool viidatud uuringu raames kogutud 40–49-aastaste meeste vererõhu andmed. Uuritud meestest oli 28%-l varem tuvastatud kõrgenenud vererõhk. Nendest meestest oli meie uuringu ajal vererõhk normaalväärtuste piires vähem kui veerandil (23%)! Vererõhuravimeid tarvitas veel kordades vähem mehi. Täpselt sama kehtib ka kõrge kolesteroolitaseme kohta, mis on ennetatav terviserisk. Meil on kümneid tuhandeid inimesi, kellel on tuvastatud väga olulised terviseriskid, aga nende riskide maandamisele ei pöörata püsivat tähelepanu. Haigust, mida on harjutud ravima, pole ju veel välja kujunenud.

Tegelikult teame ju väga hästi, et kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase, algfaasis suhkru ainevahetushäired, metaboolne sündroom, hüpogonadism, rasvumine ja paljud teised teada-tuntud riskitegurid viivad kõik varem või hiljem oluliste ja enamasti mitme organi kahjustusteni ning varem või hiljem inimese elukvaliteeti oluliselt häirivate haigusteni. Teavad nii inimesed ise kui teavad ka nende arstid.

Meie meditsiinisüsteemil pole harjumust tegeleda meeste tervisemuredega, eriti nooremate meeste ja soospetsiifiliste muredega.

Ka sellel on oma ajalooline taust. Meestearsti eriala on naistearsti erialast 100 aastat noorem. Uroloogia kui meestehaigustele lähim eriala on ajalooliselt olnud kirurgiakeskne ja Eestis alles viimastel aastatel liikumas pisut holistilisema haiguskäsitluse suunas. Naiste­

EESNÄÄRMEHAIGUSED JA ALAKEHA VAEVUSED 17

haigusi õpitakse põhjalikult nii arstide põhiõppes kui ka näiteks perearstide erialaõppes. Meestehaiguste ja seega ka meeste soospetsiifilise meditsiini õpetamine pole nendesse õppeprogrammidesse tänaseni jõudnud. Endast lugupidav arst ei tegele aga üldjuhul teemadega, mida ta ei valda.

Ka meeste endi teadvusesse on tervise hoidmise tähtsus väga visa jõudma. Toon ühe illustreeriva näite oma tööst. Vastuvõtul on mees oma meestemuredega, madala testosteroonitaseme ja seksuaalhäiretega. Terviseprobleemide peamiseks põhjuseks oli konkreetsel juhul ülekaal, sest kehamassiindeks oli sel mehel 35 juures (tervisele on optimaalne <25). Jah, me saame ravimitega kompenseerida mõlemad tema tervisemured, määrata hormoonasendus­ravi ja kirjutada välja seksuaalhäirete ravimid, aga tegelikke põhjuseid me sellise tegevusega ei likvideeri. Mitu aastat püüdsin teda motiveerida kaalu langetama. Mehe väide oli, et ta on juba kõike proovinud ja teinud, aga miski ei aita. Ja siis tuli tema visiitidesse paus, uuesti kohtusime arstikabinetis pooleteise aasta pärast. Vahepeal oli ta saanud südameinfarkti – ja kaotanud pärast infarkti aastaga 32 kilo oma kehakaalust.

See on meie tänane reaalsus, et ravima ja ka oma eluviise muutma hakatakse sageli alles siis, kui käes on tõsisem ja elu otseselt ohustav tervishäire. Minu arust oleks palju mõistlikum vahele segada enne taaspöördumatute kehaliste muutuste teket. Enne, kui su südamest, ajust, neerust või mõnest muust elutähtsast organist on paarkümmend protsenti kõige kaduva teed läinud. See oleks mõistlik nii üksikisiku enda vaatest, aga kindlasti ka ühiskonna tasandit silmas pidades.

40–49-aastaste Eesti meeste terviseuuringu valguses mõni sõna ka meestespetsiifiliste tervisemurede kohta. Uuringut planeerides

18 MEESTE TERVIS

arvasime, et leiame sihtrühmas umbes 20% olulisi üldtervise riske ja 20% ka juba mehe soospetsiifilisi tervisemuresid. Tulemused olid kahjuks kaugelt halvemad. Nii tuvastasime uuringus järgmist: • 21% optimaalsest madalama meessuguhormooni testosterooni taseme, pooltel neist juhtudest juba ka hüpogonadismi diagnoosile vastaval väga madalal tasemel; • 18%-l esines erektsioonihäireid; • 26%-l esines seksuaalse huvi langust ja/või väga madalat seksuaalset aktiivsust (hüposeksuaalsus); • 14,5%-l võis PSA testi alusel kahtlustada eesnäärmehaigust, millele lisaks tuvastasime uuringute esimeses ringis juba ka 12 eesnäärmevähi juhtu; • 13,5% raporteeris mõõdukaid ja tõsiseid kusemishäireid.

Kokkuvõttes tuvastasime meestespetsiifilisi tervisemuresid 71%-l kõigist uuritutest ja vähemalt 32%-l esines olulisel määral elukvaliteeti mõjutavaid soospetsiifilisi tervisehäireid.

Positiivsete uudiste nurgake Siiski pole meil kõik sugugi halvasti. Kui vaatame oma saatusekaaslasi Balti riikides, siis võime julgesti öelda, et Eesti meeste tervisenäitajad on nendega võrreldes väga kiiresti paranenud. Ja mitte ainult Balti, vaid kogu Euroopa kontekstis, kus eelkõige ajavahemikul 2000–2021 oli Eesti meeste oodatava eluea tõus ilmselt kõige kiirem. Koroonakriis tõi siin küll tugeva tagasilöögi, kuid juba eelmisel aastal oli meie meeste oodatav eluiga jälle kiires kasvutrendis.

EESNÄÄRMEHAIGUSED JA ALAKEHA VAEVUSED 19

Eestis on maailma kontekstis toimunud üks kiiremaid suitsetavate meeste osakaalu langusi ja kiiduväärsel määral on ajas vähenenud ka alkoholitarbimine. Seega on meeste terviseteadlikkus väga kiiresti kasvanud. Suure tõenäosusega on siin oma olulise panuse andnud ka üheksakümnendate alguses luua õnnestunud unikaalse ülesehitusega meestearstisüsteem, mis meie Balti naabritel ja ka paljudes teistes Euroopa riikides senimaani puudub.

76 74 72 70 68 66 64 62 60 58

Meeste oodatav eluiga Balti riikides Eesti Läti Leedu

2021

2018

2010

2000

1990

1980

Kuidas edasi?

Kõige tähtsam on teadmiste juurest tegudeni jõuda. Pean kiitma meie Tervisekassa teadlikku ja süstemaatilist tegevust meeste tervise edendamisel. Juba praegu on käigus mitmed meestele suunatud ennetava fookusega terviseprojektid, nagu näiteks noorte reproduktiivtervise ennetuse programm, mis viimastel aastatel on õnnestunud muuta sooneutraalseks ja võrdsel alusel ka (noor)mehi kaasavaks. Planeerimisel on mitu mehespetsiifilist või mehi kaasavat uut ennetusprojekti.

Eestis on olemas tipptasemel kompetents meeste tervisemuredega tegelemiseks ja nende ennetamiseks. Loodan väga, et see kogemus jõuab lõpuks ka kõigi meie arstide ettevalmistusprogrammidesse.

20 MEESTE TERVIS

Kõige olulisem on siiski meeste endi terviseteadlikkus. Teadlikkus probleemide olemuse, nende ennetamise ja ravivõimaluste kohta. Patsientide nõudlikkus on kõige suurem motivaator ka meditsiinisüsteemil enda tegevuste kohendamiseks.

See raamat on esimene linnuke mitmest meeste soospetsiifilisi tervisemuresid käsitlevast raamatust. Miks esimesena just need teemad? Eesnäärmehaiguste, kusemishäirete ja vaagna valusündroomiga puutuvad oma elu jooksul kokku peaaegu kõik mehed. Seejuures ei ole tegu kaugeltki vaid vanemate meeste haigustega, sest meeste­ kliinikus on eesnäärmemuredega meeste keskmine vanus 45 ja 50 eluaasta vahel, noorimad vastavate muredega patsiendid on meil olnud suisa 14–15-aastased. Oluline on veel see, et kõik selles raamatus käsitletavad tervisemured on tänase teadmise juures ravitavad või vähemalt saab neid haigusnähte olulisel määral leevendada.

Soovitused meeste ennetavateks terviseuuringuteks Lõpetuseks lisan ka omapoolsed tänasel (2023) teadmisel põhinevad soovitused meeste ennetavateks terviseuuringuteks.

• Sünd, esimene eluaasta. Fookuses üldine areng, munandite laskumine ja suguelundite areng. Kes teostab: perearst/ lastearst.

• Hilispuberteet, 16.–19. eluaasta. Fookuses kehaline areng, suguelundite areng, hilisemad terviseriskid. Kes teostab: meestearst.

• 35.–45. eluaasta. Esimene põhjalikum tervisekontroll (kui varem pole tehtud) fookusega modifitseeritavatele terviseriskidele. Kes teostab: perearst või meestearst.

EESNÄÄRMEHAIGUSED JA ALAKEHA VAEVUSED 21

• 40. eluaasta. Esimene eesnäärmekontroll. Edasine käsitlus otsustatakse uuringute tulemuste põhjal. Edasise jälgimise välp enamasti 4–5 aastat. Kes teostab: perearst, meestearst või uroloog.

• Alates 50. eluaastast. Fookus elukvaliteeti mõjutavatel tervisemuredel, üldtervise riskiteguritel + regulaarne eesnäärmekontroll (1–2–4 aasta tagant vastavalt eelmise korra leiule). Kusemis- ja seksuaalhäirete ravi vastavalt vajadusele.

Kes teostab: perearst, meestearst või uroloog.

Eraldi tähelepanu ja spetsiifilisi lisauuringuid vajavad: • mehed, kelle lähisugulastel on esinenud (eriti vanuses enne 50. eluaastat) pahaloomulisi kasvajaid, tõsisemaid südameveresoonkonnahaigusi või on tervisemuredest tingitud varaseid surmajuhte; • ülekaalulised ja eelkõige juba rasvunud mehed; • suitsetavad ja alkoholi liigtarvitavad mehed; • seksuaalse riskikäitumisega mehed.

Senisest enam peaks tähelepanu pöörama üksi elavate ja madalama sotsiaalse aktiivsusega meeste tervisele.

Kõige olulisem on aga see, et mehed jõuaksid oma tervisemurega võimalikult kiiresti arsti juurde. Kui probleem ikka kahe-kolme päevaga ei taandu, siis on mõistlik abi otsida ja arsti või meditsiiniõega nõu pidada. Pea kõik tervisemured on algfaasis lahendatavad.

Mida hiljem lahenduste teele asuda, seda suuremad on keha kahjustused ning seda keerulisem ja pikem on vajalik ravi.

Kõigile Eesti inimestele head tervist soovides Margus Punab