Novus 7

JUHTKIRI

arvamus

K

ooliaasta on märkamatult läbi saamas ja on aeg visata pilk peale selle õppeaasta huvitavamatele persoonidele, seikadele ning arutleda tähtsatel teemadel. Novusel on hea meel, et käesolevasse väljaandesse leidsid oma tee paljud tunnustust väärt õpilased! Oleme Paide Gümnaasiumi tubli koolipere üle uhked ja innustame ikka veel tublisid õpilasi ja koolitöötajaid märkama ning neid tunnustama!

Kadi kõrts peatoimetaja

olla või mitte olla? Luubi all on noorte aktiivsus

Koolilehes tuleb seekord juttu veel uurimistöödest, õpilaste loomest, noorte osalusest ning lisaks on lehekülgede vahel põhjalik kokkuvõte loodetavasti meie On noorte ajastu. Noored seavad suundasid ühiskonnas ja viimasest pikast distantsõppe perioodist. poliitikas. Noored kujundavad popkultuuri. Me tihti Uuesti kohtume juba septembris Posti 12 uhiuues kooli- kiidame noort edasiviivat jõudu, aimamata, et näeme alati majas, seniks aga soovib koolimeedia kõigile seikluste- samasid nägusid asjade kujundamisel kaasa rääkimas. rohkeid suveelamusi!

Lõppkokkuvõttes tekib otsustajate noorte eliit, kes ei soovi olla eliit, vaid kõige paremas mõttes normaalsus. Kes ja kuidas saab aidata eliiti lõhkuda ning aktiivsete noorte kogukonda suurendada? Olla järgmine kaasarääkija ja muutuste elluviija? Oled see Sina ise või on see keegi teine?

toimetus Peatoimetajad Kadi Kõrts, Kerli Kikerpill Toimetajad Stefany Kaljut, Lisete Palmi, Berit Eerik, Merlin Klemm, Jan Kristofer Meesak, Kätliin Saar, Kaidi Jamnes, Hans Artur Ehman, Maarja-Marleen Rullinkoff, Maarja-Garmeliina Ilm Küljendajad Kadi Kõrts, Kätliin Saar Juhendaja Martha-Beryl Grauberg

Illustratsioonid ja kaanefoto Freepik, Cleanpng, Germo Aabla

kas sinu sahtlipõhjas vedeleb avaldmata looming? anna sellest teada ja juba järgmises numbris saab kogu koolipere sellega tutvust teha. kirjuta meile koolimeedia@paide.ede.ee

Kool avab uksed Jah, on osa õpilasi, kellel kõrgeim prioriteet on akadeemilised tulemused. Jah, on ka neid, kes tahavad lihtsalt gümnaasiumi läbida. Aga kes on neist kõige edukamad, need kõige elurõõmsamad ja rahulolevamad oma eluga? Ma pakun, et mitte kumbki.

Mida loevad numbrid ühel paberil, kui ümbritsev elu on võõras? Mitte midagi. Tippülikoolide kõige populaarsemale erialale sisse saamine ei garanteeri kohe kindlasti edukust hilisemas elus. Noore tudengi uus ülesanne on kogemuste pagasi üles ehitamine, kuid nüüd on tema ümber kõik võõras ja iseseisev. Samasugust ettevõtmist peab alustama ka juhul, kui eelnevalt käidi koolis niisama. Oletan, et hiljem kahetsetakse, et gümnaasiumiajal ei oldud aktiivne, sest nüüd osutab silma paistmine keeruliseks.

Kõige parem on alustada enda kogemuste pagasi suurendamisega juba täna! Tuleb ainult avada silmad ja

2

arvamus avastada, mida kool noorele pakub! Koolid hoolivad enda õpilastest ja soovivad, et noorte silmad säraksid sama eredalt kui tähed, sest nad on saanud teha koolis seda, mida tahavad ja on kaasa rääkinud seal, kus soovivad.

Võtame vaatluse alla meie kooli, Paide Gümnaasiumi.

Ilmselt on kõik tähele pannud valikainete ja külalisloengute rohkust, kuid oletan, et enamik noori võtavad osa minimaalselt ja teevad ära ainult palutava. Noorena korraks mõtle, kui võtad tihti osa kooli korraldatud üritustest, süvened, mida kool suhtluskanalites jagab ja kui pakutakse võimalusi, siis kas päriselt paned seda tähele ning oled käpp?

Kui kõik oleks nii nagu eelnev, avastab noor juba varakult, mis talle meeldib ja millega ta tahab tulevikus tegeleda.

Noor on saanud võimaluse kujundada endast parim versioon, olles teadlik enda tugevustest ja nõrkustest, mida edaspidi veel arendada. Samal noorel on tung osaleda õppetöös, sest on aidanud just koolil kujundada meeldivaim õpikeskkond.

Kui koolist jääb väheseks Noorte pealehakkamist ootavad ka maakonnad, linnad ja vallad. Oodatakse viise, kuidas muuta noorte jaoks kodukohas elamine põnevaks ning kuidas meelitada kodukohta tagasi ammu lahkunuid noori. Kõige paremini oskavadki seda teha just noored.

Osaletakse näiteks noorte- või noortevolikogus ja mõnes organisatsioonis liikmena või vabatahtlikuna. Säärastes väljakutsetes osalemine aitab laiendada silmaringi, saada praktilisi kogemusi ja rääkida kaasa kõige tähtsamatel teemadel. See on täiendus, mida iga elulookirjeldus ootab.

Tööandjad otsivad noori, kes on hakkajad, sest lõppude lõpuks kõnelevad teod paremini kui sõnad.

Parema tuleviku jaoks Milleks tõesti on vajalik see rabelemine, kui niikuinii on mõni noor, kes avaldab arvamust ja kujundab keskkonda kellegi teise noore eest? Kindlasti on lihtne võtta gümnaasiumist osa minimaalselt ja pakutavaid võimalusi ühest kõrvast sisse ja teisest välja lasta. Nii aga jääb noor ilma edasiviivatest kogemustest. Tulevikus puuduvad tutvused, mis on toetavad ning kestvad. Noortele antakse hääl selleks, et kujundada tulevik. Pole mõttekas seda raisku lasta. Kui seda mõistlikult kasutada, loovad noored ise nauditavaid koolikeskkondasid ja kogukondasid oma kodukohas. Nad saavad kõige paremini aru, kuidas toimib ja kuidas on võimalik meeldivamat ühiskonda luua.

Minule on tähtis, et vajaduse korral on mul võimalik teha muutusi mulle kordaminevates teemades, olgu see Türi noored või keskkonnahoid. See on aidanud mõista ümbritsevat terviklikult, andnud tohutult kogemusi ning arusaama, kes ma olen. Kui hoolid ümbritsevast, hoolib Sinust ka ümbritsev!

Küsimus on endine – olla või mitte olla? Arvan, et lähiaja eesmärk on noorte liikuvus olemise suunas. Aktiivsusega pole kaotada midagi, võita aga palju! Kõik need kogemused, tutvused, tunnustused, silmaring, uued võimalused ja nimekiri sinu elulookirjeldusel on parim, mis juhtuda võib.

Olgu noor ainult uudishimulik ja avastagu võimalusi enda ümber nii koolis kui kodakohas! Tugeva ühiskonna püsimiseks on hakkajaid noori vaja. Võta teistelt eeskuju ja ole ISE eeskuju oma aktiivsusega teistele noortele! Tee enda esimene samm olemaks aktiivne noor!

Foto: Kelly Rihe

3

Arvamus

Aus tagasivaade möödunud aastale koolis Hans-artur ehman Toimetaja

internetiühendusega tekivad probleemid või silmad ja selg hakkavad ekraani taga istumisest valutama. Põhjuseid, miks distantsõppel mitte õppida on rohkem kui muidu.

Õpetajatel puudub distantsilt ülevaade, kuhu maale keegi elmise aasta 12. märtsil, neljapäevases ,,Aktuaalses jõudnud on. Tunni tempo valimine osutub raskeks. kaameras” teatas toonane haridus- ja teadusminis- Nõrgemad õpilased ei pruugi jõuda järele või siis liigub ter Mailis Reps, et esmaspäevast saadetakse kõik tund just liiga aeglaselt. Olles teistest midagi oskamata Eesti koolid distantsõppele. Järgmisel hommikul kinnitas kolm ülesannet maas, tundub vahel raske kaasa töötada. direktor Margo Sootla Stuudiumis sedasama. Õpetajad Vähemalt minu jaoks. Mõned tunnid, milles end vabaks hakkasid muretsema e-õppe toimimise pärast, praegused lasid, ning juba jäävadki lüngad. Õnneks saab alati järele Tertiad otsisid infot muutunud sisseastumise korralduse õppida. Muidugi efektiivsem oleks olnud seda teha läbi kohta; eelmise aasta abituriendid lootsid, et tutipidu ikkagi aasta. Tuleb vastutus võtta. Kooli juhtkonda rõõmustab, et toimub. Paljud tundsid hoopiski elevust. Räägiti, et mõne Paide Gümnaasiumi õpilased on viimase aastaga õppinud nädala pärast istume taas koolipingis. Et kõik saab endiseks. seda paremini tegema. Sellist arengut tõestab mitNüüd 13 kuud hiljem näen Teamsi tundides üksikute tearvestatud kursuste arv: eelmise õppeaasta lõpus oli avatud kaamerate taga kurnatud nägusid. Mõni koguni nii nende suurusjärk umbes 10 korda suurem kui tänavu. kurnatud, et 25 minutit pärast tunni algust pannakse Tunnid saab Teamsi vahendusel üsna edukalt ära tehtud, k aamera k inni ja aga kool on palju heidetakse voodisse enamat kui ainult tukastama. Õpetajatel tunnid.

Tunnid saab Teamsi vahendusel üsna selline võimalus Kool on sõprus, puudub. Nagu igal, pool edukalt ära tehtud, aga kool on palju kuulumine, mäleson ka Paide tuste loomine, enamat kui ainult tunnid.

Gümnaasiumis suhtlemine. Kõik koroonaaeg möödunud see kannatab disraskelt. Ometi usun, et tantsõppe varjus. oleme sellega hästi hakkama saanud.

Vahetundidel, mil kontaktõppe ajal rääkisime juttu teistest

E

Tummades koridorides jalutades, tühjas õpikeskuses istudes ja inimestega vesteldes proovisin ausalt tagasi vaadata viimasele aastale – oma viimasele siin koolis.

Tunnid distantsõppel

Koos suurenenud vabadusega kukkus õpilastele eelmisel kevadel kätte veelgi suurem vastutus. Kohati tundus, et paljud (kaasa arvatud mina) selleks valmis ei olnud, aga see aasta arendas meid jõudsalt. Nii lihtne oli lükata iseseisvad tööd kursuse või koguni kooliaasta lõppu. Poole klassiga koos tunnikontrolle teha tundus igati mõistlikum, kui üksinda vaeva näha. Sageli tabasin end ekraani taga tunnis olles hoopis millegi muu tegemiselt.

Distantsõpe ei ole halb. See annab lihtsalt rohkem võimalusi viilimiseks, spikerdamiseks ja motivatsiooni kadumiseks. Enamjaolt toimivad e-õppe tunnid hästi.

Probleemid tekivad aga ainetes, mis õpilast ei huvita või milles ta on nõrk. Muidu tubli noor võib kaotada jaksu kaasa töötada, sest ei saa enda küsimustele vastuseid,

4

lendudest õpilastega, sirutame ennast nüüd kõik üksinda omas toas. Üritused, mis muidu kooli kokku liitsid, on ära jäänud. Teistest traditsioonidest, ekskursioonidest ja söögivahetundidest rääkimata. Mind kurvastab väga kaua oodatud lõpuaasta mälestuste vähesus. Mind kurvastab, et ma ei mäletagi enam lõbusat suminat sööklas. Mind kurvastab, et keskkooli viimased kaks kuud ma klassikaaslaseid peaaegu näinud ei olegi. Tean, et ma pole oma kurvastuses üksi.

Rääkides möödunud aastast kooli helgeltnägija Heidi Antonsiga, tuli jutuks vaimne tervis. Jõudsime järeldusele, et distantsõpe on röövinud paljudelt koolirõõmu. Üksinda kodus istumine väsitab. Seda ilmestas hästi poole vestluse pealt Heidi ruumi sisse astunud Secunda. Küsimusele, et kuidas läheb, vastas ta: ,,Ajud kärssavad, aga muidu on okei.” Initsiaalidega kastikesed Teamsis ei asendada sõpradega koos oldud aega koolis. Ometi on inimesed erinevad ja mõned naudivad kodus üksinda õppimist väga. Õpetajatele on distantsõpe kurnav, sest nad ei saa vahetut tagasisidet ega näe klassi emotsioone. Nii võib kergesti

arvamus iseeneses pettuda, sest ei teata, kuidas klassile tund meeldis. Õnneks on nii riigi kui ka kooli juhtkonna poolt loodud õpetajatele tugisüsteeme: näiteks virtuaalne õpetajate tuba ja MTÜ Peaasi.

Heidi loodab, et järgmisel õppeaastal peab distantsõppel olema võimalikult vähe, ja et see aasta õpetas meile õppimise väärtustamist. ,,Igal juhul saime möödunud aastast unustamatu õppetunni,” võttis Heidi teema hästi kokku.

Kriis varjutab kahjuks palju head, mis sel aastal juhtus.

Suurema osa ajast saime tänu hajutamisele, koduklassidele ja reeglite järgimisele kõige kiuste siiski koolis olla.

Toimusid aktused, rebaste ristimine, spordipäev, sõbranädal. Secunda Kevinile jäi kõige eredamalt meelde just tehisjärve ääres toimunud spordipäev. ,,Sai naerda, liigutada ja koos aega veeta,” ütles noormees. Kiideti veel koostööd nõudvaid võistluseid, matemaatikaõpetaja küpsetatud grillvorste ja füüsika õpetaja Hillari akordionimuusikat. Sügisel hakati ehitama Posti tänavale uut koolimaja, millesse kolime juba septembris.

Kui uurisin õpilastelt, mis neile distantsõppe juures meeldis, toodi enim välja vastutulelikke õpetajaid ja suuremat vabadust. Aega saab paremini planeerida, sest tavalistele veebi tundidele toovad vaheldust iseseisvad tööd, mida ei pea tegema tunnis, vaid need võib esitada õpetajale kokku lepitud ajaks. Paidest väljaspool elavad õpilased (Väätsalt, Aravetelt jne) hoiavad distantsõppel väärtuslikku aega kokku bussisõidu pealt, mis muidu rööviks päevast tunni või kaks.

Prima Elizabeth arvab, et distantsõpe on õppetöösse toonud rohkem erinevaid õppemeetodeid, mis muudavad koolipäeva huvitavamaks ja teadmiste omastamist efektiivsemaks. Näiteks ühiskonna tunnis mängiti Kuldvillakut ning külaliste kutsumine tundidesse on palju lihtsam. Häid sõnu jagus ka loengute kohta. Üle aasta aja oleme koolielu koroonaviirusega käsikäes elanud. Olgugi, et mõne aine õpitulemused on langenud ja vahel tunneme väsimust ja üksindust, oleme selle aastaga hästi toime tulnud. Kõik õppisid midagi. Järgmine kooliaasta toob endaga uue hoone, uued õpetajad, uued õpilased. On, mida oodata.

Dista ntsõp pe he ,,Saa a poo b h l: maga omm da.” ikut i ka ,,Ke uem egi ei t homm ak ikusö ögi sö i s t a t u ,,Lem nnis ömis m t.” kui k ik asi dis ta el satub legi kodu ntsõppel o loom .” n kaam see, erass e

Veel head : , , Ku i hom m i ku l es i d a ti s a a t a h ad , s a k a u e m v ab ö e prae oodi s g l misk ipära u k a a m da: ,,ma e st.”” erat i ,,Para tö öl e ll vates eelselt tu nn s cordi uhtlusvõ iga, saab r ku d s) kla es (n erinessika t aslast ega n : Disalja.”

Dista ntsõp pe ha ,,Liht l b po salt m ol: a s enda ,,Saan v . ” pann kellegi mi k a, kui ta jutt rofoni hää ,,Igat let mulle sen k ei me uks lassik eldi.” ,,Dist aasla seid.” antsõ pe vä sitab. ”

5

NIPID Kaidi jamnes toimetaja

S

Uurimistööd – nipid ja soovitused

ellel õppeaastal on valminud mitmed huvitavad uurimistööd (UT). Tänavusel õppeaastal toimusid esmakordselt ka vaheseminarid, kus õpilased tutvustasid oma töid ja rääkisid, kuidas nende töö edeneb ja millest on nad juba jõudnud kirjutada. See aitab õpilastel püsida paremini järjel ja on suurem võimalus, et kõik jõuavad õigeks ajaks oma tööd valmis.

nii vormilt kui ka sisult.

Olen kokku kogunud erinevad soovitused UT kirjutajatele.

Soovitusi olen küsinud kaasõpilaste ja juhendajate käest ning mõned olen kirja pannud ka oma kogemusele toetudes.

10 soovitust uurimistööga alustajatele:

Küsisin paari kommentaari ka meie kooli õppenõustajalt Heidi Antonsilt, vene keele õpetajalt ja uurimistööde koordineerijalt Iren Šharapovalt ja õppejuhilt Annika Orulalt: Juhendaja Heidi Antons: ,,Minu kogemus näitab, et väga oluline on see, et valitakse teema, mis huvitab. Samuti on tähtis, et koostöö juhendajaga sujuks ning et juhendaja jaoks oleks ka teema põnev. Kuid isegi, kui huvipakkuv teema on leitud, on uurimistöö kirjutamine protsess oma tõusude ja mõõnadega. Enamus kogeb kirjutamise käigus motivatsioonilangust. Abi on olnud sellest, kui õpilane pühendab uurimistööle rohkem aega korraga, vahepeal loomulikult pause tehes. Elementaarne on, et õpilane on tutvunud varasemate uurimistöödega, et tekiks ettekujutus, mida ma üldse tegema hakkan. ” Uurimistööde koordineerija Iren Šharapova: „Täheldada võib seda, kui õpilane hakkab varakult tegelema uurimistööga või praktilise tööga, siis ka tema tulemused on paremad. Nii mõnigi õpilane võib jagada enda tarkust rääkides: „Heh, ma kirjutasin selle kolme päevaga valmis“.

Siin tuleb meeles pidada, et töö kokku kirjutamine tõesti võib võtta kolm päeva, aga suurema osa kulutatud ajamahust võtab ikkagi ettevalmistus kirjutamiseks. Tuleb üles leida allikaid, neid läbi lugeda ja analüüsida. Mõelda sellele, kuidas teha töö empiirilist osa. Kõik see nõuab aega. Ning kõige selle juures ajaplaneerimine on väga oluline."

Juba mitmeid kordi komisjonis osalenuna võin öelda, et hea töö sünnib siis, kui töö autor on ise päriselt töö tegemisest huvitatud. See annab tööle sära ja isikupära. Õnneks selliseid töid meil leidub.”

Uurimistöö on väga oluline ning kindlasti tehke seda suure hoole ja pühendumisega.

Töö esitamise tähtaeg küll tundub olevat kaugel, kuid alusta oma tööga palju varem, sest tähtaeg jõuab kätte palju varem kui arvata oskad.

Vali omale teema, mis on Sinu enda jaoks huvitav, muidu on tööd raske kirjutada ja tulemus ei pruugi olla hea.

Lase kellelgi teisel oma tööd lugeda, sest siis võid saada lugejalt uusi mõtteid ja teine inimene võib märgata ka vigu lihtsamini kui Sina ise.

Küsi lisaks juhendalt abi ja arvamust ka teistelt inimestelt.

Sea omale iga päev eesmärk, mida UT-ga seoses sellel päeval saavutada tahad. Nii on siht kindlam ja midagi ei jää poolikuks.

Loe hästi mitu korda UT juhendit ja hoia see omal ees ka kirjutamise ajal. On väga oluline, et kirjutaksid oma töö juhendi järgi.

Kui soovid kirjutada koos kaaslas(t)ega, veendu selles, et te mõlemad oleksite sama motiveeritud oma teemast kirjutama ning et teil on sarnane mõtteviis. Vastasel juhul võivad tekkida lahkarvamused ja tülid ning võib juhtuda, et üks inimene teeb rohkem tööd kui teine.

Juhendaja ära vali omale meeldimise põhjal, vaid tee kindlaks, milline juhendaja on kõige paremini kursis Sinu valitud teemaga. Lisaks tee oma juhendajaga koostööd. Küsi küsimusi ja ettepanekuid ning kui juhendaja sulle midagi soovitab, siis kindlasti võta seda arvesse.

Õppejuht Annika Orula:

Kirjuta ainult olulistest asjadest, ära kaldu teemalt kõrvale ja ole kindel, et allikad, mida kasutad on usaldusväärsed.

,,Kuna sügisel said õpilased valida, millal enda töö esitavad, siis n-ö esimesse vooru esitati kaheksa tööd. Olin komisjonis ja nende töödega tutvunud. Võin öelda, et tööde üldine tase on küllaltki hea. Tööd vastasid nõuetele

Hoia ajakava alati enda läheduses, et tähtajad oleksid alati silme ees. Ajakavast kinnipidamine on väga oluline, seega kuupäevad vali hoolikalt ja reaalselt, et kindlasti kõik eesmärgid saaksid õigeaegselt täidetud.

6

Loome

õppimine läbi praktika Paide Gümnaasiumi üheks väärtuseks on loovus. Distantsõpe oli õpetajate jaoks hea võimalus katsetada uusi ja põnevaid õpimeetodeid. Loomulikult haarasid meie õpetajad sellest võimalusest kinni ning juba enne distantsõppele minemist ja selle ajal valmisid õpilaste loodud põnevad tööd. Järgnevalt mõnest tööst lähemalt.

Kätliin Saar toimetaja saatelõigus rääkisid Karolin Kerro, Jander Laas, Keir Mugamäe ja Kristopher Härm liikide väljasuremisest.

Kõiki saateid oli äärmiselt põnev kuulata. Taskuhäälingud on samuti leitavad kooli sotsiaalmeedia kontodelt ning raadio KUKU kodulehelt.

Kirjanduse tunnis lugesid Tertia õpilased läbi raamatu ,,Carmen’’ või käisid vaatamas etendust. Tavapärase kokkuvõtte kirjutamise asemel valmistasid nad rühmades väga huvitavaid töid. Mõni tiim koostas lasteraamatu, luuletuse, taskuhäälingu (inglise keeles podcast), joonistused või hoopis filmiti üles lühifilm. Õpilaste looming on leitav Paide Gümnaasiumi sotsiaalmeedia kontodelt. ,,Carmeni’’ ainetel valminud film sai väga palju positiivset tagasisidet. Autoriteks ja/või näitlejateks olid Tertia õpilased Ronaldo Ollo, Andrias Seeberg, Markus Rooba, Romet Kütt, Hanno Martti Talts, Sten Marten Lepp ja Paide politseijaoskonna piirkonnavanem Priit Söörd.

Lühifilmis edastati Carmeni elu sama dramaatiliselt kui raamatus ja etenduses.

Kuula siit kooliraadio taskuhäälinguid!

Uurisin lähemalt filmi valmimise kohta tiimi liikmelt Ronaldo Ollolt. Ronaldo sõnas, et inspiratsiooni filmi tegemise kohta said nad ajalootunnist, kus olid juba ühe filmi valmis teinud. See hakkas neile täitsa meeldima ning kui kirjanduses õpetaja pakkus välja, et võib ka filmi teha, siis haarasid nad kohe härjal sarvist. Film loodi iseseisvalt, tehnika poolelt oli neile suureks abiks kool. Filmimise esimesel päeval oli neil meeskonnas palju lahkhelisid ning konarusi, aga teiseks päevaks saadi kõik järje peale. ,,Järgmine kord teeme ägedama filmi," sõnas Ronaldo.

Primad käisid KUKU raadios ning valmistasid ette ühe saatelõigu keskkonnateemalisse saatesse ,,Ilmaparandaja".

Esimese saatelõigu valmistasid ette Alex-Marcus Ulp, Raiko Välja, Elsa-Pauliine Palu ja Alicia Ljogkaja. Saatelõigus analüüsiti Läänemere seisukorda koos geograafiaõpetaja Keio Kustavusega. Teises saatelõigus arutlesid Indrek Lammer, Elias Silluta ja Siim Kaseste elektriautode teemal. Kolmandas ,,Ilmaparandaja"

Kaadrid lühifimist Fotod: kuvatõmmised Youtube' st

Vaata siit Tertiate lühifilmi ,,Carmen"!

7

pERSOON

Lisete palmi toimetaja

28.

jaanuaril toimus Järvamaa tunnustussündmus ,,Aasta tähed 2020". See on Järvamaa Noortekogu korraldatud sündmus, kus tunnustatakse Järvamaa silmapaistvamaid noorsootöövaldkonnas tegutsevaid inimesi. Sellel aastal toimus üritus esmakordselt läbi otseülekande, mida oli võimalik vaadata kõigil inimestel läbi Facebooki või Järva Teataja kodulehe. Ülekande eest vastutas Prima Kaarel Vene.

Järvamaa aktiivseim noor, Elizabeth Lindjärv, on igapäevaselt silmapaistev nii koolivälistes tegevustes kui ka õppetöös. Tema nädal on tihedalt sisustatud nii treeningute kui ka laulutundidega. Peale hobide meeldib Elizabethile aega veeta oma pereliikmetega ja klassikaaslaste-sõpradega.

Kui palju jääb Sulle kooli ja huvialade kõrvalt vaba aega?

Kuidas meeldib Sulle seda sisustada?

Vaba aega on piisavalt, et tegeleda kõige sellega, mida mulle teha meeldib. Suvel meeldib mulle proovida kõikvõimalikke spordialasid. Tihti võib mind leida näiteks kettagolfi radadelt või korvpalliplatsilt. Enamasti olen siiski liival rannavõrkpalli mängimas, sest see meeldib mulle tunduvalt rohkem kui saalivõrkpall. Mulle meeldib väga aega veeta oma venna ja õega. Teha nendega midagi lõbusat, näiteks meisterdada. Tõenäoliselt fakt, mida väga paljud minust ei tea, on see, et mulle meeldib väga käsitöö, eriti kudumine.

Kui kaua Sa oled laulmisega tegelenud, kuidas alustasid?

Sellele küsimusele meeldib mulle alati vastata nii, et ilmselt õppisin enne laulma kui rääkima. Ma ei mäleta, kuidas laulmisega alustasin, see tuli kuidagi nii iseenesest. Kõik minu pereliikmed on varem muusikaga vähemal või rohkemal määral tegelenud ja siis tundus igati loogiline, et eks minagi muusika poole liigun. Ema on mulle rääkinud, kuidas seitsmenda eluaastani ma üldse muusikast midagi aru ei saanud ja tema meelest viisi ei pidanud... Küll aga on mul mu esimesest lauluvõistlusest ette näidata kolmanda koha auhind 3-7 aastaste vanuseastmes. Ei tea siis, mis juttu ema ajab...

Lisaks ilusale häälele, on Sul ka tantsu- ja spordigeene.

Mis on meie rahvatantsurühmas erilist? Millistele õpilastele seda enim soovitaksid?

Rahvatants on üleüldiselt nii tore tegevus, et kõik noored,

8

Foto: Gertrid Alatare

Järvamaa aktiivseim no Meie kooliperest osututi nominentideks neljas kategoorias: Aktiivne noor – Elizabeth Lindjärv Aasta noortesõbralikum kool – Paide Gümnaasium Aasta noorte sõber – Martha-Beryl Grauberg Aasta noorteühing – Paide Gümnaasiumi õpilasesindus kes vähegi sellest huvituvad, on rohkem kui oodatud. Kuna hetkel on rühmas tütarlapsi rohkem kui noormehi, siis oleks eriti tore, kui kõik neiud leiaksid endale paarilised.

Seega, noormehed – TULGE TANTSIMA! Treener Kätlin on justkui üks meist – noortest. Mõnikord on tulnud ette juhuseid, kus läheme terve rühmaga kuhugi ja meile kõigile peale vaadates küsitakse esimese asjana: „Aga kes see juhendaja siis on?“ Üheks eriliseks põhjuseks tooksingi meie imelise Kätlini, ta lihtsalt on nii tore, vahva ja armas. Minu jaoks ei ole ta lihtsalt rahvatantsu juhendaja, vaid ma tunnen, et võin tema poole pöörduda ka oma isiklike muredega. Teine põhjus on lõbus seltskond ning

Foto: Seltskond ühtekuuluvustunne. Trennidest ei lähe kunagi halva tujuga koju, minul isik- likult on alati tahtmine tagasi minna. Inimesed on kõik toredad ning erinevad kokkusaamised, koos tegemised loovad toreda tiimitunde.

Mida peab üks hea võrkpallur meeles pidama?

Eks sellega ole samuti nagu iga asjaga – trennita ja pideva harjutamiseta paremaks ei saa. Võrkpallile keskenduvale noorele tahaksin ma soovitada seda, et mõtle suurelt, näe vaeva ja mitte miski ei saa sind takistada. Mina kui võrkpalli mõistes pigem lühikest kasvu mängija, olen pidevalt ikka leidnud ennast mõtlemas, et ah ma nagunii olen nii lühike ja ei saa kuhugi kaugele jõuda. Tegelikult saab hea tahtmise juures igaüks jõuda kaugele, negatiivsetel mõtetel ei tohi ennast segada lasta. Kui lülitad sellised mõtted välja ning keskendud täielikult oma südameasjale, siis on juba suur töö tehtud.

Persoon

oor Elizabeth Lindjärv Mis paneb Sind aktiivselt üritusi korraldama ja maailmaasjades sõna sekka ütlema?

Ma ei pea ennast eriti suureks asjades kaasarääkijaks, sest tunnen, et teadmisi on selleks veel liiga vähe. Kui ma aga tõesti näen olukorda, mis karjuvalt nõuab sekkumist, siis seda ma ka teen. Enamasti on need olukorrad, kus ma tunnen, et noortele tehakse liiga ja „ah need lumehelbekesed ei tea ikka mitte midagi“. Puhta vale! Kui palju oleks tegemata ja olemata, kui noored ei teeks kõike seda, mida me tänasel päevale teeme. See on ülivinge!

Foto : An t s Le pp

Kas tunned, et Paide Gümnaasium on aidanud Sul jõuda Aktiivne noor auhinnani? Kuidas?

oja

Sündmuste korraldamisega on ilmselt sama. Kui ma tunnen, et see on nüüd see koht, kus tahaks ise käed külge lüüa ja midagi ägedat teha, siis saab see kõik tehtud.

Sündmuste korraldajana olen ka alles algaja ning ilmselt kõige suuremad väljakutsed on veel ees, aga kuna mul on oma sõprade, klassikaaslaste näol juba nii ägedad eeskujud, siis on iga väljakutse väga põnev ja pakub eelkõige häid kogemusi ning lõbusaid seiku.

Kindlasti! Paide Gümnaasiumis öeldakse peaaegu igale noorte poolt välja pakutud ideele: ,,Teeme ära!“ ja see on loonud õpilastele platvormi, kus nende ideed ära kuulatakse. Tihtipeale aidatakse need ka ellu viia. Samuti tunnen, et õpilasi motiveeritakse. Õppimine ja tegutsemine pole minu jaoks kunagi olnud nii mõtestatud ning tore, kõik tuleb justkui iseenesest. No ja ei saa üle ega ümber meeletult lahedatest õpilastest. Juba selle toreda seltskonna pärast on lust igal võimalikul moel abiks olla või sündmuste korraldamises kaasa lüüa.

Mida armastad enim meie noortesõbralikuma kooli juures? Miks soovitad põhikooli lõpetajatel just siia kooli tulla?

See kõlab küll sellise juustuse kiidulauluna, aga päriselt ka – MA ARMASTAN KÕIKE! Ei olnud mul enne enda gümnaasiumiaastaid halli aimugi, et oma kooli on võimalik nii palju armastada. Paide Gümnaasium on ideaalne just juba iseseisvamatele ja täiskasvanumatele õpilastele. Kõige rohkem väärtustan seda, kuidas õpilased ja koolitöötajad omavahel läbi saavad. Töötajad on lisaks kõigele ka õpilaste sõbrad ja peale kõige akadeemilise ning õppimist

puudutava, arutatakse ka igasugustel muudel teemadel.

On normaalne, kui noorsootöötaja Kersti või õppenõustaja Heidi ruumis käib peale eelmise õhtu Euroopa Meistrite Liiga jalgpallimatši tuline arutelu, kes ikkagi oli parim. Kusjuures aruteludest võtavad aktiivselt osa ka õpetajad ja koolitöötajad.

Meil on väga toredad ja meeleolukad kooliüritused ning sündmused. Jällegi teeb need eriliseks see, et õpilased ja õpetajad jätavad sellistel sündmustel kõrvale igasuguse akadeemilise suhtluse ja on täiesti tavaline, kui jõulupeol tantsivad õpetajad õpilastega koos. Samuti hämmastab õpilasi siiani, milline korvpalliäss on meie kooli direktor Margo – nii palju kolmeseid ei visanud ilmselt keegi eelmise õppeaasta ,,Koogikorvi "üritusel kokku ka, kui tema seda ühe mänguga tegi. Lisaks tooksin välja alati väga toredad jõulupeod ja loomulikult rebaste ristimise. No ja see uus koolimaja... See pole veel valmis, aga ma tahaks juba nii väga näha milline see välja hakkab nägema, sest pildid planeeringutest olid väga vinged. on siin.

Koolist ma võikski rääkima jääda, nii lahe

Põhikooli lõpetajatele lühidalt ütleksin nii: kui sa otsid modernset kooli, kus sinuga arvestatakse, sa oled õpihimuline, sind huvitavad mitmed erinevad eluvaldkonnad ja tahaksid enda ideedele tiivad saada, siis Paide Gümnaasiumist paremat kooli sa ilmselt ei leia.

Millised on Sinu tulevikuplaanid?

Sellele küsimusele on väga keeruline vastata, kuna mind huvitavad väga erinevad eluvaldkonnad. Kümnendas olin kindel, et tahan minna kaitseväkke ja peale seda õppida kehakultuuri, üheteistkümnendas olin aga veendunud et õpin kunagi noorsootööd või kultuurikorraldust, hetkel vaatan kõige rohkem ettevõtluse ja turunduse poole. Siiski jään arvama, et praegu jäävad peale ärindus või rekreatsioonikorraldus – tõenäoliselt õpin järgmisest aastast ühte neist. Juba praegu on nii palju mõtteid, mida kodukohas võiks ära teha või korraldada. Kindlasti tulen ühel hetkel Järvamaale tagasi, aga siis juba targema ja kogenumana, et oma mõtted tegudeks teha.

9

persoon Kerli kikerpill peatoimetaja

11.

veebruaril käis Paide Gümnaasiumis loengut pidamas noorte seas väga populaarne Sass Henno. Õpilased õppisid nii mõndagi suhtevägivalla, endale vigade tunnistamise ja Sassi eluloo kohta. Ta on avaldanud ka kirjutisi koduvägivalla ja koolikiusamise vastu. Õpilaste kokkuvõtetest võetud arvamused: Sass Henno rääkis sellest, et miks me kardame oma tundeid väljendada. Meie õppisime seda lapsena kartma, tegelikult pole olemas ,,jonni”, vaid on ,,oma tahte väljendamine” nende vahenditega mida me oskame kasutada. Samuti saab tuua näiteks selle, kui öeldakse poes lapsele: ,,Kui sa ei lõpeta jonni, siis ma jätan su siia!”, mis tekitab lastes arusaama, et nende tunded on asjad, mille pärast neid hüljatakse.

Samuti on vigade tunnistamisega. Oleme seda kogenud lapsepõlvest saati, et vigade tunnistamine on karistatav. Õpime end õigustama isegi kui eksime, kuid tegelikult peak sime õppima julgust öelda ,,jah, ma käitusin valesti”.

(Anna Mari Primadest ) Foto: Margit Udam Lapsi tuleb kaitsta, sest nad peavad teadma, et nad on kaitsmist väärt. Lapsed võivad omapäi kogeda väga valusaid lööke, kui vanemaid nende selja taga pole. Samuti on tähtis ka baasvajaduste rahuldamine lapsepõlves. Nende vaesuses elavatest lastest võivad hiljem välja kasvada nartsissistid ning inimesed, kes teevad teistele liiga. See on üks parimaid loenguid, kus ma käinud olen. (Karl Primadest) Karistamine ei muuda meid paremaks ja keegi ei hakka asju selle tõttu vähem tegema, vaid tuleb kasutada selgitavat ja mõistvat suhtlemist omavahel. Tihti ei mõtle täiskasvanud üldse sellele, et nende käitumine põhjustab lapsele stressi ja traumasid, mis kanduvad ka tulevikku ja ehk isegi täiskasvanu ellu. (Aneta Primadest) Sass Henno rääkis ka ohumärkidest suhetes, mida märgates peaks suhtele lõpu tegema. Ohumärgid sisaldasid pidevat valetamist, tülitsemist ja salatsemist, enda vigade mitte tun-

10

Sass Henno – on va nistamist, liigset kontrollimist, solvamist ning enda tunnete allasurumist, sest ei ole julgust ennast väljendada.

Mainitud käitumismustrite muutmine on ääretult vajalik tervisliku suhte toimimiseks, vastasel juhul on üks osapool suhtes alati õnnetu ning ebakindel. (Edith Primadest) Olete elus paljude erinevate asjadega tegelenud. Kas on midagi veel tegemata ka jäänud? Midagi mis huvitab ja tõmbab aga ei ole veel jõudnud ette võtta?

Ma olen naljaga pooleks öelnud, et olen teinud kõike, peale traditsioonilise perekonna. See on tegelikult ka üks asi, milleni tahaksin jõuda. Mul on eelmisest suhtest 5-aastane poeg.

Siis ümber m a a i l m a purjetamisest unistan. Ja sellest, et mul olek s kunagi nii palju raha, et osta omale selline jaht, kus võiks vabalt paar aastat ümbermaailmareisil ka elada. Sel line lapsik unistus on olnud mul juba viimased 10 aastat. Ja noh, kui aus olla, siis tahaksin teha ka dokumentaalfilmi sellest, kuidas Eestis ei suuda riik lahendada enamikke seksuaalkuritegusid, mis on seotud tüdrukute ja naiste uimastamisega pidudel.

Kuidas tuli mõte ,,Mina olin siin” kirjutada? Kuidas see lugu sündis?

Selle eellugu oli pikk. Ma kaotasin 2002.a romaanivõistluse käsikirjaga ,,Elu algab täna’', mis oli mu esimene romaan. Sain ainult ära märgitud ja pettusin endas väga.

Kuigi vähe on maailmas juhuseid, kus esimene romaan kirjanikul kohe hea on. No siis 2 aastat kogusin hoogu ja otsustasin kirjutada loo, mille taotlus ei ole kellelegi meeldida, vaid pigem olla provokatiivne ja teha kirjandust nii, nagu pole varem tehtud. Kirjutades võtsin inspiratsiooniks enda ja oma venna kooliaja. Tahtsin olla erinev ja see tasus lõpuks ära. Võitsin romaanivõistluse

persoon

vaja rääkida lähisuhtevägivallast kõige noorema kirjanikuna, kes seda eales võitnud on.

taksite mõnda muud varianti õppimise jaoks?

Loengus mainisite, kuidas vanemate kaklemine võis tekitada peaaegu trauma või midagi selle laadset. Kuidas Te suutsite selle ära unustada või sellega elada? Kuidas on see mõjutanud Teie igapäevaelu täiskasvanuna?

Minul pole hinnete vastu midagi, aga tähtsam on, et me ei mõtleks halbadest hinnetest ja headest hinnetest ega nõmetseks halvasti õppivate lastega, vaid aitaks neid järele.

Sest kuidagi peab suutma öelda, et see, kui sa 14-aastaselt lugeda ei oska, on ikka harukordne seis ja põhjus on ilmselt ajus. Või kui sa ikka arvutada ei oska, siis mingid piirkonnad ajus järelikult ei tekita seoseid. Elektrilaengukesed ajus ei toimi nii nagu näiteks mälu või seoste jaoks vaja oleks. Ja hinne võib seda kirjeldada üsna adekvaatselt. Hinne võib toimida ka motivaatorina osadele lastele. Aga jah, kui keegi kehalises kasvatuses teistest aeglasemalt jookseb, sest tal on jalad lühemad, siis süsteem peaks olema selline, et teda ei mõnitata. Et ta saaks öelda turvaliselt ,et kehalises sain kahe, aga olin ikka tubli. See on minu idealistlik pilt. Ma olin kooli ajal 2-3-4-line ja ei olnud üldse sellest nii häiritud kui mu ema oli. Ehk tuleks hinnetes mõõta pigem arengut, pingutust ja muutust, kui hetkeseisu. Sest mõnel kahemehel kolme saada on palju suuremat pingutust võttev, kui neljamehel viit.

Vanemate kaklemisest tekkiv trauma on salakaval värk. Ükski laps ei saa aru, et „ahhaa, nüüd tekkis mul trauma, sest tundsin hirmu, sest stressihormoon kortisool tulvas ajju, alateadvus lülitas sisse ründa-tardu-põgene reaktsioonid ja kuskil ajukoores tekkisid ülepingest rakukahjustused." See on kõik nähtamatu. Aga hilisemas elus hakkab mõjutama seda, kuidas tunneme viha; kuidas oskame end rahustada, kui ärritume; kuidas võime tunda nende inimeste vastu kiindumust, kes karjuvad, peksavad, ründavad samade sõnadega nagu ema-isa, kellesse lapsena kiindunud olime. Mul on siiamaani see jälg lapsepõlvest iseloomus, et ka mina ei suuda lähisuhetes end alati turvaliselt tunda, pigem kardan, et teine inimene teeb haiget ja siis valmistan end selle jaoks ette, hoides distantsi või kedagi mitte endale lähedale lastes. Ja no see, et ma sellest nüüd loenguid teen, on lihtsalt üks osa mu enda arengus, kus alles hiljuti, ise isaks saades, avastasin, et pean oma lapsepõlve suhtes hakkama esitama küsimusi, mida ma endale kunagi esitanud ei ole. Näiteks, kas see, et ma ei oska olla õnnelik täiskasvanuna ja olen enda suhtes väga kriitiline, on tulnud sellest, et mu emal oli komme halvustada mu käitumist, lootes, et hakkan paremini käituma.

Kas 5miinuses oli keegi, kes muretses ja vahepeal ikka maa peale tõi teid, et peaks rahulikumalt võtma nt joomisega või pidutsemisega? Küsimus tekkis sellepärast, et see elustiil, mida 5miinust välja näitab tundub väga ,,all over the place" et kogu aeg on ainult peod ja joomine.

Ma ei ole miinustega kaua aega koostööd teinud, viimati 2019.a kevadel. Ma arvan, et nad on rahunenud maha küll võrreldes algusaastatega. Kuigi bänd sai alguse Tartu kuttide alkoholismist ja pidutsemisest, on nende tänane loominguline kvaliteet palju kõrgem. Ja noh, asjad, mis algusaastatel ei tulnud arvesse, näiteks kui paljud ei saa aru, et tegu on satiiriga, kui paljud võtavad seda kui õigustust ennasthävitavale elustiilile, pani nad ka vastutusele mõtlema. Ma ei tea. Eks me ikka aeg ajalt mõtlesime, et peame tagasi tõmbama. Ma jätsin juba teisel tegutsemisaastal, 2017 lõpus joomise täiesti maha, et oma poja jaoks normaalne isa olla.

Mida Te arvate klassikalisest koolisüsteemist? Kas Teie arust peakski õpilased saama alati koolis hindeid või toe-

Lisaks ma oma poja puhul mõtlen, et alghariduses võiks süsteem olla ka hinnete vaba, sest oluline on baasoskused omandada. Ja selles etapis on palju olulisem sotsiaalsete oskuste osa (mida kooliprogammis pea üldse pole) – oskus kuulata, mõista, kaasa tunda ja näha seoseid; oskus mõista enda ja teiste puhul sõnadeta kommunikatsiooni, mida sageli nimetatakse manipuleerimiseks, kuidas kiuslik laps elab välja tavaliselt tema peal toime pandud vägivalda, või tähelepanematust vms. Hästi paljud rõvedalt teistega käituvad lapsed ja täiskasvanud on ise mingi hetk olnud olu- korras, kus nende baasvajadused on täitmata. Mis need baasvajadused on? Olla kehaliselt ja hingeliselt turvalises keskkonnas. Teiste poolt löömata, mõnitamata, vägistamata. Olla mõistetud ja märgatud. Et kui lapsel on nutt, siis sellele on lugupidavalt reageeritud. Tihti kasvavad nendest lastest, kes on end ise magama nutnud, sotsiopaadid, kes arvestavadki ainult enda emotsionaalsete vajadustega, sest neil puudub kogemus, milline on elu siis, kui keegi arvestab su tunnetega. Ja nii nad ei oska arvestada ka teiste tunnetega.

Abinumbrid, juhuks kui tunned, et vajad abi.

1492 – Abitelefon vägivalda kogenud naisele.

646 6666 – Noorte usaldustelefon 655 6088 – Usaldustelefon Lapse Mure 655 8088 – Eluliini usaldustelefon

11

Ajalugu

ajarännak posti 12 tänava koolimajas

U

uest õppeaastast õpib Paide Gümnaasiumi koolipere ajaloolises Posti 12 majas. Nüüd on paras aeg rännata ajas tagasi ja vaadata, mis on meie tulevases koolimajas juhtunud. Ajalooline info koolimajast on leitud Secundade Eliina Smirnova ja Kevin Kinevi poolt, kes ühtlasi tegid just uurimistöö Posti 12 ajaloost.

Tekst: Kadi Kõrts Fotod: Järvamaa Muuseum/ Wittenstein, Järva Teataja/ Dmitri Kotjuh ja Salto arhidektid

Pommitabamuse saanud vestibüül Paide Naisgümnaasiumi II klass koolitunnis

| | | | 1910

1915

1936

1941

Emakeelse gümnaasiumi aastapäeva pidu

Paide Naisgümnaasium

12

Ajalugu aktuaalne

Valmiva Paide Gümnaasiumi kavand

Raamatukogu laenutusosakond

| | | |

1953

1988

2021 kevad

2021 sügis

Ehitusjärgus Paide Gümnaasium

Posti tänava koolimaja

13

Lõpetajad

Tänavused t

maarja-garmeliina ilm toimetaja

Prima 1 Tüdrukud: 13 Poisid: 14 Keskmine vanus: 18,7 aastat Lemmikõppeaine: inglise keel

Foto: Paide gümnaasium

Lemmikõpetaja: Liivi Lemmik koolitoit: kanakaste Lemmik kohustuslik kirjandus: ,,Wikmani poisid” Hoolimata sellest, et me spordivõistlustel alati viimaseks jääme, oleme me Instagrami küsitluse järgi ikka parem, kui P2! Meie klassi saab iseloomustada kui eraldiseisvaid indiviide, kes lõpuks ikka kuidagimoodi kõik koos asjad tehtud saavad. Alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama, nagu ütleb Eesti vanasõna. Meie klass on täis väga andekaid ja mitmekülgseid noori, kes tegeleb fotograafiaga, jalgpalliga, kardisõiduga, muusikaga, disainimisega jpm. Vaga vesi, sügav põhi, iga kord kellegagi vesteldes avastad midagi uut tema kohta, see ongi kõige põnevam.

Foto: Paide gümnaasium

14

Foto: Germo Aabla

lõpetajad

tiivasirutajad Prima 2

minionideks, turvatöötajateks, batmanideks ja isegi tibudeks. Enamik kooli aktuseidki on valdavalt meie klassi korraldatud.

Oleme koolispordivõistlustel tihti endast vanematele tuule alla teinud. Selle aastase koogikorvi ära jäämisest saime teada alles sündmusele eelneval õhtul, kuid poistel oli kook juba valmis küpsetatud, mille põhitooraine oli õlu. Kuna kooki ei tahetud raisku lasta, siis sõitsid Meie seas on Paide Linna aasta noor 2020 ja Paide Linna poisid mööda aasta noor 2021. Meil on õpilasi igast Järvamaa otsast. Paidet ja jagasid Hästi paljud meist tegelevad kooliraadio ning -lehega ning k o o g i k e s t klassikaaslaste ja mitmed on saanud kogemuse peatoimetajana. õpetajatega.

Secundas olid õpilasesinduse eestseisuse liikmed kõik meie klassi õpilased ning nüüd lõpuklassis olles on meie klassi Kuid on ka olnud kurvemaid esindus õpilasesinduses kooli suurim. momente, meid on lõpetamas Foto: Paide gümnaasium vähem kui meid alguses oli, kuna mitmete õpilaste gümnaasiumiõpingud on jäänud erinevatel põhjustel poolikuks. Suur löök meie klassile oli kindlasti see, et pidime 11. klassis ühe õpilasega lõplikult hüvasti jätma.

Meie klassis on kokku 25 õpilast, igaüks meie seast on erineva iseloomu ning huvidega. Meie seas on inimesi, kellel on koduloomaks tigu. Neiu, kes on väga hea suusataja ning viibib hetkel vahetusaastal Norras. Meil on tublisid ja säravaid noori laululinde. Meie seas on andekad tantsutüdrukud ja suurepärased joonistajad ja palju rahvatantsijaid. Meil on Eesti parimaid noorsportlasi jalgpallis, võrkpallis ja isegi rallis.

Kõik keerulised ja toredad ajad on meid kokkuhoidvamaks teinud. Gümnaasiumis loodud sõprussidemed jäävad tõenäoliselt kestma veel pikkadeks aastateks. Me alustasime klounidena ning lõpuks koolitasime ise jumalatena välja Foto: Paide gümnaasium oma hipid. Need kolm aastat on läinud kiiremini kui me Tertiatena seda oleksime osanud oodata ning juba paari Õpilasesindus kuulutati Haridus ja Teadusministri poolt kuu pärast istume kõik PAMTis laval ja saame kätte oma vaevaga teenitud lõputunnistused. üheks parimaks Eestis.

Me olime täiesti uue kooli sünni juures ja oleme andnud väga suure panuse selle arengule. Oleme panustanud koolitööna jäetud videote tegemisse nii palju, et neile on vabatahtlikult teisigi osasid tehtud. Poisid sõitsid ühiskonna valimisreklaami tegemise jaoks kõik koos isegi Põlvasse kohale ning seal sündis Põlva Passatite Partei. Meie klass lõi Marvin Laidna fännisärgid, kus ei puudunud Passati logo ning mainimata ei jäetud ka Põlvat.

Meie lõpuaktus on korraldatud otsast lõpuni Primade poolt. Tihtipeale näeb meie klassi õpilasi koolist lahkumas mitu tundi peale koolitundide lõppu seoses mõne sündmuse korraldamisega või on niisama olnud nii tore koos juttu ajada, et pole meeleski kella vaadata. Aastate jooksul oleme saanud läbi kooliürituste riietuda tublideks

Foto: Germo Aabla

15

Persoon

Kaarin ja kodutütred

Merlin klemm toimetaja

K

as Sina tead, kes on Kodutütred ja millega nad tegelevad?

Sellel teemal oli meie küsimustele nõus vastama Paide Gümnaasiumi Secunda 1 õpilane Kaarin Rannu, kes on olnud kodutütar aastast 2013.

Kaarin astus kodutütreks peale seda, kui tema kodu lähedal toimus Kaitseliidu paraad, mis talle koheselt huvi pakkus.

Kõige rohkem võlus teda just kodutütarde piduliku vormi kollased mütsitutid. Sellest päevast teadis Kaarin, et ka temast peab saama kodutütar. Peale emale selle idee välja toomist ja asja uurimist tuli välja, et tema koolis ei olnud kodutütarde rühma veel loodud. Tänu Järvamaa kodutütarde ringkonna instruktori ideele, sai Kaarini emast noortejuht ja nii loodigi 2013. aastal Albusse kodutütarde rühm.

berit eerik toimetaja kes oli nõus noortejuhiks hakkama.

Kodutütreks olemine on Kaarinile aastate jooksul aina tähtsamaks muutunud. Ta on hakanud rohkem austama oma riiki ja kultuuri, Eesti loodust ning õppinud metsas ja maastikul toime tulema. See kõik on andnud talle tunde, et ta oleks suuteline ja vajadusel ka valmis oma riigi eest seisma. Tema sõnul valmistavad kõige paremini selleks ette luureretked, kus on karm kord, kuid samas vajadus ise hakKodutütreks olemine ei tähenda ainult seda, et tegeletakse kama saada. õpetlike tegevustega. Palju toimub ka laagreid. Laagrites Täieõiguslik kodutütar saab olla 18. eluaastani, kuid leiavad aset ägedad tegevustega, võistlused, kinod jpm.

Kaarinit see ei murra. Peaaegu täisealine tütarlaps on kindla Laagritesse on aastate jooksul tekkinud ka mõni ööhäire, sihi juba varakult ette võtnud ja plaanib peale vanusemis Kaarini arvates väga hirmutav ja segadusttekitav on, piirangu ületamist liituda Kaitseliidu allorganisatsiooniga kuid alati on just see sündmus mis kõigile osalistele kõige Naiskodukaitse, mis on mõeldud ainult naistele. Naiseredamalt meelde jääb. kodukaitsjatel on võimalus valida üks eriala, millele pühenÜheks ööhäire näiteks toob Kaarin selle, kuidas mõned duda, kuid Kaarinil on juba ka see välja mõeldud. Hetkeaastad tagasi Samlikul pidid ööhäire ajal leidma ülesse seisuga on ta kahe eriala vahel – side ja staap või laagriplatsilt nende noorteinstruktori, kelle riided olid üle formeerimine. kogu ala laiali. Siiamaani meenutavad Kaarin ja temaga samas telgis olnud kodutütred, kuidas instruktori rinnahoidja just nende telgi nööride vahel rippus.

Peale huvitavate laagrite toimuvad ka luureretked, mis on ringkonna sisesed võistlused, kus tüdrukute ja poiste võistkonnad võistlevad koos. Auhinnaks on võimalus sõita vabariiklikule võistlusele, kas Mini-Ernale või Ernakesele.

Albu rühma tüdrukud on luureretke võitnud kolmel viimasel aastal, seega on ka Kaarinil olnud võimalus Ernakesel käia. Kaarin kirjeldab seda kui vaieldamatult parimat asja, mis temaga tänu Kodutütardele on juhtunud.

Eelmisel aastal toimus Ernake Valgamaal ja see kestis veidi üle 30 tunni. Nende tundide jooksul said nad magada umbes kolm tundi ja ülejäänud aja ekseldi ja kõnniti metsas punkte otsimas. Ernakese jooksul läbisid nad 65 kilomeetrit, millest suurem osa oldi metsas. Kaarin mäletab, kuidas ta oli valmis 100 meetrit enne finišit alla andma, sest ta oli lihtsalt nii väsinud sellest kõigest. Tal valutasid varvastest pealaeni kõik kohad ja silmad ei seisnud tal enam omal jõul lahtigi. Siiski tänu meeskonnavaimule said nad lõpetatud peaaegu ühegi probleemita. Hoolimata kõikidest juhtumitest ja tülidest mäletab Kaarin neid võistlusi kui ühte parimat osa suvest ja on tänulik oma emale,

16

Albu kodütred Ernakesel Foto: Kodütred Kodutütred on isamaaline noorteorganisatsioon, kus pööratakse tähelepanu matkatarkustele, riigikaitsele ja igapäevaturvalisusele. Organisatsiooni tegevus sellega ei piirdu, sest lisaks täiendatakse noorte ajalooteadmisi, süvendatakse arusaamist kodanikuõpetusest ja arendatakse neidude kehalisi võimeid.

Kõikidel 7-18 aastastel tütarlastel on võimalus kandideerida just enda kodu lähedal olevasse kodutütarde rühma.

Vaata lisainfot: www.kodutytar.ee

Vilistlased

ÜKSTEIST KUUD KAITSEVÄES. Ülevaade kooliraadio taskuhäälingust

J

uba tänavu juulis suunduvad paljud Prima õpperühmade poisid kaitseväkke. Paide Gümnaasiumi kooliraadio tiimi taskuhäälingus, mille saatejuhid on KatiMariin Madjar, Stefany Kaljut, Karl Valge ja Gert Randoja, räägib meie kooli vilistlane Alexandra Kõll oma kogemusest ning annab järgmistele teenijatele soovitusi, kuidas üksteist kuud edukalt läbida.

2020. aasta juulis võttis meie oma kooli vilistlane Alexandra ette 11-kuuse retke kaitseväes eesmärgiga iseennast proovile panna. Kuna neiul tuleviku osas kindlaid plaane polnud, arvas ta, et just kaitsevägi on see koht, kus selles selgusele jõuda. Nüüdseks, pea 10 kuud kaitseväes olnud, teab ta, et soovib karjääri teha just selles valdkonnas. Edasi läheb Alexandra veeblikooli.

stefany kaljut toimetaja

sõbralikumalt käituda, mis omakorda võib tekitada tülisid. Üheteistkümne kuu vältel võib tulla kahetsusmomente. Ka Alexandra on sellises olukorras kolm korda olnud. Tähtis on meeles pidada, et ka kõige raskematest hetkedest saab alati üle. Samuti on suurt motivatsiooni andnud talle lähedased väljastpoolt kaitseväge. Lõpetuseks sõnas ta kõikidele teistele, kes juulis selle sammu ette võtavad, minna kaitseväkke täie tõsidusega ning pürgida kõrgele, sest selliseid kuid ei pruugi enam elus tulla ning lõppkokkuvõttes on kõik metsalaagrid ja magamata ööd seda väärt.

Jõhvis, Kalevi jalaväepataljonis teeniv Alexandra räägib, kuidas talle seal meeldib. Võrreldes Tapaga on nende linnak palju väiksem ning kokkuhoid suurem. Samuti, kaitseväest tulenevad müüdid, et Jõhvis on halb toit ning mõni päev pakutakse tatra kõrvale riisi, ei ole tõesed. Olles ise naissoost, mis Eestis kaitseväe ridades kõige populaarsem ei ole, pole see tema jaoks mingi privileeg, sest kõiki koheldakse võrdselt. Alexandra sõnul ei tohiks naised ajateenistusse minekut karta, sest paljud asjad õnnestuvad naistel pareminigi kui meestel.

Paljude koolide õpilased suunduvad kaitseväkke oma klassikaaslastega. Tema läks aga täiesti üksi. Samas arvab ta, et kui klassiga aega minna teenima, siis on see igal juhul suur pluss, sest kokkuhoid, motivatsioon ning tunne, et omad toetavad sind, teeb alati head. Küll aga ei lasknud Alexandra, kui suhtlemisaldis inimene, end üldse sellest heidutada, sest uusi sõprussuhteid on ta leidnud palju.

Ainuke miinus selle juures on see, et oma ametikohale vastavalt, olles juhtkonna liige, ei saa ta alati just kõige

Foto: erakogu

17

meelelahutus

Kumb ajupoolkera on Sinul domineeriv?

9. Kuidas Sa probleemidele lahenduse leiad?

A. Lahendan üks osa korraga ja hiljem panen terviku kokku

Maarja-Marleen rullnikoff toimetaja

K

as teadsid, et Sinu aju koosneb kahest poolest?

Meie aju jaguneb vasakuks ja paremaks ajupoolkeraks. Vasak poolkera juhib paremat kehapoolt ja parem vasakut. Igal inimesel domineerib vasak või parem ajupoolkera, ideaalne oleks muidugi saavutada tasakaal.

Siin on kiire test, mis selgitab välja, kumb ajupoolkera on just Sinul domineeriv.

1. Kumb on Sinu puhul õigem?

A. Olen pinges asjade korda saamise pärast B. Olen lõdvestunud ja lasen asjadel juhtuda 2. Kas tunned end sageli kurvana või kaeblikuna?

A. Ei

B. Lahendan probleemi kohe ära 10. Milline neist kahest mõistatuste tüübist eelistad?

A. Ristsõnad B. Pusled 11. Kui tihti aimad asju ette?

A. Mitte kunagi/peaaegu mitte kunagi B. Sageli 12. Mida Sa pigem teed?

A. Loen B. Vaatan televiisorit 13. Kui hästi paned Sa oma tundeid sõnadesse?

A. Väga hästi B. See on minu jaoks raske

B. Jah

14. Kui harrastad mõnda pilli või sporti, siis kuidas Sa teed seda?

3. Kumb Sulle muusika juures rohkem meeldib?

A. Kindla aja jooksul iga päev

A. Rütm

B. Siis kui mul on selleks tahtmist ja aega

B. Meloodia

15. Sõidad rattaga sõbra juurde. Sa pole seal kunagi varem käinud. Mis meetodi kasutate tee leidmiseks?

4. Milline õppimisviis Sulle kõige rohkem meeldib?

A. Raamatud ja loengud B. Töötoad ja väljasõidud 5. Milline neist kahest õppeainest Sulle rohkem meeldib?

A. Matemaatika B. Kunst 6. Millist neist kahest mängust eelistad?

A. Scrabble B. Kabe 7. Kui läbimõeldult Sa sisseoste teed?

A. Ma mõtlen selle väärtusele ja kuidas ma seda kasutan B. Ma lihtsalt ostan selle 8. Kas ostes veendud, et said õige rahasumma tagasi?

A. Jah, ma loen raha alati üle B. Ei

18

A. Küsin juhiseid ja panen kirja tänavanimed ning maamärgid B. Ma küsin aadressi ja vaatan kaarti 16. Millist kangatüüpi eelistad?

A. Suurema tekstuurita kangad (puuvill, teksa) B. Rohke tekstuuriga kangad (velvet, seemisnahk, samet) 17. Kas oskad nägusid hästi meeles pidada?

A. Ei B. Jah 18. Kas oskad nimesid hästi meelde jätta?

A. Jah B. Ei 19. Kuidas suhtud ennustajatesse?

A. See on rumal ja mitteteaduslik B. Teadus ei suuda kõike seletada; seda tasub uurida

Meelelahutus 20. Kas oled parem sportlane kui õppija?

A. Ei B. Jah

Vastused A-d on vasakpoolse ajuga vastused, B-d on parempoolsed vastused.

Kui said 17 või enam A-d või B-d tähendab, et Sul on tugev eelistus sel ajupoolel.

Kui said 15 A-d või B-d tähistab, et Sul on vahepeal eelistus sellele ajupoolele.

Kui said kumbagi 10 või 11 tähendab, et Sa kasutad ajupooli umbes võrdselt.

vasAK ajupool Vasak ajupool on verbaalsem ja korrastatum kui parem ajupool. Mõnikord nimetatakse seda digitaalseks ajuks. See on parem sellistes asjades nagu lugemine, kirjutamine, arvutamine ning loogiliselt mõtlemine.

parem ajupool Parem ajupool on visuaalsem ja intuitiivsem. Sellel on loovam ja vähem organiseeritud mõtteviis. Inimesed kellel on parem ajupool domineeriv, tegelevad tihti mingisuguse kunstiga nagu näiteks maalimine, fotograafia või muusika loomine. Neil kipub olema hea kujutlusvõime ning neile Kui Sinu domineeriv ajupool on on parem, siis värvi ära meeldib seda kasutada. pilt. Kui domineeriv ajupool on vasak, siis lahenda ära sudokud.

Kui teil on domineeriv ajupool parem, kas see tähendab, et sa pole kunagi loogilise mõtlemisega? Kui olete vasaku domineeriva ajupoolega, kas see tähendab, et te pole kunagi loov? Muidugi mitte, kõik see tähendab, et te kipute ühte poolt teisele eelistama.

19

tähemärgi soovitused

meelelahutus

Nii vaimsele kui füüsilisele tervisele on tähtis puhkamine.

Suvi on just lõõgastumiseks ideaalne aeg. Hea viis seda teha on vaadata sarju. Kui heade sarjade hulgast ei suuda ühte välja valida, siis tuleb appi tähemärgi soovitused.

Jäär – ,,Dynasty” Sõnn – ,,Emily in Paris” Kaksikud – ,,The Office” Vähk – ,,The Walking Dead” Lõvi – ,,Gilmore Girls” Neitsi – ,,Dead to Me” Kaalud – ,,Gossip Girl” Skorpion – ,,Lucifer” Ambur – ,,The 100” Kaljukits – ,,How I Met Your Mother” Veevalaja – ,,Big Bang Theory” Kalad – ,,BoJack Horseman”

Foto: Pinterest

Horoskoop Jäär 21. märts - 20. aprill

Kaalud 23. september - 23. oktoober

Kasuta oma loovust maksimaalselt ära. Tee midagi Pingutasid terve õppeaasta tohutult, nüüd võta suvi huvitavat oma kätega valmis! rahulikult ning puhka ja chilli.

Sõnn 21. aprill - 20. mai

Skorpion 24. oktoober - 22. november

Võib-olla on aeg tervislikumalt toituma hakata. Suvi on Oled viimasel ajal natuke liiga närviline olnud. Proovi suve jooksul joogat teha ja praktiseeri mediteerimist. Juhul, kui käes ja Su näonahk tänab Sind hiljem selle eest. see Sind ei aita, räägi sellest lähedastele.

Kaksikud 21. mai - 21. juuni Ambur 23. november - 21. detsember Otsi välja kõik need raamatud, mis Sa oled tahtnud lugeda aga pole siiani veel jõudnud ja loe need läbi, pikk suvi on Mine suvel tööle ja hakka oma raha kõrvale panema, et oma unistusi täide viia. Sul on selleks piisavalt ressursse nin ees. lähedased toetavad sind!

Vähk 22. juuni - 22. juuli Kaljukits 22. detsember - 20. jaanuar Võta lahti üks Youtube treening ning hakka trenni tegema!

Sinu vaimne tervis on viimasel ajal allamäge läinud.

Trenn hoiab Su keha ja vaimu värskena.

Hoolitse enda eest ja tee self-care päev.

Lõvi 23. juuli - 22. august Veevalaja 21. jaanuar - 18. veebruar: Suve algus võib tulla väga emotsionaalne, proovi ennast kontrolli all hoida ja võta rohkem aega otsuste tegemiseks. Lähiajal kohtad Sa oma uut silmarõõmu, hoia silmad lahti ja looda parimat.

Neitsi 23. august - 22. september Kalad 19. veebruar - 20. märts Ära raiska oma suve kodus passimisele ja Netflixi Sinu aura on viimasel ajal olnud väga negatiivne, püüa teha vaatamisele, mine välja, naudi ilusat ilma ning kvaliteetaega toredaid asju ja võta elu positiivsemalt. pere, sõprade ja lähedastega.