Which estonian architecture?

Which estonianarchitecture?

Milline eestiarhitektuur?

TAB2021 Subject TAB2021 subjekt

| 5

Discourses, Architecture, Estonia

Currently the mass media have globalized their reach and have facilitated obtaining information produced in distant places. Now, more and more architects use magazines, books and the internet to get to know buildings indirectly or remotely. Beatriz Colomina referred to this, recognizing that the power of the mass media has produced a change in the formulation that architects make of their works: now their objective is not the visitors of the works but the audience of the media.

As Adrian Forty related, in the 17th century John Evelyn stated that four types of characters participated in the “art of architecture”: the architectus ingenio, in charge of raising ideas and possessor of knowledge, the architectus sumptuarius, possessor of resources, the architectus manuarius, the one with manual skills to develop ideas, and finally the architectus verborum, the architect of words. Precisely this last character - or part of the architect’s personality - was the one who had the ability to use language and whose task was to talk about architectural works.

We could relate the tools used by these four types of architects to what in semiotics are called signs. Signs would be those elements that are related to a certain object and replace them in the process of signification. In the case of architecture, objects would be buildings, and signs would be drawings, models, photographs and even texts from which we value buildings. Traditionally, the signs from which we represent buildings have been focused on the skills of the architectus manuarius: plans, sections,

Praegu on massiteabevahendid oma haardeulatuse globaliseerinud ja hõlbustanud kaugetes kohtades toodetud teabe hankimist. Nüüd kasutab üha enam arhitekte ajakirju, raamatuid ja Internetti, et hoonetega kaudselt või eemalt tutvuda. Beatriz Colomina viitas sellele, tõdedes, et massimeedia jõud on muutnud arhitektide sõnastust oma töös: nüüd pole nende eesmärk teoste külastajad, vaid meedia vaatajaskond.

Adrian Forty seotuna väitis John Evelyn 17. sajandil, et arhitektuurikunstis osales neli tüüpi tegelasi: ideede kogumise ja teadmiste valdamise eest vastutav architectus ingenio, ressursside valdaja architectus sumptuarius, architectus manuarius, üks neist käsitsi oskustega ideede väljatöötamiseks ja lõpuks sõnade architectus verborum. Täpselt see viimane tegelane - või osa arhitekti isiksusest - oli see, kes oskas keelt ja kelle ülesandeks oli rääkida arhitektuuritöödest.

Võiksime seostada seda tüüpi arhitektide kasutatud tööriistu sellega, mida semiootikas nimetatakse märkideks. Märgid oleksid need elemendid, mis on seotud kindla objektiga ja asendavad neid tähistamise käigus. Arhitektuuri puhul oleksid objektid ehitised ja märgid joonised, mudelid, fotod ja isegi tekstid, millest me ehitisi hindame. Traditsiooniliselt on sildid, millest me ehitisi tähistame, keskendunud architectus manuarius oskustele: plaanid, sektsioonid, kõrgused, aksonomeetriad, illustratsioonid või mudelid. Seda tüüpi tähistel on sarnasus (peamiselt oma kuju sarnasus) objektiga, millele nad viitavad. Siiski on ka muid märgitüüpe, näiteks

12 |

Fahle House. koko Architects. 2007. Tartu mnt 84a, Tallinn. estonianarchitecture.com

Orjaku Harbour Building. kamp Architects. 2013.

Orjaku, Hiiumaa. estonianarchitecture.com

| 13

spatialities that show the architectural design skills of their authors. But, is there something besides the design? Is there an intention to design sustainable buildings, explore material possibilities, revisit traditional typologies, develop new means of representation, create experiences or promote social values? If we review the speeches - perhaps unconscious - of its authors we could notice that the Fahle House by koko Architects - a high-cost multiprogram building - could have more in common with the Orjaku Harbor Building by kamp Architects - a small equipment building - what we believe.

So this curatorial proposal coincides with Wigley’s approach. Pragmatically speaking, buildings are only constructions that, if they have the capacity to be measured and described, it is through the implementation of discourses that we architects give them meaning. Why do we build buildings, beyond the requirement of a commission? What is said about a work is also part of it.

Under the hypothesis that there will always be discourses from which we can justify architecture, and therefore a way to approach the study of it would be from the discursive strategies that architects occupy, this curatorial proposal does not seek to attack or to disqualify discursive strategies but rather to analyze the way in which discourses operate in the contemporary Estonian architectural context, because this may generate another interpretation of local architectural production and its presence or absence in contemporary international debates.•

Fahle maja - kallis mitmeprogrammiline hoone - võiks olla rohkem ühist kamp Arhitektide Orjaku sadamahoonega - väikese varustuse hoonega - mida me usume.

Nii et see kuraatori ettepanek langeb kokku Wigley lähenemisega. Pragmaatiliselt öeldes on ehitised ainult konstruktsioonid, millele kui arhitektid suudavad neid mõõta ja kirjeldada, anname neile tähenduse diskursuste rakendamise kaudu. Miks me ehitame hooneid, mis ületavad komisjoni nõude? See, mis teose kohta öeldakse, on ka osa sellest.

Hüpoteesi kohaselt, et alati leidub diskursusi, mille abil saaksime arhitektuuri õigustada, ja seetõttu võiks arhitektide hõivatud diskursiivsete strateegiate abil läheneda selle uurimisele, ei püüa kuraatoriprojekt rünnata ega diskursiivseid strateegiaid diskvaliseerida, vaid pigem analüüsida diskursuste toimimist tänapäeva Eesti arhitektuurilises keskkonnas, sest see võib genereerida kohaliku arhitektuuritootmise ja selle olemasolu või puudumise tänapäevastes rahvusvahelistes aruteludes uut tõlgendust.•

Curatorial exhibition Kuraatorinäitus

| 17

Architecture in Estonia: themes and intentions

The curatorial exhibition is proposed as an extension of the call for works, projects, publications and research. The main call will be open for commercial, residential, institutional or equipment buildings, heritage interventions, and even interior design works built in the last four years in Estonia. The applications received will be reviewed by the curatorial team and a group of consultants with the intention of analyzing explicit or implicit discourses, themes and intentions of the works. This analysis will be presented at the curatorial exhibition through diagrams, charts, drawings, etc. that promote a cross reading of work´s exhibition. The main objective of the curatorial exhibition will be to show to visitors an overview of the particularities, relationships, differences, recurrences or absences between the discourses of contemporary architectural production in Estonia. This may reveal information already known from the local context, but it will surely offer other ways of understanding the implications or relevance of the works presented at the biennial. The content of this exhibition will feed the symposium conversations.•

Kuraatorinäitus pakutakse välja tööde, projektide, trükiste ja uurimistööde üleskutse laiendusena. Põhikonkurss on avatud äri-, elamu-, institutsionaalsete või sisseseadehoonetele, muinsuskaitsega seotud sekkumistele ja isegi viimase nelja aasta jooksul Eestis ehitatud sisekujundustöödele. Kuraatorimeeskond ja konsultantide rühm vaatavad laekunud tööde taotlused läbi, et analüüsida teoste kõnesid, teemasid ning selgesõnalisi või kaudseid kavatsusi. Seda analüüsi tutvustatakse kuraatorinäitusel skeemide, diagrammide, diagrammide jms kaudu, mis edendavad tööde näituse ristlugemist. Kuraatorinäituse peaeesmärk on näidata külastajatele ülevaade Eesti kaasaegse arhitektuuritootmise diskursuste eripäradest, seostest, erinevustest, kordumisest või puudumisest. See võib paljastada teavet, mis on kohalikust kontekstist juba teada, kuid pakub kindlasti ka muid võimalusi biennaalil esitletud teoste tähenduste või olulisuse mõistmiseks. Selle näituse sisu toidab sümpoosionivestlusi.•

18 |

Example image. UNFINISHED: Spanish Pavilion at the Venice Biennale 2016. Iñaqui

Carnicero, Carlos Quintáns.

Näidispilt. LÕPPEMATA: Hispaania paviljon Veneetsia biennaalil 2016. Iñaqui

Carnicero, Carlos Quintáns

www.archdaily.com

Example image.

Book of Copies at Museum of Copying, at the Venice Biennale 2012. Matteo Ghidoni, Giovanni Piovene, Pier

Paolo Tamburelli

Näidispilt.

Koopiate raamat Kopeerimise muuseumis, Veneetsia biennaalil 2012. Matteo Ghidoni, Giovanni

Piovene, Pier Paolo Tamburelli

www.archdaily.com

| 19

Example image. Montage of curatorial exhibition´s data. Curatorial team.

Näidispilt. Kuraatorinäituse andmete montaaž. Kuraatorimeeskond.

Symposium Sümpoosion

| 21

Which estonian architecture?

The biennial symposium is the ideal place for exhibition participants, historians, critics, the public and even other professionals, to discuss the particularities of contemporary architectural production in Estonia. Instead of referring directly to the works presented in the exhibition, it is proposed that the conversation be developed through cross-sectional readings. Therefore, during the symposium, the possible relationships or differences between the themes, qualifications or nominations from which the authors refer to their works, as well as the intentions, ideals, desires or positions of the designers themselves will be discussed. To achieve this, presentations will be made first by specialists on speeches, contemporary architecture and recent history in Estonia to generate the theoretical and conceptual framework of the conversation. Then there will be presentations of a selection of the participants of the exhibition in which each of them will focus on the description of their own agendas, work methodologies, references, modes of representation, etc. Finally, a member of the curatorial team will lead a panel discussion among all exhibitors in order to cross-read all the content presented to put them in crisis. Then, the main objective of the symposium is to identify the discourse or discourses from which contemporary architecture in Estonia can be understood, as well as their relationship with the political, economic or social context of the country.•

Kahe aasta tagant toimuv sümpoosion on ideaalne koht näitusel osalejatele, ajaloolastele, kriitikutele, avalikkusele ja isegi teistele asjatundjatele, et arutada kaasaegse arhitektuuritootmise iseärasusi Eestis. Näitusel esitatud teostele otse viitamise asemel tehakse ettepanek vestlust arendada läbilõike kaudu. Seetõttu arutatakse sümpoosioni ajal teemade, kvalifikatsioonide või nominatsioonide võimalikke seoseid või erinevusi, millest autorid oma teostele viitavad, aga ka disainerite endi kavatsusi, ideaale, soove või seisukohti. Selle saavutamiseks esinevad vestluste teoreetilise ja kontseptuaalse raamistiku genereerimiseks esmalt Eesti kõnede, tänapäevase arhitektuuri ja lähiajaloo spetsialistid. Seejärel toimub näitusel osalejate valiku tutvustus, kus igaüks keskendub oma päevakavade kirjeldusele, töömetoodikale, viidetele, esindamisviisidele jne. Lõpuks juhib kuraatorimeeskonna liige paneeldiskussioon kõigi eksponentide vahel, et kogu esitatud sisu risti läbi lugeda, et neid kriisiolukorda sattuda. Seejärel on sümpoosioni põhieesmärk välja selgitada diskursus või diskursused, millest Eesti kaasaegne arhitektuur võiks aru saada, samuti nende seos riigi poliitilise, majandusliku või sotsiaalse kontekstiga.•

22 |

Example image.

The Transvector: a space for discussion and exchange. Andrés Jaque.

Näidispilt.

Transvektor: ruum aruteluks ja mõttevahetuseks.

Andrés Jaque.

www.officeforpolitical innovation.com/

Example image. UTEM School of

Architecture Week 2017. Oscar Aceves, Angela

Carvajal, Sebastián López, Montserrat Costas, Yair Estay, Migel Fernández.

Näidispilt. UTEM Arhitektuurinädal

2017. Oscar Aceves, Angela Carvajal, Sebastián López, Montserrat Costas, Yair Estay, Migel Fernández.

www.utem.cl

| 23

Example image. 2014 Venice Architecture Biennale. Rem Koolhaas.

Näidispilt. 2014. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaal. Rem Koolhaas.

www.archdaily.com

Tallinn vision competition Tallinna visioonivõistlus

| 25

Productive habitats (Is Tallinn ready?)

By the middle of this century it is estimated that more than half of the world’s population will live in urban centers, and that new advances in renewable energy technology may become of common use, gradually leaving oil as the main source of energy. Since the 1990´s, agriculture production in Estonia has significantly decreased and recent studies in line with climate change and other risk-enhancing factors provide evidence that Tallinn could face critical flooding issues in the near future with the increase of sea levels. This creates an interesting urban landscape scenario, by the overlapping of new renewable energy infrastructure (e.g. wind, solar, marine, and hydraulic), the dismissal or transformation of obsolescent infrastructure (e.g. highways, hydrocarbon pipelines) and the further expansion of urban sprawl in peri-urban areas of Tallinn. This new scenario generates new areas to operate through the creation of new landscape infrastructures, mixing basic needs for housing, food and drinking water collection.The Tallinn Vision Competition will be focused on the study of Lake Ullemiste area and its surroundings, in order to understand the urban metabolism, landscape dynamics, ecological systems, local resources and cultural heritage to propose new Productive Habitats that link the Baltic Sea, urban center, peri-urban and rural areas of Tallinn. The objective of the competitions is to give Estonians a new lecture of their territory and their potential throughout innovative multiscale approaches of urban metabolism and landscape strategies and interventions.•

Selle sajandi keskpaigaks elab hinnanguliselt enam kui pool maailma rahvastikust linnakeskustes ja taastuvenergia tehnoloogia uued edusammud võivad muutuda üldkasutatavaks, jättes järk-järgult peamise energiaallikana nafta. Alates 1990. aastatest on põllumajanduse tootmine Eestis märkimisväärselt vähenenud ning hiljutised uuringud, mis on kooskõlas kliimamuutuste ja muude riski suurendavate teguritega, annavad tõestust, et Tallinn võib meretaseme tõusuga lähitulevikus silmitsi seista kriitiliste üleujutuste probleemidega. See loob huvitava linnamaastiku stsenaariumi, kuna kattuvad uued taastuvenergia infrastruktuurid (nt tuule-, päikese-, mere- ja hüdraulilised), vananenud infrastruktuurid (nt maanteed, süsivesinike torustikud) loobutakse või muudetakse ja valglinnastumine laieneb veelgi. Tallinna linnalähedased alad. See uus stsenaarium loob uusi tegevuspiirkondi, luues uusi maastikuinfrastruktuure, segades omavahel põhivajadused eluaseme, toidu ja joogivee kogumiseks. Tallinna visioonikonkurss keskendub Ullemiste järve ja selle ümbruse uurimisele, et mõista linnade ainevahetust, maastiku dünaamikat, ökoloogilisi süsteeme, kohalikke ressursse ja kultuuripärandit, et pakkuda välja uusi Läänemere ja linna ühendavaid produktiivseid elupaiku Tallinna kesklinn, linnalähedased ja maapiirkonnad. Võistluste eesmärk on anda eestlastele uus loeng oma territooriumist ja nende potentsiaalist linnade ainevahetuse ning maastiku strateegiate ja sekkumiste uuenduslike mitmetahuliste lähenemisviiside kaudu.•

26 |

There is a legend about Lake Ullemiste. The legend says that the “Old Man of Lake Ülemiste” lives in the lake. When anyone meets him, he always asks: “Is Tallinn ready yet? If the other person answers “Yes, the city is ready.”, then the old man will send the lake waters out to cover the city of Tallinn. In this way, if anyone meets this old man, they should answer: “No, the city is not ready. There is a lot of work to do still.” In this way the city can be saved.

Ullemiste järve kohta on legend. Legend räägib, et järves elab “Ülemiste järve vanamees”. Kui keegi temaga kohtub, küsib ta alati: “Kas Tallinn on veel valmis? Kui teine inimene vastab “Jah, linn on valmis.”, Siis saadab vanamees järveveed Tallinna linna katma. Sel viisil, kui keegi selle vanamehega kohtub, peaksid nad vastama: “Ei, linn pole veel valmis. Selle nimel on veel palju tööd teha.” Sel viisil saab linna päästa.

| 27

Example image. Tallinn and surroundings.

Näidispilt. Tallinn ja selle ümbrus.

wwwearth.esa.int

Catalogue Kataloog

| 29

TAB2022 catalogue: Which estonian architecture?

The catalog, biennial´s main printed, must represent the curatorial proposal of each of the instances of the event. Therefore, it is proposed that this document contain: 0) Presentation of the biennial curatorial team. 1) Description of biennial´s main subject: Discourses, Architecture and Estonia. 2) Essays of the main guests on the main theme of the biennial. 3) Selection of works, projects, publications and research participating in the biennial, presented through texts, drawings and photographs. 4) Curatorial exhibition presented through diagrams, graphs and drawings. 5) Program, agenda and guests of the symposium Which Estonian architecture? 6) Call for Culture of water workshop. 7) Awards and recognitions of each category of the call. The layout of the catalog should allow the correct and comprehensive reading of all the published works, regardless of their typology or scale, as well as allowing the visualization of data on the content developed during the biennial. As a complement to the catalog, the publication of fanzines or booklets linked to the exhibition, symposium or workshop is proposed. These publications may be collected and added to the catalog.•

Biennaali peamine trükitud kataloog peab esindama sündmuse iga näite kuraator ettepanekut. Seetõttu tehakse ettepanek, et see dokument sisaldaks: 0) iga kahe aasta tagant toimuva kuraatorimeeskonna tutvustamist. 1) Biennaali põhiaine kirjeldus: Diskursused, arhitektuur ja Eesti. 2) Peakülaliste esseed biennaali peateemal. 3) Biennaalil osalevate tööde, projektide, trükiste ja teadustöö valik teksti, jooniste ja fotode kaudu. 4) Skeemide, graafikute ja jooniste kaudu esitatud kuraatorinäitus. 5) Sümpoosioni kava, päevakava ja külalised Milline Eesti arhitektuur? 6) helistage töökotta. 7) Kõigi konkursi kategooriate autasud ja tunnustused. Kataloogi paigutus peaks võimaldama kõigi avaldatud teoste korrektset ja põhjalikku lugemist, sõltumata nende tüpoloogiast või ulatusest, ning võimaldama biennaali ajal välja töötatud sisu andmete visualiseerimist. Kataloogi täiendusena pakutakse välja näituse, sümpoosioni või töötoaga seotud fansiinide või voldikute avaldamine. Neid väljaandeid võib koguda ja kataloogi lisada.a.•

30 |

Example image. Atlas of Emerging Practices: Being an Architect in the 21st Century. Itinerant Office.

Näidispilt. Kujunevate tavade atlas: arhitektiks olemine 21. sajandil. Itinerant Office

www.itinerantoffice.com

Example image. IX Ibero-American Biennial of Architecture and

Urbanism catalog. cscae.

Näidispilt.

IX kataloog Ibeeria- Ameerika arhitektuuri ja urbanismi biennaal. cscae.

www.bienalesde arquitectura.es

| 31

Example image. Conversations with architects. Carlos Bermúdez.

Näidispilt. Vestlused arhitektidega. Carlos Bermúdez.

www.practica.design

Tallinn Architecture Biennale 2022 Curatorial Competition