Issuu

JUHTKIRI

toimetus

eab tõdema, et eelmises Novuse väljaandes lootsime kõiki näha juba uues Posti 12 majas. Paraku aga nii ei läinud ning uut kooliaastat alustasime Tallinna tänaval. Kuid kõigest hoolimata oleme nüüdseks end mugavalt sisse seadnud oma päris majas.

Peatoimetaja Kadi Kõrts Toimetajad Eliise Hiienurm, Kerli Kikerpill, Kätliin Saar,

Ilmselt ma ei valeta, kui ütlen, et see ootamine oli seda väärt. Koolimajas on elu sees. Üks sigimine ja sagimine, lõbusus, hea meeleolu ja uudsus põimitud ajalooga on mõned märksõnad paljudest, mis mulle pähe tulevad kui mõelda Posti 12 koolimajast. Soovitan ka teil korraks aja maha võtta ning mõelda selle üle, millisena teie näete ja tahaksite näha meie uut koolikeskkonda. Ehk on midagi, mida teie selle jaoks ise ära teha saate?

Kaidi Jamnes, Trinity Jõgisalu

Koolijuht Margo kõneles ka jõulukõnes koolimajast ja -perest kui mainis, et meie koolis on hea ja mõnus vaib. Nüüd jääb meie, koolipere, ülesandeks seda hoida ning aina suuremaks kasvatada.

Kersti Viilup

Fotograaf Maarja-Marleen Rullinkoff Küljendaja Kadi Kõrts Juhendaja

Illustratsioonid ja kaanefoto Freepik, Unplash, Aron Urb, Maarja-Marleen Rullinkoff

Kuidas suurendada enda vaimse tervise vitamiine?

kas sinu sahtlipõhjas vedeleb avaldmata looming? anna sellest teada ja juba järgmises numbris saab kogu koolipere sellega tutvust teha. kirjuta meile koolimeedia@paide.ede.ee

•

Võta see nädal iga päev 15 minutit, et kellegi lähedase inimesega koos mängida, hullata, nalja teha, jutustada. Kingi lähedasele 15 minutit tõeliselt segamatut tähelepanu, kus keskendud teie koosolemisele.

•

Peida kaaslasele komm taskusse või jäta see tema ukse taha. Postkasti? Vahet pole kuhu: peaasi, et see oleks talle meeldiv üllatus!

•

Naerata! Mõned ideed inimeste osas, kes kindlasti Sinu naeratust väärivad: sina ise, kaaslane, lapsed, sõbrad, töökaaslased, täitsa võõrad.

•

Täna kedagi, kes on Sind elus aidanud. Ütle seda silmast silma, telefonis või kirjuta talle kiri.

•

Saada või jäta tänukiri inimesele, kes teeb nö nähtamatuid ülesandeid: peseb nõusid, koristab, paneb raamatud riiulil korda, puhastab kohvimasinat. Kui see oled Sina, siis kirjuta tänukiri iseendale.

•

Vestle 10 minutit kellegagi, kellega sa tavaliselt väga palju ei suhtle.

•

Tunnusta oma kolleegi. Ja elukaaslast. Ja sõpra. Oma ema ja isa. Last. Ennast!

•

Korralda pisipidusid videokõne teel! Näiteks: Ostsid uue panni? Tähista seda pidulikult: kokka endale või perele mõni lemmikroog. Tahad sõbraga koos õhtusööki nautida? Üllata teda! Tee söök valmis ja vii tema portsjon talle karbiga ukse taha. Hiljem saate ühiselt videokõne vahendusel muljetada. Allikas: Vaimse tervise vitamiinid (Peaasi)

Reportaaž Kerli kikerpill toimetaja

Jõuluball

auaoodatud jõuluball toimus 21. detsembril meie uues kaunis koolimajas, mis täitus kenade noormeeste ja neidudega. Õhtut alustas direktor Margo Sootla kõnega, kus ta tänas õpilasi ning õpetajaid, et meie koolis, nagu ka täna, alati nii hea meeleolu on. Kogu imelist õhtut viisid läbi õpetaja Liivi Aare ja õpilane Egert Ninep. Kõige esimeseks osaks jõuluballil oli õpperühmade vaheline Rooside Sõda, mida juhtisid Egert ja õpetaja Uku Valner. Meeleoluka ja jõuluteemaliste küsimustega koostatud mängu võitjateks osutusid Primad. Peale mängu suunduti Foorumisse pidulikku jõuluõhtusööki sööma. Jõuluballi kõige kaasahaaravam osa toimus Tabula Rasas, kus noored ja õpetajad vallutasid avalugudest lõpuni Kruuvi saatel tantsuplatsi. Kõik tantsisid üheskoos, õpetajad ja õpilased läbisegi. Ansambli pausi ajal oli kõikidel õpperühmadel aeg lunastada välja kommipakid. Selleks said kõik eelnevalt ülesande esitada oma tehtud kava – olgu see tants, laul või luuletus. Etteasteks harjutati terve nädala ja üllatusi jagus. Suurimaks üllatajaks olid Prima õpilased, kus oma tantsukava lõpus palus noormees neidu endaga abielluda, seekord siiski mitte päriselt, vaid klassipulma korraldamiseks. Ballile omaselt krooniti ka balli kuningas ja kuninganna, kelle said valida õpilased hääletusega. Meie balli kuningannaks osutus Keiti Pall, ning kuningaks Romel Vahtra. Elagu! Õhtut jätkas Kruuv ja tantsupõrand täitus taaskord õnne õpilaste ja õpetajatega. Üllatusena tantsis ka meie kooli neiduderühm live muusika saatel kaerajaani. Õhus oli tunda rõõmu! Jõuluballi meeskond ja õpilasesindus tegid suurepärase töö kogu õhtu korraldamisega. Aitäh kõigile ja näeme edasistel sündmustel!

Fotod: Maarja-Marleen Rullinkoff

galerii Fotod: Maarja-Marleen Rullinkoff

PAIDE GÜMNAASIUMI

NELJAS SÜNNIPÄEV

galerii

pERSOON kadi kõrts toimetaja

esti Statistikaameti andmete põhjal on Eestis 144 Aiki nimelist naist. Kuid kas teadsid, et just kaks Aikit õpib meie gümnaasiumis ja just need kaks Aikit veetsid eelmise õppeaasta välismaal vahetusõpilastena? Nüüd on nad tagasi kodus ning mul avanes suurepärane võimalus nendega natukene juttu vesta nende elamustest vahetusaastal. Ma avastasin 1. septembril, et minu klassi, Secunda 1, on õppima asunud uus õpilane – Aiki Suits, kes veetis oma vahetusaasta Šveitsis, Baseli linnas, kus omavahel kohtuvad kolme riigi– Prantsusmaa, Saksamaa ja Šveitsi riigipiirid. Sain Aikiga ühel pärastlõunasel sügisreedel kokku ning ajasime põneva tunnikese juttu, lausa nii põnevalt, et mul oli peale intervjuu lõppu tunne, et veetsin ise vahetusaasta Šveitsis.

alt esimene) va rem het a (p

. Foto: erakogu a g e per us

Aik i

Oh, need mäed ja saksa keel! Šveitsis veetis Aiki üheksa kuud, mida ta kohe kindlasti raisku lastud ajaks ei pea, nimelt nentis ta: „Ma tunnen, et just vahetusaasta on mulle positiivseid emotsioone juurde andud ja tahan veel rohkem asju avastada ja näha.“ Küsimusele: „Miks sa valisid Šveitsi?“, vastas Aiki, et riike vaadates tundus Šveits just see õige valik. Üheks suurimaks mõjuteguriks, miks ta Šveitsi valis, olid mäed. Keda meist ei tüütaks Kesk-Eesti tasane pinnamood ära? Mäed ja loodus oli miski, mis võlusid Aiki südame ära. Tegelikult oli Šveits valikus veel keeleliselt – riigis räägitakse saksa, prantsuse, itaalia ja romanši keelt, ning enne vahetusaastale minekult oli Aiki just viis aastat saksa keelt õppinud. Ta tundis, et keeleõppest koolis jääb temale väheks ja ta tahtis rohkem õppida. Vahetusaasta teisel poolel sai Aiki juba aru Baselis räägitavast šveitsi-saksa dialektist, ta suutis tundides kaasa arutada, kohalikega vabalt rääkida ja palju muud. Vahetusperega, kellega tal oli hea klapp, sai aga juba esimesest päevast ilusti saksa keeles suhtlemisega hakkama, sest nemad rääkisid Aikiga kõrgsaksa keeles. Kusjuures vahetusperega vedas tal nii palju, et peale selle, et ta nendega siiamaani aktiivselt suhtleb, soovib ta neid tulevikus uuesti külastada. Küsimusele, et kas ta plaanib ka peale kooli lõppu vahetus-

AIKIDE SEIKLU perele külla minna, vastas Aiki naerdes: „ Jah, aga ma ei tea, kas ma kooli lõpetamiseni suudaksin oodata.“ Eesti VS Šveits Eestit ja Šveitsit eraldub 1720 km pikkune maa, kuid Aiki meelest šveitslased ei erinegi nii palju eestlastest. Pigem on vastupidi, nad olevat meiega olema isegi üpriski sarnased – toredad, sõbralikud ja viisakad. Eestlaste kinnisus ehk olevat ainult veidi suurem. Kui võrrelda koole, siis Aiki mainis, et talle meeldib rohkem Eestis õppida. Šveitsis on täiesti erinev hindamissüsteem, hinded 1-6, ning sellist asja nagu järele vastamine pole olemas. Šveitsi koolis tundus Aikile, aga et selline olukord tekitas õpilastele just rohkem stressi. Sellest hoolimata oli õppeaasta Šveitsis tema jaoks edukas – ta läbis klassi, sai klassikaaslastega sõpradeks, õppis professionaali käe all kunsti tegema, näitles klassinäidendis ning üleüldse nautis filosoofia, psühholoogia ja pedagoogika kallakuga klassis õppimist. Sära silmis ja meeles „Ma läheks hea meelega uuesti välismaale. Ma väärtustan, et ma sain sõpru ja mul tekkis huvi teiste kultuuride vastu veel rohkem. Ja mul tekkis huvi keelte vastu. Ma tulin tagasi ja hakkasin prantsuse keelt õppima ja ma lihtsalt säran seal tunnis.“ Aiki silmad ja hääl tõesti säravad, temast justkui kiirgab sära välja ja on tunda, et vahetusaasta oli tema jaoks loodud. Šveits kujunes tema uueks koduks ja uues kodus loodud mälestused olid erakordsed. Eesliga ratsutamine, vahetusperega 1000 m kõrgusel matkamine, jäämetsa nägemine ja veel paljud toredad mälestused jäävad Aikile kohe kindlasti vahetusaasta seiklustest meelde. Ole julge „Ära muretse, ole julge, hakka lihtsalt tegema, siis lõpuks näed, mis sellest välja tuleb. Ja ole ise aktiivne, võib-olla lihtsalt esimene tõuge, mis sul on vaja, on see, et sa võtadki selle ankeedi lahti, täidad ära ja vaatad, mis edasi saab,“ andis Aiki soovituse teistele, kes unistavad ka vahetusaastast välismaal. Õpi saksa keelt! Aiki õpetas mulle ka enda lemmiklause šveitsi-saksa dialektis, milleks on NÜ MEE (saksa keeles nicht mehr). Häälda lauset nii Skaneeri QR kood ja loe nagu kirjapildis näed, täpsemalt Aiki seiklustest lause ise tähendab: „Enam šokolaadide ja juustude maal! mitte”.

USED VÄLISMAAL

Aiki

(keskel) ko os s õb

o ega. Fot : erakogu d a n ran

ain Aikiga kokku 2 nädalat hiljem ühel hommikusel novembri kolmapäeval. Ei, tegu ei olnud minu klassiõega, vaid Prima 1 Aiki Jalakaga, kes õppis aasta aega Norras. Ta veetis oma vahetusaasta Notoddenis, mis asub Oslost ainult 50 km pikkuse autosõidu kaugusel. Peale kolmapäevast vestlust Aikiga on mul selge – vahetusaasta on üks paganama äge ettevõtmine ja soovitan võimalusel seda kõigil proovida! Ootamatu algus Ühel augustikuu päeval sai Aiki aga ootamatu kõne. YFUst helistati ja pakuti 10 päeva pärast välja lendavat lendu. Siis hakkas üks trall alles pihta! Oli vaja teha viimased ostud, käia kiiresti arsti juures ära, pakkida kokku asjad ja osaleda YFU eelorientatsioonil ehk ELOl. ELO on eesti vahetusõpilaste kokkusaamine, kus jagatakse nippe ning viimast korda valmistatakse õpilasi ette kodunt ära lendamiseks. Kõik oli tore ning kahe päeva pärast maandus Aiki juba Norras! Tegelikult veetis Aiki esialgu enda vahetusaasta Flekkerøy saarel, kuid esimeste vahetusvanematega ei olnud tal nii hea klapp. Detsembris aga sai ta endale uue pere Lotoddenis. „Super lihtsalt. Ma siiamaani räägin nendega,“ kirjeldas Aiki enda uut pere. Juhuse tahtel sattus Aiki ka sportlaste perekonda, nii et igav temal ei hakanud. Norra VS Eesti „See on peaaegu nagu öö ja päev“, kirjeldas Aiki Eesti ja Norra kooli erinevust. Norras saab peaaegu kõiki meie põhiaineid valida valikainete näol. Nii õppiski Aiki koolis norra keelt, keemiat, füüsikat, bioloogiat, ajalugu ja teoreetilist matemaatikat, mis meie mõistes on lai matemaatika. Tema sõnul ongi Eesti kool just seepärast parem, et põhiainete valik on nii lai ja selle tõttu on hiljem peale kooli rohkem võimalusi. Kui eestlastel on terve gümnaasium aega mõelda, mida edasi õppima minna, siis Norra koolide õpilased peavad justkui juba gümnaasiumisse minnes teadma, mida nad edasi tahavad õppida. Tuleb välja, et norrakad ja eestlased on samuti sarnased. Norrakad olevat ainult uimasemad (kujutage ette, eestlastest on veel uimasemad inimesed olemas). „ Aga üks asi, mis on hästi sarnane on see, et kui sa lähed bussi, siis sa ei istu kellegi kõrvale, sa ei ütle kellelegi tere. Sa oled vait ja sa istud üksi. Sa pigem seisad püsti kui see, et sa istud bussis. Mulle loeti sõnad peale, et ma ei lähe kellegi kõrvale

pERSOON istuma, sest see on imelik.“ Laumängude õhtu ja mägedes suusatamine „Mul jääb tõenäoliselt elu lõpuni meelde see kui enne kui ma ära läksin, istusime vahetusperega koos, sõime ja rääkisime ning nad andsid kaardid, mis nad mulle kirjutasid. See oli lihtsalt nii armas,“ sõnas Aiki ühe kurva ja samas rõõmsa mälestuse kohta. Tema meelistegevus vahetusperega oli ühine laumängude mängimine. Kõiki enda mälestusi räägib Aiki edasi sellise entusiasmi ja naeruga, et lausa patt on mõelda, et ise ei ole säärasest võimalusest kinni haaranud. Norras sai Aiki tegeleda ka enda hobiga – suusatamisega. Rajad olid veidi keerulisemad, mägi mäe otsas, kuid kokkuvõttes mägedes suusatamine oli põnev. Peaaegu teine inimene Aiki mainib, et tänu kogemusele on tema silmaring palju avardunud. Tema mõttemaailm ja suhtumine on meeletult muutunud. „Ma ei taha öelda, et ma olen päris teine inimene, aga nii suur muutus on tegelikult toimunud, “ tõdes Aiki. Kui Aiki läks Norra ilma keeleoskuseta, siis tagasi tulles oli tal juba keel suus. Ta sõnas keele õppimise kohta järgmist: „Oi, see võttis aega. See oli väga raske“. Alguses nägi tema keele õppimine välja sõnade ja lausete tähenduste arvamisega, pika peale hakkas ta juba aru saama ning viimased kaks kuud rääkis ta juba vabalt. Norra keelt aitavad tal praktiseerida veel vahetusaastalt saadud kaks väga head sõbrannat, kes juba sel kevadel tulevad Aikile külla. Ise plaanib Aiki ka enda vahetusperele külla minna ning ei mata maha ka mõtet minna ülikooli just Norra. Ela hetkes „Lihtsalt ela hetkes, naudi kõike, mis sul on. Julge kõike teha, kaasa arvatud rääkida,“ soovitab Aiki kõikidele teistele tulevastele vahetusõpilastele (olgem ausad, tegelikult on see päris hea soovitus ka kõigile teistele). Lisaks ära sea endale ettekujutusi, vaid elagi hetkes. Aiki arvates parim aeg vahetusaastale minna on 9. ja 10. või 10. ja 11. klassi vahel. Kui oled eriti tubli õpilane, siis on võimalus läbida ka vahetusaasta jooksul ära eesti klass. Õpi norra keelt! Aiki õpetas mulle ka enda lemmiklause norra keeles, milleks on HYGGELIG Å MØTE DEG. Häälda lauset hügeli o möte dai, lause ise tähendab: „Meeldiv Sinuga kohtuda!“.

Skaneeri QR kood ja loe lisaks Aiki seiklustest trollide maal tema Instagrami blogis!

elu p

vilistlased Eliise hiienurm toimetaja

elu pärast

urisin tänavu ja eelmine aasta lõpetanutelt nende hetkese käekäigu kohta. Küsisin mitmeid küsimusi ning sain ääretult palju huvitavaid vastuseid.

Martin Leotoots, 3. lend Mina õpin Tartu Ülikoolis arstiteadust. Õpingud kestavad kokku 6 aastat, peale mida saab üldarsti paberid ning selle järel toimub 3-4 aastat residentuur, kus õpitakse eriarstiks (kirurg, günekoloog, psühhiaater jne). Peale kolmandat aastat hakkab kliiniline õpe, kus tavalisi loenguid on vähem ning rohkem keskendutakse juba päris patsientidele ning viibitakse põhiliselt kliinikumis. Seega tegelikult see õpe on küll väga pikk, kuid põhimõtteliselt peale kolmandat aastat kaob paljuski ära nn “tavaline koolipäev”, mis meil praegu on.

elu pärast

Mul on siiani läinud üpriski hästi. Kool on ülihuvitav ning igal hommikul ma lähen sinna ikka hea tuju ja suure entusiasmiga, kuid koolist koju tulles on tihti see entusiasm suuresti kadunud, kuna õpitavat infot tuleb korraga peale ebareaalselt palju. Minu nädal on gümnaasiumiga võrreldes väga erinev, koolis olen üpriksi vähe. Enamus päevad algavad mul kella 10st ning lõppevad 2st. Koolis toimuvad ainult praktikumid, need on kõigile kohustuslikud ja sealt puududa ei tohi. Samuti erineb mu nädal gümnaasiumist selle poolest, et enamuse vabast ajast ma õpin. Gümnaasiumis sai tundides piisavalt tuttavaks teemadega ning isiklikult mul kodus polnud vaja õppida, kuid ülikoolis räägitakse rohkem, mida me peame õppima, kuidas me selle selgeks saame, jääb meie enda teha. Seega võib mu koolipäev algada 10st ja lõppeda 2st, aga reaalselt õpin ma tavaliselt 10ni.

Hans Artur Ehman, 3. lend Pärast lõpuaktust jõudsin käia mõned korrad ujumas, astusin sisse ülikooli, seiklesime pisut sõpradega Lätis, paar päeva lebotasin niisama kodus ning juba istusingi bussi peal, mis sõidutas mind Tapale. Siin ma aga igatahes olen: aega teenimas. Õigemini küll mitte enam Tapal: kolisin just sel nädalal Tartusse, kus toimub rühma parameedikute kursus (edaspidi RPEK). Seni on täitsa vahva olnud. Sõduri baaskursus ning nooremallohvitseri baaskursus möödusid mõlemad heade sõprade ning rohke naeru keskel. Soovitan kõigil tulevastel ajateenijatel kasutada klassikaaslastega koos tulemise võimalust, mis muudab algust siin kohe palju lihtsamaks. Uue keskkonnaga harjumine, kaeviku kaevamine, isegi rivis seismine, kõik läheb heade sõprade seltsis mõnusamalt kui muidu. Ütleme nii, et vedas: mul õnnestus saada RPEKisse, mis toimub Tartus Eesti Kaitseväe Akadeemia ning Tartu Ülikooli kliinikumi koostöös. Kümne nädala jooksul saame mahukat õpet, mitmeid 24-tunniseid kiirabi ja intensiivravi praktikume ja lõpuks rahvusvaheliselt tunnustatud parameediku paberid. Elame ühikas ning kord on pisut lõdvem: näiteks ei toimu tubade kontrolle ning õhtuti lastakse isegi linna vahele. Kella kümneks õhtul peab tagasi olema või siis hommikuvõimlemiseks 06:00. Sügisest näeb mind suure tõenäosusega Tartu Ülikooli humanitaarteaduste intsituudis tudeerimas. Enne ülikooli astumist kavatsen veel Euroopat avastama minna ja tegelikult veel palju teisigi plaane. Enne tuleb aga seitse kuud siin riiki kaitsta.

Hetkel olen ma enda valikuga väga rahul. Ma teadsin, et see eriala on väga raske, aga ma ei arvanud, et see tõesti nii raske on. Ma poleks kunagi arvanud, et keemia, bioloogia ja anatoomia pakuvad mulle nii palju huvi, kuid eks kõiki aineid on kordades huvitavam õppida, kui sa tead, mille jaoks see vajalik on.

Eks ajateenistusega on nii nagu gümnaasiumigagi: tuleb viimast võtta. Pärast tunde jääb ohtralt aega lugemiseks, õppimiseks, trenni tegemiseks, uute tutvuste loomiseks. Proovin seda aega maksimaalselt ära kasutada. Proovige Teie seal gümnaasiumis ka!

Ma soovitaksin praegustele gümnasistidele ülikooli tulles eelkõige olla avatud uutele suhtlustele, kuna nt arstiteaduses ma ei kujutaks ette, kuidas ma ilma oma rühmakaaslasteta hakkama saaksin. Samuti olge tänulikud Paide Gümnaasiumile, et teile õpetati kasutama Moodle'i keskkonda, kuna ülikoolis toimub peaaegu

Teisi Unt, 2. lend

u pärast 8

kõik läbi selle ning on ikka hea küll, kui kogu eriala juures on vähemalt üks asi, millest ma aru saan. Viimaks paneks ma teile südamele, et õppige jooksvalt ning ärge jätke asju viimasele minutile, kuna gümnaasiumis võib sellega ilusti läbi saada (mina esitasin kõik tööd minutid enne tähtaega), kuid ülikoolis asjade viimasele minutile jätmine vähemalt minu erialal ei toimiks kuidagi.

Fotod: erakogu

Olen tudeng EBS-is (Estonian Business School). Minu õpitavaks erialaks on ettevõtlus ja ärijuhtimine, läbitatavateks õppeaineteks on näiteks majandusmatemaatika, mikro- ja makroökonoomika, õigusteaduste alused

jne. EBS pakub oma tundengitele hea võimaluse bakalaureuse õppe teisel aastal valikained välismaa ülikoolis läbida, välisõpe toimub läbi Erasmus+ programmi. Mina võtsin selle kooli poolt pakutava võimaluse vastu ning seega olengi hetkel õppimas Hispaanias, Barcelonas, ESIC ülikoolis. Hispaania äriülikool on küllalt sarnane Eesti omaga, kuid õpe ise on inglise, mitte eesti keeles.

Ülikooli minekut olen ma kartnud juba väiksest saati. Endalegi üllatuseks on aga ülikool olnud väga põnev, kuid samas ka väljakutseid täis kogemus. Olen õppinud juurde palju uusi nii teoreetilisi kui ka praktilisi teadmisi. Sel suvel läbisin ka oma suvepraktika ning tegin seda ettevõttes Swedbank.

Ärge muretsege üleliia tuleviku pärast. Mul polnud vanuses 16-19 õrna ainugi, mida tulevikus tegema hakkan. Palun õppige eksamiteks, need võivad teie elus väga suurt rolli mängida. Vaadake juba varem sisseastumiskatsete

Hetkel olen tudeng ning õpin TalTechis ehk Tallinna Tehnikaülikoolis. Tudeerin infotehnoloogia teaduskonnas informaatikat. Lühidalt õpime me kõike? programmeerimist, veebiarendust, masinõpet, teeme mänge ning projekte. Infotehnoloogia teaduskonnas on suur valik erialasid, aga minu eriala hõlmab kõiki alasid, mis seal on ning tänu sellele on teistest veidi raskem ja mahukam. Lisaks on see eriala ka eeldus magistriõppesse.

Praegu on läinud päris hästi ja väga töiselt. Päevad on pikemad ja iseseisvalt tuleb tohutult palju õppida. TavaliFoto: erakogu selt kestab mu päev kella üheteistkümnest kuni kella üheksateistkümneni ja vahel ka südaööni. Gümnaasiumis oli kool esmaspäevast reedeni ja nädalavahetus enamasti vaba, kuid ülikoolis tuleb sul ka nädalavahetustel õppida. Gümnaasiumis oli kellaajaliselt kõik selge, kindel aeg ja koht tundidel. Ülikoolis on osaliselt vastupidine, sul on kella kümnest 14ni loeng, ise otsustad kas lähed või kuulad hiljem järgi. Iga nädal on kodused tööd, harjutused ja kontrolltööd, mis on äärmiselt mahukad ja iga nädalaga lähevad raskemaks. Kõik tuleb ära teha, et saada talvistele eksamitele. Hetkel olen oma valikuga rahul. Valisin eriala, mille lävend oli kõige kõrgem, samuti see tundus ala, mis võiks huvi pakkuda. Nautige elu, oma klassi ja neid kuldseid gümnaasiumi aastaid, sest te jääte neid igatsema.

elu päras

Lõplik valik ülikooli ja eriala suhtes ei olnud kerge, tänase päevani ei saa ma 100% kindel olla, kas tegin õige Foto: erakogu valiku. Siiski olen oma valikuga väga rahul ning ei kahetse. Ärijuhtimine ja ettevõtlus on ühest küljest hea eriala, sest antud valdkonnas on tööpõld väga lai. Õppides ettevõtlust võib leida sind nii turunduse ja müügi valdkonnast, juhi ametipostilt kui ka finantsvaldkonnast.

Sander Pleesi, 3. lend

elu pärast

Ülikool ning gümnaasium on kaks täiesti erinevat asja, kuid siiski annab nende vahel palju paralleele tõmmata. Ülikooli ajagraafik on gümnaasiumi omaga võrreldes väga varieeruv ja kohati ka kaootiline. Ühel päeval võivad tunnid olla hommikust õhtuni, teisel päeval võib aga seevastu olla ainult üks tund keset päeva. Tähtaegasid peab väga hoolikalt ja iseseisvalt jälgima, kuna mingid vabandused ega hilinenud tööd arvesse ei lähe. Võrreldes gümnaasiumiga on suvekuud nüüd sisustatud rohkem töö, kui puhkusega.

kriteeriumeid, et endale elu lihtsamaks teha. Mõni lisapunkt aktiivsuse eest võib ülikooli pingereas väga suure edumaa tagada. Kui on võimalus, siis seostage eriala oma hobide või tugevate külgedega. Valmistage ette plaan A, B ja ka C.

elu pärast

Juba gümnaasiumi ajal oli kindel plaan ülikooli minna. Ma ei soovinud vaheaastat võtta kuna kartsin, et distantseerun seetõttu koolist ning peale vaheaastat ülikooli ei jõuagi. Eriala valiku suhtes oli mul ideid ühest äärmusest teiseni, mind lihtsalt huvitasid nii paljud erinevad erialad. Lõpuks tegin otsuse kahe faktori põhjal – millistele erialadele ja koolidesse oleksin üldse sisse saanud, milline neist mind kõige enim kutsub.

ärast

vilistlased

Loe varsti teiste vilistlaste edasiõpingute kohta koolilehe blogist www.pgnovus.ee!

KOOLIMAJA Margo sootla koolijuht

öödunud aasta jooksul olen hämmastunud, kuivõrd paljud elavad kaasa vana Posti tn koolihoone renoveerimisele ja uue gümnaasiumihoone ehitusele. Hetkest, kui tellingud punase maja taastatud välimust enam ei varjanud, on põnev jälgida inimesi hoonet silmitsemas. Osadega neist olen jäänud pikemaks vestlema ja kuulnud meenutusi minevikust. Kellel on meeles lood koolis toimunust ja oma õpetajatest, teisel on rääkida lugusid raamatukogust, mõned püüavad aimata, millises ruumis rahvatantsu tantsiti.

Gümnaasium on kodus. Tagasi. mis võimaldavad neil tulevikus edukad olla. Veel enam – kool võiks juba täna pakkuda õpilastele võimalusi olla ise kogukondlike ja ühiskondlike muutuste eestvedajad ja suunajad. Seetõttu ka kooliruum võib olla vajalike muudatuste elluviimiseks pidur või hoopis võimaluse looja.

Meie uus kooliruum on võimaluste looja. 250 õpilast mahutav koolimaja on arhitektuurselt lahendatud pigem tavapäraste klassiruumidena, kuid sisustamisel ja ruumide planeerimisel on arvestatud tänapäeva koolile omaste väärtustega. Avatus ja usaldus õpilaste ja õpetajate vastu on Avatud Posti tn koolihoone ei paku mitte ainult Järvamaa ühed märksõnad, mis iseloomustavad kujundatud õpi-, tänastele ja tulevastele gümnasistidele suurepärast ja kaas- puhke- ja tööruume. aegset õpikeskkonda, vaid sellel on sügav tähendus ka Koolist võib leida mitmeid sobivaid kohti arendavateks varasematele põlvkondadele. Nii on Vallimäe kõrval viidud vestluseks, aruteludeks ja uuteks tutvusteks, kuid samas on arhitektuurselt väga õnnestunult kokku vana ja uus kooli- ka vaikseid nurki, kus on võimalik olla omaette, lülitada end hoone ja tundub, et see loob silda millelegi veelgi olulise- välja, unistada, mõtiskleda ja õppida. Kogu maja olemus male – meie kogukonna inimestele. Idee, et kool on õpilas- soodustab hoolimist, märkamist ja hoidmist. Suuremateks tele ja õpetajatele koht kokkusaamiseks ja arendavateks üritusteks on koolil võimalused kasutada nii vana hoone kohtumisteks on saanud juba suurema tähenduse. Ja see ajaloolist saali kui ka kaasaegset auditooriumi, mille akenteeb rõõmu. dest paistab postkaardina vallitorn ja kirikuga linnavaade. Kui koolimaja väärikast ajaloost on räägitud üpris palju, siis Ajaloolise ja kaasaegse ruumi sulandamine annab õpilasmineviku asemel võime nüüd julgelt tulevikku vaadata. tele uue vaate ajaloo- ja kultuuripärandi väärtustamisel ja Kolm aastat tagasi mitmete õnnestunult õppetöösse rak- samal ajal nautida ja kasutada kaasaegse õpiruumi endatud tänapäevast õppetööd iseloomustavate muu- võimalusi. datustega alustanud riigigümnaasiumil on nüüd oma ruum. Loodan väga, et Paide Gümnaasium pakub õpilastele Iga kooli peamine eesmärk on õpilaste arengu toetamine keskkonda, kus nad tunnevad end oodatuna. Koolipere on ja õppimiseks loodud ruumil on paratamatu mõju viisile, selleks valmis, nüüd on ruum ka. kuidas seda saab teostada. Tänud kõigil, kelle töö, nõu ja jõuga on Paide Gümnaasium Kui hoone kohta saame nüüd lõpuks öelda „valmis!“, siis jõudnud oma koju ja tänud kõigile kaasaelajatele! Kuigi ma väga loodan, et koolina me ei saa kunagi päris valmis. tänane olukord ei võimaldanud teha suurt avamispidu, siis Kool on ühest vaatest konservatiivne, kuid samas peab kindlasti sobival hetkel on võimalik teha tänuüritus kõigile, olema ise pidevalt õppiv ja arenev. Kool on küll peegeldus kes on teinud palju, et just see koolimaja on valmis saanud. tänasest ühiskonnast, kuid meil peab olema võimekus hin- Aitäh ja ootame teid kõiki sobivamal hetkel külla! nata tuleviku trende ja ühiskondlikke muutusi, et parimal viisil anda õpilastele oskused, teadmised ja väärtushoiakud,

Fotod: Maarja-Marleen Rullinkoff

KOOLIMAJA

Punase kooli maja lugu sai raamatuks ja maja ajaloos algas uus peatükk

„P

osti tänav 12 hoone jäi tühjaks“ – nii algab esimese peatüki viimane lõik 2021. aasta kevadel valminud õpilasuurimuses, mis kirjeldab Paide ühe esinduslikuma hoone ajalugu ajas ja ruumis. Paide Gümnaasiumi õpilaste Kevin Kinevi ja Eliina Smirnova koostatud mahuka uurimistöö üheks eesmärgiks oli Posti tänav 12 asuva hoone loo edasiandmine raamatuna. Raamat on lühike, kuid põnev kokkuvõte tööst, mille käigus uurisid koostajad tuhan-

deid kirjalikke allikaid, otsisid tööks sobivat mateejali veel rohkemate fotode hulg a s t , töötasid läbi varem kirja pandud mälestusi ning usutlesid ka ise kooli vilistlasi. Suur tänu Kevinile ja Eliinale sisuka uurimistöö eest, aitäh nende juhendajatele Uku Valnerile, Kersti Viilupile ja Ründo Mültsile ning Eleene Sammlerile raamatu toimetamise eest. Suur tänu ka kõigile neile, kes aitasid õpilasi materjalide otsimises ja olid valmis intervjuusid andma.

taas võimalik omandada gümnaasiumiharidust 111 aastat tagasi just selleks ehitatud koolimajas. Gümnasistide tagasitulek sellesse ajaloolisesse hoonesse loob silla minevikku ja seob omavahel kokku Paide gümnaasiumihariduse andmise keerdkäigud. Paide on saanud tagasi väärika hoone ja Järvamaa õpilastel on võimalik õppida renoveeritud, kuid samas kaasaegsetes just gümnaasiumi õpilastele väärilistes ruumides. Nii võivad kümnete aastate pärast Posti tänava koolimaja ajalugu edasi uurivad tulevased noored alustada oma uurimistööd lausega „Gümnaasiumihariduse andmine Posti tn 12 hoones jätkus 2021. aastal“, materjali selleks on viimased aastad lisanud hulgaliselt. Paide haridusmaastiku ja koolide ajalugu on kirju. Viimastel aastatel on nii Posti tn 12 hoone renoveerimisega seotu kui ka hariduse ümberkorraldused lisanud sellele hulgaliselt värve. Ajaloolises valguses sobitub siiski kõik juba olemasolevasse mustrisse. Selles mustris on üks katkematu joon, mis hoonete ja hariduskorralduse kõrval on kõige olulisem – siin õppida soovivad noored ja õpetajad, kes neile selleks keskkonda loovad. 2021. aasta 26. novembril algas Posti 12 hoones uus elu, riigikool Paide Gümnaasium alustas õppetööd renoveeritud punases koolimajas ja selle juurdeehituses. Koolil ja majal algas uus peatükk – Paidel on paljut oodata. Modernsuse ja vana sümbioos ning avatud ruumid loovad erineva ja huvitava väljanägemise. Koolimaja loob palju võimalusi liikumiseks, ürituste korraldamiseks ja õppimiseks. Kool on osa loodusest ja ajaloost. Uuesti ellu ärkav punane kool ja selle uus osa pole ainult õpilaste, vaid terve Paide ja Järvamaa kool.

On tore, et raamat valmis hetkeks kui 20 aastat tühjana seisnud Posti tn 12 hoone saab tagasi oma algupärase eesmärgi ja uue hingamise. Paides on 2021. aasta sügisest

Fotod: Ants Leppoja

meie inimesed

UUED ÕPETAJAD MEIE KOOLIS

eie kooli tulid sel aastal kaks uut vahvat õpetajat. Loe, millega nad väljaspool kooli tegelevad ning millised on nende hobid. Kindlasti saad ka mõne huvitava fakti nende kohta teada.

Kätliin saar toimetaja

Millised on teie arvates teie õpetamise juures kõige tuge- seda tööd ei teeks! Olen seda meelt, et tööl tuleb käia ikka vamad küljed? rõõmuga ehk töö peab tekitama hea tunde isegi kui on Seda tuleks ilmselt õpilastelt küsida. Ma loodan, et mõni keeruline. Ja kui töö ei paku rõõmu, siis tuleb uus töö otsida, mitte toriseda ja vinguda. tugevus ikka leidub. Ma väga soovin, et õpilased saaks päriselt aru, miks üks või teine asi nii käib. Ma ei taha õpetada lihtsalt valemit või reeglit, ma tahaks, et uute ja vanade teadmiste vahel tekiks loogiline seos. Miks ja kuidas on tähtsad küsimused. Äkki see, et ma kõike seitse korda seletan aitab sellele kaasa... .

Mida te loodate õpetajana saavutada?

Tahaks, et mõni minu õpilane kunagi täiskasvanuna tunneks, et ma olen talle midagi ellu kaasa andnud. Midagi, mis on teinud teda paremaks iniMulle meeldib, kui klassiruumis on pingevaba õhkkond. meseks. Olgu see mõni matemaatika teadmine Väike nali on kohustuslik ja vigade tegemine lubatud. või hoopis suhtumine. Millest tulenes see, et olete pedagoog? Kas see oli juba See oleks äge saavulapsepõlves teie unistus? tus. Ei olnud lapsepõlve unistus, samas ma mängisin lapsena Kuidas säilitate tihti kooli ja mulle on alati õpetajaamet sümpaatne olnud. o m a k l a s Ka minu vanaema rääkis mulle väiksena tihti, kuidas tema siruumis konõpetajana töötas. Mu lapsepõlve unistus oli ikka baleriiniks trolli? saada. Ma pole Peale keskkooli lõppu mõtlesin küll ka pedagoogika peale, k u n ag i n i i kuid pigem oli see tol hetkel nii-öelda varuplaan. Kui olin mõelnud. Ma lõpetanud TTÜs bakalaureuseõppe, siis tegin otsuse, et ma ei mõtle, et ei soovi Tallinnas elada ning otsustasin kolida tagasi minu käes on Paidesse. Materjalitehnoloogina siin just suuri väljakutseid kontroll. Pigem polnud, loobusin erialasest tööst ja asusin tööle noortega. tunnen, et mul on Samas oli selleks ajaks saanud mu sees küpseks ka mõte vastutus panna olla matemaatikaõpetaja ja nii see asi edasi läkski. klass tööle nii, et kõigil on hea olla. Üks Milline on teie elu väljaspool kooli? mu sõber ütles mulle Mul on kaks last, koer ja hobi. kunagi õpetajatee alguses, Kodu - mulle meeldivad igasugused aktiivsed tegevused et ära kunagi õpilaste osas looduses, matkamine. Samuti meeldib mulle teha asju ise... üleolevaks muutu, sa pole keedan, koon, küpsetan, õmblen, ehitan. Ei plaani liiga maailma naba... ja nii ongi. pikalt asju ette, spontaansus on põnev (see ei tähenda, et Mis on ühist matemaatikal ja rahvatantmul suur plaan puudub). sul? Hobi - ma tegelen natuke rahvatantsuga ehk minu juhenTooksin välja, et mõlema puhul mängib väga olulist rolli damisel tantsib 6 kollektiivi, seega veedan palju aega ka täpsus ning iga väike detail loeb. Aga see ei tähenda seda, treeningsaalis. et kui oled matemaatikaõpetaja pead Sa kindlalt ka rahKuidas te olete rahul just selle ametiga, mis teil praegu vatantsu õpetaja olema või vastupidi. on? Mulle meeldib väga matemaatikaõpetaja olla, muidu ma

s s r i k a nik

meie inimesed aktuaalne Millest tuleneb see, et olete pedagoog? Kas see oli juba lapsepõlvest teie unistus?

Kas teile meeldis noorena ka sporti teha? Millist liiki sporti?

See on tingitud sellest, et 10. klassis alustasin õpinguid Türi Majandusgümnaasiumi spordisuunaga klassis ja liitusin Türi kergejõustiku treeningutega. Ülikooli lõpus ma tegelikult väga ei teadnudki, mida ma teha tahan. Peale esimese lapse lasteaeda minekut tekkis võimalus minna tööle lasteaeda liikumisõpetajaks ja varsti ka Järvamaa kutsehariduskeskusesse kehalise kasvatuse õpetajaks. Oma peas ketrasin endiselt mõtet, et üldhariduskoolis kekaõps küll olla ei soovi. Kuid aasta hiljem kutsuti kandideerima Paide Ühisgümnaasiumisse kehalise kasvatuse õpetajaks ja juba kuu aega uues keskkonnas, tundsin, et see on just see mida ma päriselt teha tahan, töö mis ei tekitanud stressi ja pakkus igapäevaselt rõõmu.

Enne 10. klassi ma regulaarselt kuskil trennis ei käinud, isegi oma lõbuks jooksmas mitte. Küll aga käisin tänu oma kehalise kasvatuse õpetajale kooli esindamas mitmetel jooksuvõistlustel. 10. klassis hakkasin tegelema kergejõustikuga. Veel täna on meie käes 16-17a neidude 3x800m teatejooksu Järvamaa rekord, millega me saavutasime Eesti meistrivõistlustel tubli 2. koha. Ülikooli ajal tegelesin spordiga nii palju kui meile seda ülikoolis pakuti. Peale esimese lapse sündi hakkasin tegelema pikamaajooksuga, olin Eestis sellise 20 parema naise seas mitmetel jooksuüritustel. Unistused seoses jooksmisega olid suured, see kasvatas ka koormused nii suureks, et sain ülekoormusvigastuse ja pidin sellest loobuma. See negatiivne kogemus on minu lugu, mida rääkida, et tähtis ei ole sport, vaid tervislik liikumisharjumus. Need on kaks väga erinevat asja.

KARI

Lapsepõlve „Kelleks tahaksid saada?“ unistus oli hoopiski vist üsna tavaline tüdr ukute uni stus, loomaarst. Sellest unistusest kasvasin teismeliseeas välja.

Nv a

g lan

Milline on teie elu väljaspool kooli? Millised on teie hobid?

Lisaks koolile töötan Türi ujulas lasteaialaste ja beebide ujumistreenerina. Tööväliselt olen tegelikult lihtsalt 3 lapse ema ja ühe mehe naine. Mul on 3 toredat ja liikuvat last. Oma lapsi püüan juba varakult suunata liikuma, leidma omale tervisliku ja rõõmu pakkuv spordiala, mis ei lõhuks neid noorena ära ja mis pakuks ka täiskasvanuna vaheldust ja liikumisvõimalusi igapäevaelu vahele. Hobidega on laste kõrvalt väga keeruline tegeleda, aga me püüame neid koos lastega teha. Me käime rabades jalutamas ja võimalikult tihti ujumas. Kui mul oleks igapäevaselt aega ainult iseendale, siis ma käiksin kindlasti ujumas. Küpsetada meeldib mulle ka.

Milline on teie eesmärk, kuhu tahaksite tulevikus jõuda või mida sooviksite teha? Seoses pedagoogi tööga sooviksin koguda rohkem aastaid, kui ma seda seni teinud olen ja peamiselt selleks, et oma töö vilja näha. Minu soov on noortele süstida positiivset suhtumist liikumisharjumustega tegelemiseks nii palju kui võimalik, ning et see pakuks rohkem rõõmu kui täna. Tööväliselt on mul küll ka oma unistus, mida ma sooviksin teha ja see on samuti tervise ja liikumisega seotud. Ma sooviksin hakata käima aastaringselt järves. Mis mind täna takistab, on üsna sarnane noorte mõtlemisega, tühjade vabanduste otsimisega: „Mul ei ole aega, nii külm on ikka juba, vihmaga ma küll ei alusta“ . Loodan, et ma alustan sellega juba sel hooajal. Milline vahe on õpetada lasteaialapsi võrreldes gümnasistidega? Kui gümnasist on omale pähe võtnud, et jooksmine on nõme siis nii on, seda arvamust on raske muuta, küll aga loodan ma, et võimalik. Lasteaialaps tahab väga hea meelega joosta ükskõik, mis suunas. Ütle kuhu ja ta läheb. Gümnasistile on võimalik muuta liikumisharjumus meeldivaks ja rutiinseks, kes seda ise tahab, neid huvitab, nad leiavad oma võimalused, neid on vaja vaid toetada ja õige suund kätte näidata. Kui ma pean valima, kas gümnasistid või lasteaialapsed, siis ma valin gümnasistid, sest neist kiirgab juba päris palju elutarkust ja oskusi ja kogemusi, millest ehk minagi õpin. Võib olla õpetavad nad mulle, kuidas olla parem õpetaja, parem lapsevanem, parem sõber.

Fotod: Maarja-Marleen Rullinkoff

meie inimesed Kerli Kikerpill toimetaja

Eliise Hiienurm toimetaja

Saame tuttavaks meie kooli kuue särava tähega

Kätliin Saar toimetaja

T1 ELSA-MARIS

S2 MARKUS

Skaalal 1-10 kuhu reastaksid end oma intelligentsuse põhjal?

Kas sa sööd üksinda olles samamoodi kui siis, kui oled seltskonnas?

Hindaksin ennast intelligentsuse põhjal 10 palli süsteemis 8 punktiga. Mida sa mäletad enda lasteaia aastate kohta? Kõige eredamalt on mul lasteaiast meeles kõik sõbrad, nendega mängimised ning laulutunnid.

T2 ANDRIAN Mitu korda päevas vaatad peeglisse? Kas see, mida sa näed, meeldib sulle? Ma täpselt ei tea mitu korda ma peeglisse vaatan, küll mööda kõnnin üpris tihti. Jah, olen rahul sellega, mida peeglist näen, kuid alati saab paremini. Mitu korda päevas sa mõtled rahale? On need positiivsed või negatiivsed mõtted? Rahale mõtlen 1x päevas ikka või isegi natuke rohkem. Need on positiivsed mõtted.

S1 SELYN

Mis on/ on olnud sinu hüüdnimed? Roobik, Rooba, Robatški, Margus, Korova (viimane vene tähtedega).

P1 MARI-HELEN Kas oled tähele pannud, millal on sinu tööviljakus kõrgem, kas hommikul, päeval või õhtul? Minu tööviljakus on kõige kõrgem just õhtul. Mis on kõige ilusam koht, kus käinud oled? Kõige ilusam koht, kus käinud olen on Peterhofi park Venemaal.

P2 ARNIS

Kas vale jääb valeks isegi siis, kui keegi sellest teada ei saa?

Mida sulle meeldib teha päikeselise ilusa sooja ilmaga?

Jah, isegi kui keegi teada ei saa, ei muuda see fakti, et see on vale.

Sooja ilmaga meeldib õues jalutada või jalgrattaga sõita.

Kirjelda olukorda, mil sa tundsid nii suurt piinlikkust, et soovisid nähtamatuks muutuda!

Mis on sinu päris supervõime?

Pidin näitama algajatele, kuidas märja asfaldi peal mootorrattaga sõita. Esimeses kurvis panin koonu.

Pean lauakommetest lugu, seega söön igal pool samamoodi.

Minu supervõimeks on, et suudan igas olukorras meelerahu säilitada.

Kogukonnapraktika

Kodanikualgatus toob trinity jõgisalu meeldejäävaid kogemusi toimetaja

Foto: era ko g

gal aastal on Paide Gümnaasiumi õpilastel võimalus osaleda ühiskondlikus töös ning näha, kuidas sünnib kodanikualgatus. Kogukonnapraktika näol käivad õpilased vabaühendustes/organisatsioonides ja kogukondlikel üritustel abiks, et näha milliseid ühiskonnaprobleeme saaks iga kodanik ise lahendada ning miks on oluline, et me märkaksime ja aitaksime oma kogukonda. Meie kooli gümnasistid on käinud väga erinevates organisatsioonides ning saanud ainulaadseid kogemusi. Siin u on vaid mõned huvitavad näited praktikates, mis võiksid ka järgmistele õpilastele eeskujuks olla ning ideid anda. Selle aasta Prima õpilane Kristiina käis oma kogukonnapraktikat tegemas Noorteorganisatsiooni 4H Järvamaa piirkonna suvepäevadel, kus ta sai olla ürituse kaaskorraldaja. Suvepäevadel said osaleda 5-19 aastased noored ning laagris õpetati veeohutust, pandi proovile oma jõud ja jaks 11 kilomeetrisel kanuumatkal, arendati koostööoskust meeskonnamängudel ning osaleti erinevates töötubades, kus sai kasutada oma varasemalt õpitud oskusi. Kristiina oli enne Suvepäevi endale eesmärgid seadnud, mida ta enda juures arendada soovis ning mida saavutada. Ta leidis, et õppis endast noorematega paremini suhtlema ning neid mõistma. Harjutada sai ka täpsest ajakavast kinni pidamist ning loovust organiseerida sinna jooksvalt tegevusi juurde. Eriti kasulikuks loeb Kristiina saadud kogemust olla millegi toreda eestvedajaks ja juhendajaks ning oluliselt arendas ta meeskonnatööoskust.

Iga aasta on üsna populaarseks kogukonnapraktika valikuks ka kasside varjupaik Paikass. Õpilased käivad vahetustega varjupaigas abiks ning nende ülesanneteks on näiteks koristada liivakaste, puhastada kraapimisposte, kasse toita, sööginõusid ja mänguasju korras hoida ning otse loomulikult kassidega mängida. Loomaarmastajate jaoks on see ilmselt väga soositud praktika, kuid seda teevad paljud ning sellises kohas nagu loomade varjupaik annab teha palju rohkemat. Siiani ei ole keegi võtnud ette korraldada varjupaigas üritusi, mille kaudu saaks tuua rohkem inimesi kasse adopteerima. Suureks abiks oleks ka korraldada varjupaikade jaoks heategevuskorjandusi, kus inimesed toovad kassidele toitu, mänguasju ja kas või vanu tekke, mis sobiksid magamisasemeteks. Võimalusi on palju ning kui veidi mõelda, siis leiab kindlasti viise ja abikäsi, millegi oma ideid teostada. Selles seisnebki ju kodanikualgatus, et võtta kätte ja teha ära midagi kasulikku oma ühiskonnale. Lõpetuseks jagan ka enda kogukonnapraktika lugu. Ma ei teadnud alguses üldse kuhu minna ja mida teha. Kaalusin mitmeid variante, näiteks spordiklubisid ning Türi Konna maja. Siis tuli võimalus minna Türi Perepesasse, kus vanemluskoolituse ajal oli neil vaja lapsehoidjaid, kes tegeleksid lastega seni, kuni vanemad on koolitusel. Ma ei ole kunagi olnud selline inimene, kes oskab ja naudib väikelastega tegelemist ning ebakindlust oli selle koha pealt palju. Nüüd aga mõtlesin, et sellest tuleb üle saada ning uued kogemused ei teeks paha. Niisiis läksingi kahe klassiõega koos lapsi hoidma ning olen selle praktikaga väga rahul. Me käisime kord nädalas Perepesas ning mängisime lastega kaks ja pool tundi. Iga kord oli erinev arv lapsi ning isegi kui õhtu möödus päris kaootiliselt, siis lõbus oli meil kõigil. Mina sain juurde julgust tegeleda lastega ning olen tulevikus kindlasti avatum uutele väljakutsetele ja F võimalustele, mis võivad esmap i lg u l tek i tada ebakindlust. Igaühe jaoks on olemas midagi uut ja toredat mida proovida ning kui mitte, siis tuleb ise midagi uut ja lahedat luua.

: oto

ntons

di A Hei

Paljud Paide noored on käinud iga-aastasel Arvamusfestivalil ning seal on ka võimalik meie kooli gümnasistidel teha oma praktikat aidates kaasa ürituse korraldamisel ja läbiviimisel. Prima õpilane Arnis käis sel suvel Arvamusfestivalil abiks ning sai teha ja näha nii mõndagi huvitavat. Kahel festivali päeval olid Arnise ülesanneteks kontrollimine külastajate COVID-tõendit, käepaelte jagamine ja tervitamine, territooriumi piiride valvamine, ajakavade müümine ning muud. Kõige selle käigus sai üsnagi intensiivselt harjutada meeskonnas töötamist, suhtlemist väga paljude ja erinevate inimestega, sealhulgas võõrkeeles kõneledes ning kõike seda on lausa kriitiline juba noorelt õppida, et olla nii oma kogukonnas kui ka mujal edukas

ning pädev. Lisaks eluliselt olulistele sotsiaalsetele oskustele sai Arnis ka palju uusi tutvusi ning jäi oma kogukonnapraktika kogemusega ülimalt rahule, kuna ta aitas läbi viia ühe tõeliselt vahva ja olulise sündmuse.

Koolitunnid

Elu kui mäng, mäng kui elu

ecunda õpilased lõid ajaloo tunnis õpetaja Uku juhendamisel väga põnevaid mänge. Üks nendest mängudest on leitav just siit, loe juhend läbi, võta sõbrad kampa ning asu mängima ja kogu uusi vahvaid teadmisi.

Mängu TALUPOJA TSIRKUS juhend Mängus saab osaleda 2-6 mängijat. Mängu alustamiseks peavad kõik osalejad täringut veeretama. Mängu alustab see, kes veeretab kõige suurema täringusilmade arvu. – Mängulaual liikumiseks veereta täringut ja liigu vastavalt täringu silmade arvule.

Kätliin saar toimetaja

– Kui sattud QR koodiga ruudule, skaneeri see telefoniga, loe ülesanne teistele mängijatele ette ning käitu vastavalt sellele. – Kui sattud ruudule, kus on redel, liigu vastavalt ülesande juhistele. Mängu võidab see mängija, kes esimesena „Lõpp" ruudule jõuab. Pane tähele, et viimasesse ruutu pead jõudma täpsete käikude arvuga! Kui käike jääb üle, liigu üle jäänud käikude arvu võrra tagasi ja oota järgmist korda.

Mängu autorid on Kadi Kõrts, Kätliin Saar, Krislin Virkoja, Reniita Roosipuu ja Carolin Peterkop

loengud

Ratastooliralli ning arutelud inimmõistuse olemusest trinity jõgisalu toimetaja

änavuse õppeaasta esimene loeng oli kindlasti üks huvitavamaid, mis Paide Gümnaasiumis on peetud. Külas käisid Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevusteraapia eriala viimase kursuse tudengid ning õppejõud. Tudengid tutvustasid oma eriala ning õpilased said kogeda, milliseid vahendeid terapeudid oma töös kasutavad. Tegevusterapeudid aitavad erinevaid inimesi ning töötavad välja isikupärastatud teraapia, mis vastab patsiendi vajadustele. Noortel ja eakatel patsientidel on tavaliselt vajadus harjutada peenmotoorseid tegevusi, et arendada või säilitada käelisi tegevusi. Samas tehakse ka mäluharjutusi ja üleüldist ajutreeningut. Tegevusteraapiat võivad aga vajada igas vanuses inimesed, kelle jaoks on igapäevaelu tegevused mõnel põhjusel raskendatud, näiteks vigastuse või puude tõttu. Lisaks tegevustele pakuvad terapeudid ka abivahendeid, mis aitavad inimesel vajalikke tegevusi või liigutusi teha. Neid vahendeid said õpilased ka proovida ning õppimine oligi juba sedavõrd huvitavam.

tõbi. Loengu kuulajad said kontrollimatult värisevate kätega proovida paberile kirjutada ning korgiga pudelit lahti ja kinni keerata. Klassis ning koridorides tehti ringe ratastoolides ning karkudega harjutati erinevaid kõndimise mustreid. See kõik on füüsiliste tegevustega seotud osa terapeudi tööst, aga oluline on ka inimese vaimse seisundi kontrollimine. Õpilastele näidati, kuidas teraapias kasutatakse piltkaarte, mänguklotse, kujundeid ning puslesid, et arendada mälu, ruumitaju ning loogiliste seoste tekkimist ajus. Sellised tegevused on eriti olulised eakatele, et säilitada mälu ning kognitiivseid võimeid, et nad suudaksid võimalikult kaua olla iseseisvad ning ise enda eest hoolitseda. Tegevusterapeudid aitavad inimestel mõista oma eakate vanemate ja vanavanemate käitumist ning seda, kuidas suhelda isikuga, kes ei tunne ära oma lähedasi või unustab pidevalt, kus ta viibib ja miks. Selline töö on äärmiselt tänuväärne ning inimesi, kes seda teevad, võiks meil kindlasti rohkem olla.

Loengu kuulajate jaoks oli see igati huvitav kogemus ning mõni meditsiinivaldkonna huviline päris ka tudengitelt täpsemalt tegevusteraapia eriala kohta. Tervishoiu Kõrgkoolis on küll tegevusteraapia osakonna koosseis hetkel väike, aga kindlasti ootavad nad endaga liituma uusi noori, kes tahaksid töötada tervishoius ning inimesi aidata. Õpe kestab neli aastat ning isikuomadused, mis terapeudil olla võiksid, on empaatia, kannatlikkus, kiire kohanemisvõime, hoolivus ning loomingulisus. Tegevusterapeudid teevad oma tööd ka väga erinevates Tudengitel olid kaasas ratastoolid, erinevat mõõtu kargud, kohtades, näiteks haiglates, rehabilitatsioonikeskustes, haaratsid, vaegnägijate prillid, käte jõu mõõteriistad ning vanglates, hooldekodudes ning käies ka koduvisiitidel, et kindad, mis saadavad kätesse elektriimpulsse ja panevad aidata muuta inimese enda elukeskkonnad mugavaks. käed värisema nagu inimestel, kellel on näiteks Parkinsoni Tegevused loengus Fotod: Kersti Viilup

Erialad

Näited huvitavatest erialadest ja soovitused

änapäeva maailmas on üha enam juurde tulemas erinevaid erialasid, mida on võimalik ülikoolis õppida. Selle tõttu on paljudel noortel lõpetajatel väga keeruline leida endale just see õige eriala, mis nende oskuste, isikuomaduste ja unistustega kooskõlastuksid. Mitmetel õpilastel on kindel soov, millega nad tahavad oma elus tegeleda, kuid nendele, kellel see soov veel puudub, olen teinud väikese ülevaate huvitavatest erialadest, mida hetkel on võimalik Eestis ülikooli õppima minna:

EESTI KUNSTIAKADEEMIA – ANIMATSIOON Eesti Kunstiakadeemia animatsiooniosakonna põhieesmärk on koolitada rahvusvaheliselt edukaid teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskustega animafilmiloojaid nii kohalikule kui ka rahvusvahelisele väljale. Animatsiooni kui kunstivormi areng on otseselt seotud tehnoloogia arenguga ning seetõttu pööratakse lisaks stuudioõppele tähelepanu ka valdkonna uusimate tehniliste ja teoreetilise teadmiste omandamisele. Õppe eesmärgiks on anda kõrgharidus animatsiooni erialal ja ettevalmistus tööks animafilmi režissööri, stsenaristi, kunstniku või animafilmi loomingulise töörühma liikmena.

TALTECH – LAEVAMEHAANIKA Rahvusvaheliselt tunnustatud töödiplomiga saad rakendada oma teadmisi, töötades maailma eri paigus nii merel kui maal, ja olla kõrgelt tasustatud spetsialist. Vastavalt spetsialiseerumisele võid töötada: 1) vahimehaanikuna piiramatu võimsusega laevadel, maismaal leiad töökoha ka kaldaettevõtetes, tööstuses või energeetikas 2) laeva elektrimehaanikuna piiramatu võimsusega reisilaevadel või mitut tüüpi eriotstarbelistel laevadel, näiteks jäämurdjatel. Maismaal võid leida rakendust tööstuses ja ka energeetikasektoris, näiteks elektrijaamades.

KÕRGEM KUNSTIKOOL PALLAS – MAAL JA RESTAUREERIMINE Maaliosakonna õppekava on spetsialiseerumine kahel suunal: maalikunst ja maalingute restaureerimine. Kunstisuuna läbinud üliõpilane saab põhjapanevad teadmised maalikunsti ajaloolistest tehnikatest ja töövõtetest.

kaidi jamnes toimetaja Seome tehnilise võimekuse nüüdiskunsti analüütilise ja kriitilise meelega. Õppekava läbinud tudeng valdab tahvelmaali ning oskab luua monumentaalseid teoseid interjööri ja linnaruumi. Konserveerimise/restaureerimise suuna fookuses on seina- ja laemaalingute konserveerimine ja restaureerimine ning ajalooliste interjööride stiilitundega käsitlemine. Rakenduslik kõrgkool annab tudengile häid praktilisi töökogemusi reaalsetel objektidel mitmel pool Eestis.

TALLINNA ÜLIKOOLI BALTI FILMI, MEEDIA JA KUNSTIDE INSTITUUT – REKLAAM JA SUHTEKORRALDUS Reklaam, suhtekorraldus, imago- ja mainekujundus, propaganda, pakkumine ja müük – nende mõistete taga olevad teadmised ja oskused on praegu rakendatavad igal elualal ja nõudlus spetsialistide järele on suur. Reklaami ja suhtekorralduse õpe sisaldabki selle avara tegevusvaldkonna teadmisi ja kogemusi. Palusin anda ka karjäärinõustaja Piia Piirmetsal mõned soovitused õpilastele, kuidas leida endale see õige eriala, mida õppima minna. Vastab karjäärinõustaja Piia Piirmets: Ühest soovitust siin kõikide õpilaste jaoks kindlasti pole. Kõik algab sellest, kes Sa ise oled, mis on Sinu huvid ja eelistused. Milliseid õppimise ja tööga seotud tegevusi Sa kõige rohkem naudid? Arenda oma tugevaid külgi, tegele nüüdsest veelgi enam isiklike toetamist vajavate külgedega. Pinguta nii kõvasti, et Sul on hea ja Sa tunned ennast enesekindlana. Ära lepi kergesti tagasihoidlike tulemustega. Kui Sa tead, et suudad tegelikult rohkem, püstita endale natuke kõrgem eesmärk. Kasuta ära kogu enda potentsiaal. Ja kui Sa oled alustanud sellega, et ennast järgmiseks ülemineku perioodiks tublisti ette valmistada, siis on paras aeg hakata langetama lõplikke valikuid. Seegi baseerub just Sinu olemasolevatel ressurssidel (teadmised, oskused, väärtused, võimekus, isikuomadused, aeg, raha, tugivõrgustik). Pea silmas enda olemust. Mõtle läbi, mida toob kaasa üks või teine elukutsevalik. Lepime kokku, et see ei pruugi olla Sinu esimene ja viimane haridusvalik. Sa jõuad elu jooksul väga erinevaid tööalaseid rolle läbi proovida ja see viib Sind nii või teisiti uute põnevate õpinguteni. Põhiline, et Sa ei paneks kõike ainult ühele kaardile. Tasub esitada kutse- või kõrgkooli sisseastumise avaldus mitmetele õppekavadele, et kindlustada endale vähemalt üks õppekoht. Seega, ära otsi seda üht ja võimsat jumalat, vaid tee kõik, mis Sa suudad ja vaata, kuhu elu Sind juhib.

Erialad

Minu ametid Kriipsuta läbi ametid, mis Sind kindlasti EI HUVITA. Leia allesjäänutest kümme ametit, mis pakuvad Sulle kõige enam huvi. Tõmba neile ring ümber.

Ehitaja, kalur, autodiagnostik, aednik, bussijuht, elektrik, maaler, tisler, pottsepp, autolukksepp, betoneerija, kangur, katlamasinist, kokk, kondiiter, keevitaja, kelner, ettekandja, laevamehaanik, madrus, massöör, mesinik, metsnik, müürsepp, päästja, puhastusteenindaja, sepp, õmbleja, teetööline, tõstukijuht, trükkal, veoautojuht, rätsep, taimekasvataja, aknapaigaldaja, elektroonikaseadmete koostaja

Programmeerija, politoloog, keeleteadlane, arvutianalüütik, meteoroloog, geeniuurija, õppejõud, finantsanalüütik, kirurg, teadustöötaja, arheoloog, etnograaf, analüütik, insener, bioloog, hambaarst, füüsik, laborianalüütik, loomaarst, mehaanikainsener, keemik, hüdroloog, tõlk, ajaloolane, geoloog

Sisekujundaja, modell, stilist, kirjanik, florist, fotokunstnik, muusik, arhitekt, dirigent, näitleja, moekunstnik, lavastaja, illustraator, koomiksite joonistaja, juuksur, kosmeetik, kunstnik, rahvatantsujuht, tantsija, disainer, dekoraator, laulja, tootedisainer, kujundaja , jumestaja , kostümeerija, lavakunstnik, tsirkuseartist, baleriin, ehtekunstnik

Politseinik, tooteesitleja, noorsootöötaja, klienditeenindaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja, logopeed, perearst, administraator, reisikonsultant, psühholoog, karjäärinõustaja, lapsehoidja, lasteaiaõpetaja, personalijuht, stjuardess, suhtekorraldaja, sotsiaalhooldaja, treener, ämmaemand, õde, giid, huvijuht, sotsiaalpedagoog, konsultant

Poliitik, filmiprodutsent, müügijuht, telereporter, kaupluse juhataja, director, juhatuse esimees, tegevjuht, mänedžer, suhtekorraldaja, firmajuht, kinnisvaramaakler, diplomaat, projektijuht, ajakirjanik, suurtalupidaja, ettevõtja, koolitusjuht, kindlustusagent, laevakapten, müügiesindaja, müügijuht, politseikonstaabel, reisikorraldaja, tegevtoimetaja

Millises kastis olevaid ameteid eelistasid rohkem? Tõenäoliselt meeldivad Sulle just sellise iseloomuga ametid. 1 – Oled rakenduslik tüüp. Pead lugu selgetest, konkreetsetest ülesannetest, eelistad teha praktilist tööd.

4 – Oled ettevõtlik tüüp. Eelistad energilist tegutsemist, uute ideede elluviimist, inimeste veenmist, juhtimist.

2 – Oled sotsiaalne tüüp. Osav ja aktiivne suhtleja, Sul on huvi inimeste vastu, soov neid aidata, suunata ja õpetada, eelistad tööd inimestega.

5 – Oled loominguline tüüp. Sul on suur loovus, rikkalik fantasia, hindad originaalsust.

3 – Oled uuriv tüüp. Sulle meeldib teha keerulist mõttetööd, uurida, analüüsida, üldistada, järeldada, oled teadmishimuline.

6 – Oled teostav tüüp. Eelistad tööd, kus on kindlad selgepiirilised ülesanded, reeglid ja kord, mis eeldavad täpsust ja korrektsust.

Allikas: Abimees Sinu tulevikuplaanide tegemisel (Innove Rajaleidja, 2018)

meelelahutus

soovitused Podcast, mida kuulata – Blondcast. Blondcast räägib väga erinevatest teemadest, äriideedest kuni ärevuse ja stressini. Film, mida vaadata – „Shawshanki lunastus“. Linateos räägib loo kahest mitme aasta jooksul suhtlevast vangistatud mehest, kes leiavad lohutust ja lõpuks lunastust tavapäraste tegude kaudu. Seriaal, mida vaadata – „BoJack Horseman“. BoJack Horseman oli 80ndatel ja 90ndatel menuka telesaate "Horsin' Around" staar, kuid nüüd on ta karjäär läbi, elab Hollywoodis, kurdab kõige üle ja kannab värvilisi kampsuneid. Raamat, mida lugeda – „Spliced“. Lähituleviku ühiskonnas, kus tehnoloogia määratleb uuesti, mida tähendab olla inimene, on Spliced osaliselt ulme, osaliselt poliitiline põnevik, mis tõstatab küsimusi geneetilise muundamise ja üksteise kohtlemise kohta, mis jäävad teiega veel kauaks ka pärast viimast lehekülge. Koht, mida külastada – Kakerdaja raba. Kakerdaja raba on meeldejääv kogemus isegi kohalikule. Sinna tasub matkama minna just päikesetõusu ajal, sest siis on raba lausa maagiliselt ilus.

Horoskoop

Autorid: Eliise Hiienurm ja Maarja-Marleen Rullinkoff

Jäär 21. märts - 20. aprill

Kaalud 23. september - 23. oktoober

Võimalik, et tunnete motivatsioonilangust. Leidke mõni tegevus, mis aitab stimuleerida ajutööd.

On hea aeg üle vaadata oma igapäevarutiin. Kas sa oled see versioon endast, kes sa olla tahad?

Sõnn 21. aprill - 20. mai

Uute suhete loomisega on raskusi. On aeg olla julgem ja märgata uusi inimesi enda ümber. Kaksikud 21. mai - 21. juuni Hoolimata sellest, et olete sõbralikud ja heatahtlikud, võite lähipäevil vihastada kiiremini kui tavaliselt. Vähk 22. juuni - 22. juuli

Skorpion 24. oktoober - 22. november Talud hästi survet ning oled oskuslik töökorraldaja, aga peaksid tiimis töötades olema veidi arvestavam. Võta hoog maha ja kuula teisi ka! Ambur 23. november - 21. detsember Tõeline sina ongi kõige ilusam ning inimesed, kes seda ei tunnista, on vaid kadedad. Kaljukits 22. detsember - 20. jaanuar

Sa tunned igat väiksemat emotsiooni ja muret tugevamini. Räägi sõbraga või kellega iganes sa end mugavalt tunned! Lõvi 23. juuli - 22. august

Peaksite rohkem oma tervise peale mõtlema! Tehke sporti ja sööge tervislikku toitu.

Olete avastamas, kes on teie tõelised sõbrad. Vaata üle enda sõpruskond ja hoia kahepalgelistest sõpradest eemale.

Teie ellu on saabumas suur õnn! See võib olla seotud nii kooliga, suhetega kui ka hoopis millegi materiaalsega.

Neitsi 23. august - 22. september

Kõik võib tunduda justkui tuim ja üksluine, kuid saatusel on midagi uut teie jaoks varuks. Olge valmis suureks tormiks...

Veevalaja 21. jaanuar - 18. veebruar:

Kalad 19. veebruar - 20. märts Olete muutumas väga domineerivaks ja Teis kasvab võimuiha. Püüdke olla tagasihoidlikum ja mõistvam.