Novus 2

märts 2019

väljaanne nr 2

HIND: 0,99 €

Urmo reitav: “ei nõustu vähemaga kui parim!”

Paide Gümnaasiumi eripära on õppesuundadeta õpe “Kvaliteetne ja valikuterohke gümnaasiumiharidus”

marvin laidna maleva ja offshore plagiaat test: mis õps oled?

N

ovuse teine number on ilmunud! Siinkohal ehk olekski paslik tutvustada meie kooli nii praegustele kui ka tulevastele õpilastele ning uurida, kuidas riigigümnaasiumite võrgustik üldse toimib. Selle kõrval aga teeme juttu meie kooli oma Soundcloudi räpparitega, kuuleme reisipajatusi Türgist ning uurime, milline on elu ühikas. Koolis on palju kõneainet pakkunud salapärane ajalooõpetaja Marvin Laidna – kes ta on, kust ta tuleb ning kas tõesti peidab ennast häbeliku olemise taha tõeline klubihunt? Saame piiluda Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ning uurida, kuidas käivad asjad Tallinna Staabija Sidepataljonis. Kõigele sellele huvitavale lisab veel vürtsi krimirubriik ning horoskoop. Esmakordselt on Novuses ristsõna ning lisaks on kõigil lugejatel võimalus testida, milline meie kooli õpetaja oleks just tema. Mõnusat lugemist!

TOimetus Peatoimetajad Berta Kaleva, Hans Artur Ehman Toimetajad Carmen Toomet, Cassandra Uus, Gert Randoja, Helger-Hans Külmallik, Jaanika Nõmmik, Kaarel Vene, Raul-Markus Kask, Sabine Krais, Sten Perillus, Victoria Kondas Küljendajad Joonas Piir, Kristjan Mill Fotograaf Sten Perillus

Berta kaleva Peatoimetaja

Tagasisidenädal – kas puhkus või nuhtlus?

Esimene tagasisidenädal oli meil novembris, teine on äsja selja taha jäänud. Kahtlemata on see olnud uus ja huvitav kogemus, sest varem polnud ilmselt keegi meist sellise süsteemiga kokku puutunud. See on aeg, mil õpilased saavad oma lõppeva õppeperioodi tegemata või ebaõnnestunud töid järele teha. Tundub igati positiivne ning vastutulelik lahendus. Boonuseks veel see, et need, kellel kõik asjad korras, said endale vaba nädala, justkui lisavaheaeg.

Mulle tundus selline lahendus esmapilgul igati sobilik, sest ka mina sain vaba nädala. Esimesel korral polnud ma siiski valmis selleks, mis mind enne seda ees ootas – neli arvestust ühel nädalal! See võttis sõnatuks. Põhjenduseks oli, et arvestuste nädalaga lõpeb ka periood, mis tähendab, et hinded on vaja välja panna. Jah, igati arusaadav, et hinded on vaja kokku saada. Siiski jäi mulje, et keegi polnud päriselt selle vaba nädalaga arvestanud, sest äkki hakkas arvestuslike töödega väga kiire.

Kindlasti ei oleks lahendus lihtsalt tagasisidenädala kaotamine, sest väga paljudele on see vajalik, samuti ei pruugi paljud tahta loobuda auga välja teenitud lisapuhkusest.

Siiski tasuks üle vaadata senine korraldus. Minu ilmselt küllaltki ebapopulaarne arvamus on, et arvestuste nädalal peaks õppetöö jätkuma. See aitaks vältida suurte tööde kuhjumist ühele nädalale. Lühendatud koolipäevade kõrval oleks üks võimalus ka see, kui oleks näiteks kolm tavalist koolipäeva ning kaks ülejäänud päeva jääksid tööde vastamiseks.

Julgustan kõiki kaasa mõtlema, et jõuda nii õpilaste kui õpetajate jaoks sobivaima tagasisidenädala korralduseni.

Juhendaja Martha-Beryl Grauberg

Kas soovid midagi avaldada?

Ole hea ja anna endast märku koolimeedia@paide.edu.ee Foto: FlandersToday

2

arvamus Carmen Toomet toimetaja

Kuidas olla eeskujuks adrenaliini otsivatele teismelistele?

Kas teater on kaotanud oma väärtuse noorte eludes? Ma nii sooviks öelda ei, aga reaalsus on kahjuks teistsugune. Olen ise suur teatri fanaatik ja üritan vähemalt korra kuus ühte etendust külastada. Enamasti täidavad saali keskealised naised – üks pidulikum kui teine ning kolmas veetnud peegli ees ilmselt mitu tundi, et sättida viimnegi juuksekarv õigele kohale.

Siis tuleb saali umbes 30 õpilast, eesotsas kahe õpetajaga, kelle jaoks teatriskäik on ennekõike pingutav ülesanne hoida teismelised saalis etenduse ajal vagusi. Enamasti ei tule sellest aga suurt midagi välja, sest noored, kellest nii mõnegi jaoks paistab see olevat teadliku elu esimene teatrikülastus, lausa janunevad adrenaliini järele, et klõpsida kuulsatest näitlejatest laval pilte ja teha videoid. Teatrisaalis ei ole see lubatud, aga keelatud vili on see kõige magusam.

Etenduse vaheajal väljub saalist klassitäis õpilasi. Mõni on kodus ülikonda pakitud, mõni jällegi on tulnud nähtavasti otse trennist kultuurilihaseid treenima. Nende järel tulevad kaks kantseldamisest väsinud õpetajat, kes tormavad pooljoostes kohviku poole, et enne teist vaatust saaks ühe ergutava kohviga end turgutada, sest teine pingeline vaatus ootab korrapidajatel veel ees.

Kas tuleb tuttav ette? Miks see nii on? Kas võib see tulla sellest, et tänapäeval ei ole emadel-isadel kombeks käia oma teismelistest võsukestega kohtades, kus kasvatada armastust

kultuuri vastu ning õppida kohast käitumist olgu selleks paigaks teater, kontserdisaal või restoran. Ilma eeskuju ja isikliku kogemuseta on raske sobilikke käitumismustreid omandada ning näiteks teatris teisi segamata tükki jälgida.

Minu jaoks on teater üks neist paigust, kus õppida inimeseks olemist. Kas teadsid, et Paides tegutseb sügisest päris oma professionaalne teater? Kuus noort meest on otsustanud, et just väikelinnas uue teatri loomine on see, mida nad peavad tegema ja tahavad teha.

Nende sõnum avaetendusest „Kaitseala“ on, et teater on omamoodi pelgupaik, kokkusaamiskoht kogukonnale, mis tuletab meelde, et me ei ole siin maailma üksi.

Nutma ja naerma ei pea üksi.

Pool aastat tegutsenud Paide teater on meie võimalus siinsamas kodu lähedal kogeda hingega tehtud teatrit ning käsnana kultuuri enda sisse tõmmata. Paide teater ei tee teatris nii nagu teised – nad otsivad oma nägu, katsetavad, lustivad ning annavad võimaluse ka publikul olla osa etendusest. Kohtume teatris!

MARTHA-BERYL GRAUBERG Teatri- ja kontserdisaalis on meeled eriti erksad ning igasugune nihelemine ja sosistamine, rääkimata telefonihelinast, võib elamuse hetkega rikkuda. Olen ise lapsest saati kontsertidel ja teatris käinud, samuti ise palju laval olnud ning minu jaoks on enesestmõistetav keskenduda teatri- ja kontserdisaalis sellele, mis toimub laval või ekraanil. Ma ei jäta ütlemata, kui kellegi kohatu käitumine mind ja teisi häirib.

Kõik kolm korda, kui olen Paide Gümnaasiumi õpilastega teatris käinud, on olnud eranditult positiivsed kogemused!

Aegsasti olen palunud telefonid lennurežiimile panna, et end segajatest välja lülitada. Eriti suurt rõõmu teeb, kui näed, et etendus tõesti õpilastele korda läks, neil mingisugune mõistmine või hoopis küsimus tekkis.

Paide Teatri avalavastus „Kaitseala“ võttis luubi alla teatri kui ruumi, kus inimesed kokku saavad.

3 Foto: Paide Teater

intervjuu

Hans Artur Ehman Peatoimetaja

Meie oma Soundcloudi räpparid

K

ui Alexander Ljung ja Eric Wahlforss 2007. aastal SoundCloudi lõid, ei osanud nad ilmselt arvata, et panevad aluse tervele uuele muusikastiilile – SoundCloudi räpile, mis levis komeedina üle Euroopa.

Pärast Nublu suure tähelennu algust on SoundCloudi räpp populaarsust kogunud ka Eestis. Isegi meie kooli õpilased on sellele maastikule jõudnud (nende seas Novuse küljendaja Joonas Piir ehk “PIIR”). Seekord jutustasin aga SoundCloudis juba pikemalt kanda kinnitanud Sander-Siim Pihelgaga (artistinimega Maleva) ja Robin Kirsiga (artistinimega Offshore).

Maleva – bussipeatusest leitud nimi Tutvusta lühidalt ennast Olen pealt näha tagasihoidlik väikelinna poiss, kellele meeldib fotograafia, filmindus ja muusika. Vabal ajal teen räppi, käin jõusaalis või olen koos sõpradega.

Kuidas Sa muusika juurde jõudsid?

Hakkasin umbes aasta tagasi igavusest muusika produtseerimist õppima – alguses tegin erinevate artistide lugudest töötlusi ja sealt liikusin edasi räppmuusika instrumentaalideni. Sellel ajal oli see uuekooli räpp just Eestisse jõudnud

4

ja jäin silma paarile Eesti poisile, kes minult biite küsima hakkasid. Tänu sellele puutusin palju kokku SoundCloudi räpparitega ja tahes-tahtmata hakkasin ka ise rohkem sellist muusikat kuulama, mulle hakkas see meeldima ja otsustasin nalja pärast sellele bandwagonile hüpata. Once you go trap, you’ll never go back.

Maleva – kust selline nimi?

Seda on päris palju küsitud. Oleme kahe klassivennaga viimastel aastatel suvel Tallinnas tööl käima hakanud ja esimene aasta, kui linna kolisime, siis elasime Kopli rajoonis, kus oli bussipeatus nimega Maleva. Seal piirkonnas on väga palju toredaid mälestusi. Sealt tuli ka minu artistinimi.

Miks teed eestikeelset muusikat?

Ma ei oleks inglise keeles suuteline nii osavalt sõnu ritta panema ning räppides tuleks see eestlase aktsent kindlasti juurde, mis on päris paljudel eesti artistidel, ja see kriibib natukene kõrvu.

On Sul räpparina või muusikuna mõni iidol?

Otsest iidolit pole, kuid on mõned artistid välismaalt, kes mind inspireerivad – näiteks Convolk, Yung Garzi, Oliver Francis, Juice Wrld ja Lil Lotus.

Mis põnevat praegu käsil?

Hetkel teen EPd ehk siis minialbumit, kuskil 4-7 lugu – seal teevad minuga kaasa mõned teised Eesti uuekooli räpparid.

Plaanis on ühele loole sellel albumil ka muusikavideo teha.

Millega peale muusika veel tegeled?

Tegelen veel korvpalliga ning kooliga, kuid enamus ajast on ikka muusika number üks.

Miks võiksid inimesed just Sinu tehtud muusikat kuulata?

Eestis ei leidu väga kedagi teist, kes sellist stiili muusikat teeks. Mulle meeldib nii rahulikku kui ka elavat muusikat teha ning kõige sellega saab tutvuda tulevas albumis.

Millal näeme Malevat publiku ees?

Mind näeb üsna varsti Tallinnas laval pulli tegemas, aga midagi päris kindlat veel ei ütle. Kutsuge mind noorte üritustele esinema, tulen meeleldi.

Offshore – esimesed riimid 13-aastaselt Kuidas Sa muusika juurde jõudsid?

Muusikaga olen tegelenud juba lapsest saadik. Tänu isale ja vendadele olen sellega palju kokku puutunud. Meie peres on alati muusika olemas olnud. Räppmuusikaga hakkasin rohkem tutvuma 12-aastaselt ning esimesed enda riimid tulid 13-aastaselt. Tegutsesin omaette päris pikka aega ning harjutasin iga päev, et paremaks saada.

selle aasta suve alguses ning kolmel erineval platvormil: YouTube’is, SoundCloudis ja Spotifys. Tuleb veel üks lugu, mida produtseerib Bad Art, samuti Lyrical Muusika video ühele loole, mis on pärit albumilt.

Millega peale muusika veel tegeled?

Tegelen veel korvpalli ning kooliga, kuid enamus ajast on ikka muusika number üks.

Miks võiksid inimesed just Sinu tehtud muusikat kuulata?

Eestis ei leidu väga kedagi teist, kes sellist stiili muusikat teeks. Mulle meeldib nii rahulikku kui ka elavat muusikat teha ning kõige sellega saab tutvuda tulevas albumis.

Millal näeme me Offshore’i kontserdil?

Usun, et varsti, kuid praegu selle kohta veel täpselt öelda ei oska. Tulemata need live’id ei jää.

kuula artistide lugusid!

Maleva x offshore - pole tagasiteed

Miks teed muusikat inglise keeles?

Teen muusikat inglise keeles just sellepärast, et olen kasvanud üles USA räpiga. Tunnen, et see on see, mida ma kõige paremini oskan ja teha tahan. Samas ka sellepärast, et ma tahan enda muusikaga Eesti piiridest kaugemale jõuda.

Eesti on suure maailma kõrval väga väike riik ning eesti keelt kõnelevaid inimesi on üsna vähe. Võin üsna kindlalt öelda, et ühtegi eestikeelset lugu minult ei tule. Mul pole iseenesest mitte midagi eestikeelse räppi vastu ning kuulan seda ka meeleldi.

maleva x thot patrol - miks nii närvis?

Offshore – kust selline nimi?

Nimi Offshore tuli üsna eikuskilt. Ei teadnud päris pikka aega, mis enda artisti nimeks panna ning enne Offshore’i oli veel päris mitmeid variante, kuid lõpuks tundsin et just Offshore on see õige.

Kas Sul on omad iidolid muusikamaailmas?

offshore - f*cked Up

Kindlasti on mul oma iidolid – neid on päris mitmeid.

Vanematest tegijatest on suured iidolid Snoop Dogg, Nas, N.W.A ja Biggie Smalls. Tänapäeva räpist Lil Wayne, A$AP Rocky, Travis Scott, Kendrick Lamar ja Young Thug.

Mis projektid praegu käsil on?

Tulemas on album nimega „Day Dreamin“. Albumile tuleb üheksa lugu ning võib öelda, et albumit saab kuulda kuskil

5

uudis VICTORIA KONDAS TOIMETAJA

Jürgen Ligi: ilma faktideta on loovus põhk

J

aanuari lõpus toimus Paide Gümnaasiumis Riigikogu valimiste eelne debatt, kuhu olid kohale tulnud kõikide üheksa riigikokku pürginud erakondade ..........esindajad. Debatti juhtisid meie kooli primad Berta Kaleva ja Romet Jürgenson. Kuna Paides enne valimisi väga palju avalikke debatte ei korraldatud, tegime ürituse sotsiaalmeedia vahendusel kättesaadavaks kõigile huvilistele. Et talletada sündmus ka kirjapildis, annan siinkohal ülevaate olulisematest debatil käsitletud küsimustest.

Pärast tutvustust, kus igal kandidaadil oli aga rääkida kaks minutit, liiguti esimese teema juurde, milleks oli haridus.

Siin oli kõikidel võimalik korraga rääkida üks minut, mis tegi vestluse üsna tempokaks. Kõigepealt uurisid Berta ja Romet, millised on poliitikute ootused Eesti koolidele.

Arlet Palmiste (Vabaerakond) tõi välja, et kool on tema arvates liiga faktipõhine ning õppimisse tuleks suhtuda loovalt. Vastupidiselt talle arvas aga Jürgen Ligi (RE), et ilma faktideta ei ole loovusest kasu. “Ilma faktideta on loovus põhk,” ütles Ligi. Kersti Sarapuu (KE) ning Siret Pihelgas (SDE) leidsid, et koolis peaksid õpilased saavutama analüüsivõime. “Me peaksime õppima seda, mida meil elus vaja on,” lisas Pihelgas. Samuti kõlas vastuste seas, et tänapäeval tehakse koolis liiga vähe sporti ning et õpilastel peaks olema võimalus öelda, mida nemad tahavad.

Rohkem elevust tekitas kõnelejates küsimus, kas Paide Gümnaasiumil peaks olema oma maja, mis oli ilmselt ka õpilaste jaoks üks huvipakkuvamaid teemasid. Siin läksid poliitikute arvamused selgelt lahku. Paide linnapea Priit Värk (Isamaa) ning endised linnapead Siret Pihelgas ja Kersti Sarapuu on kohalike inimestena seisukohal, et koolimaja peaks asuma Posti tn 12 hoones, Värk ning Sarapuu usuvad, et kool mahub sealsele kinnistule ära. “Oleme veendunud, et kool peaks olema oma nägu,” ütles Sarapuu.

Seevastu Jaak Madison (EKRE) ja Jürgen Ligi väidavad, et tegelikult täies ulatuses Posti tänavale ehitatav maja ei mahutaks ära kõiki õpilasi, eeldades, et õpilaste arv koolis kasvab. Siret Pihelgas tõi ka välja, selle, et kool Posti tn 12 oli õpilaste soov. “Kellega veel arvestada, kui mitte noortega?” küsis Pihelgas, millele Ligi teravalt vastas, et arvestada tuleb õpilaste vajaduste, mitte arvamustega.

Teiseks teemaks olid inimesed ning poliitikutelt küsiti, miks peaksid inimesed Järvamaale kolima. “Võti on töökohad ja lähedus Tallinnale,” ütles Priit Värk, kes ka ise aastaid

6

pea igapäevaselt Tallinna ja Paide vahet sõitis. Arlet Palmiste leiab, et ääremaastumist ei ole olemas ning Paides on kõik super võimalused elamiseks olemas. Siret Pihelgas tõi välja elamispinna probleemi. “Omavalitsus koos erasektoriga ei suuda siin piisavalt inimesi aidata,” märkis ta, viidates, et Eestil puudub eluasemepoliitika. Jürgen Ligi on aga seisukohal, et uute kortermajade ehitamine on nõukogude utoopia. “Olen Tallinnas elanud ja võin öelda, et seal on tegelikult päris kehv elu,” jagas ta oma kogemust. Mitmed kandidaadid viitasid ka, et neljarajalise tee valmimine aitaks Järvamaa elanikkonna kasvule kaasa, sest sellisel juhul ei oleks enam suur probleem näiteks Paidest Tallinnasse tööle käia. Kuulajate küsimusele, kuidas tee inimesi saab juurde tuua, ütles Jaak Madison vastuseks, et kiirem ja laiem tee viib Paide Tallinnale sama lähedale kui on näiteks Viimsi või teised linnalähedased asulad.

Debati viimaseks küsimuseks oli, kes teeb ära kogu töö võttes arvesse vananevat rahvastikku ja pea iga valdkonda kummitavat töökäte puudust. Ruslan Trochynskyi (Eesti 200) leiab, et igaüks suudab, kui ise piisavalt panustada ning ta toob näiteks iseenda. Priit Värk nimetas olukorda skisofreeniliseks, sest ühelt poolt otsivad tööandjad töötajaid, teisalt otsivad inimesed oma oskustele vastavat tööd.

“Kumbki ei leia, mõlemal on keeruline. Selge on, et riik Järvamaale töökohti tooma ei hakka,” ütles Värk, kelle sõnul on võti siinsete inimeste ettevõtlikkus.

75-minutilise debati lõpetas sõbralik žest, kus iga poliitik pidi oma vasakul käel seisvale konkurendile midagi ilusat ütlema. Selgus, et teineteise juures hinnatakse ennekõike koostööoskusi ja poliitilist kogemust, aga ka kogukondlikku tegevust ning säravat ja kaasakiskuvat kõnelemisviisi.

Foto: Sten Perillus

uudis Berta kaleva Peatoimetaja

gert randoja toimetaja

Eesti oma EKEI – kas kõik ongi nagu CSI? Töövarjupäeval koos kaitseväelastega alikaine kuritöö ja karistus raames külastasime Talautokastis linnas asuvat Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti

V

(EKEI) ning saime piiluda ka nn superministeeriumisse. See on küllaltki harukordne võimalus, sest sellistesse kohtadesse tavaliselt ei satu ning ega sinna nii lihtsalt lastagi.

Päev alagas varakult – 7.45 oli väljasõit. Kõigepealt külastasime superministeeriumit, kus meile peeti veel viimaseid valikaine loenguid. Teemadeks olid isikuandmed ning vanglasüsteem. Kas keegi üldse kujutab ette, kui palju andmeid inimesed endast maha jätavad? Oli küllaltki hirmutav avastada, et tavaline iPhone salvestab meie liikumisi, sest juba ostes on telefonil selline seadistus. Rõhutati, et on väga oluline olla teadlik oma õigustest meie erakordsel andmeajastul. Küllap on nii mõnestki meist pandud üles pilte näiteks Paide-Türi rahvajooksu finišist. Tegelikult ei ole see nii iseenesestmõistetav, sest keegi pole meilt selleks luba küsinud.

Rääkisime ka sellest, mida teevad inimesed peale vanglast vabanemist – kus nad elavad või töötavad. On väga levinud mõtteviis, et paljudel polegi elukohta ja lähedased on nad juba sootuks oma eludest ära kustutanud. Sellisel juhul on oluline inimese enda tahtejõud ning soov vanadest elukommetest loobuda. Nii mõnigi neist saab oma eluga hakkama.

Siiski on ka selliseid tegelasi, kes peavadki oma koduks vanglat ning kes soovivad sinna uusi kuritegusid sooritades tagasi saada.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis saime teada, et peamiselt tegelevad selle asutuse töötajad tõendite kogumise ja kontrollimisega. DNA-analüüs, lahkamine, käekirjaekspertiis – see on vaid väike osa nende laiast tööpõllust. Vägagi hea videomaterjaliga tehti selgeks, et inimene jätab näiteks kuritegu sooritades endast maha väga palju talle nii nähtavaid kui nähtamatuid jälgi. Politsei ja uurijate ülesanne on need andmed kokku koguda ning EKEI-le edasi anda.

Meile tehti ka väike ringkäik ning nägime oma silmaga, kus tehakse kuulidele ekspertiise ning millistes ruumides tehakse lahkamisi ja hoitakse surnuid.

M

eie kooli esimesel töö- ja tudengivarjupäeval oli võimalus ise ülikooli või mõnda asutusse ise kohale minna ja paremini mõista, milline on üliõpilase elu, ja näha, kuidas kulgeb mõne enda jaoks põneva ala inimese tööpäev.

Mina käisin Tallinnas Staabi- ja Sidepataljonis rühmaülem Haldo-Rait Harro juures. Mulle see päev meeldis, sest sain olla töövari oma lemmikul alal. Päev algas hommikul kell 8, kui kompaniiülem mind värava juures vastu võttis, pataljoni näitas ning rühmaülemaga tutvuma viis. Seejärel sain lähemalt vaadata relvistut, mis oli üsna muljetavaldav.

Seejärel hakkasime sõitma maastikule, mis asus umbes 40 minuti sõidu kaugusel. Mina sõitsin rühmaülema ja veebliga kaitseväe maasturis ning samal ajal sõitsid kaitseväelased suures veoautos. Maastikul olles andis rühmaülem Haldo-Rait 45-minutilise tunni, kus rääkis, kuidas teha kontrollpunkti ning siis pidid kaitseväelased oma märkmikusse ühe kontrollpunkti kavandi visandama. Rühmaülem valis ühe kavanditest välja ning lasi selle 300-meetrisel maa-alal kolme tunni jooksul valmis teha.

Samal ajal, kui kaitseväelased ehitasid, läksime koos rühmaülema ja veoautode juhtidega tagasi pataljoni, kus valmistati ette järgmise päeva käsk. Lõunasöögiks pakuti tatart ja kotletti, mis mulle väga maitses – kõht täis, meel hea, sõitsime tagasi maastikule imetlema ja hindama kaitseväelaste meistriteost, ning siis oligi aeg kõik kokku korjata ja tagasi auto peale panna.

Rosinaks kringlil oli töövarjupäeval tõelise sõduri tunne, kui sain tagasiteel sõita kaitseväelastega koos veoautos. See oli üks paremaid kogemusi mu elus! Loodan, et töö- ja tudengivarjupäev toimub meie koolis igal aastal ning kindlasti ei jäta ma kasutamata võimalust mõne huvitava elukutse kohta rohkem teada saada.

Vaatepilt ning jutud olid veidi sünged, kuid siiski on tegemist ühe väga huvitava kohaga, kus aidatakse kaasa kuritegevuse vähendamisele ning avastamisele. Sain kinnitust, et elu lähedalt nägemine rikastab kindlasti iga koolitundi.

Foto: Elizabeth Lindjärv

7

Intervjuu

Marvin Laidna: koolile annavad näo ja teo õpilased Sabine Krais toimetaja

Minu arvates otseselt õpetajaks õppima ei saagi minna, vaid sa saad sellest aru, kas sobid õpetajaks või ei, kui seisad alles klassi ees.

Milline õpilane olid omal ajal? eljapäeval, kui koolis toimus Pitsavõrk, ootasin Mina olin nelja-viieline kohusetundlik õpilane. Tõepoolest, ma oma elu esimest intervjuud kooli kõige salkuna mul oli väga häid sõpru klassis, siis vahel läks asi käest apärasema õpetaja Marvin Laidnaga. Pidime ära. Olime klassivennaga klassi naljaninad. Võibolla seepäalustama 13.20, kuid Marvin jõudis viis minutit hiljem. rast me vahel õpetajatele ei meeldinud. Üldiselt olin õppiKust oled pärit ja milline on Sinu haridustee? mises hästi kohusetundlik. Klass oli meil väga ühtne ning me saame siiani hästi läbi.

Ma olen pärit väikesest, kuid vingest linLemmik reisisihtkoht? nast nagu Põlva. Põlva asub Lõuna-Eestis, Võru ja Tartu vahel. Seal Me õpime ajaloost Tooksin välja kolm lemmikkohta, kus veetsin oma lapsepõlve ja kooliaasolen käinud. Kõigepealt Kreeka, see seda, et inimesed ei tad. Käisin Põlva Ühisgümnaasiumis. oli mu esimene pikem välismaareis.

Kuna olin ajaloos alati kõige parem ja õpi ajaloost.

Kliima ja olustik - kõik oli suurepäsee mind huvitas, tundus loogilise rane. Kanaarisaared jäid eriti meelde valikuna seda minna edasi õppima. oma maastiku ja kliima poolest. Norra Kuigi ma ei teadnud, mida sellega edasi oli samuti midagi erakordset. Just see, kuiteha, lähtusin ikka sellest, et õpin seda, mis meeldas mägede vahel tunned ennast väiksena ja dib, ja pärast vaatan, mis saab edasi. Tartu Ülikoolis õppisin loodus domineerib su üle, tekitab võimsa tunde. kolm aastat. Kui bakalaureusetöö ära tegin, sain aru, et teadlasetee ei sobi mulle. Kuna mind huvitavad paljud eri- Kui rääkida unistustest, siis tahaks jõuda Islandile. nevad teemad, siis vaikselt üksi arhiivis istuda mulle ei meeldi. Tunduski loogilise valikuna, et lähen õpetajaks õppima.

N

8

Lemmiktsitaat?

Mis sulle Paide juures meeldib/ei meeldi?

Olen seda mõnikord tunnis öelnud. “Me õpime ajaloost seda, et inimesed ei õpi ajaloost.”

Tallina tänava tee on kohutav. Nii huvitav kui see ka pole, siis mu päevarutiin on kodu-kool-Selver-kodu. Väga palju pole aega olnud, et ringi vaadata. Aga mulle meeldib see, et Paides on üks pilvelõhkuja. Väga atraktiivne on ka uus teater. Mitte, et ma ise oleksin käinud või plaaniksin seda teha, aga sellegipoolest on see väga hea tõmbenumber.

Loomulikult ei saa mainimata jätta Hesburgerit, mida noored aastaid ootasid. Ja kõige lõpuks peab ikkagi ütlema, et Paide asub Eesti keskel, mis annab sellele suure eelise.

Lemmiktoit?

Midagi ekstravagantset pole, aga kui ma lähen maale vanaema juurde ja ma näen, et ta on teinud mulgiputru, on mul selle üle väga hea meel.

Kolm lemmik vabaajategevust?

Lauamängude mängimist võib pidada isegi mu hobiks. Filmide vaatamine ja ka spordiga tegelemine (jooksmine, jalgpalli mängimine) on mulle alati südamelähedased olnud, kuigi viimase poole aasta jooksul pole mul olnud kuigi palju aega.

Lemmikfilm?

Selle teada saamiseks tuleks valida minu valikaine ajalugu filmis, mis toimub kindlasti ka järgmisel õppeaastal, tulge kõik ja saate näha!

Kõige vingem asi Paide Gümnaasiumi juures?

Ikka õpilased annavad koolile näo ja teo. Kui poleks neid, siis kool ei toimiks. Ja siia lisaksin, et mitte kellelegi liiga teha, siis ikka head kolleegid. Nemad läksid täiesti meelest ära. Tõepoolest, ma olen saanud alati igakülgset toetust kolleegidelt ja ma arvan, et Paide Gümnaasiumil on vedanud nii õpetajate kui ka õpilastega.

On sul hea meel, et sa siia sattusid?

Jah!

Neli asja mis võtaksid üksikule saarele kaasa ja miks?

Vaikus. See oli nali. Ma võtaksin kaasa hea kaaslase, et oleks seltsi. Kindlasti oleks kasu raadiosaatjast, et oleks ühendus välismaailmaga. Selleks, et igav ei hakkaks, tuleks kindlasti kaasa võtta sülearvuti ja “Teadmata kadunud” kõik hooajad, et oleks midagi teha.

Ülikoolis sai palju klubides käidud

Käivad jutud, et oled kõva klubihunt. Kas vastab tõele? Ülikooli ajal sai väga palju klubides käidud. Võrreldes sõpradega olin mina klubides rohkem kui nemad, aga midagi väga hullu polnud. Viimane klubikülastus oli umbes üheksa kuud tagasi. Kui on hea kuupäev ja esineja, miks mitte uuesti minna.

Milline on üks õige õpetaja?

Hea. Okei, nali. Võibolla õige õpetaja on see, kes loob klassis turvalise õhkkonna ja katsub õpilasi mõista ning vabalt suhelda. Loodan, et olen ise samuti sellised põhimõtteid järginud. Kui rääkida ideaalsest õpetajast, siis seda on päris raske teha, sest igal õpetajal on enda õpetamisstiilid, aga kindlasti peab olema õpetaja oma ala ekspert.

Mis sulle meeldib kõige enam õpetajaks olemise juures?

Tegelikult ikka see, et noortega koos olles säilid ise ka noorena. Samuti see, et ma saan tunnis käsitleda neid teemasid, mis on mulle südamelähedased. Näiteks ühiskonna tunnis arutleme Eesti ühiskonna probleemide üle. Kindlasti on üheks suureks eeliseks see, et saan olla homse Eesti kujunemise juures ja anda ise sellesse panuse.

Kaidi Aabla kommentaar Marvini kohta:

Marvin? Marvin who? JK. Marvin on väga äge kolleeg, hea kaardilugeja, väsimatu lõunale kutsuja ning suur Kardashianite fänn.

Tema kohta võiks öelda nõnda: “Vaga vesi, sügav põhi.” Kas teadsite tema võro keele oskusest või seda, et ta on unustusehõlma vajunud kuulus jalgpallur hüüdnimega Marvinaldo? Prankide peale läheb ta kergesti närvi ja no seda toredam on neid talle teha. Vahel on ta nagu noor pensionär - Nublut ei kuula ja driftida ei taha. Marvinile meeldib teisi tanki panna ja ise viilida, but we’re working on that. Kokkuvõtteks - hea.

Kätlin Merisalu luuletus Marvini kohta: Tuli Marvin Põlva linnast, jalg tal puutus Paide pinnast.

Portfellis peidus on tal tella, laulda oskab „Aisakella“.

Slaide trükib nagu masin, huumorisoon on tal kasin.

Röstib saia, õpilasi, räigelt kardab mesilasi!

9

intervjuu Berta kaleva Peatoimetaja

ei pea asuma päris kodu kõrval, kuid mõnekümne minutiga võiks jõuda kooli. Pole mõistlik, kui hea gümnaasiumihariduse omandamiseks oleks tarvis kolida Tallinnasse või Tartusse.

Senised koolivõrgu ümberkorraldused on ennast õigustanud. Soovime, et kooli edukuse üle ei otsustataks ainult riigieksamite edetabeli alusel, vaid vaadataks ka teisi näitaKaarel Vene jaid: õpilaste rahulolu, kooli panust õpilaste üld- ja valdtoimetaja konnapädevuste arengusse ning õpilaste, õpetajate ja partnerite tagasisidet koolielule. Mitmete Haridussilmast (vt www.haridussilm.ee) kättesaadavate näitajate alusel töötavad riigigümnaasiumid väga hästi. Tõsi, kõikide riigigümnaasiumite kõik näitajad ei ole tipus – igal gümnaasiumil on oma tugevused ja arengukohad. Loomulikult on kaasus Paide Gümnaasium on juba aasta aega tugevalt nenud iga kooli käivitamise ja arendamisega ka väljakutkanda kinnitanud. Läheneva sisseastumisperioodi seid, millega on tulnud kooli meeskondadel ministeeriumi jaoks otsustas lehetoimetus kooli hoolekogu ettetoetusel toime tulla. panekul koostada Paide Gümnaasiumi CV (leiad selle viimaselt leheküljelt), et tulevastel gümnasistidel oleks parem Kui suureks koormaks on riigile riigigümnaasiumite ülevaade kooli pakutavatest võimalustest. Palusime ka hari- iga-aastane ülalpidamine? dus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna peaeks- Iga gümnaasiumi ülalpidamine nõuab vahendeid ja resperdil Anti Alasil selgitada, mis on riigigümnaasiumi eeli- sursse. Sõltumata sellest, kas omanik on riik, kohalik omased teiste koolide ees. valitsus või on tegemist erakooliga. Iga omanik peaks

Paide Gümnaasiumi eripära on õppesuundadeta õpe

U

Miks soovib riik igasse maakonda rajada oma gümnaa- püüdma oma vara eest võimalikult hästi hoolitseda. See on siumi? Kas senised ümberkorraldused on ennast õigus- ühelt poolt kohustus ja vastutus, teisalt ka rõõm. Arvan, et riigigümnaasiumitega tegelevad inimesed tajuvad põneva tanud? väljakutsena aidata luua noortele ägedat õpikeskkonda.

Eesmärgiks on, et kvaliteetne ja valikuterohke gümnaasiumiharidus oleks kõigile Eesti noortele, sõltumata eluko- Usun, et riik on olnud gümnaasiumitele hea omanik, andhast, kättesaadav. Selleks on loodud või loomisel igasse nud igale koolile piisavalt autonoomiat kujundada välja maakonda vähemalt üks riigigümnaasium. Gümnaasium oma kooli nägu, pakkunud toetust ja olnud konstruktiivne.

Paide Gümnaasiumi avaaktusel heiskasid koolijuht Urmo Reitav ja haridus- ja teadusministeeriumi esindaja Kalle Küttis esimest korda meie kooli lipu.

Foto:10 Katrin Merisalu

Olen seda ise Jõgevamaa Gümnaasiumis õppejuhina töötades kogenud.

Kuhu võiks Paide Gümnaasium kolme aasta perspektiivis areneda/edasi liikuda?

Milline on hetkel õpilaste arv riigigümnaasiumites?

Paide Gümnaasium on uuendusmeelne kool. Kõiki tegevusi saab teha veel süsteemsemalt ja paremini ning liikuda järjest parema kooli suunas. Iga aastaga võiks minna õpilaste õppimise ja arengu toetamisel järjest enam sügavuti.

Enam võiks keskenduda üldpädevustele või tulevikuoskustele. Mentori ja teiste professionaalide toel tuleks aidata igal õppijal seada õpieesmärgid ning leida just talle kõige paremini sobivad õpiteed ja -strateegiad. Õpikeskkond laieneb kindlasti veelgi enam väljapoole koolimaja.

Hetkel õpib 17 riigikooli gümnaasiumiastmes ligi 4600 õpilast. Riigigümnaasiumid on ka Tallinna Muusikakeskkool ja Narva Vanalinna Riigikool, kus õpivad lisaks gümnasistidele põhikooliõpilased. Lähiaastatel riigigümnaasiumites õppivate õpilaste arv kindlasti suureneb, sest rajamisel on riigigümnaasiumid Kohtla-Järvele, Saaremaale, Rakverre, Narva, Harjumaale ja Tallinna.

Kas ja mis on riigikooli eelised kohaliku omavalitsuse koolide ees?

Paide gümnaasium tegutseb asenduspinnal – kas ja kuidas mõjutab see õppimist või õppetööd?

Riigil on laiem ja terviklikum vaade kogu Eesti koolivõrgule. Riigigümnaasiumid pole teineteisele konkurendid, See on loomulikult väljakutse, kuidas kitsamates oludes vaid partnerid. Astudes riigigümnaasiumisse, astub õpilane luua noorte arenguks võimalikult hea õpikeskkond. Koolisaks ka riigigümnaasiumite võrgustikku, millega kaasneb limeeskond paistab olevat sellega hästi toime tulnud. mitmeid lisavõimalusi. Üks eelis on see, et saab võtta ka Praegu on veel natuke vara hinnata, kuidas see mõjub õpiteiste riigigümnaasiumite pakutavaid valikkursusi. Igal rii- tulemustele. gigümnaasiumil on omad koostööpartnerid: Samas pakub praeguses asukohas tegutsemine näikõrg-, kutse- ja huvikoolid, ettevõtted, vabateks häid võimalusi koostööks Järvamaa ühendused ja teised asutused. Kõikide Kutsehariduskeskusega. Saab korralriigigümnaasiumite partneritega koosdada ühiseid valikkursusi, sündmusi töös on võimalik pakkuda suur hulk projekte. Piirid üld- ja kutsehariigil on laiem ja tervik- ning põnevaid ja elulisi valikkursusi. Nii on riduse vahel tulevikus vähenevad. likum vaade kogu kooli- Paide Gümnaasiumil on võimalus igal õppijal võimalus tegeleda täpselt sellega, mis teda tegelikult huvitab. olla siin teenäitajaks.

võrgule

Näiteks teevad riigigümnaasiumid koostööd juuni alguses toimuva valikkursuste nädala raames. Valikkursuste nädalal saab õpilane õppida ühe nädala jooksul ühe valikkursuse. Eelmisel aastal oli õpilastel võimalik valida 44 valikkursuse hulgast üks ja kursuse toimumise kohad olid üle Eesti. Sel aastal on liitumas valikkursuste nädala projektiga uusi riigigümnaasiume. Miks mitte õppida midagi tõeliselt ennast huvitavat hoopis teises Eesti otsas asuvas kohas ja saada nii meeldejääv õpikogemus?

Millest tuleneb õppesuundade puudumine Paide Gümnaasiumis?

Hea kool võib olla nii õppesuundadega kui õppesuundadeta. Igal gümnaasium ise otsustab, kas ta teeb õppesuunad või mitte. Paide Gümnaasium pakub tulevikku vaatavat lahendust, kus igale õpilasele luuakse võimalus kujundada ise enda õpiteed ning õppekava. See võimalus eeldab õpilaselt suurt teadlikkust ja oma õpingute eest vastutuse võtmist.

Soovime, et riigigümnaasiumi õpilane oleks ennastjuhtiv õppija. Selline õppija oskab ennast analüüsida, eesmärke seada, oma õppimist jälgida ja analüüsida, uusi õpistrateegiaid omandada, ennast motiveerida, emotsioonidega toime tulla ning vajadusel abi ja nõu küsida. Loomulikult vajavad noored ennastjuhtivaks õppijaks kujunemisel toetust ja nõustamist.

Milline on ministeeriumi nägemuses Paide Gümnaasiumi eripära võrreldes teiste Riigigümnaasiumitega?

Paide Gümnaasiumi üks eripära on kindlasti õppesuundadeta õpe, mis näitab selle kooli julgust katsetada uusi lahendusi. Teiseks saab esile tuua lõimitud kursusi. Sellist ägedat ettevõtmist, kus kohustuslikke õppeaineid ajalugu, kunsti ja muusikat õpetatakse lõimitud kujul koos, ei ole teistes riigigümnaasiumites.

Samuti väärivad esiletõstmist bioloogia ja keemia lõimitud kursused. Tulevikuharidus on tõenäoliselt vähem ainekeskne kui praegune ning Paide Gümnaasiumi võib siin teistele eeskujuks tuua. Kõige lõpuks tasub mainida Paide Gümnaasiumi ägedaid rahvusvahelisi projekte, mida paistab võrreldes teiste riigigümnaasiumitega olevat rohkem.

11

uudis

Tegelesime seal rahvusvahelise projektiga, mille teemaks oli vägivald, täpsemalt “Use the art, stop the dark in your Käsitlesime erinevaid vägivalla liike ning proovisime jaanika nõmmik heart”. lahendusi, kuidas vägivalla protsenti erinevates riikitoimetaja leida des vähendada. Kuid kõige selle kõrvalt jõudsime käia ka linna peal ostlemas ja saime sõpradeks päris paljude teiste etsembri algul ilmus Stuudiumisse kiri, kus meie riikide noortega. Projektis lõid kaasa peale eestlaste veel ka koolijuht Urmo Reitav kuulutas välja konkursi, et türklased, ungarlased, rootslased, bulgaarlased ja leida viit noort, kes sooviksid osaleda makedoonlased.

1.-10.02.2019 Türgis toimuval noortevahetusel.

Eestlased olid tegelikult korraldajatele päris suureks katsuMina ja paar minu klassikaaslast tundsime kohe huvi sellise museks, kuna enamus meist olid algul väga napisõnalised projekti vastu. Ega me algul teadnudki, mida see projekt ja omavahel kokkuhoidvad nagu eestlastele ikka kohane endast kujutab ning kas meil üldse on võimalust sinna pää- on. Mida päev edasi, seda julgemaks ka muutusime. Palju seda. Kannatamatu nagu ma olen, siis otsustasin kibekiirelt grupitöid ning vabal ajal koos veedetud aeg teiste riikide teele saata CV ning motivatsioonikirja. Ei tulnudki kaua noortega arendas kindlasti inglise keele oskust ning üldse oodata, kui tuli vastus, et olen üks väljavalitutest, kes saab eneseväljendusoskust.

Erasmus+ projekt Türki

D

minna Türki.

Nädala viimased päevad jäid meile Istanbuli avastamiseks.

Kiirelt said ostetud lennupiletid ning ka koolis õpetajatega Käisime vaatamas erinevaid mošeesid. Suuremat osa küll aru peetud, mis saab õppimisest. Enne Türki sõitmist nägime väljast, aga Sinises Mošees käisime ka sees. Lisaks tegime osalejatega mitmeid koosolekuid, et arutada näiteks külastasime maa all asuvat veehoidlat ja sõitsime praamiselle üle, mida Eesti tutvustamiseks kaasa võtta. Otsusta- laadse paadiga Bosporuse väinal. Kohtasime ka üht Urmo sime, et kaasa võtame toiduks musta leiba, sulajuustu, sõpra. Ta oli Süüriast pärit sõjapõgenik, kes oli väga tark kamapalle, leivasnäkke ja joogiks traditsioonilist limonaadi mees, töötas vürtsi ja maiustuste poes. Vestlesime temaga terve õhtu, ta rääkis meile veidike Süüriast ja sõjaolukorning Linnuse kalja. rast.

Lend Türki oli väga mugav ning sujuv. Türgis viibisime nädala linnas nimega Düzce. Türgi mõistes on tegemist Ilm oli üldiselt hea. Esimestel päevadel oli kuskil 20 kraadi sooja ning päikesepaisteline, sai käia isegi ilma jopeta. väikelinnaga, kus elab ligikaudu 125 tuhat elanikku.

Nädala lõpu poole oli aga ligi 7 kraadi. Istanbulis oli muiMinu jaoks oli see reis kindlasti väga tore ning uuesti Türgi dugi ka tuuline, nii et oleks justkui Eestisse saabunud. külastamiseks on kuhjaga põhjuseid, näiteks see, et linna- Samas oli hea see, et päriselt tagasi jõudes polnud šokk nii tänavatel on näha palju sõbralikke koeri ja kasse, kelle eest suur, kuna ilm oli sarnane. Midagi teistsugust meid siiski tegelikult hoolitsetakse. Kindlasti väärib esiletõstmist ka ootas – lumi. toit – see oli oivaline!

Foto:12 Erakogu

krimi

Kaarel Vene toimetaja

Plagiaat on loomevargus

Plagiaat ehk loomevargus on kellegi teise tehtud töö või teose ning selle osade esitamine või kasutamine enda teksti pähe. Nagu mõiste isegi ütleb, on tegemist vargusega ning vargused on teatavasti seadusevastased tegevused. Tegelikult on tegemist äärmiselt tõsise probleemiga,” kommenteeris õppejuht Annika Orula.

Loomevargus ei ole ainult eestikeelse teksti ümberkopeerimine, vaid ka viitamata ingliskeelse teksti tõlkimine. Eestis reguleerib autorikaitset autoriõiguse seadus. “Sisuliselt on teise inimese töö enda oma pähe esitamine seaduse rikkumine. Kõik töös kasutatud teiste autorite tööd, ka joonised, tabelid, tsitaadid, pildid ja muu materjal peab olema Õpetaja Laidnal on paika pandud puudumiste protsent, korrektselt viidatud. Erandiks on üldtuntud seisukohad mille ületamisel tuleb tagasiside nädalal sooritada lisatöö. nagu Päike on täht, Maa on ümmargune jne. Täpsemalt Esimesel perioodil oli selleks kõikidele klassidele arutlus saab lugeda autoriõiguse seadusest,” rõhutas Orula.

- primadele 500-sõnaline ning tertiatele 300-sõnaline. Kui esimene prima õpilane oma põhjaliku arutluse saatis, ei Plagiaat on ka üldiselt ebaõiglane käitumine nii autori kui osanud õpetaja midagi kahtlustada ning arvas, et õpilane ka lugeja suhtes. “Kui nüüd juriidiline pool kõrvale jätta, on teinud palju lisatööd. Kui aga järgnevad primade tööd siis kellegi teise mõtete enda omadena esitamine on lihtsalt olid esimese tööga väga sarnased, hakkas õpetaja aimama äärmiselt ebaviisakas ja -eetiline. Usun, et kellelegi ei meeldi, kui talle valetatakse,” lisas Orula. Ta soovitas kõigil halba. reegleid järgida, iga töö puhul korrektselt viidata ning enda Arutluse teema oli külm sõda. Oma kahtlustele kinnituse nime alt esitada ainult enda mõtteid. saamiseks asus õpetaja Laidna otsima Google’i otsingumootorist sarnase märksõnaga artikleid. Eestikeelne otsing Plagiaadi kohta loe lähemalt autoriõiguse seadusest bit.ly/ ei andnud suuri tulemusi, siis kordas ta sama inglise keeles. autorioiguseseadus.

“Palju ei pidanud otsima, kui leidsingi ingliskeelse artikli, mis oli eesti keelde tõlgitud ja oma töö pähe mulle saadetud,” rääkis ta.

Viimasel ajal on meie koolis kerkinud päevakorda ebatavaline teema – plagiaat. Põhjuse seda teema krimirubriigis käsitleda andis õpetaja ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse Marvin Laidna kogemus, mida ta meiega siinkohal lahkelt jagab.

Enim hämmastas õpetajat see, et üks õpilane ei tahtnud plagieerimist omaks võtta. “Ta ei saanud aru, mida ta valesti tegi. Ütles mulle ka huvitava tsitaadi, et tema ei saa ju ajalugu muuta ehk kui keegi on teksti kirja pannud, siis tal ei ole mõtet seda enda sõnadesse ümber kirjutada,” lisas Laidna. Õpetajale ei olnud see ka ainuke vahejuhtum, plagiaati avastas ta ka annaabi.ee põhjal. “Tegemist on primadega, kes lõpetavad varsti gümnaasiumi ning astuvad kohe iseseisvasse ellu. Selline käitumine läheb kahtlemata vastuollu kooli väärtustega ja tekitab küsimuse, kas õpilased arvavad tõepoolest, et õpetajad on nii naiivsed ja konkreetset pettust läbi ei näe,” kommenteeris ta.

See lugu sai hea lõpu. Kõik õpilased esitasid lõpuks omaloomingulise teksti. Mõni oli oma teksti mitu korda ümber teinud, kuna eelnevates versioonides oli olnud tunda plagiaadihõngu. “Mõni tõi ka ettekäändeks, et lisatöö juhendis ei olnud kirjas, et teksti ei või kopeerida. Mul tekib küsimus, kas nii elementaarsed asjad pole mitte enesestmõistetavad? Kui koolis kõike reglementeerima hakata, siis kuhu me sellise haridusega jõuda soovime?” viskas õpetaja Laidna küsimuse õhku.

Foto: RevelationTV

Kui märkad koolis midagi kriminaalset, siis anna sellest Novuse toimetusele teada aadressil koolimeedia@paide.edu.ee.

13

meelelahutus

cassandra uus toimetaja

Tee test ja saa teada, milline õpetaja oled!

Vali igast küsimusest kas a, b või c. Lõpuks arvuta kokku, mis tähte sul kõige rohkem tuli ning saad teada, millise õpetajaga kõige rohkem sarnaned.

Kuidas suhtud õpetajate hommikutervitusse? a. See on väga soe ja teeb mu meele rõõmsaks. b. Ah, noh, täitsa OK! c. Tavaliselt ütlen ise esimesena tere!

Mis toitu eelistad koolisööklas kõige rohkem? a. Mulle meeldivad kõik toidud, ei pirtsuta, sest Peep on oma kokkadega väga hingega asja juures. b. Mulle meeldivad ikka õiged eesti toidud. c. Kui sööklasse jõuan, siis on kõik hea otsas.

Kus tunnis tunned end kui kala vees? a. Kõik tunnid, kus saab inimestega suhelda ja neid tundma õppida. b. Ikka ajalugu on see number üks. Ühiskond sobib kah. c. Geograafia pakub kõige rohkem huvi, eriti praktilised tunnid, kus saab ise minna mõnd maailma riiki avastama.

Mida meeldib sulle teha pärast kooli? a. Üldiselt meeldib mulle lugeda raamatuid või veeta lõbusasti aega oma perega. b. Nädalavahetustel kindlasti peole, nädala sees olen pigem kodune ja tegelen kooliasjadega. c. Korraldan lauamänguõhtuid sõpradega või nende puudumisel mängin üksi.

Mis muusikat sa kuulata eelistad? a. Üldiselt rahulikke laule, mis aitavad mul lõdvestuda ja elu nautida. b. Ikka peomuss, Eesti mees on ju tantsulõvi! c. Mulle meeldivad laulud, mis annavad inspiratsiooni terveks päevaks.

Kui said kõige rohkem: A-tähti: Heidi Antons – Oled hea kuulaja ning soovid alati teistele head. Maailma oleks rohkem vaja sinusuguseid, kes soovivad head ja ulatavad abikäe, kui vaja. Ära lase teistel end mõjutada ning oma headust kuritarvitada.

B-tähti: Marvin Laidna – Oled oma kodukoha suur patrioot! Sa oled väga sarkastiline ning sulle meeldib jutustades pikki pause teha. Vahepeal ei saa täpselt arugi, mis tuju sul on. Oskad inimesi üllatada, kuid vahel ka sõbralikult kiusata. Tavaline napisõnaline eesti mees (või naine).

C-tähti: Urmo Reitav – Oled alati liikvel ning sul on alati midagi teha. Sind on lausa keeruline tabada! Kindlasti tuleb tulevikus kasuks see, et oled väga aktiivne ja mitmekülgne, aga ära unusta, et end lõhki rebida ei tohi!

Toimetuse soovitused Toimetuse laulu soovitused:

Filmid, mida peaksid vaatama:

• The Ting Tings – That’s not my name

• Klassikokkutulek 3

• 1991 – Mayk yu myne?

• Bird Box

• Pouya – Superman is dead

• Creed 2

• Karl-Erik Taukar – Need read

• Lotte ja kadunud lohed

• HaDe – Let u down

• 1922

• James TW – You & me

• Green Book

• Fat Nick & Shakewell - Pemex

• Spider-Man: Into the Spider-Verse

• Justice - D.A.N.C.E.

• Alita: Battle Angel

• BROCKHAMPTON - 1999 Wildfire

• Tõde ja õigus

• Billie Eilish - bury a friend

• Aquaman

• MGMT - Little Dark Age

• Vice

14

meelelahutus Ristsõna 1

HORISONTAALNE 2

4

4. Lastevanemate kolleegium

3

5

6. Marvin Laidna kodulinn 8. Vald Järvamaal 9. Paide Gümnaasium on sõlminud just selle klubiga koostööleppe 10. Õpilaste telefonides kõige levinum äpp 6

7

VERTIKAALNE 1. Direktori eesnimi

8

2. Justiitsministeeriumi poolt läbiviidav valikaine

9

3. Eesti Vabariigi President

10

5. Puhkepäev 7. Paide Gümnaasiumi meediaväljaanne Across

Down

4. Lastevanemate kolleegium

1. Direktori eesnimi

6. Marvin Laidna kodulinn

2. Justiitsministeeriumi poolt läbiviidav valikaine

8. Vald Järvamaal

3. Eesti Vabariigi President

9. Paide Gümnaasium on sõlminud just selle klubiga koostööleppe

5. Puhkepäev

10. Õpilaste telefonides kõige levinum äpp

7. Paide Gümnaasiumi meediaväljaanne

Horoskoop

Kaalud 23. september - 23. oktoober

Mäletate eelmist horoskoopi, kus pidite kaaluma trenni minemist? Tuleb tõdeda, et sellega läks veidi lappama, aga Kipud olema sel kuul jube romantiline ja tahad kõigile pole hullu, uuel aasta uue hooga. kinke teha. Tuleb mõelda aga tõsiasjale, et rahakoti sisu Skorpion 24. oktoober - 22. november pole lõputu Jäär 21. märts - 20. aprill

Eelmise aasta solvumised pole veel unustatud ja oled hakanud veel rohkem inimesi vihkama. Rahu, unusta vana viha Oled viimasel ajal aeglase mõtlemisega. Matemaatika kont- ja muutu positiivsemaks! rolltööd kannatavad su aeglase taibu tõttu ning seetõttu Ambur 23. november - 21. detsember pead loobuma Marvini mälumängudest, mis toimuvad järelevastamisega samal ajal.

Liikumispäeviku täitmine kipub sul ununema ja saad seetõttu noomida. Katsu ikka asjadega tegeleda nagu kord ja Kaksikud 21. mai - 21. juuni kohus, kevad on kohe käes!

Sinu lobapidamatus segab õpetajaid ja su oma sõpru. Kui Kaljukits 22. detsember - 20. jaanuar nad seda sulle juhuslikult pole maininud, siis katsu ise end taltsutada ja vähem lobiseda!

Sinu negatiivne maailmapilt segab juba su sõpru. Kõik ei ole alati must-valge. Katsu märgata ka muid värve ning ära Vähk 22. juuni - 22. juuli ole nii tõre!

Sõbrad kipuvad palju nalja tegema ning võtad kõike südaVeevalaja 21. jaanuar - 18. veebruar: messe. Kui aga naljad on liiga karmid, siis tuleb samaga vastata!

Sulle ei meeldi hallist massist erineda, mis tähendab, et hakkad uusi asju katsetama, et olla teiste moodi. Näiteks Lõvi 23. juuli - 22. august proovid uusi riietumisstiile, mis ei pruugi sulle paraku väga Tahad klassi ees kogu aeg esineda ja palju tähelepanu saada. sobida.

Kui keegi seda sulle mainib, siis solvud.

Kalad 19. veebruar - 20. märts Neitsi 23. august - 22. september Sul kipub tulema tunne, et tahaksid kogu aeg minna Paide Oskad sel kuul inimesi eriti hästi mõjutada ja neid ära kasu- Tehisjärve äärde ujuma. Kui sellest tundest lahti ei saa, siis tada. Ära siis ehmata, kui kõik ringiga tagasi tuleb! mine hoopis Paide Ujulasse.

Sõnn 21. aprill - 20. mai

15

VÄÄRTUSED

Nimi: Paide Gümnaasium Sünniaeg: 22.11.2017 Aadress: Tallinna tn 46 Paide linn, Paide linn Järva maakond 72720

Areng – anname ja saame tagasisidet ning õpime oma vigadest, areneme igas valdkonnas.

Avatus – avatud uutele mõtetele ja ideedele.

Usaldus – usaldame üksteist, et arendada koostööd, suhtlust, innovatsiooni ja pühendumist.

Telefon: +37256297773 E-mail: kool@paide.edu.ee Koduleht: www.paide.edu.ee Muu info: Ministeeriumi hallatav riigiasutus

Loovus – julgus katsetada ning midagi uut luua.

Koostöö – teeme koostööd, et areneda nii koolis kui ka väljaspool.

ÕPPEKORRALDUS Õppesuunad puuduvad, kuid õpilased saavad ise need endale kujundada valikainete kaudu Koolipäev algab kell 8.30 Mentorsüsteem – klassijuhatajad puuduvad, nende asemel on 10-liikmeliste õpilasrühmade mentorid Ainetunni pikkus on 75 minutit Perioodõpe – õppeaasta jaguneb kolmeks õppeperioodiks, iga periood lõpeb kokkuvõtva tagasiside nädalaga.

TÄIENDAV INFO Liitunud programmiga “Roheline kool”.

Hetkel käsil ning läbi viinud mitmeid rahvusvahelisi projekte. Õpilaskodu samas majas.

Koolivaheajad toimuvad vastavalt haridus- ja teadusministri kehtestatud korrale.

VALIKAINED

Programmeerimine, arvutiõpetus, liiklusteooria alused, psühholoogia, projektitöö, efektiivne suhtlemine, helindamise alused, LISAVÕIMALUSED loovkirjutamine, Koolileht Novus, kooliraadio, rahteadusteater, vatants, koolikoor, solistiõpe, TOREkõnekunst. klubi, külalisloengud ning mälumängud Rohkem leiad vaheldumisi üle nädala, moodne tehnika. siit: paide.edu.ee/ et/valikained