Novus 5

JUHTKIRI

Peatoimetajad

Pärast poolteist aastat kive ja kände on meie koolis saavutatud stabiilsus. Murekohti jääb iga päevaga vähemaks ja aina rohkem saab keskenduda tulevikule. Suurepärase tuleviku loomiseks vajame väga tervislikkust ja motivatsiooni.

Just need teemad näisid Novuse toimetusele õppeaasta teisel poolel kõige olulisemad. Leiad siit lehest mõtteid, mida ette võtta, kui nädalavahetusel pole ühtegi pidu, retsepte tervislikumaks hommikusöögiks ja nippe koolimotivatsiooni tõstmiseks. Samuti tuleb juttu uusaastalubadustest, sõbrapäevast ning õpilaste osalusest kooliüritustel.

Meie uuest koolimajast räägivad koolijuht Margo Sootla ja Paide linna arhitekt Elo Kiivet. Intervjueeritava õpetaja rolli täidab Ülle Rohtma. Meelt lahutavad horoskoop, rubriik klassitähed ja esimest korda Novuse ajaloos sudoku.

Hans Artur Ehman, Stefany Kaljut Toimetajad Maarja-Marleen Rullinkoff, Mia Laurel Viilup, Teisi Unt, Eliina Smirnova, Hanna Tedre, Rauno Uusleer, Sabine Krais, Maarja-Garmeliina Ilm Küljendaja Kaarel Vene Fotograafid Jan Kristofer Meesak, Maarja-Marleen Rullinkoff

Suveni pole enam palju jäänud: abiturientidel algab eksamite virvarr, teised peavad veel mitu kuud õppima.

Novuse toimetus soovib kõigile jaksu selleks kõigeks. Ilusat kevadet!

Juhendaja Martha-Beryl Grauberg

Illustratsioonid Flaticon, Freepik Kaanefoto Salto arhitektid

Sisseastumise info Põhikooli lõpetajale 9. - 22. märts vastuvõtukatsetele registreerimine Registreeri end katsetele kooli kodulehel (paide.edu.ee) avaneva registreerimisvormi kaudu.

Vastuvõtukatsetele registreerimisel esita ka elulookirjeldus ning motivatsioonikiri.

28. märts vastuvõtukatsed (kell 10.00 – 12.00) Katsed koosnevad kolmest osast: eesti keel, matemaatika ja inglise keel (kestvus umbes kaks tundi).

21. - 24. aprill vastuvõtuvestlused Kui oled sooritanud vastuvõtukatsed, tuleb info vestluse toimumise kohta Sulle vastuvõtusüsteemi kaudu.

Rohkem infot: Õppejuht Annika Orula tel. +372 5629 8174 annika.orula@paide.edu.ee

Jälgi operatiivset infot www.paide.edu.ee 2

selle aasta lubadused sotv ä h e m ae ga n ta lu u K ) 1 siaalmeedias

eliina smirnova Toimetaja

U

usaasta lubadused on kui traditsioon, kus igaüks otsustab jätkata häid tavasid, muuta soovimatut iseloomu või käitumist, saavutada isiklik eesmärk või muul viisil oma elu paremaks ja tervislikumaks muuta.

Nii oleme kokku võtnud Top 5 UUE AASTA lubadust ja soovitused nende saavutamiseks :

vormi e s s a m g! kui ae n pare a m a e S s i l ) 2 lu

o e tamin us on s u l v i a j i s i ii s k võ Inten lik sör olla parim v s u h a r gi ne he Tunni ndil ei pruu i s e k s. Ü s i m l a ne jooksu a l u l a nge t umine vähe % a v 2 ke h a k s leiti, et ras ormeestel el u s o uuring el 5% ja n ta intensiiv h d neidu a minuti ko g i võrra sel. tu u ping

edetud aega!

Jälgi netis ve et sa ei eendumaks, v s ii v im a ts s, Lih ski rakenduse e h ü a g ae a m dale raiska o ine. Määra en im lg jä ja a a m on o opperit. usel kasuta st d ja a v ja t ii m li mata gi välja, sõltu lo , is tä n o g Kui ae oleli jäi. parasjag u po is m , st e ll se mne päev.

Olemas on ho

asilükkamise 3) Lõpetan ed hem

vä gemine võtab Kui millegi te e kohe utit, siis tee se in m 2 i u k a g ae ära! e edasi paljud asjad m e On üllatav, kui sid tehtud kah ak sa is m e am lükk äiteks i vähemaga. N eg is i võ ti u in i, m e pärast söök h o k a är d u õ pese n htis ja, saada see tä äl v i g rü p a k v is edasi. e-mail ära ja nii

kommentaar Kersti Viilup Kooli noorsootööjuht

annika orula kooli õppejuht

Ma ei anna uue aasta lubadusi. Isegi ei mäleta, et seda üldse kunagi teinud oleks.

Aastavahetus on minu jaoks tavaline osa aastaringist, kuigi vana-aastaõhtu on pidulikum kui argiõhtu. Hoopis erilisem ja olulisem on jõulude aeg perega koos aja mahavõtmine, kui aastanumbri vahetus.

Aga eks ma aeg-ajalt ikka sean endale sarnaseid eesmärke, mida inimesed tavaliselt endale just uue aasta lubadustena seavad. Näiteks püüan ma magusa söömist vähendada, aga seni pole sellega hakkama saanud.

Konkreetset lubadust pole ma endale juba aastaid seadnud. Aegajalt ikka mõtlen, et peaksin hakkama tervislikumalt elama – toitumist jälgima ja rohkem liikuma, aga see pole konkreetne lubadus vaid pigem lihtsalt mõte. Lubadused tulenevad ikka konkreetsest vajadusest ning tavaliselt ilmneb see vajadus enne või pärast aastavahetust. Arvan, et lubadustega koos peaks käima ka sihikindel tegutsemine ja tegutsema peab hakkama kohe, kui vajadus on. Milleks aastavahetust oodata?

4) Hakk

an rah

a kogum Sea end a ale eesm ärk!

Kui sul po asju pa le eesmärki silm l j u ra s k em teha e ees, on l i ht su st .S am i sek s s ea e n ää st m i s e re e t n e d ja m õ õ detav e ale konkvajad nä e s mä ite semak s ks oma esimes rk . K as ek s 2 0 0 e auto s is €? Jaga väi k sem s ee su m atek s m a kuu- v laeesmä õi näd rki amise pa deks – see muu remini s dab kog aavutav amaks. u-

ega lähe a m e k h an ro 5) Veed stega me iks! daste ini rioriteed

ed p reüritus ine Muud pe a leidm j a s k o riteed na ja Pe r e k o n iste ürituste prio udüh ejõ tähendab t enne nende kätt ük s is l la iks seadm er imine võib o , nii e n res mist. Pla akistusi selle juu sasti id t se aeg suurima kalendris a. s k e it ä n et asjade peaks sind aitam e märkimin

3

aktuaalne

uus maja on meie poole teel Fotod: Salto arhitektid

Margo Sootla koolijuht

2021.

Elo kiivet paide linnaarhitekt 2019. aasta suvel lõppenud Paide riigigümnaasiumi arhitektuurikonkursi võitis Salto arhitektuuribüroo (autorid Maarja Kask, Ralf Lõoke, Martin McLean).

Praegu on eelprojekt valmis, varsti taotletakse linnavalitsuselt ehitusluba ning haridus- ja teadusministeerium loodab ehitusega alustada sel sügisel ja avada juba järgmise aasta augustis. See on päris kiire tempo, aga kogenud kooliehitajana nad ei muretse – pealegi on Eesti mastaabis tegu üsna väikese kooliga.

aasta sügisel alustab Paide Gümnaasium on planeeritud 252 õpilasele ning õppetöö Gümnaasium õppetööd täiesti jaguneb kahe erineva iseloomu ja kujundusega osa vahel enda majas. Meie koolil algab – kaunis ajalooline tütarlastegümnaasiumi hoone XX uus peatükk – kindlasti on paljut oodata. sajandi algusest ja poolenisti Vallimäe nõlva „uputatud“ Posti tänava koolimaja tuleb mõnusalt hubane. Modern- juurdeehitus. Palju on väidetud, et see ei sobi vanalinna, suse ja vana sümbioos ning avatud ruumid loovad teistest sest ajaloolises keskkonnas peab kaitsma ja säilitama vana koolidest erineva väljanägemise. Posti tänavale kerkiv ning see justkui tähendavat, et uuel siin ruumi pole. Või koolimaja loob palju võimalusi liikumiseks, ürituste kor- kui, siis sobivat ainult ajaloolist stiili matkiv koopia. See on raldamiseks ja õppimiseks. Samuti võiks esile tuua kooli aga väga kaugel tõest, sest muinsuskaitseseadus nii sugugi sidumist vallitorni ja loodusega. ei väida – vastupidi, muinsuskaitseameti suurim huvi on Uue koolikompleksi puhul seotakse nii vana kui ka uus. saada vanalinna sisse elu, aktiivsus ja pidev kasutus. Maja Praegune Posti 12 koolimaja renoveeritakse sellisel kujul, püsimisele ei ole suuremat ohtu kui tühjaksjäämine. Lisaks nagu ta seal praegu ka on. Juurdeehitis aga tuleb kolmeko- on eelistatud selline arhitektuur, kus on selgelt loetav, mis rruseline ning mitmete klassi- ja tööruumidega. Mainimist on autentne ja ajalooline ning mis on uus ja moodne. Ehk vajab, et majas leiab koha ka 110– kohaline auditoorium, siis uusehitised on vanalinnas rohkem kui teretulnud, tähavatud raamatukogu ning kohviku stiilis söökla/puhkeala. tis on lihtsalt, et see ei hakkaks liialt domineerima ega Mõlemat maja hakkab ühendama klaasgalerii. Kogu koo- jätaks kaitsealust vana keskkonda varju. likompleks mahutab 252 õpilast.

Kopp lüüakse Vallitorni nõlval maasse selle aasta sügisel ja tertiad alustavad enda viimast gümnaasiumiaastat juba seal. Praegused secundad ja primad ei pea aga muretsema, sest kool ehitatakse kümneteks aastateks. Uues koolimajas võivad õppida ka meie gümnasistide lapsed.

Paide Gümnaasium pole ainult õpilaste, vaid terve Järvamaa kool. Ootame vilistlasi ja kõiki teisi külla!

Uus riigigümnaasium kõike seda järgib ja esindab väga kvaliteetset nüüdisaegset arhitektuuri. Salto arhitektid on tuntud oma tundlike lahenduste poolest ja nüüdki on nad jaotanud hoonemahu kolmeks järk-järgult tõusvaks osaks, lisanud igale eri pidi kaldu katuse ja seeläbi visuaalselt hoonet vähendanud. Stiil on minimalistlik, aga nutikas, jättes siseruumidesse piisavalt õhku ja loomulikku valgust ning väliruumi mitmeti kasutatavat aktiivset ruumi, mis jääb kõigile linlastele avatuks ja on suurepärane lisandus Paide avalikku ruumi.

Vaade Vallimäe nõlvalt

4

Aerovaade Posti tänava poolt

aktuaalne

Vaade v채liplatsilt

Vaade Valli t채navalt

Vaade Posti t채navalt

Vaade Posti t채navalt

5

aktuaalne

Motivatsioon ehk kuidas suveni vastu pidada Hans Artur Ehman Peatoimetaja

A

lgas märtsikuu. Kuigi kalendrisse vaadates näib kooli lõpp juba käeulatuses olevat, kõigest mõned kuud veel, siis füüsika tunnis kella kiigates tundub see kättesaamatult kaugel. Eesti ilm, vähesed unetunnid, kuhjuvad tööd ja kohustused – kõik annavad motivatsioonile tugeva põntsu.

filme – tee täpselt seda, mis meeldib. Kui aga mõtted otsa saavad, siis otsi siit lehest ülesse Mia Laureli lugu “5 viisi nädalavahetuse veetmiseks”. Kindlasti leiad midagi sobivat.

4. Tule ühel päeval (soovituslikult iga nädal) kooli ilma telefonita.

Tunnis keskendumine saab kohe palju lihtsamaks. Suhted õpetajatega paranevad ka kindlasti. Lisaks on vahelduseks mõnus saada välja infomürast, mis ründab meid iga sõnumi ja teatega ekraanil. Kui telefoni koju jätmine saab alustuseks liiga raske olema, siis pane nutifon tunni ajal vähemalt kotti. See mõjub hästi.

5. Pane kokku grupp sõpradest ja õppige koos.

Mida muuta, et tee suveni helgem oleks?

Saate arutada, juttu rääkida, üksteist õpetada. Teiste õpetamine pidavat ju õppimiseks parim moodus olema.

Kui oled osav keemiliste võrrandite tasakaalustamisel, Su üks semu oskab kirjavahemärke õigesti paiguada ning kolmas lihtsalt nalja teha, saate kokku suurepärase meeskonna.

1. Mõtle, miks Sa koolis käid.

6. Ole füüsiliselt aktiivne.

Miks Sa siia tulid? Milline on Su unistuste töö? Milliseid oskuseid Sul selleks vaja läheb? Koolist saad juba praegu nii palju selleks õppida. Erinevad loengud, mälumängud, üritused ning muidugi tunnid – kõik need on head võimalused. Võta nendest viimast.

Tule jala kooli, mine ujuma, jookse, mängi piljardit. Viibi vähemalt 30 min päevas värskes õhus. Päevadel, mil ma hommikul jooksmas käin, tunnen end mitu korda energilisemana kui päevadel, mida alustan voodis lösutades.

2. Piisavalt (ja rohkem) magamine.

See vist ongi kõige lihtsam tee motivatsioonini. Proovi magada 8-9 tundi. Mõned soovitused neile, kellel õhtul und ei tule: ära 30 minutit enne magama minemist ekraane vaata; säti enda magama mineku aeg iga päev samaks ning toitu hästi.

3. Nädalavahetusel tõsiselt puhkamine ja viimast võtmine.

Millal Sa viimati pühapäeva õhtul tundsid, et nüüd olen ma tõsiselt puhanud? Mina pole seda kahjuks ammu tundnud. Nädalalõpp on puhkamiseks. Maga, jookse, vaata

Primad matemaatika riigieksamiks valmistumas Foto: Jarmo 6 Laanetu

7. Söö hästi.

“Tervislikkus ja töökus on edukuse alused,” ütles meie koolis loengut andmas käinud Erik Orgu. Valmista endale midagi tervislikku. Otsi mõni maitsev retsept ja vaarita köögis terve õhtu. Pane hea muusika mängima, laula, kata laud, naudi. Eriti vinge oleks, kui kaasad sellesse ka mõne pereliikme.

8. Premeeri ennast.

Pane omale massaaži aeg kirja, mine spaasse, veeda aega sõpradega. Olgu nende hinnete või muredega, kuidas on, Sinu enda heaolu peaks olema Su suurim prioriteet. Ära seda unusta!

aktuaalne

Keskkool on kõige vingem aeg meie elus. Meid ümbritsevad iga päev head sõbrad. Kool on loonud oma õpilastele suurepärased võimalused. Veel ei pea tööl käima ega möllama keeruliste kohustustega. Patt oleks raisata seda aega halbade õpitulemuste pärast stressides.

Minu näide õpimotivastiooni langemisest: Alustasin kooliaastat tahtmisega enam-vähem nelja-viielisena püsida. Õppisin, käisin enne kooli jooksmas ning lugesin raamatuid. Praegune seis on kõvasti nukram: hüppan 50-protsendilise töö peale rõõmust lakke, hea, kui kuuenda äratuse peale üles saan ning raamatut pole tükk aega õnnestunud kätte võtta. Tegelikult oli nii juba septembri lõpuks. Kindlasti pole ma ainus.

Foto: Quotemaster.org

Kommentaar kristel kruustük edukas ettevõtja Kolmandal märtsil käis meie koolis loengut pidamas Eesti edukaim naisettevõtja ja IT-firma Testlio asutaja Kristel Kruustük. Testlio on üleilmne tarkvara testimise platvorm, mis kuulub oma valdkonnas maailma tippu. Testlio kliendid on olnud näiteks NBA, Snapchat ja paljud teised. Uurisin Kristeli käest, mida tema koolimotivatsioonist arvab.

Kuidas hoiate Teie end motiveerituna?

Mind on terve elu hoidnud motiveerituna inimesed minu ümber, minu missioon, eesmärgid ja vōimalus ühiskonda positiivselt panustada. Kui motivatsiooni pole, siis järelikult tuleb midagi oma elus muuta.

Mida soovitate gümnasistile?

Ärge kartke! Ma kuulen inimestelt koguaeg, et nad kardavad. Kardavad vōtta vastu otsuseid minna ITd ōppima, kolida Eestist ära ja nii edasi. Tihti takistab inimesi hirm ebaōnnestumise ees, aga mōelge selle peale, et ebaōnnestumised on üks suur osa elust. Iga ebaōnnestumine ōpetab meile midagi positiivset. Nii et kui sul on liiga vähe feile elus, siis muuda midagi. Ausalt, nii koged palju pōnevamat, ägedamat ja täisväärtuslikumat elu. Kōik algab sinust endast.

reklaam

7

sport

Rauno uusleer Toimetaja

Sõpradeks läbi võrgu

13.

veebruaril toimus Paide Hillar Hansoo kooli võimlas meie kooli klasside vaheline võrkpallivõistlus. Võistluse teemaks oli “Sportides sõpradeks.”

Võistluse reeglid: Võistkonda kuulus 8 liiget, kellest vähemalt 3 on tüdrukud.

Väljakul oli korraga 6 mängijat, vähemalt 2 tüdrukut.

Vajalik ühtne riietus.

Hüppelt serv oli keelatud!

Poiss ei tohtinud tüdrukule blokki minna.

Mängud kestsid ühe geimi, mängu pikkus 21 punkti.

Turniiril osalesid ka mõlemad Paide põhikoolid, õpetajad ning lapsevanemad, kes kõik mängisid väga tublisti.

Secunda 2 õpilase, Elizabeth Lindjärve arvates võib üritust igati õnnestunuks lugeda: ”Üldiselt jäin väga rahule. Tore oli näha, et klassikaaslased olid üksteisele kaasa elama tulnud. Näha ja kuulda oli isegi need, kes meie koolis muidu ei õpi. Samuti meeldis mulle, et lapsevanemad olid esindatud, ja ei olnud üldse mitte käega lööma tulnud.” Lindjärve tõi välja ka probleemi: “Mulle ei sobinud, et mänguaeg oli nii lühike. Oleks rohkem tahtnud. Samas mõistan, et mängimiseks oli üks väljak ja limiteeritud aeg. “Järgmisel aastal võiks viia ürituse üle E-piim spordihalli mitmele väljakule. Üldpildina mulle väga meeldis, ning ootan juba järgmist aastat,” lisas ta.

Võistluse võitjaks osutus Prima 1, teise koha said tasavägises mängus lapsevanemad ning kolmanda Secunda 2. Turniiri parima tüdruku auhinna pälvis Roberta-Grethel Agu (S1) ja parima poisi tiitli Indrek Lammer (S2).

Sõbravõrk oli teiseks etapiks projektis Sõpradeks Sportides. Projekti rahastas Paide linnavalitsus ja Paide linna noortevolikogu.

8 Gümnaasiumi õpilane Foto: Paide

reportaaž

Maarja- Garmeliina Ilm Toimetaja

Punase riietusega läbi sõbranädala

P

aide Gümnaasiumis toimus 10.-14. veebruaril meeleolukas sõbranädal, mille korraldajateks olid Õpilasesindus ja T.O.R.E. kad. Sõbranädala teema oli kanda punast või roosat värvi riideid, olla hooliv ja sõbralik kaasõpilaste suhtes. Kooliraadiost oli võimalus terve nädala jooksul kõigil õpilastel ja õpetajatel küsida soovilugu ja pühendada see oma parimale sõbrale või kolleegile Neljapäeva õhtul toimus Paide Hillar Hanssoo Põhikooli saalis "Sõbravõrk", kus lisaks õpilastele ja õpetajatele mängisid ka lapsevanemad.

Reedel 14. veebruaril toimus suur sõbrajaht, kus iga õpilane sai endale kooli sisenedes pooliku südame ja tema ülesandeks oli päeva jooksul oma sõber koos kokku käiva pooliku südamega üles otsida. T.O.R.E liikmed jagasid terve koolipäeva sõbrapostkasti kaudu saadetavaid kaarte. Kui kaarti ei soovinud saata, siis oli võimalik tellida sõbrale roosipangast üllatus. Lisaks sai teha koos oma sõpradega ägedaid pilte, mis oli võimalik kohe kätte saada. Õpilaste arvamus sõbranädalast: “Nädal oli tore, eriti meeldis see raadio värk, sest huvitav oli kuulata keda tervitati ja mis looga. Kool nägi hästi nunnu ja ilus välja nende südametega ja hästi lahe oli ka Magic Mirror”

Foto: Paide Gümnaasiumi õpilane

Foto: PKersti Viilup

9

Persoon

Teisi Unt toimetaja

S

eekord intervjueerisin õpetaja Ülle Rohtmat, kes on Paide Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Õpetaja Ülle teeb oma tööd juba mitmekümnendat aastat ning on suure töökogemusega. Varem töötas õpetaja Ülle ka endises Paide Gümnaasiumis.

Viis lemmikraamatut

ÜLLE ROHTMA TAHAB ALATI TEADMISI JUURDE SAADA kusid tuge ja nõu. Algne plaan oli peale kolme kohustuslikku aastat Paidest lahkuda, kuid miski siiski Paide juures leidis tee hinge. Eesti Vabariigi algusaastaist mäletab õpetaja Rohtma ka uue gümnaasiumi loomist, mis oli väga põnev aeg. Tänaseks on ta oma elutöö teinudki Paides õpetajana.

Õpetaja Ülle lemmikraamat sõltub tavaliselt sellest, mis teosed parajasti ilmunud on. Hetkel on tema lemmikautoriteks Tõnu Õnnepalu ning tema viimane triloogia.

Samuti meeldib õpetajale lugeda ka Valdur Mikitat, kes räägib Eestist, Eesti metsast ja eesti keelest. Mikita puhul kõnetab Üllet nii autori stiil kui ka kirjutatud teemad. Valdur Mikita puhul on hea ka see, et lugemist saab alustada ükskõik millise koha pealt. Viimane tõeline elamus oli Piret Raua „Verihurmade aed“. Sarnaselt saab lugeda ka luulet, mida ei pea lugema järjest. Luuletajatest meeldib Üllele lugeda näiteks Kristiina Ehini, Viivi Luige või Doris Kareva teoseid. Oma vaimukusega pakub õpetajale alati huvi ja nalja ka Andrus Kivirähk oma teostega.

Miks minna õpetajaks õppima?

Värvikaim seik õpetajana

Õpetaja Ülle Rohtma õppis ametit Tallinna Pedagoogilises Instituudis, tänases Tallinna Ülikoolis. Õpetaja meenutas, et raskeid hetki oli ikka, kuid meelde jäävad lõpuks ikkagi head asjad. Igal kevadel kooliaasta lõpus on õpetajad veidi kurnatud, kuid endisi õpilasi kohates tuleb alati tagasi positiivne emotsioon. Õpetajat tänatakse ja teretatakse tänaval, see on jõuduandev ja väga hea tunne. Raskeimad aastad olid tema sõnul tööle asumise algusaastad, mil tuli end noore õpetajana kehtestada. Aga need raskused ununevad.

Õpetaja sõnul on neid värvikaid hetki olnud tohutult palju, kuid esimesena meenus Üllele tema esimene aasta õpetajana. Tulles kooli noore õpetajana, pandi ta kohe õpilaste poolt proovile. Olles klassijuhataja viiendale klassile, koges õpetaja Rohtma esmakordselt lootusetut tunnet, kui läbi laste kisa ei kuulnud ta omaenda häältki. Tänaseks on aga tema esimene lend meeles vägagi positiivselt kui tore ja asjalik klass. Koos sai läbi viidud unustamatuid üritusi.

Algusaastad noore õpetajana Lõpetanud kooli, suunati õpetaja Ülle Paidesse (tollal suunati lõpetajad kohustuslikus korras tööle), kunagisse Paide 1. keskkooli. Eelneval aastal oli Paide keskkool jagunenud kaheks kooliks. Esimest korda augustis Paidesse tulnud, mäletab ta masenduse ja kohkumise tunnet. Linn oli esialgu võõras ning linnapilt polnud ka eriti kutsuv.

Peale esimest kohtumist juhtkonnaga sõitis õpetaja samal päeval tagasi koju ning kohanemine Paidega võttis aega. Tööle tulles avastas õpetaja Rohtma positiivse üllatuse, veel seitse noort õpetajat oli siia suunatud. Tekkis sõpruskond ning koos korraldati mitmeid üritusi ja ettevõtmisi. Noori õpetajaid võeti soojalt vastu ka vanemate kolleegide poolt, kes pak-

10

Kõige positiivsem külg selle ameti juures on õpetaja Ülle sõnul mitmekesisus, kõik tunnid ja päevad on alati erinevad. Isegi paralleelklasside tunnid pole omavahel sarnased, kuna nii õpilased ise kui ka nende arvamused ja seisukohad on erinevad. Noore õpetajana oli alustada raske, meenutas õpetaja Rohtma. Teatud aja möödudes selginesid aga erinevad õppemeetodid ja viisid enda töö lihtsustamiseks ja hõlbustamiseks. Õppekava on küll ette määratud, kuid selle selgeks tegemise ja õpetamise meetodi valib õpetaja. Õpetajaks saamisel on oluline ka mingi eelsoodumus ja tahe õpetada, aidata ja suhelda, soov oma teadmisi jagada. Õpetajaameti võlu ja valu

Õpetaja Üllele meeldivad klassid, kes mõtlevad temaga kaasa, kes ei ole alati temaga ühel nõul ning kes suudavad argumenteeritult vaielda. See pakub õpetajale endalegi huvi ja põnevust. Samuti meeldivad talle suure lugemuse ja laia silmaringiga õpilased. Neid on alati olnud ja on ka praegu, nendega on huvitav maailma asjade üle arutleda. Õpetaja Rohtma sõnas, et peale õpilastele tarkuste jagamise tahab ta ka ise teadmisi juurde saada.

probleem Stefany Kaljut peaToimetaja

kooliüritused — osaleda või mitte?

P

aide Gümnaasiumis on viimase kahe aasta jooksul olnud palju üritusi. Kahjuks märgatakse sageli, et õpilaste osalus üritustel võiks parem olla. Kui isegi algul näeb õpilasi palju, siis ürituse kulgedes jäävad isteread aina hõredamaks. Sama mure käes kannatavad ka loengud ja mälumängud. Miks see nii on, kuidas õpilased ja kool seda parandada saaks? Küsitlesin meie kooli õpperühmade õpilasi, et saada teada, mida nemad arvavad.

Mida saaks teha selle jaoks, et õpilaste osalus kooliüritustel paraneks?

T1 Kevin: ”Õpilane peaks ise tahtma üritustel osaleda. Üheks probleemiks on see, et paljudel on õhtuste üritustega seoses transporti vaja. Samas on ka paljudel järgmiseks päevaks vaja õppida. Võibolla oleks lahendus see, et järgmiseks päevaks ei oleks nii palju õppida või üritused toimuksid koolisisesel ajal.”

T2 Renne: “Mentorid võiksid õpilasi rohkem motiveerida seoses kooliüritustega. Võib-olla tuleks leida mõni asjatundjast inimene, kes räägiks õpilastele ürituste korraldamisest ja nende tähtsusest. Mõni üritus, mis täidab õppeeesmärki, võiks olla ka kohustuslik.”

S1 Natali: “Selliste asjadega läheb aega. Tuleks kuidagi garanteerida, et kõik osaleks. Näiteks muuta üritused kohustuslikuks või mingite preemiatega motiveerida.”

Mida arvad õpilaste osalusest Paide Gümnaasiumi üriS2 Lisete: “Arvan, et õpilasi tuleks kuidagi motiveerida või tustel? näidata õpilastele, et nende panus on oluline, aga kuidas T1 Kevin: “Arvan, et õpilasi käib üritustel väga vähe. Kui seda teha, seda ma täpselt ei tea.” osaletakse, minnakse tihti varem minema.”

P1 Meelis: ”Õpilastelt tuleks küsida, milliseid üritusi T2 Renne: “Väga ei osaleta. Probleem on mõnes klassis nemad koolis näha tahavad ning mis teemadel peaksid seotud sellega, et ei saada näiteks spordiüritustel tiimi need olema, et nad kohale tuleks. Kui üritus on aga kokku ja inimesed ei ole miskipärast huvitatud. Neil ei ole õpieesmärgile suunatud, siis tegelikult otseselt inimest, kes motivatsiooni.” nii väga enda tulemustest ei hooli ei olegi võimalik kuidagi S1 Natali: “Usun, et kuna õpilaste jaoks on kõik uus, siis motiveerida. Eks kõik algab iseendast ja enda huvidest.” paljud ei võta nendest vedu. Pole eestvedajat, kes tuleks ja P2 Annabell: ”Võib-olla oleks parem, kui kõik üritused ei võtaks seltskonna kokku ja motiveeriks õpilasi üritustele oleks kohustuslikud, vaid ennast harida saaksid vaid need, minema.” kes tõesti seda soovivad. Kui üritus toimub kooli ajal, siis S2 Lisete: “See võiks olla kindlasti suurem. Õpilased võik- võiks õpilastele, kes osaleda ei soovi, mõelda mõne teise sid sellesse rohkem panustada. Arvan, et õpilaste osaluse ülesande. Kasvõi istuvad koolitunnis või saavad mõne taga on õpilaste ühtekuuluvus, mis siiani ei ole veel uues koduse ülesande, mida ürituse asemel teha. See oleks parem ka nende jaoks, kes soovivad üritusest tarkusi koolis täielikult välja kujunenud.” koguda.”

P1 Meelis: “Arvan, et kui tegemist on mõne spordiüritusega ,kus on konkurentsi või see õpilastele endale ka huvi pakub, Küsitluse käigus tuli välja, et kõik vastajad keda küsisin, olid siis tulevad paljud hea meelega. Kui tegemist on aga kogu- nõus sellega, et kooli osalus üritustel (just kohustuslikel) konnapraktika konverentsi taolise üritusega, siis on see on oluliselt väike. Välja toodud moodused kuidas olukorda ilmselt paljudele vastukarva, sest tollel üritusel räägiti pal- parandada on igati mõistlikud, loodetavasti aitab see ka jutki sellest, mis juba enne koolis on mainitud ning ini- kaasa osaluse muutmisele ja mõni õpetaja võtab nõu mesed läksid ka sellepärast varem ära. Kokkuvõtlikult, kuulda. oleneb mis üritus on ja mis õpilased sellest ise arvavad.”

P2 Annabell: ”Arvan, et osalus spordivõistlustel on hea.

Klassid on esindatud ja pealtvaatajaid jagub. Samas nö kohustuslikud üritused, mis kõigile huvi ei paku,nendes on osalus väiksem. Näitena võin tuua kogukonnapraktika konverentsi. Kuna praktika juba tekitas mõnes õpilases vastakaid tundeid, siis veel rohkem tekitas selle teemaline konverents.”

tead midagi, mida teised veel ei tea? kirjuta meile sellest koolimeedia@paide.edu.ee 11

meie inimesed

Järgmised kuus klassitähte

N

agu selle õppeaasta esimeses numbris, jätkame ka teises klassi säravaimate tähtede esile tõstmist. Nagu ikka, anna meile teada, keda tahaksid oma klassist järgmises numbris siin näha!

Hanna Tedre Toimetaja

Kevin Kinev T1 Kas sa oled mõelnud organidoonorluse peale? Mida?

Jah, juhul kui suren loomulikku surma, lubaksin kasutada enda organeid, kui kellelgi nendest abi on.

Kas sa sööd üksinda olles samamoodi kui siis, kui oled seltskonnaga?

Ei, üksi olles söön palju rohkem.

Kati-Mariin Madjar S1 Kas sul on mõni viga, mida sa muudkui kordad ja kordad?

Jätan alatihti asjad viimasele minutile. Tean, et see on halb, aga saan kõik alati tehtud.

Sul on võimalus küsida iseenda kümme aastat vanemalt minalt üks küsimus– mis see oleks?

Loomulikult tahaksin teada, millist elustiili elan, kuhu olen jõudnud ja kas olen saanud aidata inimeste elusid paremaks muuta.

Vanessa Natus P1 Milline eripära meeldib sulle enda juures kõige enam?

Mulle on öeldud, et suudan kõigi tuju alati heaks teha.

Mida sulle meeldib teha päikeselise ja sooja, ilusa ilmaga?

Soojal suvepäeval meeldib mulle ujuda, päevitada, sõpradega olla, autoga sõita, muusikat kuulata ja seiklusi otsida.

12

Els Juhvelt T2 Kirjelda olukorda, mil sa tundsid nii suurt piinlikust, et soovisid nähtamatuks muutuda.

Nooremana käisin lauluvõistlusel ning vahel juhtus, et sõnad läksid sassi või meelest ära. Olen päris kindel, et siis läksin näost tulipunaseks.

Mis on kõige ilusam koht, kus sa oled käinud?

Käisime perega mere ääres Pärispeal, klassiga käisime ühel aastal Saaremaal ja seal oli ka väga ilus.

Siim Kaseste S2 Mis on sinu päris supervõime?

Minu supervõimeks on suured teadmised. Olen need saanud koolist ning väljenduvad õpitulemustes.

Kas koduste ülesannete jätmine koolis on õiglane? Üldjuhul ei meeldi see mulle, õpin siis, kui on mõni arvestus.

Henrik Norma P2 Mis on/on olnud sinu hüüdnimed?

Minu hüüdnimed on olnud Paranorma, Normak ja Norma.

Kas eelistad olla koos endast nooremate, vanemate või omavanuste inimestega?

Eelistan olla endast vanematega, kuna naljad ja tegevused ühtivad rohkem.

vaba aeg

Mia Laurel viilup toimetaja

Viis viisi veetmaks nädalavahetus meelemürkideta

L

Mõned imeilusad rabad: Väätsa raba - 13km Seli raba - 32km Mukri raba - 59km

äbi aegade on noored jõudnud alkoholi tarbimiseni varem, kui seda lubab seadus. Isegi kui see enam keelatud ei ole, pole meelemürk ikkagi tervislik ega kasulik. On kümneid teisi vabaajaveetmise või lõõgastumise viise. Uurisin mõnelt Paide Gümnaasiumi õpilaselt, kuidas meeldiks neile veeta oma nädalavahetus, kui ühtki pidu ei ole. Loodan, et leiate kõik endale miskit.

1) Jalutuskäik rabas Eesti üheks aardeks on imeilusad rabad. Võta kampa sõbrad ning minge üheskoos rabade vaateid avastama.

Seiklemas võib käia aastaringselt, sest igal aastaajal on oma ilu ja võlu, eriti elamusrikka käigu võib saada, kui külastad raba päikesetõusu või -loojangu ajal.

2) Hoolitse enda tervise eest Nädalavahetused on ideaalne aeg, et võtta aeg maha ja leida hetk endale, panna kõrvale kõiksugu kohustused. Kindlasti ei tohi unustada liikumist. Jalutuskäik sõprade või koeraga, väike jooksuring või treening jõusaalis tuleb meile kõigile kasuks.

3) Lauamänguõhtu sõpradega Kutsu kokku oma head sõbrad, leidke endale meelepärased laua- ja seltskonnamängud. Unustage mõneks tunniks oma telefonid ning veetke üks mõnus õhtu üheskoos.

Mõned toredad mängud: Scrabble Äsk Dobble

4) Spordielamus Haara kaasa sõber ja minge sporti vaatama. Vastavalt aastaajale on võimalik käia vaatamas erinevaid jalg-, korv- ja võrkpalli mänge. Spordiürituste ajad leiad www.paidesport. ee lehelt. Sellega saad tehtud ka liikumisõpetuse iseseisva töö.

5) Laienda silmaringi Lülita end välja kogu ümbritsevast maailmast ja sukeldu mõne raamatu seiklustesse. Raamatuid lugedes saad lisaks vaimsele puhkusele ka teadmisi, mis tulevad hiljem kasuks näiteks lõpukirjandi kirjutamisel. Tohutult palju infot on ka internetis podcastide, blogide ning videote näol.

Mõned raamatusoovitused: Jaan Aru – “Ajust ja arust” Stig Rästa – “Minu Kennedy” Ashlee Vance – “Elon Musk”

Taustafoto: Mia Laurel Viilup

13

toitumine

maarja-Marleen rullinkoff toimetaja

Viis tervislikku hommikusööki

O

tsustasin ennast kätte võtta ja alustada oma koolihommikuid korraliku hommikusöögiga. Nädalavahetustel probleeme ei teki – alati jääb aega rahulikult süüa, aga argipäeva hommikud lähevad nii kiireks, et väga raske on enne kooli jooksmist miskit hamba alla pista. Voodist ei saa ju õigel ajal püsti... Varem panin nädala sees õhtul smuuti segu valmis ja hommikul viskasin selle blendrisse. Ainult seda hommikuks sõingi. Tihti võtsin ka mõne puuvilja hulka. Täitsa tervislik hommikusöök.

Sageli juhtus aga nii, et ma ei jõudnud seda smuutit teha.

Vahepeal ei jõudnud üldse midagi näksidagi.

Püstitasin endale väljakutse: viis päeva järjest piisavalt tervislikku hommikusööki süüa. Siin näete, kuidas sellega hakkama sain ja võib-olla inspireerib see ka teid. Hommikusöök, nagu Erik Orgu ütles, pidi olema ju kõige tähtsam toidukord päevas.

Esmaspäevaks praadisin endale muna ja peekonit. Lisaks valmistasin eelneval õhtul smuuti ette, et marjad ära sulaksid ja hommikul kiiremini läheks. Pidin ärkama tavalisest varem, sest muidu poleks valmistatud rooga süüa jõudnud.

Foto: Vectorstock Hommikusöögi kõrvale jõin veel igal hommikul klaasi vett ja võtsin oma D-vitamiini ja magneesiumi ära.

Kogu väljakutse nädal kulges väga hästi – tundsin end suurepäraselt. Kõige raskemaks jäi esimene hommik, aga edasi oli juba kergem. Smuuti koostisosi võib varieerida.

Tuleb vaadata, mis juba kodus olemas on. Kui plaanite samuti enda hommikusöögi harjumusi parandada, siis soovitan võimalikult palju eelmisel õhtul ette valmistada. Nii läheb hommikul kiiremini.

Sain selle väljakutsega isegi oma unerežiimi korda. Kuna hommikul pidin pea pool tundi varem ärkama, läksin õhtuti varem magama. See motiveeris mind õigel ajal voodisse minema ja sain igal ööl 8-10 tundi und, mis tundus enne väljakutse alustamist üpris võimatuna.

Ma soovitan kõigil enda hommikusöögi harjumusi parandada , sest tunnistan, et rohkema une ja korraliku hommikusöögiga oli päev palju kergem. Tunnis oli palju lihtsam kaasa teha. Kavatsen sellega jätkata ning ka edaspidi huvitavaid hommikusööke valmistada.

Teisipäeval läksin kergemat teed ja valmistasin midagi tavalisemat: kaks grillvõileiba. Nende vahele panin merevaiku, juustu (seda palju, sest ma armastan juustu) ning suitsuvorsti. Sõin juurde veel smuutit, pudingut ja banaani.

Kuna kolmapäeval algasid tunnid mul hiljem, tahtsin hirmsasti pannkooke. Eelneval õhtul tegin smuuti ja pannkoogi taigna blendris valmis. Hommikul meisterdasin pannkooke ja kuna kogus tuli suurem kui arvasin, jäi neid üle veel ka õhtul maiustamiseks. Juurde sõin veel ühe võiku ja oma lemmiku, HÜVA vaarika kohukese.

Neljapäeval algasid tunnid samuti hiljem. Mõtlesin omletti teha. Selle peale tegin kalakastet, mis käib tegelikult lõhe peal, aga see sobis väga hästi. Kõrvale jõin jälle smuutit ja näksisin mõnusat võileiba.

Reedel kokkasin endale magusama hommikupala ja keetsin kaerahelbeputru. Kodus oli alles veel vanaema tehtud maasika toormoosi, mis sobis pudrule ideaalselt. Lisaks tegin mingit kreeka jogurti asja. Kreeka jogurt ise on veidi hapukooremaitsega või õigemini sellel polegi erilist maitset. Niisama seda süüa ei ole eriti maitsev. Mina lisasin maitset kakaopulbri ja magusate banaaniviiludega.

Hommikune smuutitops enne blenderdamist.

14

Foto: Maarja-Marleen Rullinkoff

15

meelelahutus

vaata kooli tutvustavat videot:

toimetuse soovitused Kuula:

Vaata:

1. Trad Attack – “Tehke ruumi”

1. “Friends”

2. Sofi Tukker – “Good Time Girl”

2. “Prison Break”

3. PUR MUDD – “Ooh Aah”

3. “The New Pope”

4. Queen – “One Year of Love”

4. “13 reasons why”

Horoskoop Jäär 21. märts - 20. aprill

Kaalud 23. september - 23. oktoober

Peaksid õpetajatega suhteid hoidma, sest nemad jääradele enam ei halasta.

Poisid, pange vaim valmis, sest Virgol on kaalude jaoks igaks liikumise tunniks välja mõeldud 45-minutiline kardiokava. Tantsimise asemel on see aasta kavas korralik füüsise treenimine ning seda ainult kaaludele.

Sõnn 21. aprill - 20. mai Kui peaksid tegema õpetaja Einma tunnis katseid. Näiteks proovid kuumutades muna õhku lasta, siis ole kena ja korista enda järelt ära, sest ega need katsed sul niikuinii välja ei tule.

Kaksikud 21. mai - 21. juuni Kui soovid Inge juurde printima minna, siis pigem otsi mõni muu võimalus, sest Ingel on kaksikutele printimisest kopp ees! Ja eks me proovime ju roheline kool ka olla.

Vähk 22. juuni - 22. juuli Kõik teavad, et sul motivatsiooni koolis käia enam pole, aga pea meeles, et direktor Margo võtab kõik laisad vähid ette ja paneb neid seletuskirju kirjutama!

Lõvi 23. juuli - 22. august Õpetaja Eha Vaardi lõvid hoidke alt! Sest teie teadmisi paneb ta see kuu eriti proovile, kutsudes teid pidevalt klassi ette ülesandeid lahendama. Samas võibki see just su arengule tugeva laengu anda ja pärast lõpueksamit tänab iga lõvi õpetaja Eha kommet tahvlil su oskuseid testida.

Neitsi 23. august - 22. september Neitsitel on sellel kuul probleeme inglise keele sõnade pähe õppimisega. Kui spikerdate, siis nii, et Liivi Aarele vahele ei jääks! Kullisilmad on ka õpetaja Riinul.

Skorpion 24. oktoober - 22. november Sul tuleb väga raske kuu, kõik probleemid on just sul küljes.

Aga ole mureta, Heidi on juba skorpionitele ajagraafikud üles pannud.

Ambur 23. november - 21. detsember Võib-olla peaksid kooliväliselt rohkem trenni tegema, et Kersti liikumisõpetuse tunnis teistega sammu pidada. Aga võib-olla peaksid hoopis pärast kooli pitsa tellima.

Amburitel tuleb suurte valikute kuu.

Kaljukits 22. detsember - 20. jaanuar Seda oli juba sügisel ette teada, et sina uurimistööd ōigeks ajaks esitada ei jõua. Ja nüüd on ka see teada, et õpetaja Iren loodritele armu ei anna.

Veevalaja 21. jaanuar - 18. veebruar: Veevalajatel ei taha miskipärast meenuda, et neil on kooli raamatukokku alles raamatud viimata. Kahjuks või õnneks Margit enam sulle raamatuid ei laenuta.

Kalad 19. veebruar - 20. märts Prantsuse keele õppijad kalad ei taha tunnis tööd kaasa teha ja see pole ka suur ime. Õnneks õpetaja Aabla näeb seda läbi ja ütleb koos MA hinnetega kõigile kaladele adjöö!