Tervis mai 2018

ABIVAHENDID TRAUMAST PARANEMISEKS. LIIKUMINE ANNAB ENERGIAT. KUIDAS KOOLIAASTA LÕPUNI VASTU PIDADA? KOORMUSASTMA JA SPORT.

TERVIS

„Pargi auto kaugemale.“ Treener ner Kadri Paat itab liikumist soovitab llu lisada oma e ellu haaval vähehaaval

Teisipäev, 8. mai 2018 • ÕHTULEHE TEEMALEHT

Erakogu

TULE SÕELUURINGULe VARAKULT AVASTATUD

rinnavahk o n RAVITAV

Sel aastal ootame tasuta sõeluuringule ravikindlustatud naisi, kes on sündinud aastatel:

1949, 1950, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968 Lisainfo: www.haigekassa.ee 669 6630

Toimetaja: Silja Paavle • Projektijuht: Marge Martjan • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht

Teisipäev, 8. mai 2018

2 Tervis

Ootamatust õnnetusest aitavad taastuda õiged abivahendid Silja Paavle

SILJA PAAVLE

silja.paavle@ohtuleht.ee

Kui käsi-jalg kipsis või mõni hoopis hullem trauma juhtunud, tasub läbi astuda invaabivahendite keskusest – on olemas päris palju abivahendeid, mis aitavad elu paranemisperioodil nii kodus kui ka väljaspool seda mugavaks muuta.

Teeme abivahendikeskusele ITAK tiiru peale ettevõtte turundusspetsialisti Kerli Limbergi ja füsioterapeut Margit Mälliga ning vaatame, millised on enam levinud abivahendid, mida võiks vaja minna pärast ootamatut traumat või ka näiteks eakatel, kui nad kodus kukkuma peaksid.

Kõige levinum abivahend ootamatu trauma korral on küünarkepp või kargud. Margit Mäll märgib, et küünarkepp sobib kasutada neil, kelle käsi on tugevam ja ranne stabiilsem. Kargud aitavad iseseisvalt kõndida, vähendades kehakoormust ühele või mõlemale jalale, täpselt samuti nagu küünarkeppki. Veidi enam stabiilsust annab kaenlakargu kasutamine, sest kargu ülemine osa toetub kehatüvele.

Asendipadi.

Kuidas saada abivahendi hankimisel soodustust?

Kodus karguga, pikemale rännakule ratastooliga Füsioterapeut viitab veel, et ühele küünarkepile toetudes saab ka näiteks kodus askeldada. „Kuigi soovitatav on kasutada ikka kaht keppi korraga, nii hoiab lülisambaprobleemid ära,“ sõnab ta.

Kelle liikumine on veel raskem, saab laenutada harkkepi, mis seisab ise kindlalt maa peal ning mille peale toetudes ei teki niisama lihtsalt ümberkukkumisoht.

Nii karke kui ka küünarkeppe on eri suuruses, vajaliku abivahendi leiavad nende seast nii lapsed kui ka täiskasvanud.

Ning kõikide küünarkeppide ja karkude pikkust on võimalik lihtsa nupusüsteemi abil reguleerida.

Kui kipsis on lapse või eaka jalg, kellel pole jõudu pikka maad läbida, saab abivahendikeskusest laenutada ratastooli, kuhu saab ka kipsis jala jaoks lisatoe paigaldada. „Üldiselt ongi nii, et kodus ja koolis püütakse kepi või karguga hakkama saada, pikemaid vahemaid läbitakse ning üritustel või reisil käiakse ratastooliga,“ sõnab ta.

Kui jalg pannakse kipsi, tekib kohe mure, kuidas kipsis jalaga liikuda nii, et tallaalune ära ei määrduks. Pereliikmete suure numbriga jalanõude või siniste kilesusside asemel saab osta kipsijalanõu. Reguleeritavalt pehmelt mustalt jalanõult saab ära võtta ka varbaosa, nii on suvelgi seda mugav kasutada.

Reeglina on ka nii, et trauma läbi elanud jäse on valulik ning seda on keeruline kuskile toetada. Sellist valu võtavad ära asen-

Kui taastuda tuleb puusa- või seljaoperatsioonist, on mõistlik vähemalt mingi aeg kasutada kitse ehk kõrget kõnnitugiraami, millele toetuda käte ja küünarvartega ning seeläbi vähendada koormust jalgadel ja seljale.

Kipsijalanõu.

Kerli Limberg näitab käimisraami, millel on rattad all ning küljes toetuspind nii istumiseks kui asjade panemiseks.

dipadjad, millega saab Margit Mälli sõnul kehaasendit toetada ja fikseerida, ilma et haigetsaanud koht kuskile vastu toetama peaks.

Kui trauma on juhtunud eakal, kes ei saa keppi kasutada, leiab abivahendikeskustest käimisraami. Neid on olemas lihtsamaid kodus askeldamiseks, keerulisematel on all rattad ning küljes toetuspind nii istumiseks kui ka asjade panemiseks.

Kui taastuda tuleb puusa- või seljaoperatsioonist, on mõistlik vähemalt mingi aeg kasutada kitse ehk kõrget kõnnitugiraami, millele saab Margit Mälli sõ-

nul toetuda käte ja küünarvartega ning seeläbi vähendada koormust jalgadel ja seljale.

Väikseid vahendeid osta, suuremaid laenuta Kas trauma korral oleks mõistlik abivahendit pigem osta või laenutada? Kerli Limberg sõnab, et üldiselt on nii, et suuremaid abivahendeid soovitatakse laenutada, väiksemaid võib ka osta. Samas ei pruugi pärast traumast taastumist abivahendit enam üldse vaja olla. Mõningaid väiksemaid abivahendeid, näiteks veekindlaid kipsikaitseid ning kipsijalanõusid, saabki ainult osta.

Suurema abivahendi puhul võiks laenutamise eeliseks olla seegi, et abivahendi remont on abivahendikeskuse poolt. Kui abivahend on välja ostetud, tasub remondikulud inimene ise.

Nii Margit Mäll kui ka Kerli Limberg soovitavad pärast traumat aga igatahes abivahendikeskusest läbi astuda ja vaadata, milliste vahenditega saab oma elu paranemisperioodil mugavamaks muuta. Ning eriti kasulik oleks abivahendikeskusesse vahendeid proovima minna enne abivahendi ostmist – ainult nii saab aimu, millist vahendit inimene vajab ja eelistab.

Riiklikult võimaldatakse abivahendi ostmisel ja laenutamisel soodustust vanaduspensioniealistele ja puudega inimestele, vähenenud või puuduva töövõimega inimestele ja lastele.

Soodustuse saamiseks tuleb perearstilt küsida tõend abivahendi vajaduse kohta. Selle tõendi võib väljastada ka eriarst, rehabilitatsioonimeeskond, füsio- või tegevusterapeut.

Arstitõendiga tuleb minna sotsiaalkindlustusametisse, kust saab küsida isikliku abivahendi kaardi.

Soodustingimustel abivahendeid müüvad ja laenutavad abivahendikeskused, kuhu minnes on vaja kaasa võtta isiklik abivahendi kaart, kehtiv arstitõend või rehabilitasiooniplaan ning isikut tõendav dokument.

Suvised veerõõmud ei jää kipsi tõttu nautimata Kui käsi või jalg on ootamatu vigastuse tõttu kipsis, ei pea paranemisperioodiks suviseid veerõõme maha matma, sest kipsile saab ümber panna uudse veekindla kaitsme ning koos sellega vette sulpsatada.

Tegelikult, nagu tähendab abivahendikeskuse ITAK turundusspetsialist Kerli Limberg, võimaldab see kipsikaitse käia muretult ka kodus duši all või vannis. Ning seda on hea kasutada ka neile, kes näiteks paranevate haavade või nahahaiguste tõttu peaksid veest pigem eemale hoidma.

Pehmest ja naturaalsest kummist valmistatud veekindlaid kipsikaitsmeid on nii kätele kui jalgadele, nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Teisipäev, 8. mai 2018

Tervis 3

3 põhjust, miks meie poole pöörduda: • Pead pingutama, et vestluses osaleda • Lähedased kurdavad, et TV on liiga kõvasti • Telefonis suhelda on raske Teeme koostööd Sotsiaalkindlustusametiga (SKA), isikliku abivahendi kaardi olemasolul – väljastame kuulmisaparaate riikliku soodustusega. Aitame isikliku abivahendi kaardi vormistamiseks vajalike dokumentidega.

ÜHE VISIIDIGA KUULJAKS! Meie juurest saad kõik vajaliku ühest kohast ühe visiidi käigus: • TASUTA kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtt ja kuulmisuuringud (aparaadi ostjale) r 86$ ƬUPD 6WDUNH\ Y¿JD NYDOLWHHWVHG kuulmisaparaadid • lai valik erinevaid aparaate kohapeal olemas • professionaalne ja sõbralik teenindus • lühikesed järkjekorrad • individuaalsed kõrvaotsikud • TASUTA parkimine maja ees • Võimalik 0% intressiga järelmaks

Teisipäev, 8. mai 2018

4 Tervis

SUVEKS VAIM VIRG liikumine annab ene Eriti just kevadel tahaks pärast tööpäeva end väsinuna diivanile kerra tõmmata. Selle asemel tasuks end aga kodust välja sundida. Sest igaüks, kes sporti on teinud, on kogenud, kuidas väsimus spordisaalis või metsarajal nagu võluväel kaob ning tänu sellele on kogu ülejäänud päeva võimalik tunda end palju energilisemana.

MAARJA PILD

leht@ohtuleht.ee

Tavapärane loogika ütleks: kui olen väsinud, tuleb puhata. Sestap mõeldaksegi sageli, et väsimus on nii suur, et ei jaksa end liigutadagi ning loobutakse trennist.

Ja kui siiski ennast spordisaali kohale veetakse, on tunne pärast trenni igati reibas. Kuidas see võimalik on? „Hea on endale selgeks teha, milline sinu väsimus on,“ selgitab MyFitnessi jõusaali- ja personaaltreeningute juht Kadri Paat. Vaimse väsimuse või stressi vastu aitab trenni tegemine tema kinnitusel suurepäraselt ning pärast pikka kontoripäeva ei ole paremat väsimuse peletajat kui enda liigutamine.

Inimene on loodud liikuma Seega, kui tunned, et ei jaksa kätt ega jalga tõsta, kuid tegelikult ei ole sa päeva jooksul füüsiliselt aktiivne olnud, saad energiat juurde just liikumisest.

Kehaline aktiivsus on Kadri kinnitusel parim ravim nii vaimsete kui ka paljude kehaliste probleemide korral. „Liikudes paraneb aju verevarustus, pähe jõuab rohkem

hapnikurikast verd, ning see aitab ka selgemalt mõelda,“ selgitab ta ning lisab, et inimene on loodud liikuma, tundide kaupa paigalpüsimine pole meile loomulik.

Ka siis, kui töö nõuab ühekülgset füüsilist koormust, tasub proovida tööväsimust trenniga peletada. Selle lihtsa soovituse heaks näiteks on aiapidajad, kes on kogenud, et pärast peenramaal kaevamist aitab mõõdukas trenn või jooga palju paremini taastuda kui teleka ees vedelemine.

Praegusel aastaajal kurdavad paljud kevadväsimuse üle. Kadri Paat soovitab märgata suuremat pilti oma elust. „Kui tunnen, et olen aina väsinud, tuleks üle vaadata, kas ma magan piisavalt, kas toitun tervislikult, nii et minu menüüs on piisavalt vajalikke vitamiine ja mineraale, kas ma liigun piisavalt,“ soovitab ta.

Treener rõhutab teada-tuntud tõde, et ükski imeravim ega trenn ei muuda meid võluväel terveks ja reipaks. Ta tuletab meelde soovitust, et inimene peaks päeva jooksul tegema vähemalt 10 000–15 000 sammu ning et igasugune liikumine on terviseks. On hästi individuaalne, mis on kellelegi sobiv keha-

line aktiivsus, kuid kõndimine, rattasõit ja ujumine peaksid sobima kõigile. Kui kehakaal on väga ülekäte läinud ning ka kõndida on raske, siis vees on lihtsam ennast liigutada ning ka rattasõidul ei mängi kehakaal eriti suurt rolli.

Vali meeldiv spordiala Väga oluline on, et valitud spordiala endale meeldiks – kui minna trenni kellegi teise õhutusel, moevoole järgides või näiteks mõttega, et see ala aitab soovitud kaalu jõuda, kipub sportimine jääma lühiajaliseks ettevõtmiseks.

Kui inimesel püsivat liikumisharrastust ja -harjumust pole, võib olla raske seda endale tekitada. Kust alustada, kui sisetunne ütleb, et elu on häbematult kaua kulgenud trajektooril kontor-auto-televiisor, või teeb tervis või kehakaal muret?

Kadri Paat (pildil) annab lihtsa retsepti: „Pargi auto kaugemale.“ Ehk siis alustada tasub tõepoolest väikestest väi äike kest stes estt asjadest: asja as jade dest st:: suurendada teadlikult vahemaid, mida läbida äbida jalgsi, minna tööle jalgratta ratta või bussiga.

Põhiline, et liikumisviis oleks endale m meeldiv eeldiv ja sobiv, see võib olla a kas või aiatöö või koristamine. ine. „Kehaline aktiivsus ei pea a tähendama ilmtingimata näiteks näiteks jooksmas käimist,“ rõhutab hutab treener.

Samuti soovitab oovitab ta leida endale tugiisiku, isiku, näiteks personaaltreeneri. eneri. Et tekiks püsiv liikumisharjumus, misharjumus,

peaks olema keegi, kes toetaks, tunneks huvi, kuidas sul läheb, innustaks ja ergutaks jätkama.

Kadri Paat usub, et seepärast on spordiklubis lihtsam liikumisega algust teha – klubis on treenerid, kes aitavad ja juhendavad. „Väga oluline on ümbritseda end sotsiaalvõrgustikuga, inimestega, kes motiveerivad, siis ei jää trenniminek ühekordseks aktsiooniks,“ õpetab ta.

Alusta tasa ja targu Kui inimene ei ole harjunud liikuma, on oluline alustada rahulikult, võimalikult väikese koormusega. „Kuna kehaline aktiivsus võiks olla eluaegne, siis on oluline järele mõelda, milline on see liikumisharrastus ja sportimise intensiivsus, mis võiks minuga kaasas käia aastaid,“ soovitab Kadri Paat.

Esimest korda spordiklubi rühmatreeningusse minnes tuleks treenerile kindlasti enne trenni algust öelda, et olen esimest korda ja pole ammu trentreener ni teinud tei einu nud d – si siis is tteab eab ea b tr tree eene nerr se se-

Doppelherz aktiv Men Active on toidulisand taimsete ekstraktidega (maca, aasia vesinaba, ženšennijuur), lisaks kofeiin, E-vitamiin, tsink ja seleen. Meeste seksuaalse võimekuse toetuseks. Toetab mehe täisväärtuslikku intiimelu ja viljakust.

MEES anna hoogu oma täisväärtuslikule intiimelule!

Maca aitab toetada vitaalsust ning kehalist ja seksuaalset võimekust. Pikaajaliselt avaldab Maca positiivset mõju meeleolule ja psüühikale, vähendades stressitunnet ning aidates seega taastada enesekindlust.

Lühiajaliselt on kofeiinil ja ženšennil stimuleeriv ja ergutav mõju, Aasia vesinaba toetab perifeerset vereringet ja genitaalide verevarustust.

Taasta enesekindlus ning lisa energiat!

Ženšenniekstrakt ja kofeiin annavad energiat.

Tsink aitab hoida vere testosterooni taset normaalsena.

Seleen aitab kaasa normaalsele spermatogeneesile.

Tootja: Queisser Pharma GmbH & Co. KG, Saksamaa. Turustaja: AS Sirowa Tallinn, Salve 2C, Tallinn; Tel 6 830 700

Saadaval apteekides!

Teisipäev, 8. mai 2018

Tervis 5 PantherMedia/Scanpix

EKS: ergiat! da inimest jälgida ning soovitada harjutuste ja asendite lihtsamaid variante.

Ka tuleks sporditegemise alustamisse suhtuda rahulikult ning võtta seda kui üht toredat hobi, mitte viisi kiiresti kehakaalu- vm probleeme lahendada. „Hea oleks algusest peale arvestada, et elu tippvormi kuu ajaga ei saavuta,“ sõnab Kadri.

Kuid nii nagu mujal elus, soovivad inimesed sageli kõike kohe ja korraga ka treeningsaalis ning oma viletsat vormi, paindumatust või üleliigseid kilosid püütakse kompenseerida liigse püüdlikkusega rühmatreeningus. „Et endale mitte liiga teha, tuleb olla kontaktis oma kehaga,“ rõhutab Kadri Paat, et spordi- või liikumisharrastus vajab samuti õppimist, oma keha kuulamist ja aru saamist, mis hetkel sobib ja mis on liiast. „Me ei istu ka autorooli ilma, et oleksime sõidutunde võtnud,“ toob treener tabava võrdluse. See on ka oluline põhjus, miks ta soovitab vita vi tab b algajal pöörduda personaaltreeneri naalt t poole – nii on oluliseltt lihtsam leida just sulle sobiv ala, a sobiv koormus ja tempo. „P „Personaaltreeningud P sobivad k kõigile – nii algajale, kes soovib soov v tasa ja targu paremat vormi vor r saavutada, kui ka sellele,, kes eluaeg spordiga tegelenud len n ning soovib nüüd värskustt oma trennidesse,“ sõnab ta ja soovitab kõigil, kes pärast pikka a talve loppis ja väsinud, hakata haka a end liigutama. Küll siis tuleb b ka lisaenergia.

Kuidas lapse ülekaalu vältida?

PantherMedia/Scanpix

Ülekaaluliste inimeste, sh laste arv kasvab aastast aastasse. „Ülekaalulisest lapsest saab suure tõenäosusega ka ülekaaluline täiskasvanu. Kergem on ülekaalu ära hoida, kui kaalu alandada,“ kirjutab Tervise Arengu Instituudi toitumisekspet Tagli Pitsi portaalis Toitumine ja annab neli soovitust, kuidas lastel ülekaalu teket vältida.

Vähem istumist, rohkem liikumist Ülekaalu vastu aitab mõõdukas kehaline aktiivsus – vähemalt 60 minutit päevas. Selle saavutamiseks võiks laps osaleda õppetöövälistes spordi või liikumisega seotud huviringide töös vähemalt paaril korral nädalas.

Oluline on ka lapsevanema enda eeskuju ja koos lapsega veedetud aktiivne aeg – püüdke liikuda koos lapsega, käia matkamas, sõita ratastega, mängida palli. Toetage last ka siis, kui ta algul ei ole ühes või teises liikumisviisis väga osav. Ülekaalulisuse tekkes ja selle säilimises on suur roll ka ekraaniaja pikkusel ehk arvuti, televiisori või nutitelefoni ees veedetud ajal. Püüdke leida alternatiivseid viise passiivsele vaba aja veetmisele. Uuringud on näidanud, et lapsed, kes veedavad ekraani ees päevas rohkem kui tunni, tarbivad ka rohkem rasvaseid ja magusaid toite ja magustatud karastusjooke.

Kvaliteetsem toiduvalik ja piisav söömise aeg Mida noorem laps, seda väiksem on päevane soovituslik energiakogus. See tähendab, et väiksema toidukoguse juures tuleb saada kätte kõik vajalikud ained – õiges koguses valke, rasvu ja süsivesikuid ning piisavalt kiudaineid, vitamiine ja mineraal-

aineid. Selleks omakorda tuleks süüa toite kõikidest toidugruppidest, s.o teraviljatoodetest, puu- ja köögiviljadest ning marjadest, piimatoodetest, toidugrupist kala, (linnu)liha, muna ning pähkleid-seemneid ja lisatavaid toidurasvu.

Et toit sisaldaks vähem sooLastel, la, aga rohkem vajalikke toitaikes neid, võiks suurema osa toidust magavad valmistada ise kodus eelnevalt võimalikult vähe töödeldud toiliiga vähe, on duainetest, näiteks värsketest oht muu- köögiviljadest, kalast, linnulituda üle- hast. Kui toidu valmistamisse kaasata laps, sööb ta valminud kaalulitoitu parema meelega ning tal seks või on olemas julgus ja oskused isegi täiskasvanuna samuti ise toitu rasvuda. valmistada. Ülekaalust hoidumisele aitavad kaasa regulaarsed söögiajad ja sellest lähtuvalt ka korraga söödavad väiksemad toidukogused. Korralik hommikusöögi söömine vähendab päevaseid näksimisi. Viimase suurem toidukorra ja magamise vahele võiks jääda vähemalt 3-4 tundi.

LAE END

Võtke aega toidu tegemiseks, söömiseks ja nautimiseks!

Rohkem köögivilju, vähem magusat Normaalkaalus püsimiseks on oluline süüa rohkem köögivilju.

Need annavad vähe energiat, sisaldavad kiudaineid ning täidavad seetõttu kõhtu, annavad ainevahetuse toimimiseks vajalikke vitamiine-mineraalaineid.

Juba kooliealine laps peaks sööma päevas vähemalt 300 grammi köögivilju, seda nii värskelt kui toitude koostises. Päevas võiks süüa paar puuvilja või paar peotäit marju, kuid suurem kogus, eriti näiteks viinamarjadebanaanide näol võib anda juba liigselt energiat.

Seevastu väga vähesel määral või üldse mitte kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid sisaldavad magusad ja soolased näksid – näiteks suhkur, mesi, moos, kommid, šokolaad, küpsised, küpsetised, magustatud joogid, kohuke, jäätis, kartulikrõpsud. Seetõttu tuleks selli-

ENERGIAGA!

seid toite süüa võimalikult väheses koguses ja harva. Enamik neist toitudest maitsevad väga hästi ning kui oled juba võtnud ühe kommi või küpsise, ei saa enne pidama, kui pakk on tühi.

See aga omakorda tähendab, et neist saadakse suur kogus energiat ning kui inimene ei ole kehaliselt aktiivne, ei kuluta ta saadud energiat ära ning ülekaal ongi kerge tekkima.

Piisav uneaeg, head magamisharjumused Lastel, kes magavad liiga vähe, on oht muutuda ülekaaluliseks või isegi rasvuda. Pimeduse saabudes hakkab ajus asuv käbikeha nõristama hormooni melatoniini, mis reguleerib bioloogilist ööpäevarütmi, aidates inimesel uinuda. Seetõttu ei tohiks olla kaua üleval ning enne uinumist ei ole mõttekas vaadata helendavaid ekraane (televiisor, arvuti, mobiiltelefon). Selle asemel võiks enne uneaega teha midagi rahustavat, näiteks lugeda.

SILJA PAAVLE

QS ori ymb gin io u aa uri lto ng od u e

EE_Q10_AD_Ohtuleht_290x124_0316

Bio-Quinone Active Q10 FORTE sisaldab koensüümi Q10 ja vitamiini C, mis aitab kaasa normaalsele energiavahetusele ning aitab vähendada väsimust ja kurnatust.

Lisainformatsiooni toodete kohta ja uudiskirjaga liituda saate aadressil www.pharmanord.ee.

Teisipäev, 8. mai 2018

6 Tervis

Astma Kontrolli Test Järgnev test on mõeldud 12-aastastele ja vanematele astmat põdevatele inimestele. Testi abil saab hinnata, kuivõrd on astma kontrolli all. Tulemuse teadasaamiseks liitke kõigi vastuste tulemused kokku.

GEIDI RAUD

geidi.raud@ohtuleht.ee

Küsimus 1 Kui sageli viimase 4 nädala jooksul on astma takistanud teie tegevusi töö juures, koolis või kodus?

1

Kogu aeg

Väga sageli

2

Mõnikord

3

4

Harva

Üldse mitte

SKOOR

5

Kui sageli viimase 4 nädala jooksul on teid vaevanud õhupuudus?

Kord päevas

1

3 kuni 6 korda nädalas

2

Üks või kaks korda nädalas

3

4

Üldse mitte

5

Küsimus 3 Kui sageli viimase 4 nädala jooksul on astma sümptomid (vilistav hingamine, köhimine, õhupuudus, hingamisraskus või valu rinnus) teid öösel või hommikul tavalisest varem üles äratanud?

4 või enamal ööl nädalas

2 kuni 3 ööl nädalas

1

Kord nädalas

2

Üks või kaks korda

3

4

Üldse mitte

5

Küsimus 4 Kui sageli viimase 4 nädala jooksul olete kasutanud oma hoopiipu (näiteks Salbutamool)?

3 või enam korda päevas

1 või 2 korda päevas

1

2 või 3 korda nädalas

2

Üks kord nädalas või harvem

3

4

Üldse mitte

5

Küsimus 5 Kuidas hindaksite seda, kuivõrd on teie astma olnud kontrolli all viimase Halva kontrolli all

1

Mõningal määral kontrolli all

2

Hästi kontrolli all

3

4

Täielikult kontrolli all

5

LÕPPSKOOR

TESTI TULEMUS Astma ei ole kontrolli all

5

6

7

8

9

Astma on kontrolli all

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

Võtke täidetud test kaasa, kui lähete arsti või (astma) õe vastuvõtule. Rohkem informatsiooni vaadake www.hinga.ee ja www.asthmacontroltest.com

© 2018 GSK grupi ettevõtted. Kõik õigused kaitstud.

Asthma Control Test™ kaubamärk kuulub QualityMetric Incorporated © 2018

GSK, Lõõtsa 8A, 11415 Tallinn www.gsk.ee EE/AST/0006/18 04/2018

Respi-Advt_EE-9166354_D2_Updated.indd 1

Kuidas eristada koormusastmat? „Koormusastma puhul tekib vastusena füüsilisele koormusele alumiste hingamisteede ahenemine,“ selgitab tohter.

See tähendab, et inimene läheb trennis näost punaseks nagu ladvaõun ja hakkab lakkamatult köhima.

Koormusastma võib treenijat tabada nii toas kui ka õues Kas koormusastmat põdev inimene peaks trennis käimist ja pingutust vältima? „Ei. Õige ravi korral on isegi tugev füüsiline koormus igati lubatud,“ lohutab Kiens, et koormusastma põdejad ei pea botaseid maha müüma. „Tihti piisab hingamisteid laiendava ravimi tarvitamisest enne füüsilist pingutust, et treening taas nauditavaks muutuks.“ Kopsuarst selgitab, et koormusastma diagnoosimiseks kasutatakse tavaliselt koormustesti koos kopsumahu mõõtmisega. Et õhupuudust füüsilisel koormusel võivad põhjustada mitmed haigused, siis on koormusastma diagnoosimiseks kindlasti vaja kasutada spetsiaalseid teste. Ainult sümptomite alusel on võimatu õhupuudust põhjustavaid haiguseid eristada.

Kiensi sõnul pole erilist vahet, kas inimene, kellel on diagnoositud koormusastma, treenib värskes õhus või sisetingimustes. „Siinkohal tuleb

kindlasti rõhutada individuaalse lähenemise olulisust. Näiteks võib koormusastma ja õietolmu allergia all kannataval inimesel olla sootuks raskem sportida kevaditi värskes õhus kui treeningusaalis. Seda seetõttu, et kevadises õhus on rohkelt õietolmu. Tohter lisab, et värskes õhus on koormusastmast ohustatud ka talispordialade harrastajad, sest nad hingavad sisse külma ja kuiva õhku.

Sisetingimustes on kopsuarsti sõnul koormusastmat enam seostatud jääspordialade ning ujumisega. Jääspordialade harrastajail tekib koormusastma eelkõige külma õhu ja jääpuhastusmasinate eritatavate kütuseaurude tõttu.

Ujulas võib koormusastma tekkida kergemini õhus lenduvate triklooramiinide tõttu,“ räägib ta.

Raskematel juhtudel tuleb kutsuda kiirabi Kui trennis astmahoog peale tuleb, peab kindlasti kohe füüsilise koormuse selleks korraks lõpetama ning puhkama. „Kergematel juhtudel on abi väljakirjutatud astmaravimitest,“ sõnab arst.

Koormusastmat aitavad leevendada ravimid, millest levinumad on astmapiibud ehk sissehingatavad astmaravimid. „Hingamisteid laiendavaid astmaravimeid tarvitatakse koormusastma korral enamasti 15

Kümme levinud müüti astma kohta, mida usku

4 nädala jooksul?

Ei olnud üldse kontrolli all

Oled tantsutrennis ja vihud rütmika muusika saatel sammukombinatsioone, mida treener ette näitab. Kõik on hästi, kuniks äkitselt tabab sind hirmus köhahoog ja kopsud hakkavad vilisema. Stopp! Selleks korraks on trenniga lõpp. Kuid mis saab edaspidi?

4 Kliiniku kopsuarst Ott Kiens selgitab, et astma on krooniline põletikuline hingamisteede haigus, mille sümptomiteks on vilistav hingamine, köha, pingetunne rindkeres või õhupuudus. Eestis põeb astmat viis protsenti täiskasvanud inimestest, mida tohter peab suureks arvuks.

Kiensi sõnul polegi kindlalt teada, miks astma inimesi kimbutab. „Arvatakse, et astma tekib päriliku eelsoodumuse ning keskkonnategurite koosmõjul,“ märgib ta. Kopsuarst selgitab, et astma tekkega enim seotud keskkonnategurid on allergeenid. Koduses majapidamises näiteks tolmulestad, hallitus ja loomakarvad. Tööl jällegi jahutolm ja värvid. „Aga ka viirusnakkused, kontakti puudumine teatud bakteritega, kokkupuude tubakasuitsuga, välisning siseõhu saastatus, dieedi erisused ning stress,“ loetleb ta.

Küsimus 2 Rohkem kui üks kord päevas

Koormusastma põdemine ei tõ sporditegemis kriipsu peale

4/19/2018 8:54:40 PM

Astma on sagedasti esinev hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mille pika ajaloo vältel on kinnistunud inimeste seas väärarusaamad, mis paika ei pea. Kopsuarstid lükkavad need siinkohal ümber.

Astmahood on patsiendile tülikad ja kurnavad, kuid tänapäevaste ravivõimaluste juures kontrollitavad niivõrd hästi, et patsiendi elukvaliteet ei tohiks haiguse tõttu langeda.

Astma müütidega puutuvad iga päev kõige enam kokku pulmonoloogid.

Eesti Kopsuarstide Seltsi liikmete abiga on kokku pandud ja ümber lükatud neist kümme enam levinud müüti.

haigus ega ole ühegi teise haiguse tüsistus. Kuna viirusinfektsioonid ägestavad astmat, võib jääda mulje, et haigus sai alguse hingamisteede infektsioonist.

Müüt: astmahaige elukvaliteet ongi kehvem ega saa olla samaväärne astmat mitte põdeva inimesega.

Tegelikkus: Efektiivse raviga on astmahaige elukvaliteet enamasti hea ega erine astmat mitte põdeva inimese elukvaliteedist. Samuti ei ole astma piiranguks sportimisel, enamasti mitte ka võistlusspordiga tegelemisel.

Müüt: iga astmat põdev inimene teab täpselt, mida tähendab, et ta astma on kontrolli all.

Tegelikkus: Paljud astmat põde-

2.b

1.b

Müüt: astma on mingi muu haiguse tüsistus.

Näiteks on astma tekkinud püstijalu põetud kopsupõletiku tagajärjel.

Tegelikkus: Astma on omaette

3.b

Teisipäev, 8. mai 2018

Tervis 7 PantherMedia/Scanpix

a õmba ele

Liigesetabletid Kas su elu on põrgu, sest valutavad liigesed ei lase liikuda?

Kui sa oled aastaid söönud glükosamiinitablette, kuid sinu liigesed on ikkagi valusad ja kanged?

Kas sa oled seni kulutanud tohutult raha ilma abi saamata?

minutit enne füüsilist koormust.“ Ta lisab, et kõigil koormusastma patsientidel on soovitatav enne füüsilist koormust teha regulaarselt soojendusharjutusi. „Õhku soojendavate ja niisutavate näomaskide kasutamine võib vähendada koormusastma puhuseid sümptomeid külmas õhus treenijatel.

Koormusastma leevendamisel on oluline vältida füüsilist koormust suure külma, õhu kõrge saastatuse ning kõrge allergeenide sisalduse korral. Koormusastma täielik väljaravimine on pigem saavutamatu eesmärk.

Enamik koormusastma diagnoosi saanud patsiente vajavad mingis vormis astma ravi ka edaspidiselt,“ räägib Kiens.

Koormusastmat põdeval inimesel tasub aga igal juhul trenni tehes olla ettevaatlik. „Raskematel juhtudel – näiteks siis, kui koormusastmat põdev inimene ei jaksa enam lausete kaupa rääkida, hingamine vilistab kuuldavalt või huuled muutuvad sinakaks – on vaja kohe arsti juurde minna või kiirabi kutsuda,“ rõhutab kopsuarst. Ta lisab, et meditsiinilise hariduseta inimesel – näiteks trennikaaslasel või treeneril – võib olla raske astmahoogu ja mõnd muud kopsu- või südamehaigust eristada. „Elus esimest korda trennis tekkinud astmahoog vajab arsti sekkumist ja täpsemaid uuringuid,“ rõhutab kopsuarst.

Siis proovi FLEXICURi LIIGESETABLETTE, mille toimeaine on kurkumiin, mis teaduslike uuringute ja kliiniliste katsete põhjal on abiks just sulle.

Kurkumiinil on kiire toime. Juba nädalase kasutamise järel tundsid kurkumiiniekstrakti tablette kasutanud patsiendid valu kadumist ja liigeste elastsuse paranemist.

Pikemaajalisel kasutamisel täheldas 85% patsientidest oma elukvaliteedi märgatavat tõusu ja tundis ennast füüsiliselt aktiivse ja sportlikumana.

Et ükski tants ei jääks tantsimata

Flexicuri tabletid sisaldavad standardiseeritud kurkumiiniekstrakti, mis on eraldatud looduslikust kurkumist.

1 tablett sisaldab 32,65 spetsiaalset CURCUMIN OR 100© ekstrakti.

Kuuri algul võetakse 3 tabletti päevas.

Pärast liigeste valulikkuse kadumist võib toimet säilitava annusena jätkata 1 tabletiga päevas.

uda ei maksa vad inimesed tegelikult ei tea, mis haigust põhjustab. Näiteks seda, kuidas vältida astmat esilekutsuvaid tegureid ja kuidas täheldada ning kontrollida astma sümptomite ilmnemist. Tihtipeale peetakse astma sümptomite avaldumise põhjuseks ülekaalu või vanust.

Astma diagnoosi teadvustamine ja raviga harjumine võtab igal inimesel aega. Astmaga tuleb õppida elama. Arstid ja õed soovitavad astmahaigetel kasutada astma kontrollitesti, mis on astmat põdevale inimesele heaks abivahendiks.

Müüt: nendel päevadel, kui astmat põdev inimene tunneb ennast hästi, ei pea võtma ravimit.

Tegelikkus: Astmat põdeval inimesel peab tekkima arusaam oma ravist, ravimite toimest ja

4.b

võtmise korrast. Astma baasravi (ravimid, mida võetakse regulaarselt) peab olema piisavalt efektiivne ja hooravimi (kiiretoimeline hingamisteid avav ravi) vajadus peab olema võimalikult väike. Kui astmat põdev inimene tunneb end baasraviga hästi ja hooravimit ei vaja, siis ei tähenda see seda, et ka baasravi sel päeval ei vajata. Ebaregulaarne ravi viib pikemas perspektiivis suuremate ravimiannusteni, haiguse ägenemishoogude sagenemisteni ning raskematel juhtudel hospitaliseerimiseni.

Müüt: astmat saab edukalt ravida ka ainult alternatiivmeditsiini toel.

Tegelikkus: Seni ei ole leitud tõhusaid alternatiivravi meetodeid astma raviks. Ka soolakamber ja soe merekliima ei ole astma ravis efektiivsed.

5.b

6.b

Müüt: astma diagnoosi saanud patsient on arvamusel, et ta jääb peatselt astma tõttu töövõimetuks.

Tegelikkus: See müüt on pärit kaugest minevikust, kui astmaravi ei olnud inimestele kättesaadav. Tänapäeval on astma enamikul juhtudel raviga hästi kontrollitav. Efektiivse raviga saavutatakse kaebustevaba elu – elukvaliteet ei lange ja töövõimetust ei kujune.

Müüt: öised ärkamised astmahoogude tõttu on astmahaige jaoks täiesti normaalne nähtus.

Tegelikkus: Ravimata või alaravitud astmale on iseloomulik hootine köha, mida esineb enam öösiti või varajastel hommikutundidel. Efektiivse raviga on astmat põdeva inimese ööuni enamasti hea. Kui uni on hinga-

7.b

mishäire tõttu pärsitud, tuleb sellest kindlasti rääkida oma arstiga.

Müüt: astmarohud rikuvad une ega lase uinuda.

Tegelikkus: Kui baasravi on paigas ja ravi järgitakse vastavalt õpetusele ja väljakirjutusele, ei ole ka unega probleeme.

Müüt: inhaleeritavatel astmaravimitel on kõrvaltoimeid, ka kaalu tõus.

Tegelikkus: Inhaleeritavad astmaravimid ei oma kliiniliselt kasutatavate ravidooside puhul süsteemset kõrvaltoimet ega tõsta kaalu.

Müüt: astmahaige ei tohi teha sporti.

Tegelikkus: Astmahaige tohib ja peabki liikuma ning sporti tegema. Eelistatud on vastupidavusspordialad.

8.b 9.b

10.b

SILJA PAAVLE

HEA KINGIT US EMALE!

MÜÜGIL APTEEKIDES, SELVERITES terviseportaalis www.tervis24.ee ja TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn

Teisipäev, 8. mai 2018

8 Tervis

KOLMANDIK NAISE ELUST: ka üleminekuiga saab olla nauditav ja tegus SILJA PAAVLE

silja.paavle@ohtuleht.ee

Teatud eas hakkavad naised märkama muutusi oma kehas – kuumahood, öine higistamine, meeleolumuutused, unetus, menstruaaltsükli häired. „Nii nagu noorukeid tabab ootamatult murdeiga, mil hormoonid möllavad ja tekib tahtmine kõike uut kogeda, võib ka üleminekuikka jõudmine naise harjumuspärase elu ootamatult pahupidi pöörata,“ sõnab proviisor Peeter Villako. Üleminekuiga ehk klimakteerium jääb tavaliselt 45. ja 55. eluaasta vahemikku. Sel ajal hakkab naise organismis hormoonide tasakaal muutuma ja östrogeenide (naissuguhormoonide) langus põhjustab ebameeldivaid vaevusi.

Sümptomite nimistu on pikk ja hirmutav „Üleminekuaastate vaevused võivad naiste elu häirida 10–15 aastat, mis on liiga pikk aeg, et vaikimisi kannatada,“ sõnab Peeter Villako. Kuna naiste keskmine eluiga on viimase sajandi jooksul jõudsalt pikene-

REKLAAMTEKST

nud, võivad nad postmenopausis elada enam kui kolmandiku oma elust. Sestap on oluline, et nii üleminekuiga kui ka menopausijärgne elu oleksid iga naise jaoks nauditavad ja tegusad.

Kuigi üleminekuiga on loomulik osa naise elust, on proviisori sõnul teada, et see toob kaasa suurema riski haigestuda östrogeenide vähesusest tingitud haigustesse. Luude hõrenemise tõttu suureneb luumurdude risk, südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumise sagedus võrdsustub meestega, suureneb tõenäosus Alzheimeri tõve kujunemiseks. Üleminekuea hilisteks sümptomiteks on naha ja limaskestade õhenemine, uriinipidamatus ja kesknärvisüsteemi kurnatus. „Menopausiga seotud sümptomite loend on pikk ja võib esmapilgul tunduda hirmutav,“ nendib Peeter Villako. Õnneks ei koge ükski naine neid kõiki täies ulatuses. On klassikalisi sümptomeid, nagu kuumad hood, unehäired ja tujukus, mida naine oskab hõlpsasti seostada menopausiga. Ent teiste sümptomite, nagu uriinipidamatuse, tupekuivuse ja seksuaaltungi kadumise puhul ei pruugi sellise seose peale tullagi. „Kõik need sümptomid on aga otseselt või kaudselt seotud östrogeenide ehk naissuguhor-

moonide taseme langusega organismis,“ märgib proviisor. Üheks võimaluseks üleminekuaastate vaevuste leevendamisel on hormoonasendusravi.

Enam kui 50 aasta jooksul, mil hormoonasendusravi on olnud kättesaadav, on seda laialdaselt uuritud ja tõestatud selle kasu üleminekuea sümptomite leevendamisel. „Paraku ei sobi see kaugeltki mitte kõikidele naistele,“ nendib Peeter Villako.

Hormoonravile lisaks saab katsetada loodusravi Ta toob välja, et on naisi, kellele hormoonasendusravi on vastunäidustatud erinevate organsüsteemide haiguste tõttu, aga on ka naisi, kes lihtsalt kardavad või ei soovi hormoonasendusravi. Ning osal patsientidel võib hormoonasendusravi esile kutsuda ebameeldivaid kõrvalnähte, nagu veritsus suguteedest, rindade valulikkus või tundlikkus, iiveldus, veepeetus, tursed, peavalu, migreeni ägenemine või suurenenud tupevoolus.

Naistele, kellele hormoonasendusravi ei sobi, on heaks alternatiiviks loodusravi. „Loodusravi korral kompenseeritakse üleminekueas tekkinud hormoonide puudust taimedes sisalduvate looduslike naissugu-

PantherMedia/Scanpix

Kuidas üleminekuea vaevustega toime tulla? Üleminekuea saabumine võib tavapärase elurütmi ootamatult pahupidi pöörata ja mitmeid erinevaid terviseprobleeme põhjustada.

Üleminekuea saabudes hakkavad naised märkama muutusi oma kehas: ootamatud kuumahood, unehäired, öine higistamine, põhjuseta meeleolumuutused, menstruaaltsükli häired. Tervisehädade tekke põhjuseks on naissuguhormoonide taseme langus. Üleminekueas naisel tuleb oma elukvaliteedi ja tervise säilitamise nimel toime tulla paljude muutustega. Üleminekuiga on liiga pikk periood, et vaevusi vaikimisi kannatada. Soovitav on küsida nõu ja abi naistearstilt

Günekoloog dr. Tiiu Kaljuste soovitab Üleminekuea vaevusi saab vähendada arsti poolt määratud hormoonasendusraviga. Samas on hormoonasendusravi kõrval olemas ka väga hea alternatiiv – loodusravi, mille korral kompenseeritakse üleminekueas tekkinud hormoo-

nide puudus taimedes sisalduvate fütoöstrogeenidega.

Loodusravi sobib eriti hästi naistele, kes ei soovi hormoonasendusravi või kellele on see vastunäidustatud.

Nendele patsientidele sobib hästi looduslik preparaat Rotklee Plus, mis sisaldab sojaoa ja aasristiku ekstrakti.

Rotklee Plusi tuleks kasutama hakata esimeste üleminekuperioodi vaevuste ilmnemisel. Soovitan Rotklee plusi kapsleid võtta vähemalt 2-3 kuud järjest, seejärel võib teha 1-2 kuud pausi ja jätkata taas preparaadi kasutamist.

Täiendav teave apteegist või telefonil 7 338 080

Teisipäev, 8. mai 2018

Tervis 9

Aasristik on tõhus naiste üleminekuea vaevuste leevendaja Viimasel ajal on sojale kui fütoöstrogeenide allikale tekkinud tugev konkurent tuntud aasristiku näol. „Lääne-Euroopas leiab just aasristik üha enam kasutamist naiste üleminekuaastatel tekkinud hädade leevendamisel,“ sõnab proviisor Peeter Villako.

Põhjus on tema sõnul selles, et aasristik sisaldab kõiki neid samu hormoonaineid mida sojagi, ainult et veelgi suuremas kontsentratsioonis ning lisaks kuuluvad aasristiku koostisesse veel kaks fütoöstrogeeni, mida sojas ei leidu.

Mitmed uuringud on näidanud, et suu kaudu sisse võetuna toimivad aasristiku isoflavoonid tõhusalt hormooni asendajana menopausis naistel, kellel on madal östrogeenide tase. „Sellisel moel aitab aasristik oluliselt vähendada kuumahooge, öist higistamist ning teisi menopausiga kaasnevaid ebameeldivaid sümptomeid,“ selgitab proviisor.

Peeter Villako toob välja, et eriti head on sellised preparaadid, mis sisaldavad nii aasristiku kui soja isoflavoone, näiteks Rotklee plus kapslid, mis sisaldavad veel kaht üleminekuea vaevuste puhul aitavat ainet – pantoteenhapet ja B6 vitamiini. Pantoteenhape aitab kaasa steroidhormoonide normaalsele sünteesile ja ainevahetusele ning vitamiin B6 aitab vähendada väsimust ja kurnatust.

hormoonidega ehk fütoöstrogeenidega,“ selgitab Peeter Villako.

Ta räägib, et fütoöstrogeenid on grupp taimedes esinevaid bioloogiliselt aktiivseid aineid – isoflavoone, mis oma keemilise koostise poolest sarnanevad östrogeeniga. Seetõttu võivad fütoöstrogeenid kinnituda östrogeeni retseptorite külge inimorganismis ning toimida analoogselt kehaomaste naissuguhormoonidega.

Peeter Villako sõnul on naiste üleminekuaastate vaevuste loodusliku leevendajana siiani

kõige enam kasutatud sojauba ja sellest valmistatud tooteid.

Ka Eestis on viimasel ajal üha enam propageeritud sojast valmistatud toiduainete suuremat tarbimist. „On teada fakt, et aasia naistel, kes söövad palju sojatooteid, esineb üleminekuaastate vaevusi oluliselt vähem kui eurooplannadel,“ kõneleb ta.

See tulenebki proviisori hinnangul asjaolust, et aasia naised saavad igapäevase toiduga keskmiselt ligikaudu 50 mg taimseid naissuguhormoone, samas kui eurooplannad keskmiselt vaid 1 mg.

Seitse soovitust, kuidas südametõbedest hoiduda Kuidas hoiduda südamehaigustest ja nende tõsistest tagajärgedest tervisele? Ida-Tallinna keskhaigla diabeediõde Marje Klauks annab nõu.

1. Hoia veresuhkur võimalikult normilähedane!

Diabeediga kaasnevaid haigusi ja tüsistusi põhjustab just kaua kestnud ja halvas kompensatsioonis veresuhkur. Diabeedihaigetel on 50% suurem tõenäosus haigestuda kardiovaskulaarsetesse tõbedesse. Diabeedi tüsistustega inimeste seas on umbes 65% surmajuhtumitest seotud infarktiga.

2. Ära suitseta!

Tubakatoodete tarvitamine (eriti suitsetamine) on ohtlik südame- ja veresoonkonnahaiguste riskitegur. Suitsetaja risk haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse on 2–4 korda suurem kui mittesuitsetajal.

3. Hoia kehakaal võimalikult normilähedane!

Kui KMI on suurem kui 35, tõuseb diabeedirisk 40%-ni.

5−10%-line kaalulangus lange-

tab diabeeti haigestumise riski 58%. Iga kaotatud kilogrammiga väheneb vererõhk 2,5/1,5 mmHg.

4. Ole füüsiliselt aktiivne, iga päev!

Kehaline passiivsus on samasugune haiguste tekke riskifaktor nagu suitsetamine ja rasvumine. Ebapiisav liikumine põhjustab üle maailma rohkem kui viis miljonit surma aastas.

Regulaarsel liikumisel võib langeda paljude haiguste risk, näiteks: südame-veresoonkonnahaiguste risk 35%; 2. tüüpi diabeeti haigestumise risk kuni 50%.

5. Hoia vererõhk võimalikult normilähedane!

75%-l täiskasvanud diabeedihaigetest on kõrge vererõhk.

Kõrgvererõhktõve korral kujunevad muutused neerude veresoontes. Neeruarterid kahjustuvad ja ahenevad, mille tulemusena halveneb neerude verevarustus ning häirub jääkainete eritusvõime. Krooniline neerukahjustus on kõrgvererõhktõve sage tüsistus. Eriti

kiired muutused arenevad kaasuva diabeedi korral.

6. Maga öösel 7-8 tundi!

Unepuudus võib muuta meie toidueelistusi. Nii kasvab isu süsivesikute- ja energiarikka toidu järele ning suureneb ka söödud toidu kogus. See omakorda tõstab veresuhkru taset. Unehäired on muu hulgas seotud kaalutõusu, kõrgvererõhktõve, diabeedi ja südame-veresoonkonnahaiguste tekke ning süvenemisega.

7. Ära stressa!

Igapäevaelu pingete ja argipäevaste probleemide korral võib

tekkida vastupandamatu soov väikeste vaheaegade järel midagi näksida. Suure isuga kaasnevad ülekaalust tingitud ebameeldivused: halveneb enesetunne, kahaneb töövõime, suureneb kõrgvererõhktõve, südamehaiguste ja diabeedi risk jm. Äkki tekkinud stress põhjustab südametöö kiirenemist ja südamelihase tugevamaid kokkutõmbeid. Korduvad stressiepisoodid võivad viia südameprobleemide tekkimiseni.

Stressitaseme langetamine parandab üldist tervist, kaasa arvatud vererõhku, vähendab pulsi- ja hingamissagedust, lõdvestab lihaseid, parandab ainevahetust, suurendab organismi varustatust hapnikuga, lisab enesekindlust ja tagab hea une.

Stressi leevendamiseks ja lõõgastumiseks tegele regulaarselt meelepärase füüsilise tegevusega ja tee seda, mida naudid (lugemine, kinos käimine, tantsimine jne).

Kui tunned, et hingamine muutub stressi tõttu pindmiseks ning kiireks, siis tee hingamisharjutusi, hingates aeglaselt sisse ja välja.

SILJA PAAVLE

Teisipäev, 8. mai 2018

10 Tervis

Mudahooldus teeb hetkega kergemaks ja energilisemaks PantherMedia/Scanpix

SILJA PAAVLE

silja.paavle@ohtuleht.ee

Kui enne suurt suve sooviks energiat ammutada, ainevahetust ergutada, jääkaineid väljutada ja ka saledamaks saada, tasub spaades vaadata põnevate salendavate kehahoolduste järele. Dorpat Tervise massaažiosakonna juht, massöör Ülle Allas viitab, et parimad kevadised kehahooldused ongi keha trimmivad ja organismi puhastavad.

Kui paljud varasemad keha trimmivad hooldused on katsetatud, tasub spaadest küsida uudseid ja põnevaid kehahooldusi. Dorpat Tervises on sel kevadel võimalik end hellitada uudse mudahooldusega kogu kehale. Et mudas on väge ning ravimuda on eestlaste seas ammustest aegadest hinnatud, otsustati see ka naiste ilu heaks tööle panna.

Dorpat Tervises on kasutusel Käina lahe muda. Et muda pisut ebameeldivat lõhna peletada ning kehale kantavale mähisele veelgi kasulikku toimet lisada, segatakse seda fangomuda, halli ja valge saviga ning mentooli ja küpressi eeterlike õlidega. Kõik see ergutab väsinud nahka ning ainevahetust, toimib valuvastaselt ja turseid eemaldavat, tugevdab immuunsüsteemi ning kiirendab jääkainete väljutamist, salendab ja annab energiat.

Mudahoolduse käigus kaetakse kogu keha mudaga ning seejärel mässitakse see kile ning siis omakorda veel ka termoteki sisse. Kile hoiab muda ja savi kuivamast, et seda pärast ikka maha oleks võimalik pesta, termotekk aga soojendab.

Milliste protseduuridega end kevadel turgutada?

Dorpat Tervise massaažiteenuste juht Ülle Allas soovitab enne kehahoolduse broneerimist enda jaoks selgeks mõelda, mida on soov saavutada – kas lihtsalt jääkaineid väljutada või rasvarakusisest ainevahetust stimuleerida ehk tselluliiti vähendada. Samas on võimalik nõu küsida ka massöörilt, selleks tuleb lihtsalt panna kirja esimene tselluliidimassaaži aeg. „Massöör näeb inimese kehaga tööd tehes, mida tal vaja on. Mõnikord võib vaja olla alustada tugeva massaažiga, et saada rakusisene ainevahetus tööle ja muuta tselluliit pehmeks, ning alles siis mõelda muude protseduuride peale,“ selgitab Ülle.

Tema sõnul võiks kevadel kaaluda ka lümfimassaaži, mis ergutab jääkainete eemaldamist kehast, lõdvestab ja leevendab lisapingeid. Meemassaaž tugevdab tema sõnul tervist, ergutab ainevahetust ning aitab toksiine väljutada. Tselluliidimassaaž elavdab ainevahetust, lümfi- ja vereringet. Ning mõistagi virgutavad, annavad energiat ning mõjuvad ka salendavalt erinevad salendavad kehahooldused spaades.

Massaažilaual sisse mähituna on tunne nahal õige pisut torkiv, kuid soe ja lõõgastav.

Koguni nii, et pärast pikka töö-

päeva kisub silma kinni. Ülle Allas soovitabki seda protseduuri ennekõike pika tööpäeva lõpus, sest see mõjub rahusta-

valt ja lõõgastavalt ning suure tõenäosusega jäädakse pärast seda kodus magama.

Pärast paarikümneminutilist lamamist pakitakse keha jälle teki ja kile seest lahti ning tuleb end duši all puhtaks pesta. See nõuab tükk pusimist, kuid vajadusel aitab massöör selga puhtamaks saada.

Pärast pesemist on aeg veel kergeks kreemimassaažiks.

Hoolitsuse juurde käib mudalavendlikreem, kuid kelle jaoks see lõhn tundub liialt intensiivne, saab valida ka veidi kergema jogurtikreemi. Et muda-lavendlikreem võib hiljem veidi määrida, ei ole soovitatav mudahoolitsusse valget värvi riietega minna.

Pärast 70 minuti pikkust hooldust on massaažilaualt tõustes tunne igatahes palju kergem ja energilisem, pikkusessegi oleks justkui mõne sentimeetri juurde visanud. „Sellest kehahooldusest saab igaüks täpselt seda, mida ta kevadel vajab – koos lõõgastusega ka energiat,“ kinnitab Ülle Allas ja lisab, et peale naiste võiksid seda katsetada ka mehed.

Kui mudaravisse minejail on protseduuri osas päris palju vastunäidustusi, siis mudahooldus kehale on ennekõike iluprotseduur ning see ei sobi aktiivsete haiguste ning nahapõletikega inimestele.

Kui on kindel soov keha ainevahetust ergutada, jääkaineid väljutada ning ka saledamaks saada, on kasulik seda protseduuri korrata. Kuurina võttes on kord nädalas mudahoolduses käia igati paslik. Ja nagu ikka pärast salendavaid kehahooldusi, tuleks pärast seda piisavalt vett juua, et kehas ei tekiks dehüdratsiooni ehk vedelikupuudust. Ning et energiat oleks järgmisel päeval veel rohkem, võikski protseduurijärgse õhtu panustada pigem puhkamisele.

VEEL VEIDI koolilastel vä Kevadel ründab paljusid kevadväsimus.

Koolilastel aga on pingeline periood – kooliaasta lõpp, kontrolltööd, eksamid... Kuidas aidata lapsel väsimust peletada ja mälu turgutada?

REKLAAMTEKST

Mälu nõrgenemine, keskendumisraskused, närvilisus – Benfogamma®50mg need nähud võivad olla tingitud vitamiin B1 puudusest Benfotiamiin 50mg, kaetud tabletid N50 Vitamiin B1 ehk tiamiin täidab organismis paljusid olulisi funktsioone. B1-vitamiinil on äärmiselt oluline roll süsivesikute ja veresuhkru ainevahetuses. Ta aitab ära hoida erinevate kahjulike ainevahetusproduktide liigset tekkimist ja kuhjumist. Nende kahjulike ainete kuhjumine võib põhjustada erinevate organite, sealhulgas veresoonte, südame ja närvisüsteemi kahjustusi. Vitamiin B1 on vajalik närvirakkude normaalseks talitluseks ja mitmesuguste virgatsainete tekkeks, mis kindlustavad närviimpulsside edastamise.

Tiamiin on hädavajalik normaalse ajutegevuse tagamiseks ja mälu talitluseks. Lisaks eelnevale on B1-vitamiinil ülioluline roll organismi ainevahetuses energia tootmisel ning lihaste ja südame normaalse töö tagamisel.

Vitamiin B1 puuduse põhjused Vitamiin B1 puuduse põhjuseks võib olla ühekülgne toitumine, kange kohvi, sigarettide või alkoholiga liialdamine. Liigne maiustamine ja nn rafineeritud süsivesikuid sisaldavate toitude (saiad, pirukad,

Benfotiamiin - efektiivne vahend vitamiin B1 puuduse raviks Tõhusaks vahendiks vitamiin B1 puuduse ravis on benfotiamiin - tiamiini rasvlahustuv vorm. Tavaline veeslahustuv B1-vitamiin imendub seedetraktist halvasti. Tiamiini annuste suurendamisel tekib soolestikus selle vitamiini küllastuskontsentratsioon ning suurem osa sissevõetud ainest väljutatakse.

pitsad, hamburgerid) tarbimine võib samuti viia vitamiin B1 puuduseni. Vitamiin B1 puudus kaasneb mitmete erinevate krooniliste haigustega, näiteks diabeediga.

Ka loomulik vananemine tekitab olukorra, kus organismis tekib selle vitamiini puudujääk. Organismi vajadus selle vitamiini järele suureneb rasketest haigustest taas-

Benfotiamiin seevastu imendub tänu rasvlahustuvusele hästi ning kantakse tsirkuleeriva verega rakkudesse. Benfotiamiin pidurdab erinevate kahjulike ainevahetusproduktide kuhjumist, organismi seisund paraneb ja vitamiinipuuduse nähud kaovad.

Ilma retseptita on apteegist võimalik osta benfotiamiini sisaldavat ravimit nimega Benfogamma 50mg. Ööpäevas võetakse 1...3 kaetud tabletti. Toime saavutamiseks tuleb benfotiamiini võtta vähemalt 2 kuud järjest.

ainuke retseptivaba benfotiamiin Eestis Benfotiamiin on palju võimsama toimega kui tavaline veeslahustuv vitamiin B1, sest ta imendub organism paremini.

Mis viitab vitamiin B1 puudusele?

• Ajutegevuse häired: kurnatus, närvilisus, mälu nõrgenemine, keskendumisraskused.

• Närvisüsteemi häired: käte või jalgade suremine, säärelihaste krambid, ebamäärased valud.

• Südametegevuse häired, südame kloppimine.

Ravimi omaduste kokkuvõtte leiate Ravimiameti kodulehelt www.ravimiamet.ee Benfogamma 50mg (benfotiamiin) on käsimüügiravim.

Näidustused: vitamiin B1 vaeguse ravi täiskasvanutel.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga.

Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Calwer Str. 7, D-71034 Böblingen, Saksamaa Täiendav teave tootja esindajalt: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti.

Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915 Tallinn. +372 6623369, info@woerwagpharma.ee

EE/BEN/PA/A/18/01/08.16/OHT

tumise perioodil. Suurenenud tiamiinivajadus on ka neil, kes tegelevad paastumisega või salenemiskuuridega.

Vitamiin B1 tähtsus

Teisipäev, 8. mai 2018

Tervis 11 PantherMedia/Scanpix

Millist abi saab apteegist?

Erakogu

„Parim, mida oma mälu heaks teha saab, on magada korralikult,“ ütleb ka Apotheka apteeker Kerli Valge (pildil). Lisaks väsimuse ja sellega koos ka stressi vähendamisele ning mälu parandamisele aitab uni ajul omandatud informatsiooni töödelda ja talletada, samuti toimub une ajal faktide konverteerimine lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu. „Kui aga inimene on vaatamata korralikule unele endiselt hajameelne, loid ja kannatab keskendumisraskuste käes, võivad need sümptomid olla põhjustatud näiteks rauapuudusest,“ lisab apteeker. „Rauapuuduse korral tuleb süüa rohkem lihatoite, kaunvilju, rohelisi maitsetaimi ja ka näiteks metsmaasikaid ning vajadusel kasutada rauapreparaate.“ Ta tuletab meelde, et raua paremaks imendumiseks ei tohiks samaaegselt võtta kaltsiumi sisaldavaid toidulisandeid, samas võiks suurendada tarbitava C-vitamiini hulka.

Ning ka toitumine on oluline. „Olenemata vanusest mängib toitumine mälu toetamise juures olulist rolli,“ rõhutab proviisor. Mõttetööd ergutavad hästi B-rühma vitamiinid, mida leidub banaanis, kuivatatud ploomides, päevalilleseemnetes, mandlites, täisteratoodetes, leht-, aed-, kaun-ja juurviljades. B5-vitamiin toetab mälu, eriti koos koliini ehk B4-vitamiiniga. B-rühma vitamiinid on aju tööks äärmiselt vajalikud, kuna aitavad glükoosi energiaks muuta ning seeläbi ära hoida väsimust ning meeleolumuutuseid. Kõige olulisemana nimetab ta siiski tasakaalustatud toitumist: süüa kindlasti hommikusööki ja vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju päevas ning tarbida vähem soolaseid ja rasvaseid sööke. „Tavalisest suurem väsimus ja keskendumishäired võivad märku anda ka letsitiini puudusest,“ soovitab Valge lisaks korralikule magamisele ja söömisele pöörduda apteegiriiulite poole. „Letsitiini peetakse ajuvitamiiniks, mis on närvirakkude toitaine ning soodustab mälu- ja kontsentreerumisprotsesse.“ Väsimuse ja kurnatuse vastu aitab ka magneesium. Hõlmikpuu ehk ginkgo biloba preparaat toetab mälu ja ajutegevust ning soodustab keskendumisvõimet.

Mälu turgutamiseks leiab apteegist ka terve hulga spetsiaalseid nn mälupreparaate, mis sisaldavad just närvisüsteemi talitlust, vaimset tasakaalu ja mälu toetavaid aineid. Enne toidulisandi ostmist soovitab Kerli Valge kindlasti apteekriga. Ka soovitab ta meeles pidada, et mälu parandavate preparaatide võtmisel on oluline järjepidevus, kuna need on pikatoimelised ning mõju võib avalduda alles paari kuu möödudes.

Alla 13-14aastastele mälutugevdajaid ei soovitata.

: kuidas aidata äsimust peletada?

MAARJA PILD

leht@ohtuleht.ee

Kooliarst Anne Silbaum nimetab kevadväsimusest rääkides esmalt vähem tuntud fakti – väsimus on seotud maksaga. „Kui lisaks talvisele pimedusele ja külmale on söödud ohtralt jõulupraadi ja peetud muid pühi ja söömaaegu, siis vajab maks kevadel turgutamist,“ selgitab ta.

Maksa tööd ergutab hapu maitse, näiteks rabarber, oblikas, jänesekapsas, mis kõik kevadel varakult ilmuvad ja lisaks ohtralt C-vitamiini sisaldavad. Samuti toetab maksa mõru maitsega varakevadine vitamiinipomm võilill, nagu ka toidule mõrkjat maitset lisavad maitseained. Lapsed tunnevad sageli instinktiivselt ära, mida nende organism vajab. „Kevade esimesed rabarberivarred ei ole nii hapud nagu hilisemad ja sageli söövad lapsed need ilma suhkrutagi ära,“ teab arst. „Tihtipeale tähendab kevadväsimus tunnet, et ei jaksa kätt ega jalga liigutada – istud hommikul voodiserval ega tuleks voodist üldse välja,“ kirjeldab dr Silbaum paljudele tuttavat tunnet. „Maks on organ, mis toetab ka meie lihaste tööd, kuna ta on seotud glükoosi ainevahetusega. Seega, kui maks ei jaksa oma tööd teha, olemegi väsinud. Ma-

dal veresuhkru tase väljendub just ei-jaksa-liigutadagi tundes.“ Kevadväsimuse ennetamise retseptis pole midagi uut – ikka korrapärane päevarütm ja tasakaalustatud tervislik toitumine aasta läbi. „Õigel ajal voodisse, õigel ajal üles – pärast kevadist kellakeeramist võib laps vajada isegi pisut rohkem und, et välja puhata,“ ütleb kooliarst.

Väiksemate laste puhul tuleks jälgida, et vanemad neid ei unustaks õue vedelema – pikkade valgete õhtute ja soojade ilmade saabudes on mitte ainult lastel, vaid ka vanematel kiusatus kellale läbi sõrmede vaadata, kui lapsed mõnusal kevadõhtul aias lustivad. Tegelikult tuleks lapsed siiski õigel ajal voodisse saada ja vajadusel tuba ruloo või kardinatega pimendada. „Õues olemine juba iseenesest väsitab ja eks nad ju rahmeldavad seal palju.“ Et laps kevadisel eksamitekontrolltööde perioodil vastu peaks, on väga oluline ka n-ö ajutoit. Lapse menüüsse peaks kuuluma seemneid ja pähkleid.

Näiteks Kreeka pähkel on tõeline ajutoit. Seedimist soodustavad õieteed (kummel, saialill) mõjuvad hästi ainevahetusele, mis jällegi teeb inimese erksamaks. Ning muidugi on kevadel

hea tervist turgutada idanditega. „Kui laps hommikul kuidagi üles ei saa, tuleks talle anda midagi närida,“ õpetab Anne Silbaum. „Kodumaist õuna kevadeks enam pole, aga porgandit ikka. Kui laps on pidanud midagi kõva närima, on ta paratamatult rohkem ärkvel. Rosmariin on äratav taim – hommikuste protseduuride käigus võib rosmariini vannipiimaga jahedat vett abaluude vahele hõõruda, see toob unise hingekese unemaalt kehasse tagasi. Ka toidus võiks rosmariini maitseainena kasutada.“ Eksamite ja arvestuste eel soovitab arst hommikusöögiks pakkuda kaerahelbemüslit – see hoiab veresuhkru stabiilsena ja töövõimekuse kõrgena tundideks, samas kui eksamile kaasa võetud šokolaad mõjub ainult korraks. Hapu jook, näiteks sidruniga, äratab ja aitab kontsentreeruda.

Noortele endile paneb dr Silbaum südamele, et pingelisel kooliaasta lõpu perioodil võiks minna pigem pisut varem magama kui muidu ja panna mobiil juba veidi enne magamaminekut teise tuppa. Eriti hea, kui vanemate silma alla – siis ei tekki kiusatust korraks netti minna ja poole ööni sotsiaalmeedias aega veeta.

Teisipäev, 8. mai 2018

12 Tervis REKLAAMTEKST

Mu jalad olid nagu tina täis

„Tundsin end halvasti, sest jalgades oli raske ja väsinud tunne.“ Marta oli viimasel ajal sageli pinges, sest jalad väsisid mitte ainult kõndimisest, vaid ka istumisest. Pole ime, et õhtuti oli ta tujust ära, kurnatud ja pettunud.

Marta töötas palju aastaid kohvikus ja suhtles tihti külastajatega. Nüüd on ta pensionär, kes armastab oma sõpradega aktiivselt puhata. Naine tunneb viimasel ajal, et kiiresti väsivate jalgade tõttu peab ta aina sagedamini loobuma jalutuskäikudest, huvitavatest reisidest ja kultuuriüritustest.

Active Legs™ pakub leevendust Marta hakkas aja jooksul tundma end üksildasena. Ta proovis peaaegu kõike, kuid ei saanud lahti ebameeldivast tundest jalgades. Isegi siis, kui naabrinaine rääkis uuest Skandinaavia toidulisandist Active Legs, mille koostises on merimänni koore ja viinapuulehe ekstrakt, ei uskunud ta eriti, et see võiks teda aidata.

Marta oli proovinud paljusid erinevaid vahendeid ja oli nende suhtes üsna skeptiliselt meelestatud. Lõpuks ta siiski otsustas Active Legsi tablette proovida.

Energilisus ja rõõm

Kas teate, et...

Merimänni (ladina k.

Pinus pinaster Aiton) koore ekstraktis leidub bioloogiliselt aktiivseid aineid, oligomeerseid proantotsüanidiine. Need ühendid hoiavad veresooneseinte normaalset seisundit ja parandavad vereringet.

Kust saab osta ActiveLegs tablette?

Originaalseid Active Legsi tablette saab osta apteekidest või tootja kodulehelt www.newnordic.ee.

Täpsema info saamiseks helistage telefonil 684 3838.

„Mul on väga hea meel, et avastasin Active Legsi tabletid. Olen siiralt õnnelik, sest saan nüüd käia koos sõpradega meelt lahutamas, reisin palju ning trepist ülesminek ei ole mingi probleem. Usun, et Active Legs aitab mul veel kaua säilitada terveid jalgu ja energilisust.“

www.newnordic.ee

Online Store

Rootsi Active Legsi tabletid

Active Legsi tablettide koostises oleva merimänni (ladina keeles Pinus pinaster Aiton) koore ekstrakt aitab hoida veresooneseinte normaalset seisundit ning toetab vereringet.

Merimänni koore ekstraktis leidub bioloogiliselt aktiivseid aineid – oligomeerseid proantotsüanidiine. Need ühendid hoiavad veresooneseinte normaalset seisundit ja parandavad vereringet. C-vitamiin stimuleerib kollageeni tekkimist, mis on vajalik veresoonte normaalseks funktsioneerimiseks. Tähtsad on ka mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis.

Jalad ei väsi ainult kõndimisest, vaid ka istumisest Kanname oma keharaskust igal sammul – seda rasket tööd teevad jalad. Pole siis ime, et päeva lõpuks tunnevad paljud väsimust ja raskust jalgades. Kui veedate oma töö iseloomu või elustiili tõttu palju aega püstijalu, tuleb nende eest pidevalt hoolitseda. Ebameeldiv ja raskesti kirjeldatav tunne jalgades ei teki ainult pidevast kõndimisest, vaid ka pikemast istumisest, näiteks lennureisil, autosõidul, kauakestvate konverentside või koosolekute järel. Selleks et vältida ebameeldivat tunnet, tuleb jalgu harjutada füüsilise koormusega, tugevdada säärelihaseid ja toetada jalgade veresoonte normaalset funktsioneerimist.

PantherMedia/Scanpix

SÄÄSTA NAERATUST: milli Statistika kohaselt maadleb elu jooksul hambaaukudega üle 90% inimestest ja suur osa neist aukudest on põhjustatud liigsest suhkrust. Kuidas toituda juhul, kui on soov hambaaukudest priiks jääda? z Hoia toidukordade vahe vähemalt 3-4 tundi. Lihtne reegel, mida on aga tänapäevase kiire elutempo juures raske järjepidevalt järgida, on kahe toidukorra vahele jätta vähemalt 3-4tunnine vahe. Kui toidukordade vahele jääb piisav ajavahe, taastub sülje puhverdusvõime piisavalt ning organism on uue toidukorraga tekkiva happerünnakuga paremini võimeline toime tulema. Seejuures võib toidukordade vahele juua ainult puhast maitsestamata vett – ka kohv või tee toidukordade vahel toimib hammastele happerünnakuna. z Eelista väiksema suhkrusisaldusega toite. Kuivõrd suhkur on elutegevuseks vajalik aine ning pea kõik toidud sisaldavad se-

da, ei ole suhkru tarbimist võimalik ega ka vajalik vältida. Üldtervise seisukohalt tuleks aga vähendada valge suhkru tarbimist, mis lisaks suuõõne happerünnakule tekitab ka olukorra, kus sülg ei suuda enam hapet neutraliseerida ning hambaemail kahjustub. „Mida kauem toit hammastega kokku puutub, seda kauem happerünnak kestab ja seda suurema tõenäosusega hambaemail kahjustub. Seetõttu tasuks vältida hammaste külge kleepuvaid toiduaineid, nagu küpsised, ning toidukord lõpetada suud veega loputades, et toidujäägid ära uhtuda,“ soovitas dr Kaja Kiige Sakala hambaravist. z Vähenda toidu kokkupuudet hammastega. Dr Kiige sõnul kahjustavad hambaid suhkrut sisaldavad ja happelised toiduained, sealhulgas muus osas tervislikud puuviljad ja eriti tsitruselised. „Mida pikemalt on suhkrut või happeid sisaldavad

toiduained kontaktis hammastega, seda suurem kahju hammastele sünnib – üheks halvaks näiteks on pulgakomm, mida laps võib nautida kümneid minuteid järjest,“ rääkis hambaarst.

Mida lühemalt on magus või happeline toit suus, seda parem – siis kaob kaariest põhjustavatel bakteritel võimalus toidujääke oma ainevahetuses kasutada.

Magusaid jooke võib juua ka kõrrega, sest siis on kontakt hammastega oluliselt väiksem,“ sõnas dr Kiige. Toidukorra klaasi vee ning ksülitooliga närimiskummiga lõpetamine on hambaarsti sõnul aga alati hea idee. z Tarbi piimatooteid, rasva ja pähkleid. Kui magusad ja happelised toidud ei ole just kõige hambasõbralikumad, siis on dr Kiige sõnul terve hulk aluselisi toiduaineid, mis mitte ainult ei kahjusta hambaid, vaid on neile koguni kasulikud. „Piimatoodetes sisalduv kaltsium on tuntud kui mineraalaine, mis tagab tu-

Teisipäev, 8. mai 2018

Tervis 13

Mida teha, kui jalaseen kimbutab?

KAIA GIL

leht@ohtuleht.ee

Ilmad lähevad jjärjest soojemaks ning g peagi tõotab tulla aeg, ae kui ja saab varbavaheplätud varbavahe e rihmikud taas jjalga tõmmata. Küll aga ei neid, kerõõmusta see n da kimbutab külla kü ü tulnud kutsumata a seltsiline – jalaseen.

Tegelikult on jalga jalgade a seenhaigused üpriski laialt laii levinud ning kindlasti ei ole o see vaid suvine esteetiline e probleem.

Jalaseene puhul on n oluline esmajoones nakatum nakatumisest m hoidumine ja selle va varajane a äratundmine. Seda Se e ikka selleks, et hoiduda hoii seenhaiguse ed edasi d kandumisest.

Tegu on n tõsise haiguseg haigusega g Jalaseent on vahel raske ära tunda seep seepärast, p et alguses ei pruugi ssee tekitada suuremaid vaevuse vaevuseid. e „Küll aga saab seene olemas olemasolu s kahtlustama hakata juhu juhul, u kui nahk punetab, ketendab, keten e dab b nahal esineb sügelust või jjalgade ülearust higistamist ja on tunda bakterite paljunemisest paljunem m tingitud halba lõhna,“ rä räägib Tõnismäe Südameapteegi Südameaptee e juhataja Külli Teder. Ühed tüüpilised tü ü jalaseene märgid on n 4. ja 5. var-

ba vaheline krooniline ketendus, erinevad lõhed ning turses ja valulik valge nahk. Naha paksenemine ning kuiv ja jahujas ketendus jalataldadel on samuti sagedaseks seenhaiguse tunnuseks.

Jalaseent põhjustavad teatud liiki seened – dermatofüüdid, mis vajavad paljunemiseks sooja ja niisket keskkonda. Seetõttu pesitsevad seentekitajad peamiselt kohtades, nagu basseiniäärsed pinnad, duširuumid, saunad, vannimatid ja muidugi kingad. Ühiskasutatavates ruumides niiskes keskkonnas paljajalu käimine vaid suurendab nakatumise riski. „Niisamuti soodustavad nakatumist isikliku hügieeni puudumine, diabeet ja organismi kaitsevõime langus, naha mikrotraumad, umbsete jalanõude kandmine, verevarustushäired ja jalgade liigne higistamine,“ loetleb Südameapteegi proviisor põhjuseid jalaseenega nakatumisel.

Jalaseen on väga tõsine haigus ning selle avastamise järel on vaja alustada kohe ravi. „Seenhaiguse ravimata jätmisel on suur oht, et see levib ka teistele kehaosadele ning tekkida võivad erinevad raskevormilised haigused, nagu näiteks küüneseen,“ selgitab Külli Teder.

Apteekidest saab soetada kreeme, geele ja jalaseent ravivaid lahuseid. „Edukaks jalas-

eene raviks on vaja ravimeid korrektselt kasutada, seepärast tasub abi ja selgitusi küsida apteekides töötavatelt proviisoritelt ja farmatseutidelt,“ soovitab proviisor ja lisab, et enamasti kasutatakse ravimit 1-2 korda päevas ning kantakse vaid puhtale ja kuivale nahale.

Lõplik seenhaigusest paranemine võtab sõltuvalt ravimile aega kuni neli nädalat. „Kindlasti ei tohi pärast esimeste sümptomite kadumist ravikuuri pooleni jätta. Vaid ravi lõpuni viimisel saab kindel olla, et seenhaigusest on lõplikult vabanetud,“ rõhutab ta. „Lisaks nahale määritava preparaadi tasub jalanõudes kasutada spetsiaalset seenevastast desinfitseerivat lahust selleks, et vältida uuesti nakatumist,“ ütles Teder. „Nakkuse ennetamise eesmärgil tuleb kindlasti kasuks lahuse kasutamine jalgadel ka pärast ujula, ühiskasutatava sauna või duširuumi külastamist.“ Südameapteegi proviisor pöörab tähelepanu, et juhul kui seenhaigus käsimüügiravimitele ei allu, tuleb kindlasti arsti poole pöörduda. Tugeva põletikulise-villilise haiguse korral, aga ka diabeetikutel, nõrgenenud immuunsuse ja häirunud verevarustusega patsientidele on vaja tihti suukaudset ravi, mida saab retseptiga määrata ainult arst.

ne on hambasõbralik toit? gevad d lluud, uu u ja ei tasu ära unustada, et ka h hambad on luud. Samuti on piimat t piimatoodetes rohkelt valku, rasva ja ffosfaati, o mis kõik aitavad kaasa tug g tugeva hambaemaili tekkimisele ni ning happelisuse neutraliseerimis s liseerimisele,“ tõdes dr Kiige. Ka pähklid jaa teised rasvarikkad toiduained ((sealhulgas kala, liha ja tume šok k šokolaad!) stimuleerivad süljeeritu u ja aitavad seeläbi süljeeritust happerün n happerünnakut neutraliseerida. d asemel vali juurviljad. z Puuviljad Puuviljade Et puuvilj j on sageli happelipuuviljad sed ning kahjustavad hambaemaili, ta tasub hambatervise seisukohast eelistada juur- ja köögivilju. „Eriti „E kasulikud on värske porgand, kapsas ja seller, mis aitavad su u puhastada ja hamsuud bakattu u vähendada. Maasikasõprade e rõõmuks aitavad maasikad ha a hambaid tugevdada ning boonus s boonusena neid looduslikult valgen n valgendada,“ ütles dr Kiige.

Suuõõ õ bakterite vastu aiSuuõõne tab h hästi ka roheline tee, miss on tuntud oma puhasmi

PantherMedia/Scanpix

tavate omaduste poolest, ning teised kõvad köögiviljad, sealhulgas kurk ja kaalikas.

Kuigi võib tunduda, et hammaste sage pesemine aitab hambaid tervena hoida, tasub dr Kiige sõnul päeva jooksul piirduda siiski kahe pesemiskorraga. „Just pärast happelise toidu söömist ei tasu kohe hambaid pesema tõtata, kuna see võib veelgi enam hambaemaili kahjustada. Pärast söömist tasuks vähemalt 30 minutit enne hambapesu oodata,“ tõdes dr Kiige, lisades, et päevaste söögikordade järel on hammastele hambapesust kasulikum veega loputamine ning ksülitooliga nätsu närimine. Oluline on meeles pidada, et hambatervist aitavad hoida kindlad söögiajad ning pideva näksimise vältimine, kuivõrd suuõõne happelisuse neutraliseerimiseks on vaja aega. „Kui aga hambaid hoolikalt hooldada ning vähemalt kord aastas hambaarsti külastada, võib mõõdukates kogustes süüa kõike,“ kinnitas dr Kiige.

SILJA PAAVLE

Teisipäev, 8. mai 2018

14 Tervis

VÄLDI RINNAVÄHKI: kompa rindu iga kuu samal päeval „Rinnavähk on etteaimamatu haigus, mida tervislike eluviiside ja hea toitumisega kahjuks ära hoida pole võimalik. Soovitatakse mõõdukat füüsilist aktiivsust, stressi vältimist ja tervislikku toitu ning mingil määral on teaduslikult tõestatud seos hormonaalsete preparaatide kasutamise ja rinnavähi tekkeriski vahel.

Näiteks üle viie aasta antibeebipille või hormoonasendusravi tõstab riski haigestuda rinnavähki. Ennetada me rinnavähki siiski veel ei oska,“ räägib ASi Mammograaf radioloog Mare Meldre.

LIINA METSKÜLA

liina.metskula@ohtuleht.ee

Kuna arstide eesmärgiks on vähi avastamine võimalikult varajases (esimeses või teises) staadiumis, kus see veel mingeid sümptome ei anna, peaks rindu regulaarselt kontrollima. „Mida väiksem on vähk avastamise hetkel, seda suurem on tõenäosus raviga temast täielikult vabaneda, ka on ravi maht ja eri raviviiside vajadus väiksem,“ lausub Meldre. Kui vähk on väike, siis on seda võimalik ravida ka rinda säästvalt – operatsioonil eemaldatakse vaid vähikolle, rind ise jääb alles. „Esmane, kõige lihtsam ja kättesaadavam variant rindade kontrollimiseks on nende komplemine – seda saab naine ise teha ega pea alati arsti juurde minema. Tähtis on rindu kontrollida samas menstruatsioonitsükli faasis – soovitatavalt kohe pärast menstruatsiooni lõppu tsükli viiendal kuni seitsmendal päeval –, siis on rinnad kõige pehmemad ja muutused kergemini avastatavad. Samas tsükli faasis kombeldes on võimalik ka leidu võrrel-

da varasema kogemusega,“ juhendab Meldre.

Postmenopausis naised võiks Meldre sõnul valida lihtsalt ühe konkreetse kuupäeva ja iga kuu sel päeval ennast kontrollida.

Regulaarsus on siinkohal oluline, sest harva kombeldes ei pruugi varasemat tulemust mäletada. „Komplemise eeliseks on, et naine tunneb oma rinda ise kõige paremini ja leiab kergemini üles uue tihendi. Puuduseks muidugi teadmatus, mida otsida,“ lisab ta.

Kontrolli tulevad üha nooremad naised Kui naine avastab rinnas midagi sellist, mida enne ei olnud, tuleb kohe arsti juurde minna. „Kindlasti tuleb kontrolli minna, kui rinnas on tihend, mida varem polnud; kui rinnast eritub verist (punast) või vesist (läbipaistvat) eritist; kui rinna kuju on muutunud, esineb nahamuutusi – punetust, sissetõmbeid või nn apelsinikoorenahka,“ loetleb Mare Meldre. Teisalt rinnavalu ei ole vähile viitav sümptom – enda psüühika rahustamiseks võib ka sel puhul

siiski julgelt uuringule minna. „Kui selgub, et kõik on korras, kaob tavaliselt ka valu,“ sõnab radioloog.

Sõeluuringule kutsutakse Eestis 50–69aastaseid naisi.

Kutsutavate aastakäikude esindajatel pole uuringule minnes saatekirja vaja (kes on haigekassa poolt kindlustatud), ülejäänud peavad selle küsima perearstilt või günekoloogilt. Meldre nendib, et kahjuks ei ole Eesti naised eriti aktiivsed kontrolliskäijad. „Sageli kohtab ka neid, kes teavad aastaid, et mingi tükk on rinnas ja kasvab, aga ei julge arstile minna,“ lausub ta. „Heaks naiste aktiivsuse indikaatoriks on sõeluuringul osalemise protsent – see kõigub viimastel aastatel 50–60% vahel. Ehk peaaegu pooled neist naistest, keda kutsutakse ja pakutakse tasuta võimalust ennast kontrollida, ei pea vajalikuks seda teha. Kurb.“ Siiski, kinnitab radioloog, on tänu suurele teavitustööle kontrolliskäijate protsent viimasel ajal suurenenud. „Rõõmu teeb see, et ka nooremad naised on endale teadvustanud rindade kontrollimise vajalikkuse – nemad ei häbene probleemi või murega kontrolli tulla – ja tasuks saavad sageli teadmise, et midagi hullu polegi,“ nendib Meldre.

Ka terved naised peavad end kontrollima Kuna vähki haigestumise risk tõuseb järsult 45–50aastaste eagrupis ja pärast seda eriti ei vähene, on soovituslik rindu kontrollida ka vanematel kui 70aas-

tastel – selleks on vajalik vaid perearsti earsti või günekoloogi saatekiri. atekiri.

Mare Meldre toob välja, et soovituslik tuslik on kõigil – ka ennast tervetena ervetena tundvatel naistel – teha 40aastasena nn baasmammogrammid, mammogrammid, alates 45.

5. eluaastast kuni elu lõpuni uni peaks mammogramme mme tegema iga kahe aasta sta järel. Sel puhul on tõenäosus õenäosus tekkinud vähk k avastada kõige väiksemana. emana.

Ta selgitab, elgitab, mida mammogramm ogramm endast kujutab: jutab: „See on ülevaatlik vaatlik uuring, mille lle abil saame väga palju infot rinna struktuuri ruktuuri ja selles olevate muutuste te kohta, sageli vähi ähi puhul esinevad d mikrolubikolded ed pole teiste meetoditeeetoditega üldse e avastatavad. Ka on mammo gramm ogramm objektiivne, ne, ülevaatlik, jääb võrdluseks ks täismahus alles es ning seda võivad d vajadusel vaadata a ata ad konsultandid did ja raviarstid. Pildi tegemiseks vajalik vajalik kiirgus on väike ä ke ega äi ohusta naisee tervist.“ Nooremate a e (alla at 35aastaste) naiste rinna valikuuringuks uk ks on ultraheliuuPantherMedia/Scanpix

Kallis naine, kontrolli ja jälgi enda rindu.

RINNAVÄHK

Hea kaaslane, sageli oled just Sina see, kes märkab naise rindades muutusi esimesena.

www.rinnavähk.ee

Varaselt avastatud rinnavähk on ravitav!

Veebilehelt leiad rohkelt kasulikku infot ja vastuseid Rinnavähi vormid Ohumärgid Riskifaktorid Diagnoosimine Enesevaatlus EE-0233-04-17-ONC

Mammograafia Biopsia Sõeluuring Kirurgiline ravi Kiiritusravi

Keemiaravi Hormoonravi Rinna taastamine Lümfiturse Vastused arstilt

Teisipäev, 8. mai 2018

ring, mis ei k kasuta ioniseerivat kiirgust n ning on aktiivsemale ja tundl tundlikumale l rinnanäärmele see seetõttu e ohutum. „Ultraheliuuringu „Ultraheliuuri i puuduseks on selle subjek subjektiivsus k – sõltuvus tegija kog kogemustest ge ning teadmistest, ka a ei ole võimalik seda uuring uuringut g täismahus arhiveerida hi hilisemaks i teiste arstidega a konsulteerimiseks,“ rää räägib ä Meldre.

Radioloog toonitab, Radioloo et kindlast kindlasti t peaks oma rindu uur uurima r naised, kelle pere perekonna e naisliinis on o olnud rinnavähki n noores eas (nooremana kui (noorem m 40aastaselt).

Sa40aast t peaks need muti p naised d hakkama kümme kümm m aastat kõige kõig ge noorema vähijuhtumi väh h avastamise ava a east ea a varem end en n kontrollima igal ig g aastal. „Mõistlik „M M oleks võiole e malusel temalu u ha ka a geenianalüüs BRCA1 võii BRCA2 geenimutatsiooni määramimä seks,“ soovitab Meldr Meldre. statistika, Kahjuks näitab sta et rinnavähk kimbutab kimbut järjest nooremaid naisi. „Osaliselt on selles ilmselt ilmsel süüdi meie stressirohke elustiil, e osalt siiski suhteliselt kergekäeline hormoonide tarvitat mine pika aja jooksul jooksul,“ leiab Mare Meldre.

Tervis 15 PantherMedia/Scanpix

Silm on meeleelund, mille kaudu inimene hoomab ümbrust ning nägemismeel üks maailma tajumise põhiviise.

Kuidas hoida ja kaitsta silmi ning millised silmavitamiinid on vajalikud silmade hea tervise tagamisel?

Tõnismäe Südameapteegi juhataja Külli Tederi sõnul saame igaüks enda silmade jaoks head teha, kui laseme regulaarselt nägemist kontrollida, kasutame päikeseprille, väldime suitsetamist ja peame silmas tasakaalustatud täisväärtusliku toitumise põhimõtteid. Apteegi käsimüügist leiab silmavitamiine, mis kaitsevad silma võrkkesta ja nägemisnärvi, tugevdavad silma veresoonte seinu, hoiavad ära verevalumid ja parandavad nägemise teravust.

Proviisor teab, et osa mikrotoitaineid võivad vähendada ealist kollatähni kärbumist, mis tekitab muutusi silmapõhjas ja on maailmas kõige sagedasem nägemise languse põhjus vanematel inimestel. Ta soovitab tarbida antioksüdantseid vitamiine C, E, A, aga ka tsinki, seleeni, luteiini, zeaksantiini, oomega-3-rasvhappeid ning mustikaekstrakti.

Luteiin ja zeaksantiin Luteiin ja zeaksantiin on taimsed pigmendid ja antioksüdandid, mille ülesandeks on kaitsta silma kahjuliku ultraviolettkiirguse ja võrkkesta kahjustavate vabade radikaalide eest. Samu-

dub paljudes marjades ning puu- ja köögiviljades, näiteks tsitruselistes, brokolis, kaalikas, paprikas jne. „C-vitamiin toetab silmades olevaid veresooni, aitab tagada nende elastsust, takistab kae moodustumist,“ Külli Teder ja lisab, et C-vitamiini võimaliku puuduse osas peaksid eriti tähelepanelikud olema suitsetajad, rasedad ja imetavad emad, kes vajavad C-vitamiini tavapärasest soovituslikust päevasest kogusest - 100 mg - enam.

Oomega-3-rasvhapped

Mis vitamiinid tagavad silmadele hea tervise? ti aitavad need ained säilitada hämaras head nägemist ning aeglustada kollatähni kärbumist.

A-vitamiin „Antioksüdantsel A-vitamiinil on hea nägemise juures oluline roll. Ta aitab hoida silma limaskesta niiskena ja kaitsta bakterite eest, vähendades seeläbi põletiku tekkimise riski. A-vitamiin aitab silmadel ka pimedas kohaneda ning aitab vähendada kollatähni kärbumisest põhjustatud pimedaksjäämist ja kae moodustumist,“ selgitab Külli Teder. Just kanapimedus ehk hämaras ja pimedas nägemise häi-

red võivad olla üheks sümptomiks, mis viitavad A-vitamiini puudusele.

Tsink Tsink on mineraalaine, mis aitab A-vitamiinil imenduda ja luua pigmenti melaniin, mis kaitseb silma ultraviolettkiirguse eest. „Silmade seisukohast aitab tsink parandada pimedas nägemist ja aitab vähendada kollatähni kärbumist,“ räägib Külli Teder tsingi olulisuse kohta.

se halvenemine. „See silmade jaoks oluline vitamiin aeglustab samuti kollatähni kärbumist, takistab kae moodustumist ja tugevdab kapillaaride seinu,“ ütleb proviisor.

Seleen Külli Tederi sõnul on ka antioksüdantne seleen silmade tervises oluline: „See soodustab kapillaaride arengut, parandab silmade vereringet ning aitab vähendada halli kae arengut.“.

E-vitamiin

C-vitamiin

E-vitamiin on mitmes vormis esinev antioksüdant, mille puuduse üks tunnustest on nägemi-

C-vitamiin ehk askorbiinhape on vesilahustuv vitamiin ja põhiline antioksüdant, mida lei-

Nägemise arengul ja säilitamisel on väga oluline roll ka oomega- 3-rasvhapetel. Väga olulised on need nii nägemise arenguks lootel ja imikul kui ka täiskasvanutel silma võrkkesta kaitsmisel. „Oomega-3-rasvhapped aitavad säilitada nägemise teravust ning nende puudusega seostatakse näiteks kuiva silma sündroomi, aga ka kollatähni kärbumise ja glaukoomi,“ räägib Tõnismäe Südameapteegi juhataja.

Mustikaekstrakt Külli Tederi sõnul parandavad mustikaekstraktis sisalduvad toimeained nägemist hämaras ja pimedas. „Kuna nad sisaldavad suures koguses C-vitamiini, tugevdavad need väikeste veresoonte seinu ja parandavad silmade vereringet. Samuti aitavad mustikas leiduvad antotsüaniidid kaitsta silma võrkkesta ja veresooni oksüdatiivsete kahjustuste eest,“ lisab proviisor.

KAIA GIL

Kõrge tihedusega geel krooniliselt kuivadele, väsinud ja ärritunud silmadele!

• Tagab sügava niisutuse ja silma pinna pikaajalise kaitse.

• Toetab silma pisarakile kolme kihti. Karbomeer seob niiskuse silma pinnal, triglütseriidid tagavad niisutuse silma lipiidkihis.

• Tilgutage 1 tilk silma 15 minutit enne magamaminekut.

• Päevase abivahendina võib kasutada 3-5 tilka geeli või rohkem.

Saadaval hästivarustatud apteekides.

Vabasta oma silmad

ART-EE-1804-42

Meditsiiniseade

16 Tervis

Teisipäev, 8. mai 2018