Tervis veebruar 2023

HOOLITSE SÜDAME EEST HOIA KÜLMA ILMAGA NAHA KAITSEKIHTI VALE TOITUMINE RIKUB IMMUUNSUST HEA HÜGIEEN ENNETAB SILMAMURESID

„Ära unusta, et terveks saamiseks tuleb anda kehale aega,“

TERVIS

ütleb Qvalitase üldarst Siivi Nella Liikane viirushaiguste põdemise kohta.

Teisipäev, 7. veebruar 2023 • ÕHTULEHE TEEMALEHT

Erakogu

Toimetaja: Sirje Maasikamäe • Projektijuht: Marge Martjan • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Teisipäev, 7. veebruar 2023

2 Tervis

Kiirenda sammu ja võid elada kauem!

Kõndimine on üks tervislikumaid liikumisviise. Kuid on suur vahe, kas lähed niisama värsket õhku nautima või tahad kõndides ka ­südant treenida. Kes ei teaks, et kõndimine on kasulik: see ei ohusta südant, põlve- ega puusaliigeseid, kuid kõndimisel on oma nüansid, kirjutab BuenaVida. Oluline pole ainult kõndida need müütilised 10 000 sammu päevas, mida soovitavad terviseeksperdid, vaid tuleb jälgida ka tempot. Kui harrastad kiirkõndi, võib see pikendada eluiga. See annab elule aastaid juurde ja lisab ka aastatele elu ehk tõstab elukvaliteeti.

Kasuta kõndimiseks ka treppe, ära sõida liftiga. USAs tähistatakse 11. jaanuaril lausa trepist kõndimise päeva, mille algatas sealne kopsuühing 2016. aastal.

Missuguse tempoga kõndida?

Soovitatav kiirus on 5 kuni 7 km tunnis ehk 1 kilomeetri peaks läbima 8,5 kuni 12 minutiga. Kiiruse valik sõltub kehalisest vormist: sportlikumad võivad valida kohe kiirema tempo, kui istuva eluviisiga inimesed. Vali selline kiirus, et tunned, kuidas pulss tõuseb, kuid suudad kaaslasega veel rääkida, ­ilma et peaksid juttu katkestama.

Kõnni kiiresti, aga nii, et sa veel ei jookse. Kel on pulsikell, saab jälgida, et pulss oleks 70–80% lubatud maksimumpulsist.

Miks on kiire kõnd hea? z Kiire kõnd parandab aeroobset võimekust, aitab korras hoida vererõhku ja vähendab südameveresoonkonna haiguste ohtu. z Kiire kõnd aitab langetada kaalu, tugevdada luid ja ennetada luuhõrenemist, samuti tugevdada liigeseid ja organismi vastupanuvõimet. z Arvatakse, et kehaline aktiivsus vähendab ka riski haigestuda närvisüsteemi haigustesse, näiteks 70–80aastastel, kes on jäänud füüsiliselt aktiivseks, on 40% väiksem risk haigestuda Alzheimeri tõppe.

SIRJE MAASIKAMÄE

Väikestel muudatustel on südame tervisele tohutu mõju Pexels

SIRJE MAASIKAMÄE

Südamele on kasulik DASH-toitumisplaan

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Mõni lihtne elustiilivalik aitab ära hoida südamehaigusi. Isegi väikestel muudatustel on tohutu suur mõju! Muuta elustiili võib tunduda raske, eriti vanemas eas, kuid tasub astuda sammud tervislikuma elu poole!

Südamele on kasulik toitumisplaan DASH-dieet (Dietary Approach to Stop Hypertension). Kõrgvererõhktõve ohjamiseks mõeldud toitumisplaan ei ole liigselt piirav – vastupidi, see sisaldab väga suurt toiduainete valikut, mis muudab menüü mitmekesiseks ja maitsvaks. Uuringud on näidanud, et DASH- toitumisplaani järgimine on tõhus ja annab väga häid tulemusi. Vererõhku alandada õnnestub nii hüpertensiooniga inimestel kui ka neil, kellel seda haigust ei esine.

DASH-dieedi järgi tuleks vähendada menüüs rasvade osa. Vältida tuleks pooltoite ja kiirtoite, nagu pitsad ja krõpsud, purgisupid ja töödeldud lihatooted (vorstid, sardellid). Piirata tuleks valge suhkru, maiustuste ning fruktoosi sisaldavate toodete söömist.

Menüüs ei tohiks olulisel kohal olla ka valget nisujahu ja tärklist sisaldavad toiduained ning rafineeritud täisteratooted. Vältida või oluliselt piirata tuleks alkoholi tarvitamist.

Ära suitseta Suitsetamine teeb tervisele väga suurt kahju, ka e-sigaretid. Isegi kui oled juba väga kaua suitsetanud ja otsustad loobuda, mõjub see südamele hästi.

Suitsetamise mahajätmine võib olla keeruline. Paljud inimesed kukuvad kümneid kordi läbi, enne kui neil õnnestub lõplikult loobuda. Abiks on ravimid, nõustamine ja suitsetamisest loobumise programmid.

Allikas: Südameapteegi proviisor Olesja Kuznetsova

Jälgi kaalu, aga ära pinguta üle Liigne kaal on südamele halb, eriti ohtlik on, kui pekk on vöö­ kohal. Isegi kui sul õnnestub kaotada vaid paar kilo, väheneb südamehaiguste tõenäosus. Kui liigud piisavalt ja sööd tervislikult, hakkab kaal langema. Pea meeles: kui hakkad rohkem liikuma, kaotad rasva ja kasvatad lihaseid. Kaalunäit ei pruugi palju nihkuda, kuid tunned end kindlasti paremini ja süda on tervem.

Liigu rohkem Liikumine toniseerib keha – see on suurepärane viis, kuidas toetada südant. Kui passiivne inimene hakkab lõpuks liikuma, võib see muuta tema elu. Liikumine toetab nii vaimu kui ka keha. Uuringud näitavad, et kehaline aktiivsus võib leevendada depressiooni sama hästi või isegi paremini kui antidepressandid. Kõige tähtsam on, et hakkad kuskilt pihta – edasi on juba lihtsam. Tasub leida kaaslane, kellega koos on lõbusam liikuda.

Kui palju on piisav?

Eesmärk võiks olla, et teed enamikul päevadel vähemalt 30 minutit mõõdukat aeroobset treeningut, näiteks kõndi. Kui seda tundub hakatuseks liiga palju, jaga see 10minutilisteks osadeks. Käi tempoga, mis ajab higiseks ja võtab veidi hingeldama. Harrasta eri stiile, näi-

Käi tempoga, mis ajab higiseks ja võtab veidi hingeldama.

suhkruid, soola ja tugevalt töödeldud toite.

teks ühel päeval tee kiirkõndi, teisel päeval sõida rattaga. Lihaste vormishoidmiseks tee paaril päeval lihastreeningut.

Proovi olla aktiivsem ka igapäevaelus. Käi trepist ja sõida rattaga, mine koeraga jalutama või tee aiatööd. Kui räägid telefoniga, siis kõnni ringi. Kui kasutad nutiseadet või aktiivsusmonitori, siis võta sihiks teha iga nädala või kahe järel rohkem samme.

hemere dieet. Need on pigem tervisliku toitumise pikaajalised plaanid. Mõlemad dieedid soovitavad süüa palju köögi- ja puuvilju, pähkleid, kala ja tervislikke rasvu, nagu oliiviõli.

Pole olemas toitumisplaani, mis sobiks kõigile ühtviisi hästi.

Kuid kindlasti ei saa eksida, kui süüa rohkem köögi- ja puuvilju, pähkleid, täisteratooteid ja lahjat linnuliha. Väldi lisatud

Söö tervislikult On väga palju dieete ja toitumiskavasid. Aga kas tead, mis on sinu südamele hea? Südamele on kasulikud DASH- ja Va-

Vähem stressi Stress võib panna inimese tegema valikuid, mis on südamele kahjulikud, nagu suitsetamine, rämpstoidu söömine või alkoholiga liialdamine.

Samas pole stress alati negatiivne. Kui liigne stress tekitab negatiivseid emotsioone, siis tuleb selle leevendamisega tegeleda. Kuid me saame õppida stressi kontrolli all hoidma ja see aitab meil areneda.

Stressi leevendavad suurepäraselt jooga ja sügav hingamine, kuid oluline on leida stressi põhjused. Võib- olla tuleb pa-

remini aega planeerida, leida töö või suhted, mis on sulle tähenduslikud. Võib-olla vajad nõustamist.

Säilita positiivne suhtumine. Depressiooni ja südamehaiguste vahel on väga tugev seos.

Hoia suhteid teiste inimestega ja tööta enda kallal, et parandada enesetunnet. Pane iga päev kirja vähemalt kolm asja, mille eest oled tänulik. Tee vähemalt kord nädalas viis head asja teistele ja üks hea asi endale.

Stressi leevendab muidugi liikumine, mis tekitab nn õnnehormoone endorfiine. Üks parimaid viise võidelda stressi vastu on mediteerimine. See on lihtne ja tasuta ning seda saab teha kõikjal. See kaitseb ka sinu südant. Allikas: WebMD

B1-vitamiini aktiivne vorm tiamiinpürofosfaat ehk kokarboksülaas on vajalik glükoosi lõhustamiseks organismis. See on peamine rakkude energiaga varustamise mehhanism. Kui B1-vitamiini napib, ei saa rakud piisavalt energiat ja kahjustuvad. Väga tundlikud on vitamiin B1 puuduse suhtes närvirakud, mis vajavad normaalseks talitluseks enim energiat. Energianälga jäävad ka lihasrakud, eriti suure energiavajadusega südamelihase rakud.

Vitamiin B1 puuduse tõttu võivad tekkida häired ka aju töös: mälu nõrgenemine, kestev väsimustunne, töövõime langus, koordinatsioonihäired. Tiamiinipuudus võib avalduda perifeerse närvisüsteemi häiretena: käte või jalgade suremise, säärelihase krampide või ebamääraste valudena, samuti tekitada ka häireid südame töös.

Tiamiinipuudus kaasneb mitmete krooniliste

haigustega, näiteks suhkurtõvega. Juhul kui veresuhkru tase on kõrgenenud, ei piisa toiduga saadavast B1-vitamiinist. Organism vajab tavapärasest rohkem B1-vitamiini, et tulla toime liigse veresuhkru lõhustamisega. Vitamiin B1 puudus ähvardab ka tsöliaakiahaigeid ja haavandilise soolepõletikuga patsiente, kelle soolestikust vitamiin B1 väga halvasti imendub.

Benfotiamiin on vitamiin B1 rasvlahustuv analoog, mis imendub tiamiinist tunduvalt paremini ning kantakse tsirkuleeriva verega rakkudesse.

Benfotiamiin imendub hästi ka neil inimestel, kelle organism tavalist vesilahustuvat B1-vitamiini hästi ei omasta.

Vitamiin B1 puuduse kutsub esile alkoholi, kange kohvi või musta teega liialdamine ja suitsetamine. Ka ühekülgne toitumine, liigne maiustamine ja nn rafineeritud süsivesikuid sisaldava toidu (pitsad, hamburgerid, pirukad ja pastatoidud) liigtarbimine viivad tiamiini-puuduseni. Ka loomulik vananemine võib olla B1 vitamiini puudujäägi põhjuseks organismis.

Ainuke Eestis retseptivabalt müüdav benfotiamiini sisaldav ravim on Benfogamma 50 mg, millel on laialdane positiivne kasutuskogemus.

Benfogamma 50 mg sisaldab 50 mg benfotiamiini.

Päevas võetakse sõltuvalt tiamiinipuuduse nähtude raskusest 1...3 kaetud tabletti. Toime saamiseks tuleb benfotiamiini võtta pidevalt pikema aja jooksul (vähemalt 2 kuud).

Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Flugfeld-Allee 24 71034 Böblingen, Germany. Täiendav teave tootja esindajalt:

EE/BEN/PA/A/07/01/04.16/TER.

REKLAAMTEKST

Ainuke retseptivaba benfotiamiin Eestis

Benfogamma 50mg ®

Benfotiamiin 50 mg, kaetud tabletid N50

Benfogamma 50 mg(benfotiamiin) on käsimüügiravim. Näidustused: vitamiin B1 vaeguse ravi täiskasvanutel.

Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti. Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915, Tallinn. +372 6623369, info@woerwagpharma.ee

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga.

Teisipäev, 7. veebruar 2023

REKLAAMTEKST

Tervis 3

Teisipäev, 7. veebruar 2023

4 Tervis Vida Press

Külm ilm koormab ka südant

Pakane soodustab haiguste ägenemist Külm paneb südamele suurema koormuse. Teatavasti tõstab pakane vererõhku, suureneb ka trombioht. Väga külm ilm võib soodustada infarkti ja insuldi tekkimist, isegi äkksurma. Yle kirjutab, et juba 1700ndatest on teada, et talvel kasvab suremus ja need pole külmumissurmad, vaid külm ilm põhjustab haigusi või muudab need hullemaks. On teada, et pärast pakaselist ja tuisust ilma va-

Vida Press

SIRJE MAASIKAMÄE

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Keegi pole liiga noor või vana, et südame eest hoolitseda. Südame-­ veresoonkonna haiguste ennetamine tähendab nutikaid valikuid, millest on kasu kogu ülejäänud elu. Kunagi pole liiga ­vara ega hilja õppida tundma ka infarkti ja ­insuldi hoiatusmärke.

Kui müts on peas, hoiab see kogu keha paremini soojas.

Pakasega tuleb hoida kindlasti soojas n-ö keha kaugemad osad – käed, jalad ja pea. Väga külm ilm võib olla eriti ohtlik eakamatele ja neile, kelle tervis pole korras.

Külm ilm paneb ka südamele suurema koormuse.

Pakaselise ilmaga tuleb kasutada tervet mõistust – tuleb soojalt riietuda ja ei tohi liigselt rapsida, et mitte panna tervisele lisakoormust. Pakasel on tervisele nii otsene kui ka kaudne mõju. Inimene puutub külmaga kokku katmata kehaosade, näiteks näo kaudu, mida me tavaliselt ei kata.

Kindlasti peab olema peas müts.

Katmata pea kaudu võib inimene kaotada väga olulise osa soojusest, mida keha toodab – isegi 80%. Kui hoiad pea soojana, aitab see hoida soojana kogu keha.

Südame eest tuleb h

Pakasega pole vaja rassida Soome südameliit soovitab külma ilmaga kanda kindlasti mütsi, sest see vähendab riski, et vererõhk tõuseb.

Pakaselise ilmaga pea ­meeles ka neid näpunäiteid: z Õues võib muidugi käia, aga jälgi, mida ja kui kaua sa teed. Riietu kihiliselt. z Kui lähed õue, siis ära hakka kohe rassima ja midagi kehaliselt rasket tegema, vaid tee keha enne soojaks. z Harrasta liikumist sellistes piirides, et tunned ennast hästi. z Kui sul on kõrge vererõhk, siis pea arstiga nõu, kas ­ravi on vaja hooajaliselt muuta. javad inimesed rohkem arstiabi.

Kroonilistel haigetel tuleb pakaselise ilmaga õues olles ennast hoolikalt jälgida: ohumärk on ­näiteks rõhumistunne rinnus. Siis tuleb võtta tempo alla ja minna sooja. Tasub järgida vanaema ­soovitusi – müts pähe ja soojad aluspüksid jalga!

SIRJE MAASIKAMÄE

Vähene liikumine, vale toitumine ja muud ebatervislikud harjumused rikuvad aastate jooksul tervist, kuid igal elukümnendil annab midagi ära teha, et hoida süda tervena, kinnitab Ameerika südameliit.

20ndad eluaastad On väga kasulik, kui oled südame tervise suhtes varakult tark. Asjadest, mida sa teed või jätad tegemata, sõltub eluiga ja kui hästi sa elad.

Keegi pole kunagi öelnud, et tundsin ennast paremini, sest istusin palju.

Lase tervist kontrollida – ka terved inimesed vajavad arste.

Räägi arstiga toitumisest ja elustiilist. Lase mõõta vererõhku, pulssi, vere kolesterooli- ja glükoosisisaldust, arvuta välja kehamassiindeks. Kui tead varakult oma tervisenäitajaid, on tulevikus lihtsam märgata muutusi.

Ole kehaliselt aktiivne. Kui oled noorena liikumisega harjunud, on palju lihtsam jätkata seda ka vanemana. Ära suitseta ja väldi ka passiivset suitsetamist. Kui hakkasid suitsetama juba teismelisena, on aeg see halb komme maha jätta. Isegi passiivne suitsetamine rikub tervist. Mittesuitsetajatel võib olla kuni 30 protsenti suurem tõenäosus haigestuda südamehaigustesse või kopsuvähki, kui nad kogevad

Taltsuta stressi, sest pikaajaline stress tõstab südame löögisagedust ja vererõhku.

kodus või tööl passiivset suitsetamist.

30ndad eluaastad Pere ja karjääri vahel žongleerimine jätab paljudele vähe aega muretseda südame pärast.

Proovi siiski leida tasakaal! Muuda südametervislik elustiil kogu pere asjaks. Õpeta lastele tervislikke harjumusi. Veetke vähem aega diivanil ja rohkem aega liikudes. Jalutage pargis või sõitke rattaga. Kutsu lapsed

kööki ja valmistage koos tervislikke roogi.

Uuri oma sugupuud. Kui suguvõsas on südamehaigusi, on ka sinul suurem risk, eriti kui haigusi on lähisugulastel. Keskendu riskiteguritele, mida saad

Teisipäev, 7. veebruar 2023

Tervis 5

hoolitseda igas vanuses muuta: säilita tervislik kehakaal, liigu regulaarselt, ära suitseta ja söö tervislikult.

Taltsuta stressi, sest pikaajaline stress tõstab südame löögisagedust ja vererõhku, mis kahjustab veresooni. Proovi hingamisharjutusi ja leia iga päev aega, et teha midagi, mis sulle meeldib. Töö vabatahtlikuna võib teha stressiga imet!

40ndad eluaastad Kui südame tervis pole olnud seni tähtis, siis jõuad veel teha valikuid, mis mõjuvad südamele hästi.

Tee selgeks, mida peaksid elustiilis muutma. Seejärel hakka neid sammhaaval ellu viima. Iga edusamm muudab sind enesekindlamaks, et võtta ette järgmine muudatus.

Jälgi kaalu. 40ndates eluaastates võid märgata oma ainevahetuse aeglustumist. Kaal ei tõuse, kui toitud südamesõbralikult ja teed trenni. Kõige olulisem on leida endale meelepärane liikumisviis. Lase kontrollida veresuhkru taset. Selles vanuses tuleb kindlasti mõõta ka juba vererõhku.

Pane tähele, kui partner kurdab, et sa norskad. Arvatakse, et igal viiendal täiskasvanul on vähemalt kerge uneapnoe. See on seisund, mis põhjustab une ajal hingamispause. Õigeaegse ravi puudumisel võib uneapnoe põh-

REKLAAMTEKST

Soovitused, mis on kasulikud igas vanuses Kõigile inimestele olenemata vanusest on kasulik tervislikult toituda ja piisavalt liikuda. z Toit, mida sa sööd, võib vähendada südamehaiguste ja insuldi riski. Eelista roogasid, kus on vähe küllastunud rasvu, transrasvu ja soola. z Söö rohkelt puu- ja köögivilju, kiudainerikkaid täisteratooteid, kala (soovitatavalt rasvast kala vähemalt kaks korda nädalas), pähkleid, kaunvilju ja seemneid ning söö ka lihata toite. z Söö madala rasvasisaldusega piimatooted ja nahata linnuliha. Piira suhkruga magustatud jookide ja punase liha tarbimist. Kui sööd liha, siis vali kõige lahjemad tükid. z Ole kehaliselt aktiivne. Iga nädal peaks olema vähemalt 150 minutit mõõduka ­intensiivsusega aeroobset tegevust (kiirkõndimine), 75 minutit intensiivsema ­koormusega liikumist (sörkimine, jooksmine) või mõlema kombinatsiooni. z Kahel või enamal päeval nädalas vajad ka lihaseid tugevdavaid harjutusi. Lapsed peaksid liikuma iga päev vähemalt 60 minutit.

justada kõrget vererõhku, südamehaigusi ja insulti.

50ndad eluaastad Sa märkad küll tekkinud kortse ja halle juuksed, kuid vanemise mõju südamele näha ei ole.

Kuid nüüd tuleb kindlasti südamele rohkem tähelepanu pöörata.

Söö tervislikult. Nii lihtne on libastuda ebatervislike toitumis-

harjumust juurde, seega tasub oma toitumisharjumused üle vaadata. Söö rohkelt puu- ja köögivilju, kiudainerikkaid täisteratooteid, kala (eelistatult rasvast kala– vähemalt kaks korda nädalas), pähkleid, kaunvilju ja seemneid ning proovi süüa ka lihata toite. Õpi tundma infarkti ja insuldi hoiatusmärke. Nüüd on aeg sümptomitest aru saada. Mitte igaüks ei koge äkilist tuimust in-

suldiga või südameinfarkti korral tugevat valu rinnus. Ja südameinfarkti sümptomid võivad naistel olla erinevad kui meestel.

Järgi raviplaani. Nüüd võib sul olla juba diagnoositud kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase, diabeet või muud haigused, mis suurendavad südamehaiguste või insuldi riski. Võta ravimeid vastavalt arsti juhistele ning järgi tervislikku elustiili.

60ndad eluaastad ja üle selle Vanusega suureneb südamehaiguste risk. Vererõhk, vere kolesteroolisisaldus ja muud südamega seotud näitajad kipuvad tõusma. Kui jälgid tähelepanelikult olulisi näitajaid ja lahendad terviseprobleemid, elad paremini ja kauem. Muidugi tuleb tervislikult toituda ja piisavalt liikuda.

Jälgi kaalu. Keha vajab vanemaks saades vähem kaloreid.

Liigne kaal koormab südant ja suurendab südamehaiguste, kõrge vererõhu, diabeedi ja kõrge kolesteroolitaseme riski. Kui liigud ning sööd regulaarselt mitmekülgset toitu väiksemate portsjonitena, aitab see säilitada tervislikku kehakaalu. Õpi tundma infarkti ja insuldi hoiatusmärke – siis saad vajadusel kiiremini abi. See võib päästa su elu ja vältida rasket puuet.

Pexels

Öösel unetuna on kõik hirmud ja mured poole suuremad.

Proovi uinuda ­nende nippide abil!

Kas oled vahel vähernud kogu öö küljelt küljele ja mõelnud oma probleemidele? Edukusetreener Jen Sincero soovitab teha kõik, mida suudad, et öösel magada ja tegelda probleemidega hommikul.

Meie teadvus muutub tohutuks suurendusklaasiks, mis muudab kõik me hirmud kaks korda suuremaks, kui lamame kell kolm öösel iseenda kuulajaskonnaks vangistatuna voodis, kus miski mõtteid kõrvale ei juhi.

Juhul kui te just voodist üles ei tõuse, et midagi ette võtta, siis ärge raisake oma väärtuslikku aega probleemide lahkamisele, sest öösel on need palju hullemad kui hommikul üles tõustes.

Te teate seda, aga ikkagi.

Kasutage oma meditatiivseid võimeid muret tekitavate mõtete eemal hoidmiseks; keskenduge iga üksiku lihase lõdvestamisele ükshaaval, aeglaselt ja sihipäraselt, et teil ei jääks ajus millelegi muule mõtlemiseks ruumi.

Hingake sügavalt ja mõelge kõigile neile suurepärastele asjadele oma elus, kuulake juhendatud meditatsiooni, tehke kõik, mida suudate, et öösel korralikult magada ja oma probleemiga, ükspuha mis see siis ka on, tegelege hommikul.

OHTULEHT.EE Allikas: motivatsiooni- ja enesearenguraamat „Sa oled tegija“

Teisipäev, 7. veebruar 2023

6 Tervis Vida Press

Talvise ilmaga värskes õhus ajaveetmine ja sportimine tugevdab immuunsüsteemi ning annab mõnusa enesetunde. Külm õhk ja lõikav tuul võivad aga kahjustada nahka, muutes selle kuivaks, ketendavaks ja punetavaks.

Nahk on inimese suurim organ, mis kaitseb organismi väliste ärritajate nagu päikesekiirguse, mikroobide ja kemikaalide eest. Nahk osaleb ka toksiinide eritamisel.

Nahk koosneb kolmest kihist: pealisnahk ehk epidermis, pärisnahk ehk dermis ja nahaalune rasvkude. Pealisnaha pinnal on kaitsev happeline kiht ehk hüdrolipiidkiht. See õhuke kaitsekiht koosneb surnud marrasnaharakkudest, lipiididest, vabadest aminohapetest, higist ja rasust. Tänu hüdrolipiidkihile suudab nahk taluda tuult, külmust, kuumust ja korduvat veega pesemist.

Hüdrolipiidkiht hoiab naha mikrofloora korras, aitab säilitada naha niiskustasakaalu ning tagab naha uuenemise. Naha keskmine pH tase on 5,5 – terve naha pealispind on kergelt happeline. Madalam pH piirab bakterite vohamist ning vähendab aknet, allergiat ja mitmeid teisi nahaprobleeme. Kui hüdrolipiidkiht saab kahjustada, on tulemuseks naha enneaegne vananemine ja liigtundlikkus. Kui naha loomulik mikrofloora ja pH on häiritud, muutub nahk ka nahaärritustele ja infektsioonidele vastuvõtlikuks.

Valed hooldusvahendid rikuvad nahka Naha hüdrolipiidkihti võime ka ise tahtmatult rikkuda, kui kasutame kreeme ja puhastusvahendeid,

Talvel, mil päike ei ole väga aktiivne, võiks näol kasutada päevakreemi, mis sisaldab ka päikesekaitset.

Nahka saab ka seespidiselt turgutada

millel on liiga kõrge või madal pH, mis sisaldavad säilitus- ja värvaineid, pindaktiivseid sulfaate või sünteetilisi aineid. Ka liiga intensiivne ja sage naha pesemine võib kahjustada selle kaitsekihti.

Pesemisel tuleks vältida liiga kuuma vett ja nahka kuivatades võiks pigem rätikuga tupsutada kui hõõruda. Tundliku naha korral ei sobi tavaline seep, mis on liiga aluseline. Pigem tuleks kasutada dušiõlisid või õliseepe.

Hüdrolipiidkihti mõjutavad ka sisemised tegurid – stress, elustiil (suitsetamine, alkoholi tarvitamine, ebatervislik toitumine), ebapiisav vedeliku tarbimine, rasvavaene dieet ja mõned ravimid.

Seespidiselt saab nahka turgutada, kui tarvitada oomega-3- ja -6-rasvhappeid, Bgrupi vitamiine ning A-, D- ja E-vitamiini. Kindlasti tuleks juua piisavas koguses vett.

Hea hoolduse juurde kuulub päikesekreem Õige nahahooldus on vajalik sõltumata sellest, kas nahal on mingi probleem või mitte. Pesemisvahenditeks sobivad kõige pa-

ULTRAHELIGA TERVISEKONTROLL PAKETTI KUULUB KOLM UURINGUT:

.

KAMPAANIA:

remini dušikreemid ja -õlid, mis sisaldavad niisutavaid komponente nagu uureat, laktaati, linool-, linoleenhapet. Pärast duši all või vannis käimist tuleks kasutada niisutavaid baaskreeme, millega toetame nahabarjääri.

Rasvasemad kreemid ja salvid sobivad siis, kui nahk on kuiv ja ketendav. Kreemide olulised koostisosad on näiteks hüaluroonhape, lanoliin, tseramiidid, taimsed õlid ja uurea. Ka päikesekreem kuulub hea nahahoolduse juurde olenemata aastaajast. Talvel, mil päike ei ole väga aktiivne, võiks näol kasutada päevakreemi, mis sisaldab ka päikesekaitset.

MERLE MEOLA

Südameapteegi proviisor

Enne väljaminekut peaks heitma alati pilgu termomeetrile ning end vastavalt riietama.

SPEICK PURE

looduslik kosmeetika kogu perele!

kilpnäärme ultraheliuuring, kõhukoopa ja vaagnapiirkonna ultraheliuuring, Rinnanäärmete ultraheliuuring (rinnavähile) VÕI Kaelaveresoonte doppleruuring ateroskleroosile (insuldi riski hindamine).

Meie aadress: Tallinn, Tähesaju 9 (Tähesaju kaksikud), 2. korrus.

Moe sin

Ära riku naha nähtamatut kaitsekihti!

Tegevusluba L04129

• • •

Pexels

90 € Registreerumine vastuvõtule: kohuvalukliinik.ee või tel 5853 1916 esmaspäevast reedeni kl 9.30–17

Teisipäev, 7. veebruar 2023

Tervis 7

ekad rõivad võivad panna inu tervisele suure põntsu Pexels

Ära koorma liigselt immuunsüsteemi

Kuigi mood ja tervis tunduvad esmapilgul teemad, mis on üksteisest väga kaugel, võivad mõned moetrendid meie tervist siiski väga tugevalt mõjutada.

Eesti kliima pakub mõnusaid sooje ilmasid vaid mõnel kuul aastas. Moekaid riideid tahaksid inimesed aga kanda aasta ringi.

Lühikesed joped ja nabapluusid, lõhkiste põlvedega ning pahkluid paljastavad püksid ja jalanõud võivad küll olla trendikad, kuid panevad põntsu meie tervisele.

Eriti selgelt paistab see välja perearstidele, kes peavad hakkama põiepõletikke ravima niipea, kui moodi tulevad naba paljastavad joped. Valutavate liigestega pöördutakse apteeki ja arsti juurde aga siis, kui mood soosib katkiste pükste ja õhukeste tenniste kandmist.

Müts pähe ja jalad sooja!

Kui keha tegeleb enda soojendamisega, ei võitle ta tõhusalt haigusetekitajatega. Kõige suurem soojusekadu toimub inimkehas pea kaudu. Järgmine haavatav koht on jalad ja pahk-

Kellelgi meist ei meeldi jääda kõrvale igapäevatoimetustest või mõnest olulisest sündmust sellepärast, et oleme külmetanud ja külge saanud mõne ebameeldiva tõve.

Et immunsüsteem saaks oma rolli täita ja haigustega võidelda, on oluline tagada kehale sobilikud tingimused. Üks olulisemaid tingimusi on sobilik temperatuur – liikudes külmakraadidega õues, peaksid käed-jalad ja pea olema kaetud, et keha ei peaks viirustega võitlemisel kulutama lisaenergiat enda soojendamiseks.

luud. Oluline on hoida jalad soojas ja kuivad.

Külmadest ja märgadest jalgadest võivad alguse saada paljud tervisehädad, alustades kõige lihtsamast külmetusest ning lõpetades kopsu- ja põiepõletiku, neeru- ja viirushaigustega.

Märkimata ei saa jätta ka liige-

sepõletikke, vigastusi ja hullemal juhul isegi naha külmumist.

Hoia liigeseid Liigesed on ühed olulisemad kohad meie kehas, tänu millele me saame liikuda. Kui mõni liiges satub löögi alla, on igapäevatoimetused kohe vähemal või suu-

remal määral häiritud. Kui liigeseid ei hoita soojas, võivad need hakata valutama. Valud võivad ilmneda kohe või alles mitme aasta pärast. Põlvedes ja hüppeliigestes asuvad nii lihased, kõõlused kui ka liigesevaheline vedelik. Keha tavapärasel temperatuuril on tagatud nende normaalne olek, et pidada vastu liikumisele ja pingutusele. Temperatuuri alanemisel muutuvad lihased liigeste küljes jäigaks, liigesevedelik muutub paksemaks ega toeta täisväärtuslikult liigeste tööd. Seetõttu on enne sportimist soovitatav teha soojendust, et lihased ja liigesed taluksid koormust.

Igapäevaseks toimimiseks on vaja samuti tagada liigestele sobiv keskkond, et me ei vigastaks end bussi peale joostes või igapäevasel jalutuskäigul.

Enne väljaminekut peaks heitma alati pilgu termomeetrile ning end vastavalt riietama. Jaheda ilmaga tuleks kanda pikki sokke ja kõrge säärega saapaid – liigesed tänavad sind selle eest hiljem! Vajadusel tuleb pähe panna müts, kaela sall ja kätte kindad. Ärgem unustagem, et elame ikkagi põhjamaal!

TUULI REIMAN Südameapteegi farmatseut

Tervisemurede korral saab abi ka nõuandeliinilt Tervisekassa tuletab meelde, et kergemate tervisemurede korral saab küsida nõu ka üleriigiliselt perearsti nõuandetelefonilt 1220. „Kui inimesel on hooajaliste viirustega seotud tervisemure, saab ta nõu küsida helistades perearsti nõuandetelefonile,“ selgitab nõuandetelefoni teenindusjuht Kärt Kukk. „Kui inimene on haigestunud nädalavahetusel ja vajab töövõimetuslehte, on võimalik haigestumine fikseerida ning selle alusel saab perearst väljastada töövõimetuslehe. Nädalavahetusel või riigipühal on hädavajadusel võimalik nõuandetelefoni kaudu pikendada krooniliste haiguste retsepte.“ 2022. aastal helistati nõuaandetelefonile ligi 444 000 korral, päevas tehti keskmiselt 1300 kõnet. „Helistajate tervisemuredest said nõustajad lahendatud 88% ja helistaja ei pidanud enam kuhugi edasi pöörduma.“ Kuke sõnul peab 9% helistajatest pöörduma kõne järel pere- või raviarsti poole täiendavateks uuringuteks või analüüsideks. Ülejäänud suunatakse erakorralise meditsiini osakonda või ühendatakse Häirekeskusega. Üks võimalusi on võtta perearstiga ühendust ekirja teel. E-kirjad võiksid olla konkreetsed, sinna tuleks kirja panna ainult oluline haigust puudutav info.

Kui perearstikeskus kasutab mõnda kaugteenust, soovitab Tervisekassa seda kasutada, et saada kontakti perearsti või -õega.

Kergemate tervisemuredega leiab abi ka apteegist – apteekrid on igati kompetentsed, et anda nõu näiteks kergemate külmetus- või viirushaiguste korral.

Kodus võiks olla väike ravimivaru: valuvaigistid, palavikualandajad ning vahendid kõhulahtisuse, köha ja kurguvalu leevendamiseks. OHTULEHT.EE

PARIM INVAABIVAHENDITE VALIK EESTIS

Pexels

Teisipäev, 7. veebruar 2023

8 Tervis

ANTISEPTILISE, VIIRUSEVASTASE JA ÜLDTUGEVDAVA TOIMEGA

ECHINAMAX punase päevakübara tilgad

Tootja: Hankintatukku OY, Soome. Hulgimüük: Loodustoode, tel 666 0091

Viirushaiguste perioodil on soovitav teha 4 nädalane kuur ECHINAMAX tilkadega, ennetamaks külmetushaigusi ja viiruslikke infektsioone talve jooksul.

Külmetuse korral tilguta 20 tilka ECHINAMAXi sooja vee või mahla sisse ja joo koheselt.

MÜÜGIL APTEEKIDES, Prismade ja Selverite tervisetoodete osakondades, TERVISEPOES Rabaküla 4/2, Tallinn ja internetipoes www.tervis24.ee

Millega turgutada ­immuunsüsteemi?

Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem, mis võitleb organismi sattunud haigustekitajate ja võõrvalkude vastu.

Meie kaitsesüsteem ei hävita ainult baktereid ja viirusi, vaid aitab ka kahjulike aineid organismist välja viia.

Immuunsüsteemi nõrgendavad väsimus ja stress, tugevdavad aga tervislikud eluviisid ja

mitmekülgne toitumine. Võib juhtuda, et keha ei saa igapäevasest toidust piisavalt vitamiine. Vajadusel tuleb võtta toidu kõrvale vitamiinipreparaate, mis sisaldavad A-, C-, D- ja Evitamiini ning tsinki ja seleeni.

Immuunsüsteemi on võimalik tõhusalt turgutada ka toidulisanditega.

D-VITAMIIN Meie kliimas, kus päikest napib, soovitatakse septembrist

aprillini võtta D-vitamiini juurde. Kliinilised uuringud näitavad, et D-vitamiin parandab immuunsüsteemi võimet võidelda infektsioonide vastu.

PROBIOOTIKUMID Probiootikumid tasakaalustavad ja taastavad soolestiku normaalset mikrofloorat, tagades vitamiinide ja mineraalainete normaalse imendumise organismis. Probiootiliste piimhappebakterite ainevahetuse

lõpp-produktid on piim- ja äädikhape, mis aitavad haigustekitajaid ja nende toksiine kahjutuks muuta. Piimhappebakterite kuure soovitatakse sageli haigestuvatele lastele.

C-VITAMIIN C-vitamiin, tuntud ka kui askorbiinhape, on antioksüdant, mis aitab ennetada vabade radikaalide põhjustatavaid rakukahjustusi. See on väga laialdaselt levinud immuunsüsteemi

Toeta soolestiku kaudu oma Vida Press

Enamik inimesi teab, et soolestiku roll on toidu seedimine. Tegelikult osaleb soolestik olulisel määral ka immuunsüsteemi töös.

Inimese seedekanali kõige pikema osa moodustavad peen- ja jämesool, mille pikkus on kokku kuni seitse meetrit. Soolestiku ülesanne on toiduainete töötlus ja seedimine, organismi veetasakaalu ehk homöostaasi hoidmine ning immuunsüsteemi toimivuse tagamine mikrofloora tasakaalu säilitamise kaudu.

Juba Hippokrates ütles, et kõik haigused saavad alguse soolestikust. Soolestikus paikneb sadu bakteriliike, millest umbes pooled on neutraalse, 30% negatiivse ja 20% positiivse efektiga.

Peamised liigid soolestikus on bifido- ja laktobakterid.

Bifidobakterid lagundavad laktoosi, sünteesivad aminohappeid ja valke, alandavad kolesterooli ning toodavad piim- ja äädikhapet. Bifidobakterid moodus-

tavad suurima bakteritegrupi imikute soolestikus. Täiskasvanueas väheneb nende osa stressi, vanuse ja vale toitumise tõttu.

Laktobakterid vastutavad laktaasi tootmise eest — see on ensüüm, mis lagundab süsivesikuid piimhappeks. Piimhape omakorda aitab luua seedetraktis happelist keskkonda, mis on vajalik paljude mineraalide, ravimite ja toitainete imendumiseks. Laktobakterid kaitsevad organismi allergiareaktsioonide eest, tagavad õigeaegse soole tühjenemise ja aitavad luua bifidobakterite paljunemiseks soodsat keskkonda.

Immuunsüsteemi toimimiseks on tähtis hoolitseda seedesüsteemi eest.

Mikrofloorat saab toetada Soolestiku mikrofloorat mõjutab paljuski inimese elustiil. Kasulike bakterite hulga langus võib esile kutsuda haigusseisundeid.

Harilikult suudab inimese organism hoida mikrofloora koosseisu suhteliselt stabiilsena, kuid tasa-

kaalu hävitavad antibiootikumid.

Antibiootikumid hävitavad nii haigusetekitajaid kui ka soolestikule kasulikke baktereid.

Näiteks seedetrakti sattunud mõõduka koguse Salmonella’t on terve inimene võimeline ise kah-

jutuks tegema, aga kui organismi kaitsevõime on vähenenud, piisab infektsiooni tekkeks vaid vähesest kokkupuutest bakteriga.

Antibiootikumikuuri ajal on väga oluline toetada seedesüsteemi kasulike bakteritega, et hoida ära

Teisipäev, 7. veebruar 2023

Tervis 9 Vida Press

Punane päevakübar toetab paranemist Punast päevakübarat kasutatakse külmetuse vältimiseks ja toetava vahendina haigustest paranemisel. Lisaks suurendab see organismi loomulikku kaitsevõimet. Rasedatel ja imetavatel emadel ei soovitata seda kasutada. Punane päevakübar on saadaval siirupi, tinktuuri, tableti ja kapslina. Seda on soovitatav kasutada ls 3–4 nädalat, siis Pexe vahet pidada ja vajadusel kuuri korrata.

Välispidiselt kasutatakse punast päevakübarat väikeste pindmiste haavade, põletikuliste vistrike, löövete ja ohatiste tupsutamiseks.

Immuunsüsteemi toetab tervislik elustiil.

tugevdaja. Arvatakse, et inimesed, kes söövad rohkem C-vitamiini, põevad külmetushaigusi lühemalt ja kergemalt.

TERNESPIIM Ternespiim sisaldab rohkelt immunoglobuliine , mis kaitsevad organismi kahjulike bakterite ja viiruste eest. Kasutatakse vastupanuvõime suurendamiseks, soolestiku mikrofloora heaoluks. Saadaval kapslitena.

Enne antibiootikumide avastamist kasutati ternespiima mitmete nakkushaiguste raviks ja ennetamiseks.

GREIBISEEMNE EKSTRAKT Greibi koores ja seemnetes leidub tugevatoimelisi antimikroobseid aineid, mis on tõhususe poolest võrreldavad isegi sünteetiliste antibiootikumidega.

Neid aineid tuntakse bioflavonoidide nime all ning nende märkimisväärne omadus on võime hävitada haigustekitajaid – baktereid, seeni ja viirusi – isegi üliväikestes kogustes. Peale selle on bioflavonoidid tugevad antioksüdandid. Need soodustavad ka C-vitamiini omastamist, tugevdavad veresoonkonda, takistavad trombide teket.

Ettevaatust! Greibiseemne ekstrakt võib mõjutada mõne retseptiravimi toimet!

Külmetuse korral tuleb võtta kolm korda päevas 15 tilka, mis on lahjendatud vees või apelsinimahlas.

INGVERITABLETID Ingveritablette kasutatakse külmetus-

haiguste ja merehaiguse ennetamiseks ning lihas- ja liigesevaevuste leevendamiseks.

KÜÜSLAUK Küüslauk on vitamiinide, mineraalainete, flavonoidide kompleks, mis aitab tugevdada organismi kaitsevõimet. Kasutada võib lõhnatuid kapsleid või tablette.

TSINK Tsink on vajalik ligi saja ensüümi aktiveerimiseks. Tsink reguleerib immuunsust, osaledes organismi hormoonide sünteesimises. Esimene tundemärk tsingipuudusest on kriimustuste ja haavade aeglane paranemine.

SELEEN Seleen kaitseb organismi oksüdatiivset stressi põhjustavate osakeste eest ehk teisisõnu vabade radikaalide tekitatavate kahjustuste eest. Vabade radikaalide rohkus nõrgendab immuunsüsteemi ja põhjustab enneaegset vananemist. Seleeni kogusest organismis sõltub, kas viirushaiguste perioodil üldse haigestume ning kui raskelt põeme.

MULTIVITAMIINID Vitamiinide ja mineraalide kompleksid sisaldavad vajalikke vitamiine soovitusliku päevase annuse jagu. Vitamiinid ja mineraalained on eluliselt vajalikud organismi normaalseks arenguks ja terviseks. On spetsiaalselt kombinatsioone silmadele, nahale või juustele, samuti vitamiine meestele, naistele, lastele ja vanematele inimestele (50+). Multivitamiine ei tohiks siiski kasutada haigusperioodil immuunsuse suurendamiseks, sest neis sisalduvad B-grupi vitamiinid toidavad viirushaigusi ning paranemine võtab kauem aega.

MARIANA DŽANIAŠVILI Südameapteegi proviisor

ma immuunsüsteemi!

Vale toitumine rikub bakterite tasakaalu  Soolestiku mikrofloorale mõjuvad hästi kiudainerikkad toidud, halvasti aga rasvased ja magusad toidud, mida seostatakse ka teise tüübi diabeedi, rasvumise ja ärritunud soole sündroomi tekkega.  Pikaaegse vale toitumisega võib ka väike tasakaalumuutus põhjustada bakterite vahel kiiret düsbakterioosi, mis omakorda viib organismi kaitsevõime nõrgenemise, põletikuliste haiguste või allergiate tekkeni.  Tõsiselt kahjustunud seedetrakti mikrofloora tunnusteks on halb hingeõhk, nõrkus, närvilisus, kõhuvalu, kõhukinnisus või -lahtisus, samuti juuste väljalangemine.  Inimestel, kellel on vale toitumise või ravimite tarbimise tõttu maohappe tasakaal paigast ära, on suurem tõenäosus haigestuda bakteriaalsetesse kõhuviirustesse. järgmise haiguse teke.

Turgutust headest bakteritest!

Pärast pikka või tõsist haigust, kangete ravimite tarvitamist või seedetraktihädasid tuleks orga-

nismi turgutada heade bakterite kuuriga. Tõsisest düsbakterioosist taastumiseks võib peale probiootikumide manustamise vaja ka organismi puhastamist.

On väga vähe haigusi, mis ei ole seotud soolestikuga, mistõttu

immuunsüsteemi toimimiseks on tähtis hoolitseda seedesüsteemi eest. Probiootikumide manustamine aitab leevendada hingamisteede, seedesüsteemi, vaginaalsete Pexels ja kuseteede haiguste kulgu ja sümptomeid. Probiootikumid on toetav ravi kõhulahtisuse, kõhukinnisuse, puhituse, ärritunud soole sündroomi ja Helicobacter pylori infektsiooni korral.

Probiootilised piimhappebakterid toetavad seedimist ja seedekulgla üldist tööd, pärsivad haigusetekitajate kasvu ja kaitsevad organismi nende elutegevuse toksiliste jääkide eest. Kasulikke baktereid saab peale apteekides müüdavate preparaatide ka hapendatud toiduainetest, nagu näiteks hapukapsast, keefirist ja jogurtist.

KAROLI PATTE Südameapteegi proviisor

Teisipäev, 7. veebruar 2023

10 Tervis Vida Press

Tervislikud harjumused parandavad ka erektsiooni Erektsioonimurede korral ei aita mehi ainult tuntud sinised tabletid. Abiks tasub võtta ka kõigile kättesaadavad ja looduslikud vahendid.

Selle teema üle tehakse sageli nalja ja loobitakse vaimukusi, kuid erektsioonihäire — suutmatus saavutada või säilitada rahuldavat erektsiooni — pole üldse naljaasi. Neile, kes selle all kannatavad, on see väga tõsine mure, mis võib ajada meeleheitele. Arvatakse, et probleem on levinum, kui me arvatagi oskame ja mehed seda tunnistada julgevad, kirjutab BuenaVida.

Võimetus erektsiooni saada rikub ka enesehinnangut. Kuulsad sinised tabletid ehk Viagra jõudis müügile 1998. aastal. See oli ja on siiani lootusekiir paljudele meestele, aga ravimil on ka kõrvalmõjusid ja kõigile need ei sobi. Osal meestel on ka piinlik lasta neid välja kirjutada ja proovitakse leida muid lahendusi.

Söö rohkem oliiviõli Suurenda vedela kulla ehk oliiviõli söömist, söö palju puu- ja juurvilja ning kõike muud, mida sisaldab Vahemere dieet. See on hea südamele, kuid paljude erektsiooniprobleemide taga on just südameveresoonkonna häired. Mured erektsiooniga võivad olla üks südame-veresoonkonna haiguste sümptomeid. Liigne kolesterool vähendab ka peenisesse jõudvat verevoolu.

Jäta suitsetamine maha Suitsetavatel meestel on suurem risk erektsiooniprobleemide tekkeks. Mida rohkem sigarette mees suitsetab, seda suurem on risk.

Liigu regulaarselt Kui mehel on erektsiooniprobleemid, ei tohiks ta jääda diivanile lebama. Sportimine parandab vereringet ja seega ka sooritusvõimet. Treening aitab viia verd kõikidesse organitesse, sealhulgas peenisesse.

Kuid erektsioonihäirete korral pole jalgrattasõit väga hea.

Proovi taimeravi Mõned taimed on afrodisiaakumid: need turgutavad iha ja potentsi. Arvatakse, et hästi võivad mõjuda taimed, mis parandavad vereringet, näiteks johimbe, hõlmikpuu ja loomulikult ženšenn. Kuid mõned taimed ei sobi kõrge vererõhuga meestele.

Lõdvestu Stress põhjustab paljusid tervisehädasid, sealhulgas erektsioonimuresid. Ja vastupidi ka: impotentsus võib tekitada suurt stressi, see on nõiaring. Igatahes häirib stress vägagi erektsiooni teket. Proovi vabaneda ärevusest: lõdvestu, tee regulaarselt hingamisharjutusi, proovi ennast tööst välja lülitada.

Enda jaoks saab palju ära teha: hoia kehakaal normis, toitu tervislikult, liigu rohkem, joo vähem alkoholi, maga öösel paremini ja hoolitse tervise eest.

Lase regulaarselt tervist kontrollida, et avastada varakult sellised haigused, nagu diabeet, kõrge vererõhk ja vere kõrge kolesteroolisisaldus. Nii mõnigi mees saab tervislikumate harjumustega ka erektsioonimurest lahti! OHTULEHT.EE

Seksi rohkem!

Selge see, et see on ennetav meede. Kuidas sa ütled erektsioonihäirega mehele, et seksi rohkem. Kuid teadlased on leidnud, et sagedamini seksivatel meestel on harvem erektsioonimuresid. Teisisõnu: m ­ ida rohkem seksi, seda vähem erektsioonihäireid.

Kehale tuleb anda aega terveneda SIRJE MAASIKAMÄE

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Külmetushaigused ja gripp on meie kliimas hooajaliselt väga levinud.

Kuigi külmetusel ja gripil on osaliselt sarnased sümptomid, on neil ka olulisi erinevusi. Mõlema põhjustaja on küll viirus, aga peamine erinevus on gripi raskem kulg ja suurem tõenäosus tüsistuse tekkeks.

Külmetushaigust põhjustavad viirused, mis tungivad organismi hingamisteede või limaskestade kaudu peamiselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil, selgitab Qvalitas Arstikeskuse üldarst ja Digikliiniku arst Siivi Nella Liikane (pildil) . Sellised on peamiselt rino-, koroona- ja RS-viirused.

Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripi viirused, pandeemilise võimekusega on eelkõige A-gripi viirused. „Analüüse tegemata on raske grippi tavalisest külmetushaigusest eristada, kuid üldjuhul algab gripp järsku,“ selgitab dr Liikane. „N-ö tavalise

Erakogu

viirusliku külmetushaiguse algus ja kulg on pigem sujuvam ning haigus möödub üldjuhul kergemalt. Sümptomite korral on soovitatav teha kiirtest, mis tuvastab nii SARS-Cov-2 kui ka A- ja B-gripi antigeenid.“

Gripi ja külmetuse sümptomaatiline ravi ja leevendamine Gripi korral on võimalik alustada viirusevastast ravi. Ravi vajadust hindab arst, kes kirjutab näidustuse korral viirusevastase ravimi retsepti. Kui sümptomid on kerged ning patsient ei kuulu riskirühma, võib haigust põdeda kodus ning teha sümptomaatilist ravi.

Palaviku, peavalu ja lihasvalu leevendamiseks sobivad näiteks apteegi käsimüügi valuvaigistid paratsetamool ja/või ibuprofeen. Ravimit valides tasub pidada nõu arsti või apteekriga.

Ravimeid manustades tuleb lähtuda annustamisjuhistest, lastel tuleb ravimeid manustada kehakaalu järgi. Arst soovitab palavikku langetada, kui kehatemperatuur on üle 38,5 °C või on halb enesetunne. Viirushaiguse leviku vältimiseks tuleb

hoolikalt käsi pesta, eriti pärast aevastamist ja köhimist. Võimalusel tuleb hoiduda kontaktist lähedastega ning püsida kodus kuni sümptomite taandumiseni.

Võta aega tervenemiseks! „Ära unusta, et terveks saamiseks tuleb anda kehale aega terveneda. Toeta paranemist piisava puhkusega ning tarvita vajalikus koguses vedelikku. Joogiks sobivad hästi mineraalvesi ja taimeteed. Parim viis grippi ennetada on end gripi vastu vakt-

sineerida,“ tuletab dr Liikane meelde.

Kindlasti tuleb esimesel võimalusel arstiga ühendust võtta, kui on gripikahtlus ning on kõrge risk tüsistuseks. Nende hulgas on näiteks alla 2aastased lapsed, üle 65aastased täiskasvanud, rasedad ning krooniliste haigustega inimesed (südameja kopsuhaigused, diabeet, maksa- ja neerupuudulikkus) või nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed (HIV-nakkusega, aidsi või vähki põdejad).

Riskirühma inimestel tuleb alustada viirusevastast ravi esimesel võimalusel. Arstiga tuleb kohe ühendust võtta, kui seisund on raske: hingamisraskused, valu või raskustunne rinnus, tugev oksendamine ja nõrkus või sümptomid halvenevad progresseeruvalt. „Kuna igaühe terviselugu ja tarvitatavad püsiravimid on erinevad, siis vajab iga terviseküsimus personaalset lähenemist.

Ka Qvalitase Digikliinikust saab pere- või üldarstilt kiiresti väärt nõu ja suunised, kuidas gripist, külmetusest või mõnest muust haigusest tingitud vaevusi leevendada.“

Teisipäev, 7. veebruar 2023

Vida Press

Tervis 11

Kas see võib olla gripp?

Gripi peiteperiood on keskmiselt 3–7 päeva.

Nakkusohtlikuks muutub inimene päev enne sümptomite ilmumist ning nakkavuse periood kestab kuni 7 päeva, väikelastel kuni 21 päeva.

Gripile viitavad kiire ja äge haiguse algus, kõrge palavik (38 °C ja rohkem), lihas- ja liigesevalu, külmavärinad, peavalu, nõrkus, kuiv köha. Oksendamine ja kõhulahtisus ei ole tüüpilised sümptomid, need võivad olla sagedamini lastel.

Väikelastel võib tõusta kõrge palavik (üle 39 °C) ning esineda palavikukrampe.

Hingamisteede sümptomid on sageli tagasihoidlikud. Lapseeas on peamised gripitüsistused äge keskkõrvapõletik ja kopsupõletik.

Enamasti kulgeb tervetel lastel gripp kergelt ning tüsistusteta.

Me võime põdeda grippi ka ilma ühe peamise sümptomi – palavikuta.

Tüsistuste oht on suur Tavaline külmetushaigus ei põhjusta üldjuhul tüsistusi, kuid gripp võib muuta kroonilised haigused ägedamaks või tüsistuda nina kõrvalkoobaste-, neelu-, keskkõrva- või kopsupõletikuga. Enamik inimesi paraneb gripist siiski täielikult kuni paari nädalaga, tavalisest külmetushaigusest paranetakse mõne päeva kuni nädalaga.

Gripp hakkab enamasti järsku.

Tugev immuun­süsteem aitab e ­ nnetada silmamuresid Ebamugavad, ent sagedased silmamured, nagu odraiva ja rahetera, tekitavad meelehärmi, kuid hoolsa hügieeni ja mõningate nippide abil saab muret leevendada.

Benu apteegi proviisori Astrid Oolbergi sõnul on odraiva üsna sagedane tervisemure, millega apteeki pöördutakse. Raheteraga pöördujaid on mõnevõrra vähem. „Rahetera korral on tegu rasunäärmejuha sulgumisega. Sõlmjas moodustis võib tekkida nii silma ala- kui ka ülalaule ja olla väga erineva suurusega. Väga suur rahetera võib avaldada survet silmamunale ja häirida nägemist.

Odraiva seevastu moodustub silmalau rasunäärme ümber, mille tulemuseks on punane ja paistes silmalaug,“ selgitab apteeker. „Hoolimata sellest, et rahetera võib üsna ebameeldiv välja näha, ei mõjuta see jäädavalt nägemist ega pole nakkav,“ lisab Oolberg.

Rahetera on üldjuhul valutu, kuid võib punetada ja muutuda põletikuliseks ning harva vajada ka kirurgilist sekkumist. „Enamasti taandub rahetera paari kuu jooksul iseenesest. Rahetera muutub valulikuks siis, kui sinna on pikemaajalise põletiku tõttu tekkinud mäda,“ rõhutab Oolberg. Sellisel juhul määrab arst vajadusel ravikuuri. Arsti poole tuleks pöörduda ka väga suurte raheteradega, mis vajavad kirurgilist eemaldamist.

Pikaajaline leevendus kuivadele, väsinud ja ärritunud silmadele ilma nägemist häguseks muutmata.

Artelac Rebalance sisaldab looduslikku niisutajat hüaluroonhapet ning viskoossust suurendavat ainet ViscoelactorTM (PEG 8000), mis tagavad kiire ja pikaajalise leevenduse nägemist häguseks muutmata.

Sobib kasutamiseks kontaktläätsede kandmise ajal.

Sobib ka lastele.

Vida Press

Odraiva kipub tekkima siis, kui organismi vastupanuvõime on langenud.

Silmade hügieen on väga oluline Odraiva ja rahetera teket otseselt ära hoida, kuid teades ja ära hoides riskifaktoreid, saab nende tekke tõenäosust siiski vähendada. „Esmatähtis on silmade hügieen: silmade pesemine puhta veega ja näo kuivatamine puhta rätikuga. Oma roll on ka Rahetera algstaadiumis aitavad paranemist kiirendada korduvad soojad kuivad kompressid silmalaule. „Ka massaaž sõrme või vatipulgaga toob leevendust,“ õpetab Oolberg. Ta toonitab, et

organismi immuunsüsteemil. Odraiva tuleb esile just siis, kui organismi vastupanuvõime on langenud ning naha mikrofloora ja bakterid pole tasakaalus,“ selgitab proviisor Astrid Oolberg. Odraiva tekke risk on suurem näiteks suhkruhaigetel.

kõige olulisem on hoolikas silmade hügieen, mida tuleks kindlasti järgida ka nägu pestes ja kuivatades. Ka odraiva ennetamiseks soovitab apteeker teha sooje kompresse ja massaaži. „Kui pais-

tetus ja valu ei anna järele, tasub pöörduda perearsti poole, kes saab vajadusel välja kirjutada antibiootilise silmasalvi või -tilgad, mis toovad leevendust.“ SIRJE MAASIKAMÄE

Teisipäev, 7. veebruar 2023

12 Tervis

Heades kätes Lisaks paljudele sooduspakkumistele pakub Apotheka Sulle erinevaid terviseteenuseid, alates vaktsineerimisest ja tervisenäitajate mõõtmisest kuni nõustamiseni.

Tutvu oma koduapteegi terviseteenustega apotheka.ee/teenused.

Pakutavad teenused võivad apteegiti erineda.

TOIDULISAND

TOIDULISAND

TOIDULISAND

ostes mitu

–33%

–20%

–33%

ostes mitu

–25%

–33%

NEW NORDIC CLEAR BRAIN TBL N60

NEW NORDIC ACTIVE LEGS TBL N30

19,00 €

kaks või rohkem 20,25 € Ostes kampaaniatoodet, saad 15,80 €

Ostes kaks või rohkem 6,15 € kampaaniatoodet, saad 19,20 €

Toidulisand sisaldab taimseid ekstrakte, B-grupi vitamiine ja joodi. Jood aitab kaasa normaalsele närvisüsteemi kognitiivsele talitlusele.

Vitamiin B5 aitab kaasa normaalsele vaimsele jõudlusele. Foolhape ja vitamiinid B2, B12, B6, B3, B5 aitavad vähendada väsimust ja kurnatust.

Väsinud ja turses jalgadele.

C-vitamiin aitab kaasa kollageeni normaalsele moodustamisele ja veresoonte normaalseks talitluseks.

Merimänni koore ekstrakt aitab säilitada normaalset veresoone seina seisundit ja vereringet.

Vitamiin B6 aitab vähendada väsimust ja kurnatust ning aitab kaasa vere punaliblede normaalsele moodustumisele. Vitamiin B12 aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele.

Kosutav kuum jook, mida võib kasutada igapäevaselt, kui organism vajab lisaenergiat. Jook sisaldab väärtuslikku ingveri- ja kurkumiekstrakti, C-vitamiini ja tsinki. Vitamiin C aitab vähendada väsimust ja kurnatust ning aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest.

Toidulisand, mis sisaldab sukrosoomset rauda ja C-vitamiini.

Hea imendumine ja biosaadavus.

Tänu sukrosoomsele tehnoloogiale ei puutu raud kunagi kokku soole limaskestaga, mis märkimisväärselt vähendab kõrvaltoimete riski.

RAVIMIREKLAAM

RAVIMIREKLAAM

RAVIMIREKLAAM

RAVIMIREKLAAM

28.52 €

30,34 €

MEDITSIINISEADE

need 33% soodsamalt.

Kombineeri erinevaid tooteid!

–30%

KÄSIMÜÜGIRAVIM

TERVISEPÜRAMIID PUNANE RIIS 200MG Q10 KAPSLID N30

TOIDULISAND

TOIDULISAND

19,77 €

DOPPELHERZ AKTIV KUUM JOOK INGVER+ KURKUM N10 9,26 €

KÄSIMÜÜGIRAVIM

need 33% soodsamalt.

Kombineeri erinevaid tooteid!

–20%

–20%

KÄSIMÜÜGIRAVIM

SIDERAL FORTE KAPSLID N20 25,62 €

KÄSIMÜÜGIRAVIM

–14%

–20%

PERSKINDOL ACTIVE GEL 100ML

HJERTEMAGNYL TBL 150MG+21MG N100

IBUMETIN TBL 400MG N30

ARTELAC SILMATILGAD 3,2MG/ML 10ML

PROSTAMOL UNO PEHMEKAPSEL 320MG N90

9,75 €

5,85 €

4,70 €

4,80 €

30,15 €

Jahutava ja rahustava toimega geel, mis sisaldab mentooli ja eeterlikke õlisid. Geeli nahka masseerimisel aitab see stimuleerida vereringet ja leevendada lihaspingeid.

Koronaartromboosi ja ajuarterite tromboosi profülaktika.

Kasutatakse nõrga kuni mõõduka valu, düsmenorröa (valulik menstruatsioon) ja palaviku korral.

Lokaalsest või süsteemsest haigusest tingitud pisarate moodustumise häirete ja/või pisaravedeliku koostise muutustest, silmalau puudulikust või mittetäielikust sulgumisest põhjustatud sarv- ja sidekesta kuivuse sümptomaatiline ravi.

Kasutatakse eesnäärme healoomulise suurenemisega (prostata adenoom) kaasnevate urineerimishäiretega.

Toimeaine: atsetüülsalitsüülhape/ magneesiumoksiid

Toimeaine: ibuprofeen

Toimeaine: hüpromelloos

Toimeaine: serenoapalmi marjade paksekstrakt

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga.

Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga.

Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga.

Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga.

Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

13,88 €

Tähelepanu! Meditsiiniseade.

Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Vajadusel pidage nõu arsti või apteekriga.

7,34 €

5,90 €

Kampaania kehtib Apotheka kliendikaardiga 1.–28.02.2023. Toodete hinnad ja valik võib apteegiti erineda.

6,00 €

35,19 €

apotheka.ee