Novus 3

TOimetus

arvamus Peatoimetajad

Berta Kaleva, Hans Artur Ehman Toimetajad Carmen Toomet, Cassandra Uus, Gert Randoja, Helger-Hans Külmallik, Jaanika Nõmmik, Kaarel Vene, Raul-Markus Kask, Sabine Krais, Sten Perillus, Victoria Kondas Küljendajad Joonas Piir, Kristjan Mill, Kaarel Vene Fotograaf Sten Perillus, (Ants Leppoja – kaanefotod) Juhendaja Martha-Beryl Grauberg

Kas soovid midagi avaldada?

Ole hea ja anna endast märku koolimeedia@paide.edu.ee JUHTKIRI Hans Artur Ehman Peatoimetaja

T

ere, armas Novuse lugeja! Alustan meie kolmandat numbrit nii, nagu peaks alustama iga kohtumist või vestlust - sõbralikult sooja terega. Sageli kipub teretamine meelest minema. Väikesed asjad lähevad ikka meelest, aga just need on tihti kõige olulisemad. Ära unusta tervitada õpetajaid, sõpru, tuttavaid. Üks lihtne tere koos lihtsa naeratusega teeb maailma palju paremaks paigaks.

Kooliaasta viimases lehes soovime tuult tiibadesse meie abiturientidele ning avastame, kuhu kaob aeg. Samuti jätkame intervjuusid koolitöötajatega – seekordseks jutukaaslaseks on helgeltnägija Heidi Antons. Lisaks selgub, milline on taimetoitlaste elu koolis ning palju muud. Muidugi on koht ka meelelahutuseks.

Päikselist suve kogu koolimeedia meeskonna poolt!

2

Helger-hans külmallik toimetaja

TAIMETOITLASENA KOOLISÖÖKLAS

Ü

leküpsetatud ribid, chilli con carne, Požarski kotletid, makaronid singiga – kõik need on hõrgutised, mis meie kooli taimetoitlast kohe kuidagi sööma ei kutsu. Proovime esimestena sööma joosta, et ikka tatart saada, kuid kui piisavalt varakult kohal ei ole, tuleb leppida kartuli ja ketšupiga.

Kartulid või tatar, ketšup, leib ja salat – selline näeb välja Paide Gümnaasiumi täistaimetoitlase ehk poppe termineid kasutades vegani lõunasöök. Mulle kui lihtsalt taimetoitlasele on valik pisut suurem – saan lisaks ketšupile ka tavalist valget kastet valida, kuid tihtipeale jäävad ka siis söömakaaslased pikema pilguga mu taldrikut vaatama ja küsivad, kas ma kõhu ikka täis saan. Ehkki pilt võib kõrvalt vaadates nukker tunduda, pole asjad tegelikult niivõrd hullud. Meie võrratu Peebu antavad portsud on mõnusalt suured ja toekad ning kõht püsib tundide lõpuni igal juhul täis.

Kuigi meie koolis eraldi toitu taimetoitlastele pole, ei leia ma põhjust virisemiseks. Esimestel koolinädalatel oli mu imestus suur, et saan igapäevaselt koolilõunat süüa, kuna Tapa gümnaasiumis, kus varasemalt õppisin, oli taimetoitlasel koolisööklasse asja üks, heal juhul kaks korda nädalas. Ülejäänud päevadel vaata aga ise, kuidas saad.

Taimetoiduga on meil nii nagu kõigi küsimustega, mis üheksa koolikuuga tekkinud – alati saab läheneda ründavalt ja öelda, et kõik on kehvasti. Eraldi taime- või vegantoitu kool ei paku.

Samas võiksime edaspidi lähtuda mõttest, et Paide Gümnaasiumis pole õppetöö veel aastatki toimunud ning anda aega asjade paika loksumiseks. Lennart Meri ütles kunagi kuldsed sõnad: “Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis”. Pole siin nii sitt midagi, tunneme elust rõõmu ja ärme raiska gümnaasiumiaastaid virisemisele.

UUDIS Hans Artur Ehman Peatoimetaja

suve algus jalgpalli ja grillliga

8. torid.

mail toimus Paide kunstmurustaadionil Grillijalka 2k19. Jalgpalliturniir, millest ei puudunud väravad, fännid, vinged tähistused ega kommentaa-

Toreda päeva käigus mängiti 11 põnevat jalgpallilahingut.

Turniiri võitja otsustati aga siiski viimase mänguga ning võidu haaras endale S1 õpperühm. Teise koha saavutas T2 ja kolmanda P1.

Kõige atraktiivsemaks mõõduvõtuks kujunes hoopiski õpetajate ja õpilasesinduse vaheline mäng. Normaalaeg lõppes staarmängija Marvini pingutustest hoolimata 1:1 viigiga. Väravad lõid Sten Perillus õpilasesinduse ja Virgo Õitspuu õpetajate poole pealt. Pikas penaltiseerias võtsid kogenenumad õpetajad võidu.

Päevale andsid palju juurde ka kommentaatorid õpetaja Marvin ning “2miljonist” saatejuht Rauno, kes said enda tööga suurepäraselt hakkama.

Pärast mänge grilliti liha ja räägiti mõnusalt juttu. Arvestades, et Grillijalkat korraldati esimest korda, oli päev väga meeleolukas. Korraldajad tänavad kõiki, kes kohale tulid.

Septembris võttis kool sihkiks uute traditsioonide loomise. Nii sündisid jõulupidu ja vabariigi aastapäeva ball, kuid õpilasesindus soovis kooliellu ka sporti tuua. Koogikorvi ideele tuginedes mõeldi välja spordivõistluste sari. Sügisel mängitakse korvpalli (Koogikorv), talvel võetakse mõõtu võrkpallis (Pitsavõrk) ja kooliaasta lõpetatakse jalgpalliturniiriga (Grillijalka). Kõiki neid võistlusi ühendasid kokkamine, kostüümid ning hea tuju. Uute traditsioonidega võib rahule jääda.

rene münzer kooliraadio toimetaja

E

Erasmusega portos

esti Vabariigi 101. sünnipäeval lisati Stuudiumisse noortevahetuse pakkumine Portugali, kuhu oli vaja leida kuus noort. Pakkumist nähes, otsustasin kandideerida. Selleks oli vaja saata koolijuhile motivatsioonikiri ja lapsevanema nõusolek. Vastus, et olen väljavalitud, tuli kiirelt. Samal päeval oli meil juba kokkusaamine.

Lennupiletid ostetud ja õpetajatelt allkirjad küsitud, võis meie reis alata. Aprilli esimese kolmapäeva varahommikul kell 4.30 sõitsime välja pealinna suunas. Tallinnast lendasime Brüsselisse ning sealt edasi Portugali Portosse, kus veetsime kümme päeva.

Porto on Portugalis suuruselt teine linn, elanikearvuga umbes 215 000 inimest ning asub Portugalis põhjas, ookeani ääres.

Võtsime seal osa Erasmus+ maker movement noortevahetuse projektist „First produce and then consume“. Toimus palju töötube, kus enamasti anti meile kätte erinevad materjalid, mida saab leida ka enda kodust ning pidime neist midagi leiutama. Selle kõige kõrvalt anti meile õnneks ka väga palju vaba aega Portot külastada. Peale meie osalesid projektis veel 35 noort viiest erinevast riigist: Portugalist, Makedooniast, Türgist, Bulgaariast, Horvaatiast.

Ilmaga väga ei vedanud. Esimesel päeval Portos päike küll paistis, aga õhtul läks külmaks. Järgmised 3-4 päeva oli vihmane ja külm. Projekti lõpuks tuli siiki päike välja – viimastel päevadel oli 17 kuni 20 päikselist kraadi sooja.

Kasutasime võimalust minna FC Porto kodumängule, kus nad mängisid Boavista FC-ga, mis asub samuti Portos, mängu võitis Porto 2:0. Umbes 50 000 inimest mahutava staadioni atmosfäär oli väga vinge! Vaatamata ei jäänud ka ookean, mille ääres oli väga suur tuul ja lained.

Viimasel päeval Porto lennujaamas nägime FC Porto mängijaid ning saime ka nendega pilti teha. Seejärel lendasime jällegi Brüsselisse, kus oli meil aega 4 tundi ning peale seda edasi Tallinna, kuhu jõudsime umbes kell 12 öösel.

Loodetavasti jõuan kunagi Portugali veel tagasi, sest palju jäi veel nägemata.

Paide Teatri avalavastus „Kaitseala“ võttis luubi alla teatri kui ruumi, kus inimesed kokku saavad.

Foto:Foto: PaidePaide Gümnaasiumi Teater õpilane

3

Esmalt toon välja üldandmed iga katsealuse ühe päeva kohta, nende enda ajajaotuse põhjal:

kaarel

Magamine 7h 20 min Õppimine 5h 41 min Aktivisti tegevused 2h 12 min Puhkamine 2h 32 min Õppesõit 1h 30 min Koosolek 1h 14 min Liikumine/kõndimine (nt kooli ja tagasi) 1h 6 min Trenn 57 min Söömine 50 min Õppimine 40 min Allikas: imagenesmy.com

Kaarel Vene toimetaja

Kuhu kaotame oma päeva?

Ü

ks päev = 24 tundi = 1440 minutit = 86 400 sekundit. Iga eelnevalt välja toodud ajaühik on siin maailmas unikaalne ning tagasi me seda meie universumis ei ole suutelised saama. Aeg liigub – nii ka meie. Tunduks, et seda oleks küllaga, kuid kui hakkame oma igapäevastele toimetustele mõtlema, siis tegelikult ei tundugi aega nii palju.

Meie kooli näitel on võimalik, et keskmine õpilane veedab päevas 7 ja pool tundi kooliruumides. Kui juurde arvestada ka hobid (keskmiselt 2h päevas) ning soovituslikud unetunnid (8 tundi), siis jääb aega üle veel 6 ja pool tundi.

Mõne jaoks piisavalt, mõne jaoks vähe. Me kõik teame seda tunnet, kuidas mõne tegevusega (YouTube’i videote vaatamine, arvutiõpetuse tund, magamine) möödub aeg imekiiresti, kui samas teistes kohtades (matemaatika tund, kontrolltööde tulemuse ootamine, lume sulamine) võtaks ilmatuma aja. Seetõttu on ka aeg suhteline. Et saada jälile, kuhu ikkagi aeg ühest päevast kaob, jälgisin enda ühte päeva minutite täpsusega. Palusin sedasama teha ka kahel Paide Gümnaasiumi töötajal: noorsootöö juhil Kätlin Merisalul ning koolimeedia klubi juhendajal Martha- Beryl Graubergil. Kõik katses osalenud kasutasid aja jälgimiseks Toggl tarkvara. Toggl on kusjuures eestlaste algatus!

4

Kommentaar: “Jälgisin oma päeva 23. jaanuaril. Too päev oli minu jaoks isegi selline vabam ning mitte nii täis toimetusi kui muidu.

Nagu lugeda saab, siis oli ka üks eripärasem tegevus ehk õppesõit. Päeva loomulikud osad on mulle igapäevaselt just õppimine ja aktivisti tegevused. Neid viimaseid on olenevalt perioodist kas siis päevas rohkem või vähem. Võib tekkida küsimus – mille arvelt? Kahju tõdeda, kuid unetundide pealt. “Rohkesti” oli ka aega puhkamiseks ning rahulikumateks tegevusteks, mis tegigi tolle päeva vabamaks.

Sellest kõigest hoolimata pean mõnel päeval mõtlema selle üle, miks on päevas ainult 24 tundi, mitte rohkem.”

kätlin

Magamine 6h 17 min Vaba aeg 3h 40 min Koosolek 3h 8 min E-mailidega tegelemine 2h 17min Massaaž 1h 47 min Tööle minek-tulek 1h 30 min Söömine 1h 14 min Rahvatants 1h 9 min Kohvipaus 49 min Hommikused tegevused 44 min Infominutid (ettevalmistus + edastamine) kooliraadios 27 min Kommentaar: “Jälgisin enda tegemisi kolmapäeval, 23. jaanuaril. Varem olen pidevalt püüdnud oma aega igapäevaselt erinevate meetodite abil planeerida, kuid siiani on see olnud ilma

püsivate tulemusteta ja nii ka sel päeval. Töö pidevalt ja kiirelt muutuva iseloomu tõttu tuli ette mitmeid ootamatusi, seda eelkõige koosolekute näol. Kolmapäev oli tantsupeo ülevaatuse eelne päev ning täispika trenni asemel, mis on tavaliselt 1h ja 30 minutit, tegime Paide Hillar Hanssoo Põhikooli 7.-9. klasside rahvatantsurühmaga Seltskond tunniajase lavaproovi. Endalegi suureks üllatuseks võttis suure osa päevast e-mailidega tegelemine (hommikuse seisuga oli postkastis 72 lugemata kirja, mis ootasid vastust) ja tööle minek-tulek, sest päevas oli vaja neli korda enne liikuma saamist autot puhastada. Päeva tegi minu jaoks eriliseks see, et esimest korda sel aastal võtsin aega iseendale ning käisin massaažis. Kuna peale seda on soovitatav end mitte koormata, kasutasin võimalust ja sain vabal ajal lugeda Patrick Lencioni raamatut “Ideaalne meeskonnamängija”, mis öökapi serval juba ammu ootas ning vaadata filmi “Harry Potter and the Prisoner of Azkaban”.

Päeva tunde kokku liites on 24 tunnist kaduma läinud 57 minutit. Kuidas?! Kuhu aeg kaob? See jääbki minu jaoks mõistatuseks.”

martha

Magamine 6h 55 min Kõnekunsti tund (ettevalmistus + tund) 5h 22 min Koduasjad 2h 30 min Kõndimine 2h Hommikutoimetused 1h 20 min E-mailidega tegelemine 1h 8 min Debati ettevalmistus 46 min Toidu ootamine/söömine 40 min Novuse toa korrastus 35 min Novuse artikkel 25 min Kommentaar: “Mõõtsin artikli jaoks oma ajakulu minuti täpsusega reedel, 25. jaanuaril, mis kujunes üsna tihedaks päevaks. Nagu näha, alustasin varakult ehk juba öötundidel, kui valmistasin ette kõnekunsti tunni esitlust. Kuna mul on mitmeid muid kohustusi (kool on vaid osa mu tööst) ning kaks väikest last (kellest üks oli nädala esimeses poole haige), siis oli see esimene rahulik hetk, kui sain süveneda. Ütlen kohe ära, et tegelikult ma sellist öösel töötamist normaalseks ei pea, aga antud juhul oli see vältimatu. Ma ei saa klassi ette minna, kui pole asju enda jaoks läbi mõelnud. Reedel valmistusime Berta, Rometi ja Marviniga teisipäevaseks valimisdebatiks ning seegi nõudis oma aja. Lisaks debati ülesehitusele ja sisulistele küsimustele tuli tegeleda tehnilise poolega, samuti saata kiri debatis osalejatele. Paar olulist asja jäi tol päeval ka tegemata. Ma ei jõudnud ette valmistada teabekirja ja pressiteadet debati

kohta. Söömata jäi ka lõuna. Kui tavaliselt teen õhtuti ka kodus paar tundi tööd, siis sel reedel ma olin füüsiliselt ja vaimselt nii väsinud, et enam ei jõudnud. Magama jäin enda kohta väga varakult kell 21. Ajaplaneerimine on minu jaoks aktuaalne teema ning mõõdan ka muidu igapäevaselt oma tööaega, et oleks ülevaade, kuhu aeg kulub. Lisaks püüan juurutada ka oma to-do liste, aga päris täiuslikult see süsteem veel ei tööta.”

Eelnevast ei pruukinud aga tulla välja tegelikkus, kui palju röövib meie aega nutitelefon. Peale Apple’i iPhone’i on hakanud rakenduste kasutusaega jälgima nii Facebook kui ka Instagram.

Enda näol võin tuua näiteks ühe veel ühe nädala nutiseadme kasutamise keskmist statistikat:

Nädal=7 päeva Kasutusaeg: 5h 38 min Facebook 3h 13 min Messenger 3h 10 min Instagram 3h 5 min Safari (veebibrauser) 2h 42 min YouTube Teated: 592 teadet Messenger 267 teadet Snapchat 82 teadet Postimees 66 teadet Reminders 55 teadet Delfi Selle põhjal on suhteliselt hirmutav mõelda, kui palju näiteks mind isiklikult nutiseadmed mõjutavad. Paljud uuringud on tõestanud, et liigne nutiseadmete kasutamine kahjustab tervist, seega sooviksin enda nutitarbimist küll vähendada. Siinkohal ka soovitus kõikidele lugejatele- kui võimalik siis vaadake ka enda statistikat ning tehke väikene analüüs!

Tegelikult teeme me igapäevaselt kõik endast oleneva, et kasutaksime aega nii, nagu meil endil vaja. Seetõttu tuleks välja mõelda, millele päevas rohkem oma aega kasutada ning mille jaoks võiks vähem. Vaid niiviisi leiame optimaalse ajakasutuse. Meist igaüks võiks meelde jätta elu lõpuni, et iga tund, minut ja sekund on unikaalne ja seda tuleb kasutada täiel rinnal ning väärikalt.

Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Aeg https://www.syg.edu.ee/~peil/10_fla/3/3_4.html

5

MEIE KÕIGE ESIM Meie klass on tarkust täis, mis edasi saab, eks siis näis. „Kolm kooliaastat olid unustamatud ja seda tänu imelisele klassile. Muidugi oli meil tõuse ja languseid, palju erimeelsusi ja ohtralt ka vaidlusi, kuid enamasti lahkuti ikka sõpradena ning see ongi meie klass. Noortematele soovitan võtta osa võimalikult paljudest asjadest/üritustest. Käige rahvatantsus, see võib olla küll parajalt tüütu, kuid te ei kahetse.“ (Roger)

Ametnikke igal pool on vaja, ehk mõni paneb püsti maja.

Oh meenub aegu ammuseid, kui 1. septembril kõik ringi tammusid.

Kõik näod nii võõrad näisid siis, kuid aeg meid rohkem kokku viis.

Kuid tundub, läbi kõik on saanud nüüd ning meeles mõlgub vaid üks hüüd:

„Minu kolm kooliaastat on olnud väga ägedad, kindlasti olid kaks aastat rahvatantsu need, mis andsid mulle vahvaid mälestusi. Meie trennid olid alati naerurohked ja emotsioone täis.

Kindlasti vedas mul ka klassiga, meie ühtne klass oli see, mis tekitas tahtmise kooli minna ja asju koos teha. Usun, et minu parimad mälestused on seotud meie ühiste tegemistega, kõik meie väljasõidud ja ühiselt korraldatud üritused.“ (Keily)

„Kõige eredamalt on mulle meelde jäänud klassisisesed diskussioonid, mis nii mõnigi kord päris tuliseks kisuvad ning enamasti jätkuvad ka vahetundides. Selle pisiku on meisse vist küll süstinud endine eesti keele õpetaja Ülle Rohtma.“ (Heli)

„Te vaadake, et teete tööd, sest muidu tuleb raske öö!“

„Eelnevatest aastatest on mulle kõige rohkem meelde jäänud õpetaja Ahto Mäeotsa tunnid, kus pidi kõvasti vaeva nägema, et oma hindelist seisu vene keeles positiivsena hoida. Siiski ütleksin nüüd, 12. klassis, kus meil vene keelt enam ei ole, et see tasus ennast ära. Praegustele õpilastele uues Paide Gümnaasiumis soovitaksin, et ärge laske ennast lõdvaks. See aeg, mis teile õppimiseks on antud, tuleks targasti ära kasutada. Alles 12. klassi lõpus hakkate tõenäoliselt aru saama, mida selle all silmas pean.“ (Andre)

PRIMA 1

6

Foto: Katrin Merisalu

MESED LENDAJAD Kolm aastat on märkamatult mööda läinud ning kindlasti on need aastad õpetanud palju. Prima 2 on olnud üksteisele kõik need aastad toeks ning paljud on leidnud endale väga toredaid sõpru, kellega suheldake edasi ka järgnevatel aastatel. Oleme koos käinud ekskursioonidel, mis on endiselt väga eredalt meeles, korraldanud istumisi, kus on naeru olnud hommikutundideni ning üksteise abiga saanud hakkama uues keskkonnas. Alati leidus igas valdkonnas oma ala spetsialist, kes suutis klassi au päästa, oli selleks siis vaja joonistada mõni kunstiteos, mõelda tantsukava või motiveerida üksteist osalema spordiüritustel. Kogemused, mida vanast Paide Ühisgümnaasiumist saime, korraldades erinevaid üritusi, olid meeletult kasulikud, et muuta meie klassi veelgi kokkuhoidvamaks. Samuti muutis esimene aasta Paide Gümnaasiumis meid lähedasemaks – alati aitasime üksteist, kui oli raske või vaja ennast tõestada. Loodan, et paari aasta pärast kohtume kokkutulekul, kus saame kõik oma vahvad mälestused kokku panna ning naerda põnevate seikade üle, mis gümnaasiumiaastate jooksul juhtusid.

Õpetaja Kaidi meenutab Prima 2 nii: Prima 2 õpilaste peale mõeldes – I’m a proud mama! Te olete olnud veidi hullud, aga armsad hullud. Kahjuks ei olnud sel aastal võimalik teie mentorina jätkata, kuigi oleksin seda väga tahtnud. Te olete noored, kellega läheksin iga kell metsa luurele, merele ellujäämiskursustele või tantsuvõistlust korraldama. Loodan, et suutsin teid pooltki nii palju õpetada ja kasvatada, kui teie mind. Ärge siis unustage: homme kooli kell 9 ja toimub klassijuhatajatund kringli ja morsiga.

Õpetaja Marvin meenutab Prima 2 nii: Prima 2 jääb kahtlemata meelde oma „eriliste“ kontrolltööde poolest. Nende kontrolltöödest võis näha nii õpilase vabandamist oma kehvade teadmiste üle kui ka kriitikat töö raskuse suhtes. Kontrolltööde piltidel olevad härrad ja prouad said tihti endale uusi mütse, vuntse või kuulsaid sümboleid oma põsesarnadele. Samuti ei puudunud nende uue välimuse juurest lahedad päikeseprillid. Kõige viimases ajaloo kontrolltöös küsisin õpilaste käest, mis toimus aastal 1995. Mitmed kirjutasid, et sel aastal sõitis tehasest välja Arlise Golf. Seega kontrolltöödest sain ma teada väga palju uut Prima 2 õpilaste kohta.

t

PRIMA 2

Foto: Katrin Merisalu

7

Intervjuu

Foto: Dimitri Kotjuh/ Järva Teataja

Helgeltnägija HEIDI: õnneks peab õppima lilli ning siis hakkasin inimesi kasvatama, kui nii võib öelda.

Edasi läksin õppima Lääne-Viru rakenduskõrgkooli ja hilVICTORIA KONDAS jem Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö erialale. Lisaks ka väga TOIMETAJA palju erinevaid koolitusi: paarisuhte koolitus, paariteraapia, eidi on meie kooli päikesekiir. Ta on alati suhteteraapia, andragoog. rõõmsameelne ning naeratab sulle vastu tulles. Mis motiveerib sind tegutsema ja olema elurõõmus?

Ka tema endised töökaaslased on iseloomustaMinu jaoks ongi tihti tegevus preemia. See, mida teen, nud teda rõõmsameelse, abivalmi ja heasüdamliku inimesmeeldib mulle väga, mulle meeldivad inimesed, mulle ena. Heidi intervjueerimine oli kui sõõm värsket meeldib õppimine. Nägin eelmisel nädalal õhku, sest positiivsus ja rõõmsameelsus täiesti geniaalset helkurit, kuhu peale oli muudavad temaga suhtlemise väga kirjutatud “õnneks peab õppima” ja lihtsaks. olen sellega täiesti nõus. See võiks olla Esialgu kasvatasin Kust sa pärit oled ning milline on meie kooli hüüdlause. lilli ning siis hakkasin sinu haridus?

Kas Paide Gümnaasiumisse tööle inimesi kasvatama Ma sündisin Tallinnas ning käisin tulek oli Sinu jaoks lihtne otsus ning seal ka põhikoolis, kus oli 1300-1700 kas Sa oled oma otsusega rahul? õpilast. Sellegipoolest olen alati tundJah, see oli õige otsus. Minu endises nud, et Tallinn ei ole üldse minu koht. Seltöökohas muutus tänu põhikooli ja gümlel ajal olid igasugused pioneeriorganisatsioonid naasiumi seaduse uuendusele ka minu ameti ning mind taheti panna malevanõukogu esimeheks. Hoolisisu ning kui ma seda kuulsin, ütlesin kohe, et siia ma enam mata sellest, et ma seda teha ei soovinud, käidi mulle ikka ei jää. Enne seda oli üks täiskasvanute keskkooli õpilane peale ning otsustasin lihtsalt ära minna. Läksin Tallinnast minult küsinud, kas ma kandideerin Paide Gümnaasiukõige kaugemasse kooli, Räpinasse, aiandust õppima. Aianmisse ning ütlesin talle ei, kuid ta soovis mulle sooviduses töötasin päris kaua. 19-aastaselt lõpetasin kooli, kolituskirja kirjutada ning mõtlesin ikkagi proovida. Otsiti sin Aravetele ja asusin tööle aiandisse. Esialgu kasvatasin õppenõustajat. Eelduseks oli see, et peavad olema vajalikud

H

8

Persoon kompetentsid, kuid kirjas ei olnud, mis need täpsemalt on.

Seega kandideerisin perekonnaõpetuse õpetajaks ja kirjutasin avaldusse juurde ühe lause: “Olen mõelnud ka õppenõustaja ametile, aga ma ei tea, kas mul on sobivad kompetentsid olemas”. Ma tean, et paar inimest kirjutas minu kohta soovituskirja, mis olid imeilusad. Urmo saatis need mulle tagasi ja innustas mind kandideerima. Meil oli vaja teha ka video, saime selle viimasel päeval valmis ja ma saatsin selle tund aega enne kandideerimise lõppu ära. Vestlusel käisin märtsi alguses ning siis saabus mulle ilus kiri, kus öeldi, et olen vastu võetud nii perekonnaõpetuse õpetajana kui ka õppenõustajana. Ma ei kahetse seda ja mul oli selles mõttes väga kerge, sest eelmises kohas olid just muudatused toimunud. Üks uks läheb kinni ning teine uks avaneb.

Sa paistad väga rahulik inimene olevat ning tundub, et sulle meeldivad kõik inimesed. Kas on elus ette tulnud, et mõni inimene sulle absoluutselt ei istu, kui jah, siis kuidas sa oled sellises olukorras käitunud?

nevad inimesed. Tihti ongi nii, et võtad koos õpilasega ka lendri lahti ja vaatad konkreetset kuupäeva ning aitad tal nii-öelda ajaplaani paika panna. Oleks mul motivatsiooni laua peal jagada, siis ma arvan, et see oleks kõige populaarsem kaup.

Mis on Sinu arvamus mentorlussüsteemist? Kuidas see käivitunud on ja mis on see ideaal, mille poole püüelda?

Eestis on väga palju erinevaid süsteeme ja ma ei oska öelda, mis see ideaal oleks, aga üks suund läheb sinnapoole, et ei olegi mentorgrupi kokkusaamisi, vaid igal mentoril on õpilasega isiklik suhe. Ühes riigigümnaasiumis on nii, et igal esmaspäeval 45-minutiline mentortund, kus tehakse erinevaid tegevusi. Meie oleme kuidagi kahe vahel. Meil ei ole tundi, aga meil on grupid. Mina innustaksin mentoreid oma õpilastega suhtlema. Süsteem on meil küll käivitunud, kuid peame leidma õige suuna. Lisaks peame õpetajaid mentoritena koolitama. Mõte on suurepärane, kuid kahjuks on see jäänud poolikuks. Meil ei ole ka kõiki õpetajaid kunagi korraga majas, et teha mingisugune mentortund.

On ikka selliseid olukordi olnud. Kui ma veel aiandis töötasin ja roose kasvatasin, siis nädalavahetustel töötasin baaris, kus näeb Oleks mul Millega sa vabal ajal tegeled? kõike. Alkohol toob inimestes välja kõik, motivatsiooni jagada, Ma teen palju erinevaid koolitusi mis nende sees on. Sellegipoolest jäin ma täiskasvanutele ning ma saan sealt rahulikuks. Ma ei võta midagi isiklikult siis see oleks kõige väga palju energiat. Ma olen “Imeja püüan alati mõista. Usun, et iga inipopulaarsem kaup lised aastad” vanemlusprogrammi mene annab endast igal hetkel parima ja grupijuht, mis toimub korra nädasee ongi hetkel tema parim. Jah, mulle las.

Nädalavahetustel on laupäevad tõesti ei meeldi paljud asjad nagu näiteks ülbus tihti koolitusi täis. Pühapäevad püüan ja väiklus. Mõnikord ajab hoopis naerma, aga ma jätta iseenda jaoks ning mulle meeldib käia rabas, metsas püüan alati aru saada, mis selle taga on. Kes teisi ründab või lihtsalt ringi sõita Eestimaal. on ise kuidagi väga katki või hädas jne.

Mis on kõige parem raamat, mida sa lugenud oled?

Kust on pärit nimi helgeltnägija?

Helgeltnägija on pärit arvamusfestivalil Liina Kersna t-särgi pealt. Suvel mõtlesime, et meil võiks kõigil olla kaks silti.

Mõtlesime ja mõtlesime, kuid ei suutnudki mulle nime mõelda. Nii kui ma seda nime nägin, teadsin, et see on minu oma. Üks sõbranna ütles mulle selle peale, et jah, vastikult positiivselt näed sa koguaeg maailma ja see sobib sulle hästi.

Kuidas sa näed õppenõustaja rolli? Õppenõustaja roll on igal pool ühesugune. Selleks on noore jaoks olemas olla. Probleeme on meil kõigil kogu aeg ja paljud nendest mõjutavad õppimist. Oluline on, et oleks keegi, keda usaldada ning kellega rääkida. Samas on ülesanne kohati ka vahendada õpilaste ja õpetajate omavahelist suhtlemist, olla mentoritele toeks. Pooli ma valida ei saa, olen erapooletu. Psühholoogid on öelnud, et nad tunnevad ennast nagu laternapost, kuhu iga koer käib ennast kergendamas. Minul õnneks nii hull ei ole, sest minu juurde tullakse ka rõõmudega. Esimene aasta on kõigile raske ning see alles kujuneb välja. Ma käisin nelja õppenõustaja töövarjuks ja vaatasin, mida nemad teevad. Kõik on väga eri-

Häid raamatuid on väga palju ning ühel eluetapil sobib sulle üks ja ühel teine, aga ilukirjandusest meeldib mulle väga “Merikarbi otsijad”. Ma olen seda mitu korda lugenud ja see on mulle iga kord väga meeldinud. Muudest raamatutest om ühte väga raske nimetada, sest mind on mõjutanud väga palju erinevaid raamatuid. Mõned aastad tagasi lugesin “Väga efektiivse inimese seitse harjumust” ning see on mind võibolla kõige rohkem kõnetanud ja võibolla see ongi kõige parem raamat.

9

meelelahutus

gert randoja toimetaja

“Kapten Marvel” - Marveli järjekordne meistriteos

A

datud vastuse küsimus - kuidas kaotas Nick Fury oma silma?

Sellel aastal tuleb veel põnevaid Marveli filme, näiteks “Tasujad: Lõppmäng”, kuid 2019. aasta veebruaris esilinastunud filmi, soovitan minna vaatama neil, kellele meeldib MCU või kes lihtsalt südames superkangelased. Minu jaoks on see üks Marveli parimaid teoseid.

nna Bodeni ja Ryan Flecki poolt tehtud “Kapten Marvel” on kahekümne esimene film MCU-s (Marvel Cinematic Universe). See on harukordne superkangelasefilm, sest esimest korda on peaosatäitjaks naine. Brie Larson (Kapten Marvel) sai sellega imeliselt hakkama.

“Kapten Marvel” on üks kolmest sellel aastal linastuvast MCU filmist. Avanädalavahetusel teenis film USA-s juba 153 miljonit dollarit, mis on edukuselt seitsmendal kohal olev Marveli film.

Minu jaoks väga huvitav, naljakas ning samuti ootamatute pööretega, film soovib olla teistmoodi superkangelase sünnilugu. Kapten Marvelil on supervõimed juba algusest peale, ent ta ei suuda neid korralikult kasutada. Samuti ei mõista ta oma täielikku potentsiaali.

“Kapten Marvel” leiab aset 1990ndatel, mil Maale läheneb kahe tulnukarassi vaheline, mitmeid galaktikaid hõlmav sõda. Carol üritab päästa Maad selle hävimisest koos oma uue partneri Nick Furyga (Samuel L. Jackson) ning veel teiste huvitavate karakteritega. Samuti leiab filmist kauaoo-

Toimetuse soovitused

Kuula Eurovisiooni võidulugu:

Toimetuse laulusoovitused: • MISSIO - I see you • Rammstein - Deutschland • Fox Stevenson - Go like • René LaVice - Heal me Filmid, mida peaksid vaatama: • “Ott Tänak: The Movie” • “Lemmikloomasurnuaid” • “Meie” Duncan Laurence - “Arcade”

10

meelelahutus

Elu võimalikkus ühiselamus

jaanika nõmmik toimetaja

Kodu

Ühiselamu

Oma tuba, oma luba! Kogu tuba on enda päralt ning pole hirmu, et keegi võõras ennast mõnusalt sisse seaks.

Poputamine! Kodus ei pea muretsema, kas söök on laual või pesu pestud – kõige sellega aitab ema (või siis teebki seda kõike ema).

Korilus! Söögipoolise pärast tuleb ise muretseda. Õnneks on olemas makaronid ja pelmeenid.

Seltsis segasem! Ühiselamus on võimalik tutvuda teiste noortega nii kutsekoolist kui ka meie koolist. Elu toimub boksides, kus on kaks tuba, köök ja vannituba. Kummaski toas elab maksimaalselt kaks inimest.

Kokkuhoiupoliitika! Tuleb osata rahaga ümber käia. Kui ühiselamusse kolida, tuleb see kiiremas korras ära õppida.

Sotsiaalne üleküllus! Privaatsust napib, sest palju inimesi elab väikestes ruumides koos.

Ülalpeetav! Kogu vajalik raha tuleb ema või isa rahakotist. Kui jääb puudu, siis saab julgelt juurde küsida.

Iga nurga taga sama nägu! Kodus ei kohta uusi inimesi, sest hommikul ootavad köögis ikka ema ja isa. Üksik hunt! Kodus on rohkem privaat- Käes on tasumise tund! Kogu selle lõbu eest sust, sest ruumi on rohkem (kui on tuleb maksta (meie koolis õpilaste kulud vedanud ning ei pea väikese õe või ven- katab riik). naga tuba jagama).

Horoskoop

Kaalud 23. september - 23. oktoober

Sina, secunda Kaalud, pigem võta ennast käsile ja hakka autokooli liiklusteste tegema! Ega need load niisama koju Sinu varjatud negatiivsed kursusehinded tulevad peagi jaluta! välja. Asu ruttu neid parandama, sest muidu järgmisel aasSkorpion 24. oktoober - 22. november tal satud aasta noortematega selle üle “nalja viskama”.

Tertia Skorpion, oled ära teeninud suure puhkuse! Sinu Sõnn 21. aprill - 20. mai õppeaasta on olnud eriti edukas! Kui koolijuhtidelt ilusti Sinu jaoks on kevad täiel rinnal käes! Ometigi, kui käid küsid, siis äkki saad valikainete nädala puhul hoopis kodus hõlmad lahti, jääd Sa nohuseks. Õpi juba ükskord oma logeleda! vigadest ja tea, et kevad on salakaval!

Ambur 23. november - 21. detsember Kaksikud 21. mai - 21. juuni Ütled, et eelmise suve armastus on kadunud? Eksid! Ta on Hakka juba varakult suveks töökohta otsima. Planeetide tagasi ja armsam kui varem. Pane vaim valmis, sest suvel on seis ütleb juba kaugelt, et tööandjad Kaksikuid sel suvel Sul silmi ainult temale. tööle võtta ei taha.

Kaljukits 22. detsember - 20. jaanuar Vähk 22. juuni - 22. juuli Lõpeta see Hesburgeri külastamine ja hakka tervislikult Rannahooaeg on tulemas! Selleks, et neidudele/kuttidele toituma! Su keha, näonahk ja ema rõõmustaksid selle üle silma jääksid, pead kiiresti oma sixpacki vormi saama, sest väga! kellelegi kuuspekk sel suvel peale ei lähe.

Veevalaja 21. jaanuar - 18. veebruar: Lõvi 23. juuli - 22. august Kuumade ilmade valguses pead olema valmis suureks vihTähtede seis soosib suurt ebaõnnestumist kokkamise alal. masabinaks. Ole ettevaatlik, see võib sind tabada ootamaKui oled valinud valikainete nädalal tordikursuse, siis ära tult ja igal moel. satu paanikasse, kui tordid välja ei tule.

Kalad 19. veebruar - 20. märts Neitsi 23. august - 22. september Sind tahetakse kuritegelikku organisatsiooni värvata, et Kui oled prima Neitsi, siis tea seda, et kõik ülikooli uksed hakkaksid kodukohas asju röövima. Hoia oma piip ja prilon sinule avatud, sest riigieksamid lähevad Sinul eriti hästi! lid, sest politsei hoiab Kaladel silma peal!

Jäär 21. märts - 20. aprill

11

meelelahutus Sabine Krais toimetaja

10 elulist küsimust 2. klassi õpilastele 1. Kes on abiturient?

Arst (Mihkel, 9) Inimene, kes teeb tööd (Kertu, 8) Kes abistab ja rendib (Annegret, 8)

6. Mida tehakse tutipäeval?

See on see, kui suured sõbrad lähevad ülikooli eksamitele (Aaron, 9) Äkki tehakse tutte (Kertu, 8) Kui kõik suuremad mängivad lapsi (Annegret, 8) Mängitakse hästi palju (Maria, 9) 7. Mis on eksam?

Suur paber, kus on ülesanded. (Aimar, 8) Eksam otsustab, kas oled suure ajuga või mitte.

(Mihkel, 9) Kui sa teed eksami ära, siis sa võid saada midagi auhinnaks. (Maria, 9)

2. Mis on ülikool? Mida tehakse?

Seal käivad sellised lapsed, kes on lõpetanud 12. klassi.

(Aimar, 8) Seal saad valida, millist ametit tahad õppida. (Aaron, 9) Seal õpitakse erinevaid ameteid. (Mihkel, 9)

8. Mis tööd teeb direktor?

Kui kellelgi on mingi probleem, siis direktor kuulab üle ja püüab seda arutada. (Kertu, 8)

Ülikool on kõrgem kool kui tavaline kool. (Annegret, 8)

Direktor teeb sama tööd nii lasteaias kui ka koolis. Ta üritab kõike paremaks muuta. (Maria, 9)

Seal õpitakse keemiaid ja igasuguseid värke. (Kertu, 8)

Kui õpetaja on halb, siis ta viskab ta koolist välja.

(Annegret, 8)

3. Mis on kaitsevägi?

EKRE (Mihkel, 9)

9. Kui sa muudaksid midagi kooli juures, siis mida?

Kaitseb meie riiki. (Aaron, 9)

Ma tahaksin, et koolisööklas oleksid kogu aeg mingisugused makaronid. (Aimar, 8)

Kui kuskil on mingi häda või tulekahju, siis tuleb kaitsevägi kohale. (Kertu, 8)

Kõik kiusajad visatakse välja. (Kertu, 8)

Kiirabi ja politsei (Maria, 9)

Et teises klassis oleks kaks tundi ja esimes klassis üks tund. (Annegret, 8)

4. Millal on õige aeg abielluda?

Vahetund peaks olema pikem, siis saab sõpradega rohkem mängida. (Maria, 9)

Siis, kui oled 30-aastane. (Mihkel, 9) Siis, kui sa oled ise valmis. (Maria, 9) Siis, kui sul on kellegagi abielluda. (Kertu, 8) 5. Mis on armastus?

Kui poiss ja tüdruk on koos alati. (Aimar, 8) Ma ei hakka sellel teemal rääkima. (Kertu, 8) Armastuse tunne on imelik (Kertu, 8)

10. Milline on elu tulevikus?

Surm (Mihkel, 9) Iga arvuti on hologrammiga (Aaron, 9) Mulle meeldiks, kui me oskaksime teleporteeruda.

(Mihkel, 9) Siis on juba robotid. (Maria, 9) Kõik maja küljed joonistatakse pilte täis. (Annegret, 8)