Novus 4

JUHTKIRI

arvamus

L

ehed on langenud ning kooli juba ammu sisse elatud. Hoiad käes õppeaasta esimest Novust.

Oleme pimedas aastaajas. Koolilehe toimetusega proovime sellesse värvi tuua. Kajastame aktuaalseid teemasid, uudiseid ja muidugi lahutame meelt. Üheks suurimaks probleemiks kujunes eelmisel aastal kogukonnapraktika, õigemini selle valesti tõlgendamine.

Kõik algas kommunikatsioonist. Meie kesksest loost leiad pikema analüüsi, mis läks valesti ja mida sel aastal paremini teha.

Samuti leiad lehest täiusliku ARKi sõidueksami retsepti, milles meie secunda räägib enda kogemusest. Horoskoop ütleb, mida toob jõulueeelne aeg ning suurest intervjuust koolijuhiga saad teada, mis puuvili oleks uus direktor.

Selles lehes peitub palju muudki – hakka vaid lugema.

TOimetus Peatoimetajad Hans Artur Ehman, Stefany Kaljut Toimetajad Maarja-Marleen Rullinkoff, Mia Laurel Viilup, Teisi Unt, Eliina Smirnova, Hanna Tedre, Rauno Uusleer, Sabine Krais, Maarja-Garmeliina Ilm Küljendaja Kaarel Vene Fotograafid Jan Kristofer Meesak, Maarja-Marleen Rullinkoff Juhendaja Martha-Beryl Grauberg

midagi kripeldab hingel? kirjuta meile sellest koolimeedia@paide.edu.ee

2

Uudised maailmapildi kujundajana Siim kaseste Secunda 2 õpilane

T

änapäevasel info- ehk digiajastul ümbritsevad uudised inimesi igal pool. Ajakirjandusel, mille üheks levinuimaks vormiks on uudis, on maailmapildi kujundamisel tähtis roll. Uudis sisaldab infot, mis on infoühiskonna üks kõige olulisem valuuta.

Esiteks kannab uudis endas erinevaid väärtuseid. See peab olema kindlasti aktuaalne, mõjukas ja neutraalne. Minu arvates ei kanna kõik uudised neid väärtusi, sest olulisemaks on muutunud uudise prominentsus, konfliktsus ja vaatamiste arv. Näiteks mitmed meediakanalid panevad rõhku kõlavale pealkirjale, kuid sisu kvaliteet jäetakse madalaks. Lugedes ise erinevaid uudisteportaale, otsin ma seda, et uudis oleks värske, kõnetaks mind ja oleks faktidega tõestatud. Ühiskonnas, kus infot levib väga palju, tuleb osata kindlaks määrata uudise õigsust.

See viib järgmise probleemini, milleks on võltsuudiste lai levik. Selle üheks põhjuseks on sotsiaalmeedia populaarsus. Tänapäeval on infot levitada ja tarbida lihtsam kui kunagi varem. Kui varem tähendas võltsuudis just satiiri, mida loovad näiteks Rohke Debelakk ja veebisait www. lugejakiri.ee, siis pärast 2016. aasta USA presidendivalimisi muutus selle sõna tähendus. Võltsuudis hakkas tähendama sihtotstarbeliselt toodetud valeinformatsiooni, et inimesi mõjutada. Minu arvates on probleem see, et teatud inimgrupid tarbivad ainult ühte tüüpi uudiseid. Näiteks mõned tarbivad ainult sotsiaalmeediat, teised ainult propagandakanaleid. Ma arvan, et tuleks tarbida eri tüüpi uudisteallikaid, et eristada faktid valest. Järelikult on võltsuudistega kerge inimesi eksitada. Seda kasutavad ära eri riikide propagandakanalid.

Samas ei pea uudised kujundama maailmapilti alati negatiivselt. Uudised on hea viis oma silmaringi arendamiseks. Lugedes kriitilise pilguga erinevaid teadus- ja tehnikaväljaandeid, on võimalik suurendada oma aju kapatsiteeti. Ma loen tihti sellist portaali nagu www.forte.ee, mis kajastab tehnikauudiseid. Maailmapilti aitavad kujundada erinevad kolumnid ja arvamusartiklid, et näha teiste inimeste arvamust. Samas tuleb jääda kriitiliseks ja ratsionaalseks.

Kokkuvõtteks mõjutavad uudised maailmapilti suurel määral. Uudised kannavad endas erinevaid väärtusi, kuid kõik need pole alati kvaliteetsed. Ettevaatlik tuleb olla võltsuudiste suhtes, mis üritavad inimesi mõjutada valeinformatsiooniga. Uudised ei mõjuta alati negatiivselt, vaid annavad ka silmaringi avardavat infot. Uudiseid tarbides tuleb jääda ratsionaalseks, et mitte lasta ennast eksitada.

Arvamus Teisi Unt toimetaja

I

ga uue kooliaastaga kaasneb alati muutusi, nii häid kui halbu. Seda eriti noore kooli puhul, nagu on seda meie Paide Gümnaasium. Muutused ja areng on edasiliikuva kooli jaoks lausa vajalikud. Mis on sel kooliaastal meie koolis, Paide Gümnaasiumis, uut?

Esimesena tooksin välja, et sel aastal on meie koolis mitu uut õpetajat, koolitöötajat ning ka muidugi uus koolijuht Margo Sootla. Lisaks direktorile on meil uus noorsootööjuht Kersti Viilup ning õpetajatest eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kristo Kiviorg, kunstiajaloo õpetaja Kersti Möldre, matemaatikaõpetaja Lilia Ottenson, majandusõpetaja Aave Päeva, eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ülle Rohtma ja füüsikaõpetaja Hillar Varind.

Peale uute õpetajate on koolis muidugi uued õpilased, seda nii meie uute tertiate kui ka mõndade secundade ja primade näol. Uued tertiad on ilmselt juba jõudnud kooliga kohaneda ning on edukalt läbinud testi värskete rebastena, seda primade valvsa pilgu all.

Muutused on toimunud ka õpilasesinduse, kooliraadio ning samuti meie koolilehe Novuse koosseisudes. Eelmise aasta primad on lahkunud ning uued kümnendikud asemele lisandunud, nii see töö juba kord edasi kandub. Nii koolilehe kui ka -raadio koosseisus on peale uute kümnendike ka uued üheteistkümnendikud ning kaheteistkümnendikud.

Uus kooliaasta– mis on uut?

Uued valikained esimesel perioodil on noortejooga ja tähendusi täis maailm, uusi valikaineid lisandub juurde ka teisel ja kolmandal perioodil.

Arvan, et kõik uus on alati teretulnud ning nagu ka algul mainisin, kohati lausa hädavajalik. Loodetavasti toovad uued inimesed uuel õppeaastal nii õpilaste kui ka õpetajate näol koolile uut hingamist. Õpilastele võib õpetajate vahetus alguses kohati raskelt mõjuda, kuid isiklikult näen, et pigem mõjuvad uued õpetajad värskendavalt ning on loodetavasti rohkem motiveeritud. Seda muidugi juhul, kui ühes õppeaines ei toimu iga-aastane õpetajate vahetus.

Kindlasti on toredaks uudiseks ka uued valikained, mis õpilaste valikuvõimalust veelgi laiendavad, usun aga, et juba eelmisel õppeaastal leidus valikaineid igale maitsele.

Siiani on kõik uuendused olnud positiivsed ning loodetavasti kujunevad paari tulevase aastaga koolile püsivad tavad, kombed ja kollektiiv. Hetkel oleme just meie, kogu koolipere, need, kes saavad uue kooli kujunemisloole oma panuse anda ning koos ehitada tugeva alustala Paide Gümnaasiumile, et siit edasi vaid paremuse poole liikuda. Kuid ilmselt sarnaselt Tallinnale, ei saa kunagi ka ükski kool lõplikult valmis ning muutused jätkuvad.

reklaam

3

probleem

Arvamusfestival on üks võimalus kogukonnapraktika rakendamiseks Foto: Kermo Vahula

Õilsalt head tegema või sunniviisiliselt vabatahtlikuks?

Hans Artur Ehman Peatoimetaja

P

aide Gümnaasiumi secundana pean sel aastal ära tegema kogukonnapraktika. Selle üle tekkis eelmisel aastal palju poleemikat, kuna õpilastele tuli see kohustus ootamatu üllatusena. Õpilaste vastuseisu on tunda ka sel aastal. Et asjast paremat pilti saata, arutasin kogukonnapraktika teemal kooli korraldusjuhi Margit Udami, õppejuhi Annika Orula ja õpilastega. Lisaks küsisin arvamust teistelt kogukonnapraktika projektis osalevatelt koolidelt.

Secunda õpilane, kes palus enda nime mitte nimetada, peab kogukonnapraktikat ehk vabatahtlikku tööd mõnes kohalikus organisatsioonis “mõttetuks ajaraiskamiseks”. Samas on see üks osa koolist väljaastumise eksamist. Eesti president Kersti Kaljulaid ütleb aga, et kogukonnapraktika kõige olulisem eesmärk on saada selge arusaam, et maailm me ümber on täpselt selline, milliseks selle ise kujundame.

Keda uskuda?

Kogukonnapraktika kohustuslikkus tabas ootamatult Margit Udami sõnul toodi kogukonnapraktika meie kooli, et muuta kohalikku elu päriselt paremaks ning siduda kooli rohkem Paide linna ja inimestega. Kuigi eelmise aasta primad tõid kogukonnapraktika projektiga linnaruumi

4

Kogukonnapraktika — vabatahtlik kogemusõpe, mille käigus läbivad õpilased lühipraktika vabaühenduses või teevad lihtsalt midagi kogukonna heaks (Vabaühenduste Liit)

pinksilauad ja kiiged ning korraldasid Vaiko Epliku vabaõhukontserdi, on kool Paide elanikele siiski veidi võõraks jäänud. Kogukonnapraktikast võiks saada vahend, millega seda muuta. See on aga võimatu, kui õpilased kogukonnapraktikasse pigem vastumeelselt suhtuvad. Millest see tuleb? Üheks põhjuseks võib olla, et info kogukonnapraktika kui kooli lõpetamise ühe eelduse kohta jõudis õpilasteni liiga hilja. Keset eelmist õppeaastat toodi päevakorda, et kooli lõpetamiseks tuleb ära teha vähemalt 20 tundi vabatahtlikku tööd kogukonna heaks. Aega selle korda saatmiseks anti pool aastat. Õpilastele unustati aga seletada, mida see endast täpsemalt kujutab ja kuidas see käib, ja nii võtsidki õpilased kogukonnapraktikat kui tüütut lisakohustust liikumispäeviku, loengupäeviku ja uurimistöö kõrval. See omakorda tekitas hirmu, et kooli lõpetamine on liiga keeruline.

Secundad ja primad, kellega loo tarbeks vestlesin, tõid välja, et nende jaoks on kogukonnapraktika kohustuslik vabatahtlik töö — kui ära ei tee, siis kooli ei lõpeta. Sõna vabatahtlik on saanud meie kooli õpilaste silmis tähenduse sunniviisiline. On neidki, kes nimetavad kogukonnapraktikat orjamoodi rabamiseks. Näib, et probleem ei olegi niivõrd kogukonnapraktikas endas, vaid selle lahti mõtestamises enda kahjuks.

Kogukonnapraktika kui võimalus koos tegutseda

Võimalusi selleks on mitmeid

Kogukonnapraktika programmiga on üle Eesti liitunud 48 kooli. Et teada saada, kuidas teistes koolides sellega läheb, suhtlesin sõpradega Rapla, Tallinna Saksa ja Viljandi Gümnaasiumist, kes kõik peavad kooli lõpetamiseks kogukonnapraktika ära tegema. Kui rääkisin lahkhelidest meie koolis, nad üllatusid. Nende koolides pole kogukonnapraktika ümber säärast diskussiooni. Õpilastele meeldib see. Mu sõber Raplast tõi näiteks, kuidas nad terve klassiga Keava rabas laudteed käisid parandamas ja tema sõnul liitis see klassi tublisti ühtsemaks. Miks ei võiks ka meie koolis saada vabatahtlikust ülesandest viis, millega klassi siduda?

Miks mitte terve klassiga Paides muusikafestival korraldada? Miks mitte koguda linna kaasava eelarve käigus hääli endale kõige südamelähedasemale projektile? Miks mitte sõpradega suvel tehisjärve ääres võrkpalli turniire või hommikusi jooga tunde läbi viia? Iga õpilane leiaks midagi meelepärast, mida kogukonnapraktikaks korda saata.

Suur osa õpilastest teevad seda juba niigi. Nad ei pane ise tähelegi. Aitad huviringis nooremaid, korraldad lani, käid Arvamusfestivalil vabatahtlikuks või võtsid osa Teeme Ära talgupäevast? Järelikult oled juba kogukonnapraktikat teinud, tuleb see vaid ära vormistada.

Kommentaar Kogukonnapraktika projektijuht Lauri Luide 2014. aastal Vabaühenduste Liidu ellukutsutud ja juhitud kogukonnapraktika üheks eesmärgiks on ühendada aktiivne kodanikuühiskonnas kaasa löömine kooli programmiga. Praktika käigus näevad noored, milline on ühe vabaühenduse siseelu, mis on selle eesmärgid ja kuidas neid eesmärke saavutada proovitakse. See aitab mõista, et ühiskonna ja oma elu paremaks muutmiseks ei pea alati kellegi teise initsiatiivile lootma, vaid ise saab nii mõndagi ära teha. Praktika sisu võib olla alates inventari korrastamisest kuni oma enda ühingu loomiseni – igaühte sütitab just talle endale südamelähedane teema.

Fotod: Ants Leppoja

5

Paide Gümnaasiumi 1

vilistlased

V

estlesin kolme Paide Gümnaasiumi esimese lennu õpilasega: Õnne-Ly Toomsalu, Romet Jürgensoni ja Sten Perillusega. Uurisin, milline on nende elu pärast keskkooli lõpetamist ja mis suunas nad minna otsustasid. Küsisin neilt kõigilt 3 küsimust.

Mia Laurel viilup toimetaja

Õnne-Ly:

Millega praegu tegeled?

Hetkel viibin Austraalias. Mõtte siia tulla sain oma poisssõbralt, kellega koos ma siia ka kolisin. See on mulle väga hea elukogemus ja võimalus maailma näha.

Hiljuti saime tööle ühte perefarmi, kus on hästi toredad omanikud. Nad õpetavad meid välja peatseks harvest seasoniks. Tööd on siin umbes 8-9 nädalat.

Esialgu tulin siia aastaks, kuid on üsna tõenäoline, et kokku olen Austraalias vähemalt kaks aastat… võib-olla kolm. Peale Austraaliat plaanin arvatavasti ülikooli minna mingit eriala õppima, aga ma pole veel kindel, mida. Loodetavasti tekib mul Austraalias aega selles selgusele jõuda.

Sten: Alustasin selle aasta sügisest õpinguid Tallinna Ülikoolis sotsioloogia erialal. Paljud inimesed pole sellest erialast kuulnudki. Ka mina leidsin selle valiku natukene aega enne gümnaasiumi lõpueksameid. Kui psühholoog tegeleb inimese analüüsimise ja aitamisega, siis sotsioloog teeb peaaegu seda sama, vaadeldavaks objektiks on aga inimese asemel kogu ühiskond.

Kuna soovisin kindlasti võrkpalliga edasi tegeleda, oli ainus valik Tallinnasse õppima tulla.

Lisaks sotsioloogiale viisin paberid sisse ka suhtekorralduse erialale. Mõtteid muidugi oli veel: kehakultuur, reklaam, rekreatsioonikorraldus.

Tallinna Ülikool pakub väga palju erinevad võimalusi, kuidas kooliväliselt oma vaba aega sisustada. Erinevad üliõpilasseltsid, kultuuriklubid, spordiklubid jne. Mina kuulun aga Tudeng TV meeskonda, kus proovin oma teadmisi arendada tele- ja raadiosaadete produtseerimise valdkonnas.

Romet: Olles nüüd juba pea kolm ja pool kuud aega teeninud, on õppused jõudnud sinnamaale, kus õpime nooremallohvitseridele vajaminevaid pioneeri erialateadmisi. Selle hulgas on palju lõhkamisi, mineerimist, tõkestamist jne. Ajateenistus algas juulis SBK ehk sõduri baaskursusega. Pärast seda algas minul NABK ehk nooremallohvitseri baaskursus. Seega, mina valisin autojuhi ameti asemel allohvitseri oma. Ja nüüd juba NAPIEK ehk nooremallohvitseri pioneeri eriala kursuse.

Algus oli raske. Kõik vajas harjumist. Mis meid algul kindlasti aitas, oli “Klassiga ajateenistusse” projekt. Nimelt läbisime SBK oma klassi poistega ühes rühmas. See tegi olemise kindlasti kergemaks, soovitan kõigile abiturientidele!

6

Kuidas erineb Sinu nädal gümnaasiumis käimise ajast?

1. lend — Elu pärast

vilistlased

Õnne-Ly: Kui otsisime endale tükk aega tööd, olid meie nädalad sellised nagu koolis käies on vaheaeg.

Umbes kuu aega tagasi leidsime esimese töökoha. Nädal hakkas meie jaoks välja nägema nii, et igal hommikul kella 5:30 ajal ärkasime ja olime õhtul kuni kella 18.00 tööl. Pärast tööd läksime koju, tegime süüa, käisime pesemas ja jäime magama. Kuna töö ise oli kodu lähedal, siis sinna sõitmine võttis maksimaalselt 15 minutit.

Sten: Kui rääkida koolinädalast, siis need polegi nii hullud, kui esialgu arvasin. Sarnanevad gümnaasiumi tunniplaaniga.

Lihtsalt kodutöid on ikka kordades rohkem ja need ei piirdu ainult ühe töövihiku harjutusega. Väga palju on vaja teha erinevaid kirjatükke: näiteks lühiessee all mõeldakse vähemalt kolm A4 pikkust teksti ja see on ülikoolis igapäevane ülesanne. Mahud on päris suured… Täiesti tavaline on ka see, et sulle antakse järgmiseks päevaks lugeda 40 lehekülge erialast kirjandust.

Tudengi päevaplaan: 7.00 Äratus 9.30-11.00 Jõusaalitreening 12.00-18.00 Loengud/Ülikool 18.30- 20.30 Õhtune pallitreening 22.30 Tuduma

Ülikooli juures naudin kõige rohkem vabadust. Keegi ei sunni sind midagi tegema, käid nendes loengutes, kus soovid, tunniplaani koostad endale ise. Peaasi, et oma hinded ja normkoormused täis saad.

Romet: Üks suur erinevus kaitseväe ja gümnaasiumi või üldse tsiviilelu vahel on see, et kaitseväes täidad sa enamuse ajast kellegi teise käsku ja teed nii nagu tahetakse. Tsiviilis seevastu oled ise oma aja peremees. Eelistan siiani seda teist varianti.

Siiski on see kõik hea vaheldus. Siin hakkad väärtustama asju, mis enne tundusid iseenesestmõistetavad. Näiteks lähedaste ja sõpradega suhtlemine, uneaeg, söök, jook, voolav vesi jne.

Mida ütled tänastele abiturientidele?

Õnne-Ly: Praegustele gümnasistidele soovitan suuremat tähelepanu pöörata eksamiainetele, sest pärast eksami sooritamist kahetsesin tükk aega, et matemaatika tunnis piisavalt ei pingutanud.

Kui kellelgi on veel plaanis tulevikus Austraaliasse tulla, siis võin öelda, et kellegagi koos on see kindlasti lihtsam. Tegelikult ei ole Austraalias üldse nii lihtne sobivat tööd leida. See nõuab ikka aega ja head kannatust.

Sten: Shout-out Marvinile… tema tunnid olid kõige sarnasemad ülikooli loengutele. #lühikesedslaidid Romet: Käige suvel tööl. Proovige ennast igal pool praktiliselt rakendada. Teooria on tore, aga ilma praktikata ei kipu asjad tihti meelde jääma. Just praktilised kogemused õpetavad ning aitavad luua seoseid õpitu ja kogetu vahel.

7

Persoon

Meie uus koolijuht— Margo Sootla!

Stefany Kaljut peaToimetaja

16.

septembril alustas Paide Gümnaasiumis tööd meie uus koolijuht Margo Sootla.

Nüüdseks on ta meie kooli end kenasti sisse seadnud ning kooliperega ka lähemalt tutvunud. Mõtlesin, et oleks äge just teda oma esimesele intervjuule kutsuda ning natukene rohkem temast teada saada.

Kuidas tutvustaksite end kooliperele?

Kui nüüd hästi lihtsalt öelda, siis muidugi “Tere, mina olen Paide Gümnaasiumi koolijuht!” Kuid kui tutvustada end laiemalt, siis toon kõige olulisema kohe ette: Olen abielus väga toreda ja armsa naisega 20 aastat, mul on kaks imelist last (8- ja 10- aastane). Liikudes tööeluga edasi, siis tänavu olen ma koolijuht ning viimased 4,5 aastat haridussüsteemis töötanud. Varasemalt töötasin sisejulgeoluku ja infotehnoloogia valdkonnas ning sellest on ka mu töökarjäär alguse saanud. Hariduselt olen arvuti- ja süsteemitehnika insener, kuid viimased aastad olen õppinud päris intensiivselt koolijuhtimise ja haridusvaldkonna teemadel laiemalt. Pärit olen siitsamast lähedalt Türilt ning 20 aastat tagasi kolisin koos oma abikaasaga Paidesse.

Kooli peal käivad jutud, et olete ka politseis töötanud.

Kas see vastab tõele?

See, et olen politseina töötanud, ei vasta tõele, aga see, et olen väga lähedaselt ja sisuliselt politseiga koos töötanud, on tõsi. Töötasin 10 aastat Politseiametis ning minu ülesanne seal oli varustada neid sidevahenditega (telefonside, raadioside jms) ning vastutada, et politseinikel oleks korrektselt töötavad sidevahendid.

Kellena olete veel töötanud?

Minu töökarjäär algas tänases Telias, kus töötasin paar suve telefonisidetehnikuna. Sealt edasi läksin politseisse sideteenuseid arendama ja politseist sai alguse suund juhtimise poole. Enne haridusvaldkonda tulekut töötasin viis aastat Siseministeeriumi IT- ja arenduskeskuses ehk SMITis, kus minu ülesandeks oli kokku panna Siseministeeriumi haldusala asutuste sideteenused. Minu vastutusvaldkonda kuulusid näiteks numbrile 112 tulnud kõnede jõudmine häirekeskusteni või üleeestilise raadiosidevõrgu toimimise tagamine, et peamiselt siniste vilkuritega organisatsioonid saaks omavahel kiiresti ja operatiivselt suhelda.

8

Foto: Kaarel Vene

Milline õpilane olite omal ajal gümnaasiumis?

Ma arvan, et olin suhteliselt korralik keskpärane õpilane, kes aegajalt tahtis maailma paremaks muuta ning pigem kuulusin aktiivsete õpilaste nimekirja. Püüdsin ikka koolieluga seonduvatel teemadel kaasa lüüa.

Kust tuli mõte just Paide Gümnaasiumisse koolijuhiks tulla?

Paide Gümnaasium on mulle juba selle rajamishetke algusest oma ideega sümpatiseerinud ning olnud just see kool, millega tahaksin koostööd teha. Paide Gümnaasiumisse koolijuhiks tulemise otsus sai alguse ja vormi mitmete inimestega vesteldes. Tundsin, et olen selleks ise valmis ja see on ka õige aeg. Keerukam selle otsuse juures ei olnud isegi mitte otsus Paide Gümnaasiumisse tulla, vaid Väätsa Põhikoolist lahkuda. Arvan, et pikas perspektiivis oli see otsus samas kasulik ka Väätsa koolile. Paide Gümnaasiumi edasiviimine mõnevõrra keerukast olukorrast ja võimalus oma kodukoha kooli panustada on unikaalne võimalus.

Samuti peaks kool olema esmane valik töökeskkonnana nii praegustele kui uutele töötajatele. Kui läheneda aga sisulisemalt, siis eesmärk on pakkuda koolis sellist haridust, mida meie õpilastel tegelikult vaja on, ehk kui õpilane selle kooli lõpetab, siis ta tunneb, et on saanud siit täpselt seda, mis aitab tal oma edasistel valikutel edukas olla.

Kust te pärit olete?

Sündisin ja kasvasin Türil, kus lõpetasin ka keskkooli. Edasi läksin õppima Tallinna Tehnikaülikooli ja kooli viimastel aastatel kolisin juba elama Paidesse. Enne haridusvaldkonnas töötama hakkamist elasin peaaegu kaks aastat Rootsis.

Soovisin võtta hetkeks oma elus aega maha ja vaadata, millega ja kuidas võiksin edasi tegeleda. Võtsime abikaasaga oma elamise selga ning kolisimegi pisikesse saunamajakesse Uppsala lähedal. Rootsis olles õppisin teoloogiat.

Raamat, mida õpilastele soovitaksite.

Koolijuhina soovitaksin ühte juhtimisraamatut, mis mitmed aastad tagasi minu kätte sattus ning mis on mind juhina oluliselt mõjutanud. D. Ulrichi ja W. Ulrichi kirjuMis teile Paide Gümnaasiumi puhul kõige rohkem tatud raamat „Miks me teeme tööd? Kuidas mõtestatud meeldib või mis on teile silma jäänud? tegevus aitab õnnestuda“ on aidanud mul isiklikult Paide Gümnaasiumis on mulle suurima leida enda töös sügavam põhjus ning loodetavväärtusega kooli positiivne ja avatud alt aidanud oma tööga ka mõtestatust luua. õhkkond. Just selle peale on võimaKandev mõte, et juhid on mõtestatuse loovahel tunnen end küpse lik ehitada ja kooli arenguga edasi jad on täna kindlasti ajakohane ka koolis minna. Samuti on meie kooli sõnasõunana, kuid järgmisel nii õppetegevuse läbiviimisel kui ka õppitatud väärtused minu jaoks kõnekad hetkel robustse kartulina misel tervikuna. Igapäevaseks lugemiseks ja olulised. Kolmandana võin välja võibolla pisut keerukas, kuid kindlasti tuua selle, et nii õpilastes kui ka tänuväärne lektüür. kolleegides on näha siirast tahet ja Kui oleksite puuvili või juurvili, siis mis te soovi luua kool, mis on päriselt õpilaste oleksite? Põhjendage. jaoks vajalik. Meeldivad kohtumised on olnud õpilasesindusega, kes on hästi teadlik ja teotahteline Ma tahaksin olla puuvili, mis ei ole lihtsalt kättesaadav ning meeskond ja kes on valmis koostöiselt koolielus kaasa mille kättesaamiseks peab natuke vaeva nägema. Pärast pinrääkima. Mulle meeldib ka kooli päevakava ülesehitus ja gutust ja vaeva nägemist on see puuvili isuäratav, meeldiv mentorsüsteem. ja tore. Näiteks hästi hea küps valge klaar või siis mahlane Millise mulje on teile jätnud meie kooli õpilased?

Väga hea mulje on jätnud. Õpilase ja õpetaja vaheline distants ei ole nii tajutav kui paljudes teistes koolides, samal ajal on säilinud lugupidav suhtumine oma õpetajatesse.

Mul on hea meel, et koolijuhina saan suhelda õpilastega viisil nagu ma suhtlen oma kolleegide või sõpradega väljaspool kooli – lugupidavalt ja asjalikult.

pirn kusagil kõrgel pirnipuu otsas. Vahel aga tundub mulle, et äkki olen hoopiski selline robustne kartul, natuke mullane ja mis tuleks kindlasti puhtaks pesta, kuid samas vajalik ja toitev. Ilmselt olen segu mitmetest puuviljadest ja juurviljadest ja võibolla on täiesti erinev see, milline ma tahaksin olla ja millisena ma end mõni hetk tunnen.

Kas on ka mingeid unistusi, mida sooviksite meie kooli tuleviku heaks teha?

Täna, siin ja praegu, on unistus luua selline kool, mille üle me kõik võiksime uhked olla, mitte ainult õpilased ja õpetajad, vaid ka terve Paide kogukond, Järvamaa ja ka Järvamaalt edasi. Paide Gümnaasium võiks olla kogukonnale Paide Gümnaasium võiks olla kogukonnale esmane valik, kuhu tulevad põhikooli lõpetanud gümnaasiumiharidust omandama.

Ühest Londoni koolist leitud tsitaat õpilastele: „What’s right is important. Who’s right isn’t.“ 9

persoon

Kardisuperstaar ja mehaanik Martin sabine krais toimetaja Kes sa oled?

Mina olen Martin Leotoots. Olen 17-aastane, õpin Paide Gümnaasiumi secunda klassis. Vabal ajal meeldib käia jõusaalis, tantsida rahvatantsu ning tegeleda kardispordiga.

Mis on sinu tööks kardimehaanikuna ning kuidas said oma esimese töö?

Töö oleneb võistlusest ja kardisõitja vanusest. Minu tööks on tavaliselt kart valmis ehitada, rehve vahetada, kummirõhkusid jälgida, mootorit vahetada, karti pesta, bensiini valada, karti eelstardi alasse viia ja sõidust maha tuua. Kui tegemist on noorte sõitjatega, siis peab nendega kindlasti rohkem suhtlema ning sõitmisel juhendama.

Oma esimese töö sain sõbra kaudu, kes lihtsalt küsis, kas oleksin nõus ühele võistlusele appi minema. Seal avastasin, et see tegevus mulle täitsa meeldib. Iga võistlusega õpin aina rohkem. Sel suvel käisin mitmeid kordi mehaanikuks.

Kaua oled kardispordiga tegelenud ning kuidas sellise alani jõudsid?

Olen ise karti sõitnud kümme aastat. Alustasin seitsmeaastaselt. Jõudsin kardispordini tänu oma isale, kes samuti noorena just selle alaga tegeles.

Millised on olnud sinu suurimad saavutused?

Olen olnud Balti meister, Eesti koolinoorte meister aastal 2017, Prokart Eesti karikavõistlustel kaks korda teisel kohal ja ühe korra kolmandal kohal ning Prokart Läti võistlustel aastal 2018 teisel kohal. Kuid saavutusi on veel teisigi.

Foto: erakogu Kumba sulle meeldib rohkem teha – karti ise sõita või mehaanik olla?

Mulle meeldib rohkem ise sõita. Mehaanikutööl pole ka midagi viga. See väsitab sama palju ära, sest kaasnev stress on suur. Kardisõit kestab umbes 20 minutit. Mehaanikuna mõtled terve aeg, et kart ikka koos püsiks ja midagi ära ei laguneks. Eriti kui on veel nooremad sõitjad, kelle isade silmad on sul pidevalt kuklas. Kui midagi tõesti juhtubki, siis pahandust ja pahameelt on nende poolt palju. Sõitjana seda probleemi ei ole.

Kas näed ka tulevikus ennast selle ala peal?

Foto: erakogu Kuidas sulle meeldib teha tööd kardimehaanikuna?

Arvan, et ma tulevikus ise enam ei sõida, kuid tahan, et minu laps sõidaks karti. Olenemata sellest, kas tuleb poiss või tüdruk.

See meeldib mulle väga. Olla kardimehaanik on väga huvitav ning tegelen sellega kindlasti rohkem järgmisel aastal. Töö on ainult väga pingeline.

Mehaanikuna peab kõik väga korralikult üle kontrollima, sest kui jätad midagi tegemata, võib kart välja sõita, sõitja viga saada või lihtsalt sõit katkeda. Kuna sõitja on pannud selle alla väga palju aega ja ta vanem tavaliselt väga palju raha, siis mehaanik ei taha olla see, kes rikub kogu sõidu ära.

10

Foto: erakogu

reportaaž

Rene münzer (rennu)

ARKi sõidueksam — kuidas Rene seda tegi?

K

äisin ARKi sõidueksamit tegemas esmaspäeval, 4. novembril eesti keele tunni ajal. Närv oli sees seni, kuni sõitma hakkasin. Enne seda küsis eksamineerija küsimusi, näiteks: “Mida sa kontrollid, kui saad enda kasutusse võõra auto?” Iseenesest lihtsad küsimused, aga veidi närveerides ei osanudki kohe vastata. Pabin kadus aga kohe, kui auto liikuma sain.

Gümnaasiumieas on autokool ning teooria- ja sõidueksamite tegemine väga aktuaalne teema. Meie kool pakub teooriatunde ka valikainena ja natukene soodsamalt kui autokoolis. Sõidutundideks saab autokooli valida ise. Kui seal teooria- ja sõidueksam tehtud, saab minna Maanteeameti büroosse teooriaeksamit sooritama, selleks peab ootama tavaliselt 1-2 nädalat. Teha võib kuni 4 viga. Seejärel saab minna sõidueksamile, mida peab Paides ootama ligikaudu 3 kuud, aga saab minna ka mujale, kus saab näiteks 1-2 nädalaga.

Mõtted enne sõidueksamit Paljud noored on enne eksamit närvis, kardetakse läbi kukkuda. Pea meeles Kobe Bryanti sõnu: „Kui kardad läbi kukkuda, siis sa ilmselt kukudki“. Enne eksamit ei tohiks selle peale palju mõelda. Kui mõtted ei kao, siis proovi ette kujutada näiteks, et istud võõras autos ja pead lihtsalt enda ja kõrvalistuja turvaliselt kohale sõidutama. Ülemõtlemise tagajärjel tulevad tihtipeale lollid vead.

Kõige parem aeg eksamit teha on kell 9.00 hommikul, sest selleks ajaks on enamik inimesi juba kooli või tööle jõudnud ning pensionärid pole veel kodust välja tulnud. Järelikult liikleb tänavatel kõige vähem inimesi just siis.

Rene kuus soovitust: 1) Kui kahtled, kas peab suunda näitama või mitte, siis pigem näita.

2) Vaata palju peeglisse.

3) Ära ületa kiirust.

4) Jälgi liiklusmärke.

5) Parkimisel võid minna korra autost välja vaatama, kas auto on üle joone/äärekivi või mitte. Juhul kui on, siis võid enda parkimist parandada.

6) Ära mine roolis närvi!

Eksam pole läbi seni kuni eksamineerija pole palunud sul roolist lahkuda. Kui teed mõne vea, siis ei tohi seda põdema jääda, vaid tuleb rahulikult edasi sõita. Nii kaua kuni sõidad, mõtleb eksamineerija, mida sinuga teha.

Näide halvast olukorrast: ristmikul kohtud rekkaga, kellel on peatee, aga tahab sinu tänavasse ära pöörata ning näitab sulle, et mine esimesena, sest tal pole piisavalt ruumi pööramiseks. Lähed ja eksamineerijale sõnagi ei ütle ning oledki läbi kukkunudki. Tegelikult sul peateed ei olnud ning rikkusid seadust. Sellistes olukordades tuleb alati eksamineerijaga suhelda ja põhjendada, miks nii.

11

meie inimesed

Saame tuttavaks meie kooli kuue särava tähega

Maarja- Garmeliina Ilm Toimetaja

V

alisime Novuse toimetusega igast klassist ühe särava tähe, kes vastasid pimesi valitud juhuslikele küsimustele.

Anna meile teada, keda tahaksid oma klassist järgmises numbris siin näha!

Artur Tammiste T1

Aiki Suits T2

Mis sind hetkel tagasi hoiab, et teha sinu jaoks midagi olulist?

Miks?

Kas sa oled tähele pannud, millal on sinu tööviljakus kõrgeim, kas hommikul, päeval või õhtul?

Kool hoiab tagasi, sest minu jaoks on oluline hetkel tegeleda muusikaga, ja ka rahaline seis, sest raske on teha muusikat odava tehnikaga.

Tööviljakus on kõige kõrgem hommikul, kuna minu hommik hakkab alati varakult.

Mis Sind rohkem motiveerib, kas teekond või sihtkoht, tegevus või saavutus?

Sihtkoht ja saavutus, sest sihte on nii palju, kuhu jõuda, ja kui saavutus käes, siis on hästi hea olla.

Helger-Hans Külmallik S1 Kas vale jääb valeks isegi siis, kui keegi sellest teada ei saa?

Jah, sest see jääb ennast kripeldama.

Millist laulu Sa aeg-ajalt laulad, kui oled üksinda? Milliseid mälestusi see endaga kaasa toob?

Ma ei laula ainult siis kui olen üksi, lauludes on valikus Koit Toome “Mälestused” ja tihti ka “Last Christmas”.

Et ma järgmisel päeval magusat ei söö, olen proovinud oma magusasöömist vähendada, aga see pole väga hästi välja tulnud.

Steven Pleesi S2 Mitu korda päevas vaatad peeglisse? Kas see, mida sa näed, meeldib Sulle?

Vaatan peeglisse üks või kaks korda ja pigem olen rahul endaga.

Mitu korda päevas Sa mõtled rahale? On need positiivsed või negatiivsed mõtted?

Paar korda päevas ikka mõtlen rahale ja pigem positiivsed mõtted.

Ines Themas P1

Ahto Jõesalu P2

Film sinu elust – kas see oleks draama, komöödia, romantika, märul või ulme? Miks?

Skaalal 1-10, kuhu reastaksid end oma intelligentsuse põhjal?

Ma tahaks öelda, et draama, aga see kõlab liiga depressiivselt, seega ma valin komöödia, sest elu on seiklus ja kõikidest võimalustest tuleb kinni võtta.

Mulle on öeldud, et ma olen targem kui ma välja näitan, aga praegu ütleks 6. Peaksin rohkem proovima, kuna olen pigem selline tüüpiline alasaavutaja ja ei kasuta oma täit potentsiaali ära.

Mis on kõige ilusam koht, kus Sa käinud oled?

Kõige ilusam koht, kus ma käinud olen on Veneetsia ja Kreeka, sest ma nautisin neid koos imeliste inimestega ja tahaks kindlasti nendesse riikidesse tagasi minna.

12

Mis on kõige suurem vale, mida sa endale liiga tihti ütled?

Mida sa mäletad enda lasteaia-aastate kohta?

Lasteaia-aastatel sai palju istutud kasvataja laua taga, sest kaklesin kogu aeg ühe poisiga. Aga üldiselt lasteaiast mäletan palju.

sport

Järvamaa meistrid

27.

septembril toimus Paide kunstmurustaadionil Järvamaa 10.- 12. klasside karikavõistlus jalgpallis. Osalesid viis kooli: Paide Gümnaasium, Aravete Keskkool, Järva-Jaani Gümnaasium, Türi Ühisgümnaasium ja Järvamaa Kutsehariduskeskus.

Rauno uusleer Toimetaja

Meeskonnad mängisid omavahel läbi 2x10 minutilised mängud.

Paide Gümnaasium võitis kõik vastased suureskooriliselt.

“Meie väravavaht Kristjan Ilmjärv tegi väravas suurepärase partii ning väravast pidi ta palli välja korjama kõigest ühel korral, “ sõnas võistkonna kapten Hans Artur Ehman.

“Kuna meie seljatagune oli nii kindlalt kaitstud, oli juba lihtne ennast ainult rünnakule suunata ning vastaste väravad auklikeks kõmmutada, “ lisas Ehman.

Mängud kunstmuruväljakul algasid kell kümme hommikul ning kestsid kuni autasustamiseni, mis algas lõunal.

Foto: erakogu

Turniiri parimaks mängijaks valiti meie kooli secunda Kevin Kärp.

Meie kooli sportlik Halloween ehk kÖÖgikorv 2k19

31.

oktoobril toimus Paide Kutsehariduskeskuse võimlas meie kooli korraldatud kÖÖgiKORV 2k19, kus osales seitse võistkonda. Mängiti 2x5minutilised mängud ning mõlemal võistkonnal pidi platsil olema vähemalt üks tüdruk. Igal meeskonnal tuli valmistada kook, millest said hiljem ka auhinnad. Samuti pidid võistkondadel olema Halloweeni teemalised kostüümid ning plakat.

Esimese koha saavutas võistkond Marvin (secunda 2), teise koha Halloviinerid (PHPK) ja kolmanda Zombied (prima 1). Eriauhinna parima plakati eest said Nunnad (secunda 1). Parima koogi tiitel läks põhikooli ning silmapaistvaimad kostüümid olid valmistanud endale Walking Dead (tertia 1). Õhtu üheks eriliseimaks hetkeks oli õpetajate (Imelised) ja ÕE vaheline kohtumine, mis osutus äärmiselt põnevaks. Mängu võitsid küll õpetajad, aga viskevõistluse võit jäi ÕE kätte. Toon esile meie kooli direktorit, kes säras oma visetega.

Korraldajad jäid õhtuga väga rahule. “Meeldis just see, et suur osa koolist oli koos ja pealtvaatajaid tuli ka omajagu kaasa elama.

Palju oli emotsioone. Tänu väiksele saalile oli neid kohe õhus tunda. E-Piim spordihallis sellist tunnet varasemalt polegi olnud,” sõnas üks korraldaja Rene Münzer. Münzer lisas: “Üle mitme aasta nähti kostüümidega palju vaeva. Eriti jäidki silma T1 ja S1. Samuti ka plakatitega: kui varasematel aastatel on need uisapäisa ära tehtud, siis see aasta oli aru saada, et nähti kõvasti vaeva.” kÖÖgiKORV 2k19 korraldamist toetasid Paide Viking Window korvpallimeeskond, Paide SPA Hotell, Eesti Pagar ja Paide Spordikeskus.

Foto: Jan Kristofer Meesak

13

galerii kooli sßnnipäevast, 1. oktoober 2019

Fotod: Jan Kristofer Meesak

14

võrdlus

Võrdlus: põhikool vs gümnaasium Võrdlevad meie kooli tertiad

U

us kooliaasta on käima läinud ning õppimine täies hoos. Mina alustasin sel aastal gümnasistina ning erinevus põhikooliga on suur. Vestlesin uue kooli alguse teemal veel mõne lennukaaslasega ning panin kirja meie tähelepanekud.

Põhikool Õpetajad kontrollisid rangelt õpilaste tehtud kodutöid. Õpetaja vastutas selle eest, et kõikidel õpilastel läheks õppetöös hästi.

Koolitoit oli iga päev erinev ja oli vaid üks valik. Kui ei meeldinud, siis ei meeldinud. Toidujärjekorraga probleeme ei olnud, sest toit oli lauale ette kantud.

Tunnid kestsid 45 minutit.

Vahetundide pikkus oli erinev. Pikkadel vahetundidel võimalus töödeks korrata. Üleüldiselt tunneme end siin koolis hästi vastuvõetuna.

Kuigi on ka raskusi, on see kool väga mõnus ja chill!

Foto: erakogu

maarja-Marleen rullinkoff toimetaja

Gümnaasium Õpetajad suhtuvad õpilastesse kui täiskasvanud inimestesse. Näiteks ütleb me kirjanduse õpetaja Kristo Kiviorg: “Vabadusega kaasneb vastutus!” ehk keegi ei tule õpilasi kontrollima, kas nende kodutöö on tehtud või mitte. Kui see on tegemata, siis hiljem vastutab õpilane selle eest ise, kui tal raskeks läheb.

Toiduvalikud erinevad iga päev, kuid iganädalaselt on sama programm. Lõpuks tüdineb sellest maitsevalikust ära. Ka toidujärjekord ulatub mõnel vahetunnil lausa 10meetriseks ehk treppideni välja.

Tunnid kestavad 75 minutit. Selle ajaga suudavad õpilased rohkem ainele keskenduda ning tunnid on mahukad ja erinevad ülesanded ka ägedad. Viimastes tundides võib aga ära väsida ning tunni lõpuni ei jaksa õppides pingutada.

Vahetunnid 10 minutit. Töödeks ei saa piisavalt korrata, kuid samas ei ütle tertiad ära ahvatlevale 45- minutilisele kasulikule ajale.

15

meelelahutus

koolipere top 5

K

üsisime kooli õpilaste käest, mis on nende novembri kuu lemmiklaulud. Pakkusime välja 15 lugu, mida Spotify andmetel Eestis kõige rohkem kuulati. Meile vastas 62 õpilast ja toome siin välja meie kooli TOP 5.

1) “Vöörad”– 372Kaspar ja Lone Betro (feat. Nublu, Beebilõust) – 15% vastajatest 2) “Circles” – Post Malone – 10% vastajatest 3) “Memories” – Maroon 5 – 8% vastajatest 4) “Highest in the room” – Travis Scott – 8% vastajatest 5) “Ride It” – Regard – 6% vastajatest

Horoskoop Jäär 21. märts - 20. aprill

Kaalud 23. september - 23. oktoober

Sul võib tulla tegemist kadedusega. Seda eriti siis, kui sul on viimasel ajal hästi läinud. Ole mureta, oled sellegipoolest kõige teravam pliiats karbis.

Päike jõuab sodiaagiringil kaalude märki. Õnn on nüüd sinuga, sügislaps!

Sõnn 21. aprill - 20. mai

Skorpion 24. oktoober - 22. november

Kooli asjadega tegelemiseks on soodne aeg, ent pingeid tuleb ette suhtlemisel vastassoost isikutega.

On aeg hakata oma tundeid sõpradele väljendama, eriti kui oled noormees. Vastasel juhul võivad nad sind liiga üleolevaks pidada.

Kaksikud 21. mai - 21. juuni

Ambur 23. november - 21. detsember

Ära karda võtta uuel perioodil mõnda väljakutsuvat valikainet. Midagi, mis pakub sulle huvi, aga ei ole julgenud proovida. Usu, kõik tuleb sulle kasuks.

Kipud olema kulutamises osavam kui teenimises. Õnneks pole sünnipäevarahad enam mägede taga!

Vähk 22. juuni - 22. juuli

Kaljukits 22. detsember - 20. jaanuar

Vajad romantikat, unistad ideaalsest partnerist. Hea uudis on see, et kooli on tulnud mitmeid uusi õpilasi, kes on sinuga samal lainel.

Lõvi 23. juuli - 22. august

Ajalootunnis hoia vihik alati käekõrval, sest kontrolltöödest saad läbi ainult oma valmistatud konspektidega.

Marvini slaidid sind seekord ei päästa!

Kooliaasta on sinu jaoks väljakutseid täis. Ole avatud ja ütle JAH, sest õnn soosib ettevõtlikke.

Sinu ellu on saabumas uusi inimesi. Kahjuks ei tule nad niisama, pead ise nendega tutvumiseks ennast ületama.

Neitsi 23. august - 22. september Oled tavalisest kohusetundlikum ja kipud liiga palju muretsema, mis ei mõju sinu protsentidele hästi. Take it easy Pöial-Liisi!

Veevalaja 21. jaanuar - 18. veebruar:

Kalad 19. veebruar - 20. märts Oled endalegi märkamatult muutunud pisut pahuraks.

Ainult sina saad seda hoiakut muuta, ole sõber mitte vangivalvur ja võta kooli kaasa kommi.