Novus 6

JUHTKIRI

K

oroonakriisist olenemata saime seda õppeaastat alustada koolis. Kuigi toimusid mitmed muudatused, on koolis koos õppida vahvam kui seda kodus üksi teha. Piirangud õpilastele üllatusena ei tulnud, aga ometi oli algus harjumatu. Nüüdseks oleme juba harjunud. Igale lennule anti oma korpus, mis sai n-ö nende alaks. Samuti jagati lendude vahel kolmeks söögivahetund.

Meie kooliga liitus see aasta kaks uut õpetajat ja üks õpilane koguni Saksamaalt, kõikidest nendest tuleb lehes juttu.

Räägime veel hipilaagrist, kooliraadio tööst ja kuulutame välja Novuse koomiksi konkursi. Meie kaaneloos jutustab vahetusõpilane Laurids sellest, kuidas ta meie kooli jõudis.

Lisaks jagame huvitavaid meiginippe talveks ning veel palju huvitavat.

Novuse toimetus soovib kõigile imeilusaid jõule ja veel ilusamat uut aastat!

üleskutse

2

toimetus Peatoimetajad Maarja-Marleen Rullinkoff, Maarja-Garmeliina Ilm Toimetajad Stefany Kaljut, Lisete Palmi, Berit Eerik, Kerli Kikerpill, Merlin Klemm, Jan Kristofer Meesak, Kätliin Saar, Kaidi Jamnes, Kadi Kõrts, Hans Artur Ehman Küljendaja Kaarel Vene, Hans Artur Ehman Juhendaja Martha-Beryl Grauberg

Illustratsioonid ja kaanefoto Flaticon, Freepik, Pinterest, Google Earth

reportaaž

hipilaager ehk Rebaste ristimine 2020

Merlin klemm toimetaja

S

Kerli kikerpill toimetaja

ee aasta möödus rebaste ristimine Paide gümnaasiumis natuke teistmoodi kui eelnevatel aastatel. Kõik tegevused toimusid õues, et hoida üksteise tervist. Sellega kaasnes muidugi pisut probleeme, kuid oludele vastavalt andsid kõik endast parima ja rebased said ilusti ristitud. Rebaste ristimine toimus kokku viis päeva ning iga päev olid jumalad hipidele uued tegevused välja mõelnud.

Esmaspäev — Tertiad kutsuti keset esimest tundi välja ja tutvustati rebaste hümni, milleks oli Meisterjaani ‘’Parmupillihullus’’ ja selle aasta teemat, milleks oli hipid.

Iga jumal jagas oma rebasele teemakohased riided ja muidugi said rebased maitsta ka jumalate poolt valmistatud tervitusjooki. Iga vahetund kogunesid rebased ja jumalad sisehoovi ühiselt laulma.

turniir. Esimese valikaine tunni ajal valmistasid rebased motiveerivad sildid ja läksid linnavahele möödasõitjatesse ning -kõndijatesse n-ö motivatsiooni süstima. Teiste vahetundide ajal toimusid mängud ja motiveerivad tegevused. Päeva lõpus pandi hipid teeäärseid suuri kive puhastama.

Foto: Kelly Rihe

Foto: Kelly Rihe Foto: erakogu Teisipäev — hommikul kell 7.30 toimus Tertia 1 õppegrupi hipidel hommikuvõimlemine, inimpüramiidi ehitamine ja muidugi kostitasid jumalad oma rebaseid taaskord hea smuuti ja sinepiga. Keskenduti kogukonnatunde suurendamisele ja pöörati tähelepanu vaimsele tervisele.

Foto: Jan Kristofer Meesak Kolmapäev — nädala keskpunkt ja hipide kõige teguderohkem päev. Seekord oli mõlemal õppegrupil vara hommikul võimlemine ning klassidevaheline beer pong’i

Neljapäev — neljas päev keskendus keskkonnale ja enesearengule. Hommikul koristasid hipid Paide linnavahelt prahti ja suitsukonisid, mida leidus kahjuks väga palju. Peale tunde toimus traditsiooniline lõpurännak Paide tehisjärve ääres, mis oli ilmselt kõige vingem osa kogust ristimisest nii rebaste kui ka jumalate jaoks.

Reede — viimasel päeval said rebased kooli peal omi riideid kanda ja vahetundidel puhata. Kell 16.00 toimus PAMTi kammersaalis lunastus ja viimased tegevused.

Kõigil paluti loomulikult käed desinfitseerida ja maskid ette panna, et meil kõigil oleks võimalik siseruumis turvaliselt viibida. Vaatasime nelja päeva kohta kokku pandud videot ja saime kõhutäie naerda. Igale rebasele mõeldi välja tegevus, kutsuti väikeste gruppidena lavale ja lõpuks ristiti täieõiguslikeks gümnasistideks. Tertiad said kõik omale enda nimelise diplomi ja lõpus laulsid viimast korda oma hümni, mis selleks ajaks juba kõigile pähe oli kulunud.

3

aktuaalne

Mida teeb õpilasesindus?

paide gümnaasiumi õpilasesindus

ÕE

ehk õpilasesindus on noortele suureks eneseteostuse ja arengu võimaluseks.

Paide Gümnaasiumi kahe ja poole tegutsemisaasta jooksul on ÕE rääkinud kaasa pea kõikide kooli põhidokumentide koostamisel ja arendamisel. Õpilaste esindajatena oleme teinud ettepanekuid kooli kodukorra, uurimis- ja praktiliste tööde juhendi, õppekava, hindamisjuhise, kooli uue arengukava ja mitmete teiste korralduslike dokumentide koostamisel ja muutmisel. Me oleme andnud mõtteid nii uue koolimaja planeerimises kui ka kooli argipäevaste murede lahendamises. Seni on kooli juhtkond õpilasesinduse ettepanekutesse suhtunud täie tõsidusega ning meie arvamusega arvestatakse. Kui eelkõige teatakse õpilasesinduse liikmeid kui sündmuste korraldajaid, siis tegelikult ongi aastate jooksul rohkem aega kulunud erinevate dokumentide sisuarendusele ja teiste koolimurede lahendamisele. Nii öelda lavakardinate taga tehtud töö on palju suurem, kui see, mis välja paistab. ÕEsse kuulub 15 õpilast, esindatud on kõik õpperühmad.

Need on vabatahtlikud aktiivsed noored, kes soovivad seista õpilaste huvide eest ja on koolis toimuvate sündmuste korraldajad ja läbiviijad. Need noored ei taha viriseda ja vinguda, vaid leida lahendusi ja asju parandada, nad pühendavad väga palju oma vaba aega koolile. Üks õpilasesindajate omadus on motivatsioon asju paremaks muuta. Selleta palju ära ei tee. ÕE-d tegevust juhib igal sügisel uuesti valitav eestseisus ehk tänavu Kaarel Vene, Hans Artur Ehman ja LizetteMarii Õisma, mitte noorsootööjuht. Noorsootööjuht Kersti Viilup on ÕE mentor, kes julgustab uusi lahendusi leidma, utsitab loovalt mõtlema ning motiveerib tegutsema, mõnikord tuletab asju meelde ka. Õpilasesindus juhindub oma t e g e v u s e s õpilasesinduse põhimäärusest, mis sai distantsõppe kevadel uuesti üle vaadatud ja parandatud. Meie tegevuse kohta võib

4

alati küsida ÕE liikmete käest või tutvuda ÕE koosolekute protokollide päevakorraga kooli kodulehel või sisuga noorsootööjuhi juures.

Asju, mille pärast tegelikult võiks heameelt tunda on palju.

Näiteks kooli pusa disainimise konkurss, tänu millele sündisid meie nö “koolivormid” või eelmise aasta jõulupidu, mille sarnane oli ette valmistatud ka tänavu.

Kuid õpilaskonnal tuleks ka uhkust tunda, et ÕE-l on stabiilne kommunikatsioon juhtkonnaga. Lisaks sellele on õpilaste hääl esindatud ÕE liikmete kaudu hoolekogus ja õppenõukogus. Paljudes koolides kahjuks ei ole õpilasesinduse ja kooli teiste juhtivate organite vahel head koostööd. Paide Gümnaasiumis on aga vastastikune austus ning ausus. See tagab väga sujuva koostöö kooli edasi arendamisel. Oma tööd on saanud seeläbi eesmärgistada ja paremaks muuta nii kooli juhtkond kui ka ÕE ise. Need kohtumised, mis toimuvad ÕE ja juhtkonna vahel kord kvartalis, võimaldavad õpilaste poolt antud ettepanekuid edastada otsustajatele ning pärida ka tagasisidet kriitiliste valukohtade lahenduste kohta.

Isegi kui hetkel on keerulised ajad, viimse detailini läbi planeeritud üritused on järjest ära jäänud, siis pole motivatsioon kadunud ning ÕE tegutseb edasi. Oleme püstitanud selleks õppeaastaks eesmärgi, et kaasame oma tegemistesse rohkem õpilasi väljaspoolt ÕE-d. Ürituste korraldamiseks on toimunud avatud koosolekud, oleme klassigruppides küsinud õpilaste arvamust seoses uute lahendustega, distantsõppega, üritustega jne. Püüame senisest veelgi põhjalikumalt kaardistada probleemkohti ja muresid, millega tegeleda.

Ainult koos tegutsedes ja asju avameelselt arutades, saavad esile tulla paremad tingimused ja muutused koos efektiivsete lahendustega. Üheskoos läheme aga edasi veel suuremate asjade, tegude ning tarkuse poole.

Õpilasesinduse koosseis 2020/21 õppeaastal Foto:Germo Aabla

nipid

neli põnevat meiginippi talveks

maarja-garmeliina ilm peatoimetaja

M

eile jagab meiginippe jumestuskuntsnik Kätlin Tuherm, kellel on kogemus Tallinna Fashion Week meigitiimi juhtimisega 2016. aasta sügisest 2018. aasta kevadeni. Kätlin teeb üle Eesti jumestuskoolitusi, lisaks meigile paigaldab ta ripsmepikendusi ja teeb inimestel kulme korda.

Nipp milline toon võiks sobida: aseta toonid, mis kõnetavad, näo juurde. Kui see toon paneb silma särama, siis võiks täitsa katsetada. Mõned toonid võivad rõhutada hammaste kollakat alatooni, mida muidu igapäevaselt ei märkagi. Selle testimiseks soovitan asetada tooni suu juurde ning naeratada.

Kas eelistada pigem mineraalpuudrit või kreemjast jumestuskreemi?

Millele keskenduda silmameiki tehes? Kas eelistada veekindlalt ripsmetušši või tavalist?

Igapäevaselt meeldib kasutada pigem mineraalpuudrit, kindlasti palju nahasõbralikum. Pidupäevadel läheb kasutusse jumestuskreem. Isiklikult soovitan käia pigem ilma meigita, korralik nahahooldus, ripsmetušš, kulmutušš j a n at u k e särapuudrit.

Silmadel on ilus kasutada särasid, aga siiski ma ei soovita silmade sisenurkades liiale minna sädelusega — see jätab “nutetud” mulje. Ainult roosat või punakat silmavärvi kasutades võib jääda sama mulje — väsinud ja nutetud.

Soovitan kasutada vähemalt kolme tooni, mis harmoneeruksid teineteisega. Katsetage ja proovige kodus.

Millele tähelepanu pöörata näo hooldusel?

Ripsmetušist isiklikult eelistan tavalist silikoonist harjasega. Mulle on oluline, et tuššil ei oleks tugevat lõhna, mis ärritaks silmi. Väga populaarsed on ripsmetuššid, mis on veekindlad, aga samas maha pestavad teatul temperatuuril sooja veega. Kellel on mure, et silmad ärrituvad või jooksevad kergesti vett, või hoopiski ripsmekaar puutub kokku silmalaugudega, siis tasub neid ripsmetušše proovida.

Näohooldust peaks tegema kindlasti 2x päevas ehk hommikul ja õ h t u l .

Sportlastel ka kindlasti p e a l e treeningut.

Oluline on eemaldada a l a t i igasugune meik ja nahka niisutada.

Juhiabi Inge meikimas Hooldustooted peavad sobima vastavalt nahatüübile, vanusele ja natuke võiks end kurssi viia ka koostisosadega, mis oleksid naha- ja keskkonnasõbralikud.

Kas talvisel perioodil pigem kanda tumedat huulepulka või hoopis heledat? Milline toon on sinu enda lemmik?

Huule värvi valimine on individuaalne, päevasel ajal on ilusad läiked või nude toonid. Enda lemmik on just roosaka alatooniga nude toon. Samas erinevate pidustuste puhul on ju tore proovida midagi särtsakat. Ise armastan erksat punast.

Mia Sarapuu uurimistööks tehtud meik modell Kaidi Jamnesele Fotod: Maarja-Marleen Rullinkoff

5

persoon

Vahetusõpilane Laurids

hans artur ehman toimetaja

M

eie koolis õpib sel aastal esimest korda vahetusõpilane. Laurids Schraut, kes tuli Saksamaa linnast Göttingen, võtab osa Tertia 2 õppetööst ja elust. Kodumaal käsipalli ja rattasõitu harrastanud poisile meeldib Eestis väga. Ta tantsib rahvatantsu, naudib Eesti loodust, ootab külma lumerohket talve ja õpib meie keelt. Kui pärast koolitunde intervjuuga alustasime, vahetasime esimesed laused puhtas eesti keeles ning pärast laiali minnes, veeris ta kokku: ,,Ilusat nädalavahetust sulle!”. Rääkisime Lauridsiga Saksamaast, koolist, vahetusõpilane olemisest. Lisaks andis enda kommentaari Lauridsist tema klassiõde Ragne-Liis.

jõuan. Halvemal juhul isegi ei vaata mu poole. Aga tegelikkus on hoopis vastupidine: kõik tulid kohe mu juurde ja tutvustasid ennast ning enamikuga suhtlen ma pidevalt. Te olete väga sõbralikud, seega ma ei arva, et eestlased külmad on. Ainult tänavatel näeb erinevust.

Laurids koos teiste vahetusõpilastega.

Foto: erakogu Saksamaal olin harjunud kõigile vastutulijatele tere ütlema või veidi juttu puhuma. Siin aga seda enamasti ei juhtu.

Miks valisid Sa Eesti?

Göttingenii vana raehoone Foto: wikipedia commons Kuidas Sulle Eestis meeldib?

Mulle meeldib siin väga. Praeguses olukorras on siin palju parem, sest Saksamaal toimub koduõpe ja kui isegi kooli lastakse, peab kandma terve päev igas tunnis maski. Mu vahetusperekond ja klassikaaslased on toredad. Nii et mulle meeldib siin väga.

Foto: K elly

Rihe

Kas eestlased on külmad nagu räägitakse?

6

Kui ma end vahetusaastaks ette valmistasin, lugesin Eesti ja eestlaste kohta palju. Igal pool oli kirjas, et eestlased on külmad ja vaiksed.

Ma koguni kartsin, et keegi ei räägi minuga, kui lõpuks kohale

Alguses tahtsin ma Ameerika Ühendriikidesse minna, aga koroonaviiruse ja Trumpi tõttu polnud see minu jaoks enam sobiv võimalus. Siis otsustasin valida Põhja-Euroopa riikide vahel nagu Taani, Rootsi ja Eesti. Lõpliku otsuse Eestisse tulla tegin lihtsalt sisetunde järgi.

Just see, et ma selle riigi kohta midagi ei tea, sai oluliseks faktoriks. Taani oli ka Saksamaale liiga lähedal. Nii et siin ma nüüd olen. Eestis sees me kooli ega linna valida enam ei saanud.

Kui palju Sa Eestis ringi käinud oled ja muud Eestit näinud?

Kahjuks olen näinud Eestit veel üsna vähe. Käisin enda vahetusperega Tartus poodlemas, teiste Asse vahetusõpilastega külastasime Rakveret ja avastasime IdaEestit. Tallinnas olen ma ka kaks korda käinud, aga linna seal väga palju ei näinud, sest terve päev pidin osalema programmis. Loodan Tallinna vanalinnas veel seigelda.

Olen käinud metsas seeni korjamas ja rabas matkamas.

Kuidas oled rahul oma vahetusperega? On sul mingeid kindlaid reegleid ja nii edasi?

Mu vahetuspere on lõbus. Mulle meeldivad nad väga. Pean küll kinni pidama reeglitest, mis organisatsiooniga sõlmisin, aga perekond mulle kindlaid reegleid ette ei

õpib eesti rahvatantsu seadnud. Päeval kui jõudsin, andsid nad mulle väikese voldiku, kus olid nende harjumused ja nii edasi. Näiteks kui tihti vahetavad nad voodilinu või mis kell toimub söömine. Neil on peres ka laps, kes on 9-aastane.

Mis on peamised erinevused Eesti ja Saksamaa koolides?

Peamine erinevus on see, et Saksamaal algab kool varem.

Iga päev peab 7.50 kohal olema. Siin saab kauem magada ja see meeldib mulle. Samas kool lõpeb ka hiljem. Mõnel päeval, kui mul rahvatantsutrenn on, jõuan koju alles 18.00.

Pärast selliseid päevi olen üsna väsinud. Ma ei tunne, et õppimistase kahe riigi vahel eriti erineb, aga Saksamaal õpitakse igas tunnis vähem teemasid, sest seal on rohkem erinevaid õppeaineid ning seega jääb kõigile õppeainetele vähem aega. Näiteks siin on meil nädalas neli matemaatika tundi, aga Saksamaal ainult kaks.

Mis olid Su ootused?

Lugesin, et teil on siin väga suured metsad — päris metsad.

Nii et ootasin kindlasti nende nägemist ja muidugi ka ülejäänut ilusat loodust. Kuna minu kodukohas Saksamaal tavaliselt lund ei saja, siis ootan ka külmasid valgeid jõule.

Kui Eesti kohta uurida, siis leiab alati palju külmade talvede ja lumerohkuse kohta.

Sa tantsid rahvatantsu, kuidas Sul see juba välja tuleb?

Lühidalt öeldes ei tule. Olen nüüd kaks kuud tantsinud, aga ma saan kõigest palju hiljem aru kui teised, sest sõnade

persoon

asemel õpin ma vaadates ja teisi järgi tehes. Õpetaja räägib eesti keeles. Seega on kõik üsna raske, aga ma annan endast parima. Arvan, et rahvatants on lõbus. Mu vahetusvanemad Jüri ja Kadri näitasid mulle videot laulu- ja tantsupeost, millest nad osa võtsid. Nägin seal nii palju koos tantsivaid inimesi ning see oli võimas.

KLASSIÕE RAGNE-LIISI KOMMENTAAR: Laurids on meie klassi suurepäraselt sisse sulandunud.

Kogu klass saab temaga väga hästi läbi. Kõik suhtlevad temaga ja on alati valmis aitama erinevate küsimustega.

Vahetusõpilane klassis on meie jaoks uus kogemus, sest ma usun, et kellelgi meist pole varem olnud kokkupuudet vahetusõpilasega. See muudab koolielu palju huvitavamaks.

Oleme kõik saanud teada paljut Saksamaa ja sealse õppekorralduse kohta. Kõik see on kindlasti meie silmaringi suurendanud. Lisaks saab head inglise keele praktikat.

GÖTTINGEN- LINN SAKSAMAA SÜDAMES 119 000 elanikuga ülikoolilinna on esimestes allikates mainitud 953. aastal. Üks atraktiivsemaid vaatamisväärsuseid on linna peaturul asuv Gänselieseli purskkaev. Göttingen on tuntud ka oma häid tulemusi saavutanud korvpallimeeskonna BG Göttingeni poolt.

Kuna linn on Saksamaa mõistes väiksemat mõõtu (110 km2), siis puuduvad seal suured muuseumid ning kaubanduskeskused. Need leiab lähedal asuvast Hannoveri linnast.

Laurids talgutel Valgma külas Foto: Margit Udam

7

galerii Tekst: Hans Artur Ehman

Požarski jõululaulude saatel ning ab

Fotod: Kaarel Vene, Kelly Rihe, Keiti Pall

Korraldusjuht Margit

9. Õpetaja Teele

Secunda Maarja ja Tertia Arina

detsembril otsustas Eesti Vabariigi valitsus uuest nädalast kõik koolid distantsõppele saata. Otsus ja selle kajastamine tekitasid omajagu segadust, aga kui ametlik info saabus, sai selgeks, et planeeritud jõulunädalat me koolis veeta ei saa. Lühikese aja jooksul tahtis õpilasesindus kahe päevaga natukenegi jõulumeeleolu koolielusse tuua.

Neljapäeval ning reedel olid stiilipäevad, mil pidi kooli tulema jõuluteemalise riietusega. Terve päev nägi vahetunnis päkapikke, põhjapõtrasid ja isegi jõuluvana.

Parimaid autasustati kooli logoga maskidega, mida saab muide Inge käest osta. Reedel

Õpetaja Kaidi ja Prima Karl

Tertiad Ferkle ja Emaa-Leen

8

Secundad Iris ja Liisi

Tertia Georg

Tertia Romet

Prima Elizabeth

Tertia Ronaldo

Prima Hans Artur

bieluettepanek ehk meie kooli jõulud

galerii

toimusid lühemate tundide keskel armas jõuluaktus ja juba traditsiooniks saanud jõululõuna, kus andekate õpilaste jõululaulude saatel Požarski kotletti süüa sai.

Aktusel tunnustati eeskujulikke õpilasi, keda oli rõõmustavalt palju. Kõne pidas direktor ja lauljate kõr val esines rahvatantsurühm Seltskond.

Aktuse puäntiks said aga hoopiski kõigile ootamatud abieluettepanekud. Mõlemast lõpuklassist laskus põlvele üks poiss ning palus koolipere ees endale ühe klassiõe naiseks.

Mõlemad tüdrukud vastasid jaatavalt, nii et kui olukord lubab, saame kevadel pidada klassipulmi.

9

persoon

Õppejuht Annika käib veistele vett laskmas

Veisekari päikeseloojangul Fotod: erakogu

Kätliin Saar toimetaja

M

eie kooli õppejuht Annika Orula (pildil) on Järvamaal sündinud ning Albus kasvanud, gümnaasiumi ja ülikooli ajal elas ta küll linnas, kuid kooli lõppedes kolis kodukanti tagasi. Annika pere kasvatab kuuendat aastat kodus veiseid ja aeg-ajalt on kooliski tema toas vorstilõhna tunda. Mis roll on aga selle juures Annikal endal?

Annika elukaaslase vanemad kasvatavad veiseid juba üle kümne aasta. “Kuna neil on küllalt põllumaad ning nad enda karja ei taha väga suureks ajada, siis tekkis meil mõte ka endale lihaveised võtta,” rääkis õppejuht.

Väga suureks abiks on Annika elukaaslase vanemad, kes aitavad nii jõu kui ka nõuga. Annika sõnul annab veiste kasvatamine perele väikese lisasissetuleku ning olemasolev maa ei jää sööti. “Praegu on meil viis väikest vasikat ja kokku on veiseid paarikümne ringis,” seletas ta.

Mullikas ja veis

Kuna veiseid on neil pigem vähem, siis suitsuvorsti tehakse harva, mõnikord aastas. Vorsti maitset on tunda saanud ja kiidavad ka Annika kolleegid.

Annika sõnas, et nagu ükskõik mis alaga, ei ole keegi valmis loomapidaja ja kõik vajalikud oskused on õpitavad.

“Paberimajandusega tegelemiseks on vaja loogilist mõtlemist, hea Exceli ja arvuti kasutamise oskus tuleb ka kindlasti kasuks. Lisaks peab olema täpne kuupäevadega ning nendest kinni pidamine on väga oluline,” rääkis õppejuht loomapidamisega seotud oskustest.

Veel on vaja teadmisi loomade söötmise kohta ning suvel peab tegema piisava koguse heina. Annika päevarutiin veistega tegelemist ei hõlma. Küll käib ta aegajalt nädalavahetustel veistele vett laskmas, täidab pabereid ning on toeks ja turustajaks.

10

Veisekari päikesetõusul

persoon aktuaalne

maarja-marleen rullinkoff peatoimetaja

prima markus juhendab laste robootikaringi

M

Paides tegutseb ka ainult tüdrukutele mõeldud tehnoloogiaring Paide Unicorn Squad. Ringi juhendavad vabatahtlikud lapsevanemad ning sel sügisel andis kogukonnapraktika raames seal mõned tunnid ka meie kooli Secunda Mari-Helen Aare. Kui tunned huvi ringi juhendamise vastu, siis võta ühendust meediaõpetaja Martha-Beryl Graubergiga.

Foto: Dimitri Kotjuh/JT

rak og

Markusega võttis ühendust kunstikool, kes pakkus võimalust töötada laste juhendajana ning praegu plaanib ta sellega jätkata õppeaasta lõpuni. Markuse sõnul sobib robootikaring kõige paremini kuni 9. klassi lastele.

“Vanematel käib sellest juba mõistus ning jõud üle ja arvan, et neile ei pruugi see ring siis sobida,” arvab ta.

Fot o: e

"Ise hakkasin robootika vastu huvi tundma põhikooli lõpus, kuid juhendajana tegutsen 2020. aasta septembrist,” rääkis Markus. Tema juhendatud huviringis tegeletakse robotite ehituse ja programmeerimisega ja seeläbi arendatakse laste kujutlusvõimet, loogilist mõtlemist, tehnilist taipu, tiimi kokkuhoidu ja tiimitööd, motoorikat ning palju muud.

u

eie kooli õpilane, Prima Markus Aasa (pildil) viib sellest õppeaastast kunstikoolis läbi robootikaringi. Ta huvitub tehnikast väga: lisaks robootikaringi juhendamisele osaleb ta veel romuringidel ja muudel tehnikavõistlustel.

ÜLESKUTSE! Kui tead koolis kedagi, kes millegi huvitavaga tegeleb, siis anna sellest novuse toimetusele teada!

Uues numbris võid just tema hobist lähemalt lugeda.

11

koolimeedia

Uus kooliaasta – uuenenud kooliraadio

U

ue õppeaasta algul alustas meie kooliraadio järjekordset programmi käiv itamist uue ja vär v i ka meeskonnaga. Sel aastal on meil muudki pakkuda, kui vaid kooliraadiost muusika laskmine. Käsile on võetud positiivsed sünnipäevaõnnitlused, huvitavad podcastid, teabekirja tutvustamine ja palju enamatki.

Sealjuures igapäevase turgutava muusika

stefany kaljut toimetaja Fotod: Kelly Rihe

Tiim 1: Meie kooliraadio esimesse tiimi kuuluvad noored ja värsked Tertiad, kelleks on Kaisa T1st ja Alana ja Laurids T2st. Nemad lasevad meile muusikat, mida ilmselt igapäevaselt keegi meist ei kuula. Kõige parem on nende muusikat eristada just selle poolest, et nad lasevad lisaks ka eestikeelsele muusikale vene ja saksa laule. Saksa popmuusikat tutvustab meile Laurids, kes on sel õppeaastal meie koolis vahetusõpilane. Samuti võtavad raadioliikmed hea meelega kuulda klassi- ja koolikaaslaste muusikasoove.

Tiim 2: Teise tiimi kuuluvad Raul T1st, Eliina S1st ja Gert P2st.

Kui see tiim raadios on, käib muusika seinast seina. Tihti on ka äratuntav kes neist raadiopuldis parasjagu on. Kui raadiopuldis on Raul, siis on teada, et raadiost võib kõlada The Weekndi “Blinding Lights”. Meie Prima Gerdi võib ära tunda aga siis, kui päevas vähemalt korra kõlab kõlaritest Mart Helme “Võõra linna tuled”. Üldjoontes on tiim kokkuhoidev ning avatud soovilugudele.

12

koolimeedia esita kooliraadiole soovilugu siit:

nautimise kõrvale on alati oodatud kõikide õpilaste muusikamaitsed. Neid võtame kuulda läbi QR-koodi, mille kaudu saate meile oma soove avaldada.

Nüüd aga on aeg asuda meie kooliraadio tiimide tutvustamise juurde. Igal nädalal on neljal päeval raadioruumis erinev tiim. Grupid on jaotatud erinevate inimestega ning igal tiimil on ilmnenud omad muusikastiilid ning vibe, mida nad raadios lasevad.

Tiim 3: Kolmandas tiimis lasevad muusikat Kätliin T1st, Markus T2st ja Märten S2st. Nende tunnusnootideks on räpp- ja popmuusika žanr. Samuti ei jää kõlamata noorte seas üks populaarsemaid muusikatüüpe nagu drum and base.

Märtenit võib raadios kohata pea iga päev, sest tema on meie raadios üks programmijuhtidest, nagu ka Markus.

Tänu Märtenile oleme vaikselt saanud salvestama hakata ka muid meelelahutuslikke elemente, et koolinoori rohkem informeerida. Ka Kätliin on raadios üdini aktiivne neiu ning kui kedagi ei peaks raadios teadmata põhjustel olema, siis on tema alati abiks.

Tiim 4: Neljandasse tiimi kuuluvad Sten-Marten Lepp T2st, KatiMariin Madjar P1st ja Stefany Kaljut ning Karl Valge P2st.

Kui Kati on rohkem chill vibe’i pooldaja, siis Stefany eelistab selle asemel midagi energilist, näiteks tech house’i stiili muusikat. Karl aga laseb rohkem tuntumaid ja rahulikemaid meloodiaid. Tema üldine lemmik on Coldplay.

13

koolipere

Saame tuttavaks Paide gümnaasiumi uute õpetajatega

P

aide gümnaasiumisse asus sellel õppeaastal tööle kaks uut õpetajat, kelleks on ühiskonna ja ajalooõpetaja Uku Valner ja eesti keele õpetaja Anneli Mihkelev.

Uurisime intervjuu teel õpetajatelt nende elu valikute kohta ning arutasime teemade üle, mis leiavad aset väljaspool kooli.

Miks olete tulnud õpetama Paide gümnaasiumi? Mis teile enim meie kooli juures meeldib?

Sattusime keset Hispaaniat ööbima seafarmi, sest hääletades peatus meie juures juhuslikult Bulgaaria auto ning nad olid lahkelt nõus meid ka majutama. Sellised olukorrad ja kogemused reisidel ongi need, mis tegelikult südamesse meelde jäävad. lahedate inimestega

töötades ei tundugi see väga tööna

Juhuste kokkulangevus. Tegelikult ma vaatasin tööpakkumisi esialgu umbes sellesse piirkonda. Paide tundus väga huvitava mõttena ja ägeda võimalusena. Kindlana sain tunda ennast alles peale tööintervjuud, kui veendusin, kui tore juhtkond meie koolis on. Kui sa saad käia niimoodi tööl, et sul on seal hea olla, sind ümbritsevad meeldivad inimesed, siis see on suur eesmärk ja saavutus. Lisaks meeldib mulle Paide gümnaasiumi puhul hubane ja positiivne koolikultuur. Inspireeriv keskkond.

Kuidas jõudsite selleni, et õppida ajaloo ja ühiskonna õpetajaks?

Ma mäletan selgelt, kui meil oli koolis tavaline uurimistööde seminar ja ühel hetkel käis mul see klõps peast läbi, et ma tahaksin ka seda õpetaja ametit proovida.

Ajalugu kõnetas sellel hetkel kõige rohkem. Õnneks on meil Eestis olemas selline programm nagu “Noored kooli”, mille kaudu sain kohe peale väikest vaheaastat alustada ja öelda “Teeme ära!”.

Mis on teie jaoks põnevaim riik, kus olete käinud? Üks põnevamatest riikidest, kus olen käinud, on Jordaania.

Minu sõbrad töötasid seal vabatahtlikuna pagulaslaagris, läksime sinna kaheks nädalaks külla. Kuid ma arvan, et koht ei olegi alati kõige tähtsam, tähtis on hoopis see, kuidas sa reisid ja kellega. Huvitav kogemus oli siis, kui ma olin Portugalis vabatahtlik ning me hääletasime koos bulgaarlasest sõbraga nii Portugali kui ka tagasi Eestisse.

14

berit eerik toimetaja

Millega tegelete oma vabal ajal?

Siinkohal oleks õige küsida, et mis vabal ajal? Tegelikult nii hull ei ole, aga vahel ma tunnen, et piir minu jaoks töötamise ja mitte töötamise vahel on hägune. Nagu ma alguses ütlesin, siis kui sa tunned, et sa tuled tööle heasse keskkonda koos lahedate inimestega, siis see ei tundu väga tööna. Näen seost kogu aeg päriselu ja selle vahel, mida ma õpetan. See on väga värskendav tunne, sest see ongi päris elu.

Lisaks olen vaadanud väga palju filme ning olen huvitatud filmikunstist.

Eelmine aasta Hollandis võtsin ka ülikooli tasandil filmikunsti teemalisi loenguid ja aineid.

Ideaalmaailmas või k s ennast natukene liigutada ka. Õpilastes on e l e v u s t tekitanud teie tulemused

Fot o: e rak

Uku Valner— pokker või male?

lisete palmi toimetaja

koolipere pokkerimängus. Kuidas te saite selles nii edukaks?

Kuna olen väiksest poisist saadik malet mänginud, siis esiteks need kaks mängu seostuvad väga suurel määral.

Teiseks on mõlemas mängus väga olulised oskused loogiline mõtlemine ja pingeolukorras toimetulek. Ma tunnen, et minu edukuse taga ongi osaliselt minu male taust. Lisaks mängib rolli ka õnnefaktor. Olen toonud ka häid omadusi pokkeri mängust kooli kaasa: rahulikuks jäämine ning nii mustrite nägemine kui ka rakendamine teistes olukordades.

Kumb teile rohkem meeldib, pokker või male? Mis on pokkeri ja male erinevused?

Ma ei sea ühte mängu teisest kõrgemale. Male on olnud minu elus kauem ning malega olen ma niinimetatud kokku kasvanud. Pokkeris on pigem sotsiaalsed aspektid, mida males on vähem, malet mängides pead olema vaikselt ja ei tohi suhelda. Pokkeris on sul vastupidiselt võimalus mängu aeg nalja visata ja teiste mängijatega kommunikeerida. Nad on sellepärast natukene erinevad ning ka erinevate funktsioonidega.

Fot o: e

rak og

u

Kuidas te jõudsite Paide gümnaasiumisse? Kui te saaksite midagi siin muuta, mida te muudaksite?

u

Mis on teid elus nii kaugele viinud? Millega te ennast motiveerinud olete?

Tänu Türi keskkoolile oli mul motivatsiooni, et õppida.

Kindlasti tuli ka kasuks see, et mul oli väga kokkuhoidev klass ja siiamaani teeme asju koos. Mind on motiveerinud ka minu eriala, sest ma saan ennast pidevalt täiendada ja see meeldib mulle.

Mis on teie lemmik vaba aja veetmise viis?

Esiteks ütleksin kohe, et mul väga vaba aega ei ole. Kui mul oleks vaba aega, siis ma loeksin pooleli jäänud raamatud lõpuni. Näiteks viimane raamat, mis mul ikka veel poole peal, on Indrek Hargla üks raamatutest. Ma tahaksin teile noortele anda ka ühe nipi! Kui te tahate midagi oma elus ära teha, siis tehke see keskkooli ajal, sest peale seda hakkab teil tõeline elu ja asjade kui tahate midagi oma edasilükkamine saab argipäevaks.

anneli mihkelev— õpetaja või hambaarst?

kog

kus on ka õppinud meie kooli direktor. Minu jaoks oli see ideaalne kool justnimelt õhkkonna pärast. Edasi ma mõtlesin tükk aega, mida teha, aga otsustasin minna tööle Koiki. Peale seda läksin õppima Tartu ülikooli eesti filoloogiat. See eriala hakkas mulle väga meeldima ja kogu aeg oli selline tunne, et tahaks veel ja veel ennast edasi arendada. Nii ma jõudsingi selleni, et tegin Tartus magistrikraadi.

elus ära teha, siis tehke seda keskkooli ajal

Tegelikult on see puhas juhus, olen siin abis ja asendan oma tuttavat õpetajat, kelle koormus oli lihtsalt liiga suur. Nüüd ma täpselt ei teagi, mis ma muuta tahaksin, kuna olen siin olnud ainult mõned kuud. Kindlasti tahaksin uut koolimaja, sest õpilastel ja õpetajatel on siin siiski vähe ruumi.

Kui te ei oleks eesti keele õpetaja, siis kes te erialalt oleksite?

Lapsepõlves tahtsin ma saada hambaarstiks. Ma olin valmis täitsa seda eriala õppima minema, aga sellel ajal ei olnud nii moodsaid vahendeid. Rääkisin sellest ideest oma sõbraga ja tegelikult ta hirmutas mu oma jutuga ära. Ta ütles, et kas oled kindel, et tahad ikka neid hambaid välja tõmmata ja teiste suusid ravida. Peale seda juttu matsin koheselt selle ameti maha, kuigi täna isegi natukene kahetsen, et endale truuks ei jäänud.

Paide Gümnaasiumi pedagoogikum 2020/21 õppeaastal

Kus koolides olete enda hariduse saanud?

Minu õpingud said alguse T ü r i keskkoolist,

Foto: Germo Aabla

15

huvitavat

Kettagolf koolitundi – miks ka mitte?

Mida kettagolf Teie jaoks tähendab?

Olen käesolevast aastast pühendunud ainult discgolfile.

Tänu discile olen tutvunud väga laia suhtlusringkonnaga ning avastanud maailma eri paiku. Seega tähendab see minu jaoks päris palju.

Kaidi jamnes toimetaja

E

estis üha suuremat populaarsust koguv kettagolf (inglise keeles discgolf) sobiks hästi ka koolide liikumistundide programmi, leiab Eesti parim mängija Albert Tamm (pildil).

se

Albert “Bazooka” Tamm on saavutanud 2019. aastal Euroopas kolmanda koha ning Eestis on ta lausa kolmekordne meister. Tal on sponsorlusleping Rootsi kettatootja Lattitude 64°ga. Hüüdnime “Bazooka” sai Tamm endale European Openil Soomes, kus pärast sooritatud pikka putt’i laskus ta põlvili ning imiteeris bazooka tagasilööki.

Küsisin Tammelt, kuidas ta mänguni jõudis ja kuidas seda rohkem noorteni viia.

Tamme arvamus, et discgolfi võiks kehalise kasvatuse tundides tutvustada ja koolide ümbrusesse discgolfi park teha meeldib mulle väga. Oma pooleaastasest mängukogemusest tean, et kettagolfis ei ole vaja niivõrd jõudu kui head tehnikat. Olen ka ise selle üle palju mõelnud ning see tekitaks kindlasti noortel huvi selle spordiala vastu. Loodan, et kunagi rajatakse mitmete koolide juurde rajad ning et harrastajate arv Eestis tõuseb veel rohkem.

Soovitan kõigil minna lähimale rajale, kas asjatundjast sõbraga või üksi ning lihtsalt proovida mängida. Olen kindel et nii mõnelegi hakkaks kettagolf meeldima!

Foto: Latitude6 4°.

Kuidas Teie leidsite kettagolfi?

Mina leidsin discgolfi nii, et 2014. aasta sügisel läksime sõpradega Tartu Dendroparki mängima. Sellest hetkest alates olin haaratud. Mängisin siis veel intensiivselt sulgpalli ja vabadel nädalavahetustel veetsin aja radadel.

Seda siis kuni 2016. aastani, mil tegin otsuse täielikult discile keskenduda.

Kuidas Teie arvates tuua mängu juurde rohkem noori?

Ma arvan, et ala tutvustus kehalise kasvatuse tundides oleks vast esimene samm. Näiteks Nõo Reaalgümnaasiumis ja samuti Nõo Põhikoolis on kooli ümber 7-8–korviline rada, kus visete pikkused pole küll pikad, vaid pigem kõigile jõukohased. Ilusate ilmade korral viiakse rajal läbi ka väga palju kehalise tunde.

Kas kettagolfi mängimiseks peaksid olema ka mingid eeldused?

Discgolfi eelis võrreldes teiste aladega ongi see, et väga vähe peab olema eeldusi, et alaga egeleda. Kindlasti mingid eeldused annavad eelise näiteks kaugele viskamiseks, aga lõppkokkuvõttes loeb see, mitme viskega raja lõpetad. Pole vahet, kas jõudsid "draivi" ja lähenemisega korvi juurde või paned juba esimese "draivi" korvi juurde, aga eksid "putiga".

Mõlemad lõpetavad raja kolme viskega.

Milliseid kettaid soovitate mängimiseks algajatele?

Pigem alastabiilse lennuga kettaid ehk siis kettad, mille kolmas number “turn” on -2 või väiksem. Neid on lihtsam visata ja aitab mängijal omandada korrektsemat tehnikat.

16

MIS ON AGA KETTAGOLF? Kettagolf on golfi üks liike, milles peab lendavat ketast võimalikult väheste visetega spetsiaalsesse korvi saama.

Võitjaks on see, kes väiksema visete arvuga läbib raja, mis tavaliselt koosneb 9, 12 või 18 korvist. Mängu algusaastatel visati kettaid vastu kokkulepitud sihtmärki, nagu näiteks puu, post jne. Kuna tihti tekkisid vaidlused, kas ketas ikka märki tabas, leiutati kettidega korv, et ketta kohale jõudmine oleks kuulda ning näha.

Kettaid, mida kettagolfis kasutatakse, on kolme tüüpi lühimaaketas (putter), keskmaaketas (midrange) ja pikamaaketas (driver). Kõik kolm erinevad teineteisest äärepaksuse, kumeruse ja materjali poolest. Kettad erinevad ka lennuviisi poolest, näiteks mõni ketas lendab sirgelt, kuid mõni keerab väga kiiresti ära.

Kuigi kettagolf leiutati juba ammu, on see siiski teiste spordialadega võrreldes uus ala. Eestisse jõudis see alles 2000. aastate alguses. Tänaseks on eestlaste hulgas kümneid tuhandeid harrastajaid ning 164 mänguparki, kus toimuvad peaaegu igal nädalal nädalamängud ja igaüks saab kaasa lüüa. See on väga hea võimalus enda oskuste arendamiseks, sest tihti annavad kogenumad mängijad algajatele palju head nõu. Kindlasti saab nendelt mängudelt ka palju kogemusi ja tihti võib leida sealt ka uusi sõpru ning luua tutvusi. Discgolfi rahvas on väga kokkuhoidev ja sõbralik.

arvustus

Filmiarvustus: „O2“

T

eise maailmasõja eelne periood oli kõigi eestlaste jaoks raske. Sellest ajast on keeruline otsida positiivset, kuid Tiit Aleksejev on siiski leidnud aegu, kus toimus ka häid asju, mis takistasid Nõukogude Liitu Eestit okupeerimast.

Soomest kodumaale tulnud luuraja Feliks Kangur (Priit Võigemast) uurib oma lähedase kolleegi surma ning seeläbi saab jälile ka Hitleri ja Stalini sõlmitud protokollile, mis jagaks Eesti nende vahel ära. Selle uurimise käigus aga selgub, et Nõukogude Liit kavatseb Eesti okupeerida ning Feliks seab oma ülesandeks leida venelaste plaan Eesti okupeerimiseks, mille tulemusel saaks vaenlase samme ette näha. Plaani leiab ta liiga hilja ning Nõukogude Liit okupeerib Eesti, kuid sellest on kasu Soomele, kes seeläbi võidab Talvesõja ning takistab oma riigi okupeerimast.

Martin leotoots prima 2 õpilane „O2“ on Eestis suuresti laineid löömas ning seda ka põhjusega. Film andis edasi ajaloolisi teadmisi, kuid hoidis üleval pinget, mis tegi selle põnevaks. Märkimisväärsed on Paidest pärit filmiprodutsendi Esko Ripsi mainitud märkused, et filmi eelarve oli kõigest 2,2 miljonit eurot ning peaaegu kõik stseenid filmiti Eesti pinnal. Samuti kõik kasutatud vanamoodsad autod, mis on 1930. aastate lõpule iseloomulikud, on pärit Eestist. Seda kõike arvesse võttes väärib film saadud au ja kiitust.

Iseenesest raske sisu on üpriski kergelt üles ehitatud ning looga on kerge kaasa liikuda. Kogu filmi vältel on pinge pidevalt üleval ning vaataja elab seeläbi filmi sügavalt sisse, kuid puudu jääb märulist, kuna kaklusi ning tulistamisi ei ole peaaegu üldse. Ometi on selle tulemusel vähesed tulistamised ootamatud ning vägevad, nagu filmi lõpus Feliksi lask. Sellest tekib aga positiivne pool, kuna keritud pinge lõppmomentideks on ärevad sündmused, nagu just toodud näide, mis jätab sellest suurejoonelisema mulje.

Filmi tegevus toimub samal ajal kui romaani „Wikmani poiste“ tegevus, mille autor on Jaan Kross. Õhkkond on mõlemas teoses sarnane ning isegi kui teoste sisul pole eriti sarnaseid jooni, on inimestevahelised suhted ning eriti armastus Feliksi ja Maria (Agnese Cirule) vahel sarnane romaani tegelaste Jaagu ja Virve suhtega. Mõlemad on hästi vaoshoitud ning formaalsed.

Filmi "O2" poster.

RÄÄGI KAASA KOOLIELUS: -KUI SUL ON IDEE, MURE, RÕÕM SEOSES KOOLIGA VÕI ÜRITUSTEGA, SIIS OTSI ÜLES ÕE LIIGE JA RÄÄGI TALLE SELLEST. -PANE OMA ETTEPANEKUD NOORSOOTÖÖJUHI RUUMI KÕRVAL OLEVASSE POSTKASTI, SAAD SEDA TEHA KA ANONÜÜMSELT. -KIRJUTA ÕPILASESINDUSE E-POSTILE (OPILASESINDUS@PAIDE.EDU.EE) PIKEMALT OMA MÕTETEST.

17

kodus nupu

meelelahutus

?

?

18

"Reipalt koolipinki" mentorrĂźhmade meemid

utamiseks

meelelahutus

19

meelelahutus

toimetuse soovitused Seoses distantsõppele minemisega, peame suure osa ajast veetma jällegi kodus. Kui koeraga jalutatud, Järvamaa kõik rabad ära pildistatud, jõulusalmid pähe õpitud, tiir ümber linna joostud, on mõnus kätte võtta raamat või vaadata head seriaali.

,

Novuse toimetus soovitab tõmmata jalga villased sokid ning vaadata järgmisi filme, sarju: “The Queen’s Gambit” (tegemist muide õpetaja Uku lemmisarjaga) “Orange Is the New Black” “Gemini Man” Sooja kakao või mis iganes lemmikjõulujoogi kõrvale soovitame lugeda raamatuid: “Ajust ja arust” Jaan Aru “Norra mets” Haruki Murakami “Kus laulavad langustid” Delia Owens Kõige tähtsam on jõuludel muidugi perekond ja meie jaoks tähtsad inimesed. Seega ära end raamatu või arvuti taha unusta ning leia nendele aega. Märka, kallista, naerata! Sinu hoolimisest võibki saada jõulukink.

Horoskoop Jäär 21. märts - 20. aprill Ära usalda amburit. Ta kavandab midagi halba. See võib juhtuda iga hetk ning just sinuga. Kui ta kutsub sind kuhugi siis parem võta midagi kaasa, millega saad end kaitsta.

Sõnn 21. aprill - 20. mai Kõik teavad, et sinu TikToki draftides on mõni viral potentsiaaliga video. Nii et lae see üles, sest just sina oled Paide gümnaasiumi uus TikToki staar!

Kaksikud 21. mai - 21. juuni Ai, ai, nähtavasti kodutööd kuhjuvad ja tähtajad lähenevad.

Kui sa nüüd ennast kokku ei võta ja keskenduma ei hakka, siis vaat et põrud ka kursuse!

Vähk 22. juuni - 22. juuli Päike on õiges asendis, mis tähendab ainult seda, et see on sinu parim aeg! Kõik sinu tööd lähevad hästi ja saad ka õpetajatelt ohtralt kiidusõnu. See on sinu päev (periood)!

Lõvi 23. juuli - 22. august Nagu tavaliselt tulevad vanemad sind õpetama, aga ära võta neid kuulda, sest ükskord elus on ka sul õigus!

Neitsi 23. august - 22. september Secunda neitsitel edenevad eriti hästi uurimis- ja praktilised tööd. Andke andeks teised tähemärgid, aga nii see on!

Kaalud 23. september - 23. oktoober Pinged on kasvanud üle pea ja oled seepärast veidi rohkem ärevil, seega ainult üks lause: calm down!

Skorpion 24. oktoober - 22. november Külmad ilmad lähenevad ja ka tugeva skorpioni organism nõrgeneb. Hoia end soojas ja desinfitseeri käsi, sest vastasel juhul pead veelgi kauemaks koju jääma.

Ambur 23. november - 21. detsember Jäär tundub viimasel ajal kurva võitu olevat. Tee midagi toredat tema jaoks, näiteks korralda talle üks lõbus pidu.

Aga tee nii, et see oleks üllatus!

Kaljukits 22. detsember - 20. jaanuar Magamata ööd annavad tunda. Tee endale teene, võta üks puhkepäev ning maga terve päev!

Veevalaja 21. jaanuar - 18. veebruar: Jõulud on ootamist väärt, sest see aasta ootab sind kuuse all ekstra palju kingitusi!

Kalad 19. veebruar - 20. märts Tunnis kipud liialt naljatama ega pane õpetaja kurja pilku tähele. Kannata veidi, sest juba uuest aastast saad segamatult lobiseda!