Tervis september 2020

TUGEVDA IMMUUNSUST. MIS TEEB MÄLU PAREMAKS? NUTIKAS KÄITUMINE HOIAB KOROONAHAIGUSE EEST. TARGALT TREENIMINE TUGEVDAB SÜDANT

„Kui inimene teeb elus ka kõik õigesti, võib kasvaja ikkagi tulla,“ ütleb onkoloog Peeter Padrik..

Aldo Luud

TERVIS Teisipäev, 8. september 2020 • ÕHTULEHE TEEMALEHT

Toimetaja: Sirje Maasikamäe • Projektijuht: Marge Martjan • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Teisipäev, 8. september 2020

2 Tervis Vida Press

ONKO kõik õ

ANTISEPTILISE, VIIRUSEVASTASE JA ÜLDTUGEVDAVA TOIMEGA

ECHINAMAX

SIRJE MAASIKAMÄE

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

punase päevakübara tilgad

Maski kandmine vähendab piisakeste levimist rääkides, naerdes, aevastades või köhides.

Vajame suhtlemist, kuid peame käituma nutikalt SIRJE MAASIKAMÄE

Kuidas turvaliselt suhelda?

Tahaks nii väga teiste inimestega suhelda! Aga kas see on ka turvaline?

Koroonaviirusega nakatumise kohta pole alati must-valgeid vastuseid, kuid on teada, kuidas saab vähendada riski nakatuda.

Siin on küsimused, mida võiksid endale esitada, enne kui lähed mõnele sündmusele või kokkusaamisele.

Kas me oleme sees või väljas?

Haigus levib peamiselt piisknakkusena lähikontakti teel, mistõttu on nii oluline hoida turvalist kahemeetrist vahemaad. Värskes õhus on väiksem tõenäosus viiruse edasikandumiseks, kuid vahemaad tuleb ikka hoida.

Kas inimesed kannavad maske?

Praeguse teadmise järgi aitavad maskid nakatumisohtu vähendada. Maski kandmine vähendab piisakeste levimist rääkides, naerdes, aevastades või köhides. Maskid on eriti soovitatavad rahvarohketes siseruumides, kus pole võimalik hoida kahemeetrist distantsi.

Kui palju inimesi tuleb kokku?

Mida suurem hulk, seda suurem on ka risk nakatuda.

Kui kaua sündmus kestab?

Kui seltskonnas juhtub olema nakatunud inimene, siis on oluline ka aeg, kui kaua võisid temaga kokku puutuda. Mida kauem kestab kokkupuude haigega, seda suurem on risk nakatuda.

Kas inimesed järgivad turvanõudeid?

Kas nad kannavad maski, hoiavad distantsi, pesevad sageli käsi? Kui palju nad suhtlevad teiste inimestega? Pead arvestama, et alati võib keegi tuua viiruse sinu siseringi kuskilt väljastpoolt, nt sõprade kaudu. Seega on väga oluline ausus, et inimesed ütleksid, mida nad on teinud ja kus käinud.

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Tootja: Hankintatukku OY, Soome. Hulgimüük: Loodustoode, tel 666 0091

Viirushaiguste perioodil on soovitav teha 4 nädalane kuur ECHINAMAX tilkadega, ennetamaks külmetushaigusi ja viiruslikke infektsioone talve jooksul.

Külmetuse korral tilguta 20 tilka ECHINAMAXi sooja vee või mahla sisse ja joo koheselt.

Seda saab võrrelda olukorraga, kus sa pead otsustama, kas ujuda vees, kus võib olla haisid, kirjutab WebMDi blogis lastearst Hansa D. Bagharva.

Minna vette või siiski mitte?

Võib-olla oled lastega sõitnud tunde, et saaks supelda, aga siis kuulsid, et möödunud nädalal olevat rannas nähtud haisid ja pole teada, kui kaugel nad praegu on. Kas läheksid ikka ujuma? Mõni jääks kindlasti rannatoolidele istuma, teine ei kõhkleks end vette kasta ja mõni läheks otsemaid surfama.

Vaata, kellega suhtled!

On oluline pidada meeles, et koroonaviirusega nakatumise oht ei tähenda, et peaksid arvestama vaid endaga. See puudutab peale sinu ka perekonda, sõpru ja isegi võõraid. Nii et isegi kui sa ei karda surfama minnes haisid, siis kas võtaksid kaasa ka üheksa-aastase lapse? Aga 75aastase ema? Kas oleksid valmis selliseid riske võtma?

Risk nakatuda koroonaviirusega sõltub paljudest asjaoludest – kuhu ja kellega sa lä-

hed ning kuidas nemad nakatumise eest hoiduvad. Näiteks kui suhtled inimesega, kes kannab maski, väldib suuri rahvakogunemisi, peab lugu turvalise vahemaa soovitusest ja peseb käsi sageli, siis on palju väiksem tõenäosus, et ta on koroonaviirusega nakatunud, võrreldes inimesega, kes käib suurtel üritustel, mis toimuvad siseruumides, või muudes rahvarohketes kohtades.

Ja loomulikult on oluline ausus. Kas teised inimesed või su oma laps räägivad ausalt, mida

nad teevad või tegemata jätavad?

Suhtlemine on väga oluline ja võib-olla vajame seda palju rohkem kui varem. Paljud tunnevad stressi ja ärevust ning üksindust. Kuuleme palju halbu uudiseid. Vajame teisi inimesi, et stressiga paremini toime tulla, kuid vahel on raske otsustada, mida teha, mida mitte.

Arvesta, et kõik sinu otsused mõjutavad ka teisi inimesi – sa võid ka ise levitada viirust enese teadmata.

Kas nakatuda võib ka juuste kaudu?

MÜÜGIL APTEEKIDES, Prismade ja Selverite tervisetoodete osakondades, TERVISEPOES Rabaküla 4/2, Tallinn ja internetipoes www.tervis24.ee

Oled poes kassajärjekorras ja keegi köhib otse su selja taga. Kui see oli koroonahaige, siis kas su juuksed on nüüd kaetud viiruseosakestega ja sinagi võid nakatuda? Kas koju jõudes tuleks pea kiiresti ära pesta?

Kuna koroonaviirus levik maailmas ei näita vaibumismärke, jätkavad ka teadlased uuringuid võimalikest nakatumisviisidest. Teatavasti võib koroonaviirus püsida eri tüüpi pindadel tunde või isegi päevi, näiteks roostevabal terasel isegi paar-kolm päeva. Kas nakatuda võib ka juuste kaudu? Spetsialistid arvavad, et see on siiski ebatõenäoline.

Iga viirus, ka SARS-CoV-2 võib kinnituda inimese juustele. Kuid asjaolu, et viirus on juuksekarval, ei tähenda veel, et võid haigeks jääda. Ka koroonaviirus nõrgeneb üsna kiiresti väljaspool keha. Teisisõnu – viirus võib olla küll juustel, kuid see pole

piisavalt tugev, et sind haigeks teha, kui see satub su kehasse. Samas – kui sul on rumal komme juukseotsi suus lutsutada, siis on mingi võimalus ka nakatuda. On ka teoreetiline võimalus, et viirusega kaetud juustelt jõuab see pesemata käte kaudu suhu. Üldiselt ei pea väga muretsema, et tassid viirust koju juustega. Aga kui oled mures, siis tasub pesta pead iga päev, kuid pole mõtet ka paanitseda ja käia duši all 3–4 korda päevas.

Igatahes on viiruse levitamise peatamiseks tõhusamaid meetodeid – hoia inimestega distantsi ja pese sageli käsi. Siseruumides, kus pole võimalik turvalist vahemaad hoida, on abi näomaskist. Sinu enda juuste kaudu nakatumisest palju riskantsem on käik juuksuri juurde, kellega sul on paratamatult lähedane kontakt. Allikad: WebMd, Today.com

Miks üllatab pahaloomuline kasvaja vahel ka neid, kes on elanud igati tervislikult? „Peale päriliku eelsoodumuse ja keskkonnafaktorite on ka kolmas põhjus, mida nimetatakse halvaks õnneks või juhuseks,“ ütleb onkoloog Peeter Padrik. Ometi saab tervise heaks palju ära teha, et mitte jääda pimesi lootma – ehk läheb haigus minust mööda.

Pahaloomulise kasvaja risk on paraku igalühel – Eesti praeguste andmete alusel saab vähi elu jooksul keskmiselt iga kolmas mees ja iga neljas naine. Kui me ka ei saa päriselt vältida elu jooksul tekkivaid haigusi, siis saame võtta sihiks need varakult avastada, kinnitab onkoloog.

Kui inimene haigestub vähki, tekib tal ikka küsimus – miks?

Vähktõbi on algpõhjustelt geenirikete haigus. Laias laastus saab kasvajaid põhjustavad geenimuutused jagada kaheks: päritavad ja elu jooksul tekkivad. Sageli on tegemist nende kombinatsioonidega. Seega on esimene põhjus geneetiline eelsoodumus ühe või teise haiguse tekkeks.

Geenidest üksi ei sõltu kõik – mõjutab ka tervisekäitumine, nagu suitsetamine, alkohol, naha ülemäärane päikesekahjustus, ülekaal ja eri mürgid. Ka need tekitavad geenirikkeid.

Lisaks pärilikule eelsoodumusele ja keskkonnafaktoritele on olemas ka kolmas põhjus, mida on nimetatud halvaks õnneks või juhuseks – rakkude keerulises paljunemise mehhanismis tekivad juhuslikud vead.

Piltlikult öeldes – kui masin töötab, siis ta kulub ja tekivad juhuslikud rikked. Kui inimene teeb elus ka kõik õigesti, võib kasvaja ikkagi tulla – seda me välistada ei saa. Aga kaasasündinud geneetilise eelsoodumuse hindamine annab võimaluse kasvaja tekke mõju oluliselt vähendada.

Miks tabab vähk vahel ka neid, kel on igati tervislik elustiil?

Selle põhjuseks ongi ühest küljest pärilik eelsoodumus. Kui me elu jooksul tekkivaid haigusi päris vältida ei saa, siis saame võtta eesmärgiks nende mõju vähendamise – rakendada meetmeid, et avastada kasvaja võimalikult varakult ja alustada õigel ajal ravi. Praeguseks on kogunenud üsna palju infot, kuidas geneetilist eelsoodumust arvestada ja mida selle alusel täpselt ette võtta.

Teisalt jääb muidugi juhuslike elu jooksul tekkivate geenirikete mõju, aga ka siin aitab varane avastamine.

Teisipäev, 8. september 2020

Tervis 3

OLOOG: kui inimene teeb elus õigesti, võib kasvaja ikkagi tulla Vida Press

Aldo Luud

Vähktõbi on väga keeruline probleem, aga me saame süstemaatilise tegevusega ka selle mõju vähendada,“ ütleb onkoloog Peeter Padrik, Antegenesi asutaja.

ti tulemused ei annaks infot ainult haiguse riskist, vaid sisaldaks ka konkreetseid arstlikke soovitusi edasisteks uuringuteks ja tervisekäitumiseks.

Kui tavapäraselt alustatakse rinnavähi sõeluuringut 50aastaselt, siis osal naistest on sama kõrge risk oluliselt nooremana.

Missugused on vähi ohumärgid?

Päris sageli võib lugeda poolmeelelahutuslikke artikleid, kuidas vähki ennetada või ära tunda. Missugused nõuanded on tõesed?

Peeter Padrik toob välja praegused teaduspõhised soovitused: väldi tubakat, ole kehaliselt aktiivne, hoia tervislikku kehakaalu, toitumisel eelista puu- ja juurvilja- ning täisteratooteid sisaldavat toitu küllastunud rasvhappeid, punast liha ja eeltöödeldud liha sisaldavale toidule, ära tarvita alkoholi, väldi suguliselt levivaid infektsioone, tüdrukud ja poisid tuleb vaktsineerida HPV infektsiooni vastu, väldi liigset päikesekiirgust, ära käi solaariumis, osale vähktõve sõeluuringutes.

Samuti soovitatakse pöörduda pere- või eriarsti vastuvõtule, kui esinevad vähktõve ohumärgid: teadmata põhjusel veritsus või verejooks, pikemaajalised muutused seedetegevuses, sünnimärkide muutumine või uute teke, aja jooksul süvenevad neelamisraskused, pikemaajalisem või korduv köha, pikemaajalisem hääle kähenemine, urineerimisprobleemid, nahaaluste sõlmede teke ja suurenemine, pikaajaline teadmata põhjusega palavik, kõhnumine teadmata põhjusel, pikemaajalisem valu, mille põhjus pole teada, mitteparanevad teadmata põhjusel tekkinud haavandid.

Vähi esinemissagedus pigem kasvab. Mis seda veel mõjutab peale seiga, et me elame kauem ja meid tabavad juba seetõttu mitmesugused haigused?

Tegelikult osa kasvajate sagedus väheneb tänu tervislikumale eluviisile, näiteks kopsuvähk meestel.

Samas on tõesti nii, et paljudes arenenud riikides on pahaloomulised kasvajad jõudnud surmapõhjusena esikohale. Seda mõjutab ka teiste haiguste parem ennetus ja ravi. Vähktõbi ongi väga keeruline probleem, aga me saame süstemaatilise tegevusega ka selle mõju vähendada.

Vähi tasuta sõeluuringutele lähevad umbes pooled kutsutud. Kas leige osavõtt on ini-

meste teadmatuses või on mingi viga ka uuringute korraldamises, näiteks pole mugav kohale minna vms?

Sõeluuringud on väga olulised. Ma usun, et tähtis on inimeste enda suhtumine tervisesse. Ilmselt saaks sõeluuringuid korraldada mõnes aspektis parema infoga. Aga ikkagi on inimeste enda teadlikkus väga oluline. Ka individuaalset eelsoodumust ühe või teise haiguse tekkeks peaks teadma ja arvestama.

Teie eestvõttel loodi geenitestid, et hinnata vähi eelsoodumust. Miks on selliseid teste vaja?

Pahaloomulise kasvaja risk on paraku igalühel – Eesti praeguste andmete alusel saab pahaloomulise kasvaja elu jooksul keskmiselt iga kolmas mees ja

iga neljas naine. Geenitestid annavad võimaluse riske oluliselt täpsustada ja võimalike kasvajate tekke mõju vähendada. Tõesti – biotehnoloogia- ja tervishoiuettevõte Antegenes on loonud testid, millega saame tuua uusima geneetilise info igapäevakasutusse.

Teadusuuringud on näidanud, et mitme pahaloomulise kasvaja geneetiline eelsoodumus tuleneb muutustest paljudes geenides ehk on polügeenne. Antegenesi testid hindavadki inimese riski haigestuda vähki, kasutades tervishoius uuena polügeensete riskiskooride tehnoloogiat. Testid aitavad täpsustada inimeste geneetilisi eelsoodumusi kasvajate tekkeks. Saadaval on nelja pahaloomulise kasvaja geneetilise riski test: rinnavähk, eesnäärmevähk, jämesoolevähk ja nahamelanoom.

Riski hindamisel võetakse arvesse kümneid kuni tuhandeid geneetilisi variante. Riskihinnang põhineb aastatepikkustel põhjalikel teadusuuringutel ning on teaduslikult välja töötatud koostöös onkoloogide, meditsiinigeneetikute ja bioinformaatikutega.

Testid on valideeritud Eesti Geenivaramu ja Ühendkuningriigi biopanga anonüümsetel andmetel ning täitnud kõik vajalikud regulatsioonid, mis tähendab, et testid on terviseametis registreeritud.

Kui inimene saab teada, et tal on teatud vähile eelsoodumust, siis mida selle tarkusega peale hakata?

Antegenesi arendused on olnud suunatud just sellele, et tes-

Näiteks rinnavähi test AnteBC võimaldab anda individuaalse soovituse mammograafilise sõeluuringu vanuseks, lähtudes konkreetse naise riskitasemest – kui tavapäraselt alustatakse sõeluuringut 50aastaselt, siis osal naistest on sama kõrge risk oluliselt nooremana. Kui naisel on väga kõrge rinnavähi risk, siis soovitame uuringut alates 36. eluaastast.

Jämesoolevähi sõeluuringut alustatakse 60aastaselt, kuid jämesoolevähi test AnteCRC soovitab kõrge riskiga patsientidel alustada sõeluuringuga oluliselt nooremalt. Lisaks anname kaasa soovitused tervisekäitumiseks ning kehateadlikkuseks: soovitame pöörata tähelepanu oma keha seisundile ja võimalikele muutustele, mis võivad viidata kasvaja tekkele.

Ennetavad geenitestid annavad võimaluse oma elu ja tervist juhtida ning riskide suhtes midagi ette võtta. Nii ei pea lootma pimesi, et haigus meist mööda läheb.

Igapäevaelus on loomulik, et inimene tahab saada maksimaalselt infot ja selle põhjal otsuseid vastu võtta – miks peaksime tervisega käituma teistmoodi?

KAS TEIL ON ATEROSKLEROOS VÕI DIABEET? INFARKTI JA INSULDI ENNETAMISE UURING Kutsume osalema kliinilises uuringus, mille eesmärk on hinnata müügiloaga ravimi mõju võrdluses platseeboga (toimeaineta ravim) infarkti ja insuldi ennetamisel ateroskleroosi või diabeedi diagnoosiga inimestel.

Võite sobida uuringusse kui: Olete mees vanuses 50-79 aastat või naine vanuses 55-79 aastat.

Teil on diagnoositud diabeet, südame isheemiatõbi, unearterite ahenemine, kõhuaordi aneurüsm või perifeersete arterite haigus ("vahelduv lonkamine").

Kasutate kolesterooli alandavaid ravimeid (või olete kasutanud, kuid kõrvaltoimete tõttu ravi katkestanud) Te ei ole läbi põdenud südamelihaseinfarkti või peaaju insulti Uuringu kestus on u. 4,5 aastat ja visiidid kliinikusse toimuvad iga 4 kuu järel. Sõidukulud kompenseeritakse.

Huvi korral ja täpsema info saamiseks palume pöörduda: Pärna kliinik, J. Pärna 4, Tallinn e-post: ivo.valter@globalaes.com Telefon: 680 2000 Oleme avatud E-R, kella 8-16.

Uuringu on läbi vaadanud ja kooskõlastanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee ja heaks kiitnud Ravimiamet. Sotsiaalministri poolt 17.02.2005 vastu võetud määrus nr. 23, "Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord" kohustab teavitama, et tegemist on teadusliku uuringuga ning sellega võib kaasneda oht osaleja tervisele.

Teisipäev, 8. september 2020

4 Tervis

Tugevda immuunsust iga päev!

Keha kaitsevõimest sõltub, kas haigused pääsevad meile ligi ja kui tihti oleme tõbised. Tee iga päev midagi, mis tugevdab immuunsüsteemi!

Liiguta ennast Liikumine on väga lihtne viis tugevdada keha kaitsevõimet.

Liikumine leevendab ka stressi ja vähendab võimalust, et sind tabaksid luuhõrenemine, südamehaigused ja isegi teatud vähiliigid. Iga päev peaks liikuma vähemalt pool tundi ja see ei pea olema karm trenn. Sõida rattaga, kõnni, tee joogat, uju, mängi golfi jm.

Lõõgastu Mõõdukas stress on hea, sest see aitab kehal olla valmis uuteks ülesanneteks. Aga kui stress kestab pikalt, pole selles midagi head, sest see hakkab lõhkuma keha kaitsemehhanisme. Ürita vältida pikaajalist stressi,

Vida Press

Maga korralikult Kui sa ei maga ennast välja, pole su keha immuunsüsteem piisavalt tugev, et võidelda haigustega. Enamik täiskasvanuid vajab 7–9 tunni pikkust ööund.

Mine iga päev magama enamvähem samal ajal, väldi kofeiini enne uneaega, hoia magamistuba jahe ja tegutse õhtul rahulikumas tempos.

lõõgastu, tee töösse pause ja leia meeldivaid tegevusi!

Joo alkoholi vaid mõõdukalt

Hoia sõpru ja suhtle

Alkohol kuulub sageli lõõgastumise ja pidude juurde. Kuid alkoholiga liialdamine nõrgestab immuunsüsteemi ja sa oled sagedamini haige.

Me kõik teame, kui tähtsad on head sõbrad, kuid neil on väga oluline mõju ka tervisele. Inimesed, kellel on palju häid suhteid, elavad kauem kui üksildased inimesed.

Kas tahaksid sõpruskonda suurendada? Mine vabatahtlikuks, õpi midagi uut või liitu mõne huvigrupiga. Ja ära unustada hoida sõpru, kes sul juba on!

Ole positiivsem!

Jäta suitsetamine maha

Rõõmus meel tugevdab ka immuunsüsteemi.

Kui sul on peas head ja rõõmsad mõtted, töötab keha kaitsesüsteem paremini. Katsu näha igas asjas midagi head ja ära jää kinni negatiivsetesse mõtetesse.

muunsüsteem paremini, kes loomavideoid vaadates valju häälega naersid.

Naera

Söö puu- ja juurvilju

Naeru kihistamine teeb sulle head. Naerda on ka lihtsalt tore, kuid näiteks ühe uuringu järgi töötas nende inimeste im-

Värvilistes puu- ja juurviljades on palju antioksüdante, mis võitlevad kehas vabade radikaalidega ehk ainetega, mis kahjus-

TUGEVDA IMMUUNSUST! UUS TOODE APTEEKIDES Doppelherz aktiv vitamiin C, tsingi, vitamiin E, seleeni ja foolhappega immuunsuse toetuseks.

• Tõhus komplekt immuunsuse toetuseks.

Kõik tähtsad antioksüdantsed toitained üheskoos – C-vitamiin, tsink, vitamiin E, seleen, foolhape.

• Depootabletid, millest väärtuslikud toitained vabanevad aeglaselt kogu päeva jooksul ja on seega organismile pidevalt kättesaadavad.

Ei teki korraga liiga suurt vabanenud toiteainete kogust, mis kiiresti organismist väljutatakse. Väga oluline nt vitamiin C puhul.

• Tsink on heas biosaadavusega tsinkglükonaadi vormis.

• Gluteeni- ja laktoosivaba.

Sobib ka veganitele.

Koerad ja kassid mõjutavad ka lapse immuunsüsteemi kujunemist, mistõttu on väiksem tõenäosus, et neist saavad allergikud.

Vaid 1 tablett päevas!

Toodetud Saksamaal.

Turustaja Eestis: Sirowa Tallinn AS

tavad rakke. Söö mitmekülgselt ja vaheldusrikkalt, näiteks apelsine, brokolit, porgandeid, arbuusi, rohelisi salateid jm.

Kaalu toidulisandite võtmist Mõni toidulisand aitab tugevdada immuunsust, kuid pea nõu arsti või apteekriga, missugused sobiksid just sulle. Toidulisandite valimisel tuleb arvestada ravimitega, mida juba võtad, sest

need võivad anda kahjulikke koostoimeid.

Leia karvane sõber Mitte asjata ei kutsuta koera inimese parimaks sõbraks. Koerad ja teisedki lemmikloomad pole ainult head kaaslased, vaid nad annavad ka põhjuse liikuda ja mõjuvad tervisele hästi mitmel moel. Lemmikloomaomanikel on madalam vererõhk ja kolesteroolitase ning tervem süda.

Tee oma immuunsüsteemile teene ja jäta suitsetamine maha! Mis siis, et oled teinud seda juba mitu korda. Ära anna alla!

Võid pidada nõu arstiga, kuidas teha eluliselt nii olulist otsust.

Väldi ka passiivset suitsetamist.

Pese käsi Uhu korraliku pesemisega kätelt maha kõik pisikud, et need ei pääseks su kehasse. Pese käsi voolava vee all seebiga vähemalt 20 sekundit. Kui sul pole võimalust käsi pesta, kasuta vähemalt 60% alkoholisisaldusega desinfitseerijat. Aga arvesta sellega, et see ei tapa kätelt kõiki pisikuid. OHTULEHT.EE

Teisipäev, 8. september 2020

Tervis 5

KARDIOLOOG TREENINGUTEST: ära üle pinguta ja jälgi enesetunnet!

Südamehaiguste risk suureneb vanusega. Kui nooremas eas on meestel risk haigestuda suurem, siis menopausi järel naiste ja meeste riskid võrdsustuvad. „Põhjalikumalt peaksid oma südant kontrollima mehed alates 40. ja naised 50. eluaastast,“ soovitab südamearst Sirje Masik.

Confido südamearst Sirje Masik (pildil) soovitab südame eest eriti hoolitseda ja regulaarselt kontrollis käia neil, kellel on ohjeldamatu vererõhk, kõrgenenud kolesterooli- ja veresuhkrutase või kelle suguvõsas on ette tulnud südamehaigusi enne 65. eluaastat.

Eestis on südame-veresoonkonnahaigused endiselt kõige sagedasem surmapõhjus. Südamehaiguste riskirühma kuuluvad eeskätt inimesed, kellel on kõrgenenud vererõhk ja kõrged kolesterooli- ja veresuhkru näidud, ülekaal, vähesed liikujad ja suitsetajad. Riskifaktoritega saab igaüks tegeleda, et hoida hai-

Vida Press

Treeningutel ei tohi kindlasti üle pingutada, jälgida tuleb pulsisagedust ja enesetunnet.

gestumise ohtu võimalikult väiksena.

Südamearsti sõnul on eestlaste haigestumine südame-veresoonkonnahaigustesse aastatega vähenenud. Väga olulise mõjuga on olnud riiklikud südamehaiguste ennetamise programmid, kus perearstid jälgivad regulaarselt kõrge riskiga patsiente. Sellegipoolest jääme suremuse näitajate järgi Euroopa keskmisele alla ega küündi kaugeltki põhjamaade tasemeni.

Tippsport nõuab teadlikku treenimist Vahel võib kuulda meestest, kellel on tekkinud südameprobleemid, sest nad on keskeas sportima hakkamisel oma võimeid ja tervist üle hinnanud. Keskeas hakkab nii mõnigi mees, kes on kaua spordist eemal olnud, järsku väga suurte koormustega treenima. Pigem põhjustab see halba kui head. „Tippsport on südamele koormav ja nõuab väga teadlikku

Mida teha südame heaks?

Mingit võluvitsa ega imerohtu südame tugevdamiseks pole. Kardioloog Sirje Masiku sõnul on oluline hoida kaal normis, teada vererõhu-, kolesterooli- ja veresuhkruväärtusi, samuti tuleb loobuda suitsetamisest.

Südameveresoonkonna tugevdamiseks on vaja teha aeroobset trenni, mille jooksul saavad lihased energiat lihasrakkudes rasvade ja süsivesikute põletamiseks. Aeroobseks treeninguks sobivad mõõduka intensiivsusega ujumine, rulluisutamine, rattasõit, vesivõimlemine, kepikõnd, uisutamine ja näiteks jooksmine. „Aeroobne treening on tervise tugevdamiseks ja hoidmiseks parim moodus ja seda tuleks teha vähemalt viiel päeval nädalas korraga vähemalt pool tundi.“ Masikule on jäänud patsientidega vesteldes silma, et paljud 30–40aastased teevad regulaarselt sporti, vähene füüsiline aktiivsus hakkab silma just vanemas vanusegrupis.

Toitumisel soovitab tohter südamehaigetel vähendada soola söömist ning vältida kolesteroolitaset tõstvaid loomseid ja transrasvu.

Häid nõuandeid tervislikuks toitumiseks leiab Tervise Arengu Instituudi lehelt www.toitumine.ee.

treenimist. Kindlasti ei tohi treeningutel üle pingutada, jälgida tuleb pulsisagedust ja enesetunnet. Südamearstina on mu soovitus jääda keskeas harrastusspordi tasemele ja jätta sportlikud saavutused ikkagi noorematele või neile, kes on spordiga regulaarselt tegelenud,“ räägib Masik.

Ta rõhutab, et treeningukoormuse suurendamisel tuleb teha eelnevalt südame koormustest ning jälgida tulemustest lähtu-

valt oma keskmist treeninguaegset pulssi. Koormustesti saab teha ka Confidos koos kardioloogi konsultatsiooniga. Koormustest aitab hinnata inimese individuaalseid riskifaktoreid, mille põhjal saab anda soovitusi nende ohjeldamiseks.

Jälgi enesetunnet ja kontrolli ennast!

Konkreetseid soovitusi, kuidas ise aru saada, kui südamega on midagi korrast ära, on arstil

raske anda. „Tuleb jälgida enesetunnet. Kui tekivad valud vasakul rindkeres või kui langeb koormustaluvus ning just koormusel esineb õhupuudust ja südame rütmihäireid, tuleb perearsti poole pöörduda, kes teeb kardiogrammi ehk EKG ja mõõdab vererõhku. Esmaste uuringute järel suunab perearst patsiendi vajadusel kardioloogi juurde, kes teeb vastavalt kaebustele põhjalikuma uuringuplaani.“ KAIDI REINART

Tervixi tooted sisaldavad rahvameditsiinis hinnatud ja külmetuse puhul kasutatavaid koostisaineid.

Kurgusiirup Simmu koostises on taruvaik, tanniinid ja flavonoidid. Neile komponentidele on omistatud antioksüdatiivset, turgutavat ja põletikuvastast toimet. Toode on magus ja sobib seetõttu hästi lastele.

Tervixi Hanerasvasalv on endale rahvameditsiinis koha leidnud seoses külmetushaigustega, eriti bronhiidi ja köha puhul. Samuti sobib hanerasv korbatanud naha pehmendamiseks ning naha kaitseks külma eest.

Tervixi Ninasalv on meeldiva lõhnaga salv, mida võib kasutada nina limaskestade hooldamiseks ja parema tunde saavutamiseks. Ei kuivata limaskesti.

Tervixi tooted on valmistatud looduslikust toorainest ja ei sisalda sünteetilisi koostisaineid.

Tervixi tooteid võib osta apteekidest, kaubanduskettidest ja Tervixi kodulehelt http://tervix.ee

KUIDAS VÕITLED KÜLMETUSEGA SINA?

Teisipäev, 8. september 2020

6 Tervis Vida Press

SIRJE MAASIKAMÄE

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Oled väljas söömas, kui keegi tuttava häälega inimene ütleb: „Tere!“ Jah, sa tead, et tunned teda juba aastaid. Aga mis ta nimi nüüd oligi?

See on peast pühitud.

Kas see on dementsuse esimene märk?

On normaalne, et vahel ei tule meelde tuttava nimi või miks sa kööki läksid.

Enne kui hakkad guugeldama märksõna „dementsuse varajased tunnused“, pea meeles, et mälu muutumine on vanemaks saades normaalne, näiteks kui sul on vahel raske leida õigeid sõnu või on tähelepanuhäireid (Miks ma küll kööki läksin?).

Kuid ajutööd saab mõjutada ka elustiili ja treenimisega – kui teed oma elus väikeseid muudatusi, püsib ka mälu teravam, soovitab Prevention.

Pinguta ajusid, enne kui hakkad infot netist otsima Internet on suurepärane paik, kust otsida igasugust infot kas või oma oma lemmiknäitlejate kohta. Kuid see soodustab nn digitaalse amneesia ehk mälukaotuse teket – sa unustad info ära, sest loodad arvutile või nutiseadmele, mis peab kõike meeles. See on põhjus, miks me ei suuda helistada inimestele, kui meil pole ees kontaktide nimekirja. Meil pole telefoninumbrid enam peas!

Ajusid tuleb kasutada, et need töötaksid hästi. Kui me õpime uusi asju ja püüame neid pärast meelde tuletada, aktiveerime neid aju osi, mis on seotud mäluga. Kui loodame ainult välistele allikatele ehk telefonile ja internetile, läheb ka mälu viletsamaks.

Seega – enne kui hakkad guugeldama, katsu meenutada, mis oli selle näitleja nimi, kellest sa tahad rääkida. Ja proovi liikuda mõnda uude paika, kasutamata Google Mapsi. Õpi pähe aadress ja jäta meelde teekond, kuidas sinna minna. Mida rohkem sa ajule tööd annad, seda kauem püsib see vormis.

Pinguta ajusid, et mälu püsiks terav!

Maga korralikult Rahulik ja kvaliteetne uni on väga oluline, kui sul on vaja kiiresti mõelda. Magamise ajal töötleb aju omandatud infot ja talletab selle, mälus kinnistuvad päeval õpitud asjad. Korralik uni parandab mälu, loovust ja üldist jõudlust.

Liigu iga päev Alati, kui sa liigud, paraneb keha verevarustus, mis mõjutab ka ajutööd. Veri sisaldab hapnikku ja toitained, mis toidavad ka meie aju. Isegi üks kord liikumist on mõjus. Ühes 2019. aastal tehtud väikses, aga põ-

nevas uuringus leiti, et inimesed, kes pedaalisid pool tundi velotrenažööril, suutsid meenutada nimesid paremini kui need, kes lihtsalt puhkasid.

Ära tee mitut asja korraga!

Kui me rööprähkleme ehk kui korraga on käsil mitu tegevust, annab see tunde, et küll me jõuame ikka palju! Tegelikult on asi just vastupidi. Kui teha korraga palju asju, on aju stressis ja me teeme rohkem vigu. Eksime rohkem isegi siis, kui näpime vahepeal mõne sekundi telefoni.

Stress soodustab ka selliste hormoonide tööd, mis rikuvad

lühiajalist mälu. Seetõttu on sul näiteks raske meenutada, millest te rääkisite, kui võtad kellegagi vestlemise ajal vastu telefoni.

Selle asemel et rööprähelda ja üritada kõigega korraga hakkama saada, tööta nutikamalt ja katsu tegeleda korraga ühe asjaga.

Kõigepealt pane telefon silmaulatusest kaugemale. Telefon segab isegi siis, kui see on hääletu. Sul võib olla ka tunne, et pead kontrollima kogu aeg kirjakasti ja piiluma sotsiaalmeediat. Kasuta digitaalseid ajaplaneerijaid või blokeeri teatud lehekülgedele ligipääs. Mää-

Aju vajab tervislikku toitu Uuringud näitavad, et tervislik menüü, mis sisaldab rohkelt aed- ja puuvilju ning rasvast kala, aitab vähendada mäluhäirete riski. Ajutööle on väga kasulikud marjad.

Marjades on palju antioksüdante, mis võitlevad kehas vabade radikaalidega, mis kahjustavad rakke. Antioksüdandid on nagu politseinikud, kes võitlevad pahade poistega.

Väga kasulikuks peetakse ka kurkumit, mis sisaldab põletikuvastast ainet kurkumiini. Arvatakse, et see võib olla üks põhjusi, miks Indias on Alzheimeri tõbe palju vähem kui näiteks USAs. Kurkumit võib võtta nii toidulisandina kui ka kasutada toiduvalmistamisel.

Oluline on süüa korrapäraselt ja mitte lasta näljatundel liiga suureks kasvada.

Kui söögipausid on liiga pikad, siis langeb veresuhkrutase, mis halvendab keskendumist ja otsustusvõimet.

Söö midagi tervislikku vahepalaks, näiteks pähkleid.

ra kindlaks aeg, millal vastad kirjadele, et sa ei peaks kogu aeg sellega tegelema.

Hoia tervist ja suhtle Ajutööd mõjutavad ka haigused. Tee, mis on sinu võimuses, et vältida südame-veresoonkonna haigusi, aga ka rasvumist – ka need on seotud viletsama mäluga.

Aju tervist rikub üksindus.

On väga suur stress olla üksi. Üksindus mõjub kui mürk nii kehale kui ka vaimule ja rikub mälu. Hoia sidet teiste inimestega, kutsu kedagi endale külla, tee vabatahtlikutööd või leia mõni hobi.

Töö koduk Piirangud, karantiin, kodukontor – viimastel kuudel on paljude elu pea peale pööratud ja kahjuks on töö kodukontoris süvendanud ka ebatervislikke harjumusi, näiteks pidevat näksimist ja söömist. Juurde võtta on nii lihtne!

Kodukontoris on külmik, toidukapp ja kommivaagen kogu aeg lähedal. Ja mis on tulemuseks? Pidev näksimine ja ampsude võtmine. Loomulikult on end raskem kontrollida, kui külmkapp on vaid mõne sammu kaugusel. Aga nii koroonapandeemia kui ka muul ajal kergitab pidev näksimine kaalu, paneb veresuhkru taseme kõikuma ja võib põhjustada isegi rasvumist.

Lisaks tekitab praegune olukord hirme ja stressi, mis omakorda soodustab näksimist. Šokolaad ja kommid tekitavad tõesti mõnusa tunde, aga mitte kauaks. Ebaregulaarsed söögiajad, toitainevaesed road ja lihtsalt igavus annavad samuti näksimisele ja magusahimule hoogu.

Need head nipid aitavad hoida näksimist kontrolli all – nii kodukontoris kui ka mujal.

Sea sisse kindlad toidukorrad | Pea kinni kindlatest kellaaegadest, millal sa sööd. Rutiin ja regulaarsus aitavad isu kontrolli all hoida.

Söö toitainerikkaid roogasid | Vaata, et saaksid piisavalt toitaineid ja kiudaineid, mis hoiavad pikalt täiskõhutunnet. Kui keha ei saa piisavalt mineraale ega vitamiine, tahad sa rohkem süüa.

Peida näksid ära | Kõige parem, kui paneksid näksid ja magusa silma alt ära. Siis pole sul ahvatlust, mis võib tekitada kiusatuse näksida. Ära too koju ebatervislikke näkse | Ära too ebatervislikke näkse ja maiustusi koju – see on kõige kindlam viis nendest pääseda. Aga paljudele on ületamatult raske jätta šokolaad või krõpsud ostmata. Mõtle sellest

REKLAAMTEKST

Teisipäev, 8. september 2020

Tervis 7

kontoris võib kaalu kergitada Vida Press

Joo piisavalt vett Inimesed ajavad sageli segi janu ja näljatunde. Jälgi, et jooksid piisavalt. Aga kindlasti mitte karastusjooke, sest need sisaldavad palju suhkrut ja lisaaineid. Joo puhast vett või magustamata teed – need aitavad ka ainevahetust kiirendada.

Töö kodukontoris soodustab pidevat näksimist.

kui omalaadsest eksperimendist ja vähemalt proovi!

Varu koju tervislikke ampse | Sa ei pea täiesti loobuma näksimisest, aga hoia käeulatuses tervislikke variante: puu- ja juurvilju, soolata pähkleid ja maitsestamata jogurtit.

Lõõgastu | Stress, mured ja hirmud soodustavad mõõdutundetut näksimist. Näksimine võib tunduda mõnus ja rahustav. Kahjuks ei kesta see tunne kaua. Palju paremini aitavad regulaarsed lõõgastuspausid. Jälgi, et sul oleks

iga päev piisavalt aega enda jaoks, tee harjutusi või mida tahes muud, mis sind rahustab.

Tee trenni | Liiguta, selle asemele et ajaviiteks lihtsalt süüa – kõnni, venita end või leia veebist mõni harjutuskava. See aitab ka lõõgastuda, sest paljudel on praegu ka tavapärane trennirutiin muutunud.

Naudi toitu teadlikult, ära söö süütundega | Ära ole enda vastu liiga range, eriti praegusel ajal. Sa ei pea täielikult loobuma šokolaadist, maiustustest,

krõpsudest ja muudest näksidest. Küsimus on pigem koguses. Kui sööd, tee seda teadlikult ja mõnuga!

Selge see, et vahel on ennast raske tagasi hoida, kui kõik kiusatused on nii lähedal. Liiga palju ebatervislikku toitu võib panna kaalu kerkima. Aga tea oma harjumusi ja katsu ennast nende nippide abil siiski kokku võtta! Ja mis on eriti oluline – ära tee näksimise vältimisest või muust praegu kinnisideed. Lihtsalt hoolitse enda eest! OHTULEHT.EE

-20%

Südameapteekides

Abilar® 10 % vaigusalv

Haavasalv sisaldab 10%-list kuusevaiku (Picea abies).

Mis on Abilar® 10% vaigusalv?

Abilar® 10% vaigusalvil on teaduslikult tõestatud antimikroobne, põletikuvastane ja epiteelkoe uuenemist soodustav toime. Vaigusalv vähendab nahaärritust, valu, sügelust ja kiirendab naha paranemist. Salv on mõeldud kasutamiseks nii kodustes tingimustes kui ka professionaalselt.

ENNE

PÄRAST

35. päev

Milleks Abilar® 10% vaigusalvi kasutatakse?

Abilar® 10% vaigusalvi kasutatakse kriimustuste, nahapragude ja nahalõhede (suunurgad, näpuotsad, kannalõhed) põletuste ja põletikuliste haavade (lamatised, jala- ja diabeetilised haavandid), küünevallipõletiku ja putukahammustuste korral.

109. päev

AbiCIN® 30 % vaigulakk

Küüneseenevastane vaigulakk sisaldab 30%-list kuusevaiku (Picea abies).

Abicin® 30% vaigulakki kasutatakse: küüneseene, küünevalli põletiku ja jalaseene puhul (sportlase jalaravi).

Küüne seeninfektsiooni korral kasutatakse Abicin® 30% vaigulakki vaid 2 korda nädalas, kuni kahjustunud küünepiirkond on täielikult välja kasvanud.

Keskmine raviaeg sõrmeküünte puhul on 3–6 kuud, varbaküünte puhul 6–12 kuud.

Jala seeninfektsiooni korral kandke õhuke kiht lakki kahjustunud nahapiirkonda kasutades korgil olevat harjakest ja laske kuivada. Jätkake Abicin® 30% vaigulaki kasutamist 1–2 korda nädalas kuni nakatunud nahk on asendunud uue ja tervega.

Bakteriaalse küünevallipõletiku korral kasutage iga päev kuni küüneümbruse kahjustunud nahk on paranenud.

Osta Abilar® 10% suurematest Südameapteekidest. Osta Abicin® 30% veebipoest www. apteekonline.ee või küsi hästivarustatud apteekidest.

Teisipäev, 8. september 2020

8 Tervis REKLAAMTEKST

Üle 60-aastane süda ja kehaline aktiivsus Me ei taha olla 60+, vaid ikka endiselt alla selle. Parema tervise ja heaolutunde saavutamiseks on oluline säilitada kehaline aktiivsus ka vanemas eas. Kuidas süda terviseliikumisele vastu peab? Kuidas valida endale sobiv optimaalne kehaline aktiivsus?

LIIKUMISSOOVITUSTE ÜLDISED PÕHIMÕTTED Kehalise liikumise regulaarsus suurendab südame töövõimet, aitab hoida head enesetunnet ning lõõgastab, langetab oluliselt vererõhku, tõstab hea kolesterooli taset ning kaitseb südant ja veresooni. Lisaks paraneb stressitaluvus.

Haiguste põdemine ei ole kehalise aktiivsusele enamasti vastunäidustuseks, vaid paljude haiguste korral isegi soovitatakse kehalist aktiivsust suurendada (nt südame- ja veresoonkonna-, tugi-liikumiselundkonna-, kopsuhaigused, osteoporoos, diabeet jm).

Soovitatav on spordiala valiku ja intensiivsuse osas nõu pidada oma raviarsti või taastusarstiga. Üle 50-aastastel on kehalise treeningu alustamisel või suurendamisel terviseriskide hindamiseks ja optimaalse koormuse soovitamiseks soovitav teha koormustest (koormus-EKG).

ABI APTEEGIST Põhjalikult läbimõeldud koostisega ja kvaliteetsed preparaadid on apteegis olemas, kuid enne nende võtmist tasub konsulteerida oma arsti või apteekriga.

Mitmed südant- ja veresoonkonda toetavad toidulisandid sisaldavad taimseid komponente ning spetsiaalseid koostisainete kombinatsioone kokku panduna ühte kapslisse, nt. viirpuu, koensüüm Q10, C-vitamiin (nt. CARDIOPILL kapslid).

Cardiopill 3 ühes kapslid: viirpuu + C-vitamiin + Q10

Millistel juhtudel võiks südame- ja veresoonkonna toetuseks võtta toidulisandeid? südame ja veresoonkonna tervise hoidmiseks südame tugevdamiseks ja vereringe normaliseerimiseks ülepingete ja stressi korral aktiivse liikumise ja koormuse korral kõrgenenud kolesteroolitaseme korral ebatervislikest eluviisidest tingitud koormuse vähendamiseks südamele

Spetsiaalse koostisega toidulisand südametöö ja vereringe toetuseks.

Sobib reipa enesetunde ja immuunsüsteemi toetamiseks.

Cardiopill kapslid sisaldavad ainulaadset ja tõhusat kolme komponendi kombinatsiooni - viirpuud, koensüümi Q10 ja C-vitamiini.

Cardiopill on kvaliteetne toode, mis on välja töötatud Saksa kardioloogide poolt, tuginedes igapäevasest praktikast saadud kogemustele.

Jälgida tuleb enesetunnet ja tervise halvenedes pidada nõu arstiga.

Aeroobse võimekuse säilitamiseks soovitatakse hoogsat kõndi, kepikõndi, ujumist, vesiaeroobika, jalgrattasõitu, suusatamist, tantsu jm alasid.

Ainult üks kapsel päevas!

Soovitatavaks liikumise mahuks ja intensiivsuseks on mõõdukas koormus vähemalt 30 min/päevas, soovitavalt isegi igapäevaselt. Kui on raskusi kehalise treeningu sooritamisega terves mahus, siis liikumist võib jagada 10-minutilisteks osadeks.

Saadaval apteekides!

REKLAAMTEKST

Ajuvitamiin letsitiin hoiab mälu ja tugevdab närve, aga mitte ainult...!

Tudengite pingeline kooliaasta ja töölkäijate intensiivsed tööpäevad võivad väsitada ning stressi tekitada.

Millest otsida abi, et hoida meeled ja keha erksana? Üks võimalik abimees on nn „ajuvitamiin“ letsitiin. Hea uudisena võib letsitiini lisaks nimetada ka iluvitamiiniks, sest see mõjub soodsalt kehakaalule, nahale ja juustele.

MIS ON LETSITIIN? Letsitiin on rasvadele sarnane aine ja eluliselt tähtis rakkude koostisosa. Selle toel toimub kõikide elusrakkude kasv, küpsemine ja toimimine.

Organismis aitab letsitiin näiteks kaasa vitamiinide A, D, E ja K omastamisele. Samuti täidab letsitiin väga olulist rolli aju ainevahetuses, varustades lihaseid ja närvikudesid hapnikuga ning olles abiks närviimpulsside edastamisel.

Hea tervise ja mitmekülgse toitumise korral on letsitiin inimorganismis sünteesitav, ehk teisisõnu suudab keha ise piisava letsitiini tootmise tagada.

Arvestada ent tuleb sellega, et nii füüsilise kui psüühilise koormuse puhul kasvab meie organismi vajadus letsitiini järele. Ka tasub teada, et näiteks dieedi pidamine ja ka vananemine pärsivad organismi võimet end letsitiiniga varustada.

OLULINE AJULE, VERESOONKONNALE JA ILULE Teadlased on leidnud, et letsitiinil on positiivne mõju ajufunktsioonidele, närvisüsteemile, maksale ja veresoonkonnale. Umbes kolmandik letsitiinist ehk nn „ajuvitamiinist“ paiknebki meie ajus, misläbi on letsitiinile omistatud mälu halvenemise protsessi aeglustav ja koguni mälu taastav toime.

Samuti arvatakse sel olevat seniilsust ning Alzheimeri tõve ennetav mõju.

Letsitiini head omadused ei ole seotud ainult ajutegevuse turgutamisega. Näiteks on uuringute tulemusel selgunud, et sojaletsitiin, mis on eraldatud sojaubadest ja sisaldab palju linoolhapet, aitab normaliseerida vere kolesteroolitaset ja mõjub soodsalt veresoonkonnale üldiselt. Letsitiinil on oluline roll täita ka rasvade ainevahetuses. Kuna letsitiin on tõhus rasvade (sh kolesterooli) siduja ja soodustab rasvade väljaviimist kehast, vähendab letsitiin halva kolesterooli taset kehas. Sealjuures, kuna sapikivid koosnevad suures osas just kolesteroolist, on letsitiin abiks ka sapikivide ärahoidmisel.

Letsitiin on ka loomuliku ilu hoidmisel oluline, kuna aitab parandada naha üldseisundit, leevendab aknet ja aitab hoida naha niiskust. Ühtlasi kaitseb letsitiin ka juukseid väljalangemise eest.

KUIDAS KOMPENSEERIDA LETSITIINI PUUDUJÄÄKI? Letsitiinipuudusest organismis võivad märku anda krooniline väsimus, keskendumishäired ja kõrgenenud ärrituvus, samuti sapikivid ning halva ehk LDL-kolesterooli (LDL – low density lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin) taseme tõus.

Letsitiini defitsiidi korral on võimalik seda juurde manustada apteegis müüdavate preparaatide näol. Saadaval on erinevas annuses – nõrgemaid ja tugevamaid. Samuti leidub letsitiini kombineerituna koos erinevate vitamiinidega, näiteks B- või E-vitamiiniga, aga ka foolhappega nagu toidulisandis Doppelherz Letsitiin, mis on sobilik nii õppuritele, pingelise vaimse töö tegijatele kui vanematele inimestele, kes kurdavad mälu halvenemise üle. Doppelherzi letsitiini koostises on sojaletsitiin.

Oluline on teada, et letsitiinipreparaatide tõeline mõju ei saabu üleöö, vaid muutuse saavutamine võtab vähemalt ühe kuu. Soovituslik kasutamisaeg on tavaliselt 4–8 kuud ja manustamine peaks toimuma kindlasti kuuridena, mitte pidevalt ja aastaringi.

Doppelherz letsitiini 1 kapsel sisaldab 500 mg sojaletsitiini, B-rühma vitamiine ja E-vitamiini.

Vitamiinid B1, B3, B6 ja B12 aitavad kaasa närvisüsteemi talitlusele, energiavahetusele ja psühholoogilistele funktsioonidele. Letsitiin, mida kutsutakse nn “ajuvitamiiniks”, mängib tähtsat rolli ajurakkude toitumises.

Piisavas koguses letsitiini mõjub hästi mälule, keskendumisvõimele ja närvisüsteemile. Saadaval apteegis.

Tootja: Queisser Pharma, Saksamaa. Turustaja: Sirowa Tallinn AS

älu

e