Sügis oktoober 2019

SÜGIST TASUB TUNDMA ÕPPIDA. PARKA – EESTLASE UUS VORMIRÕIVAS ADES K ÜLMA J AK AAMOSE VASTU. UUS JA HUVITAV – MEEVEIN KÜPSETADES KÜLMA JA KAAMOSE

„Mina korjan kunsti nagu orav pähkleid, kuidas siis teisiti!“ Jaan Manitski, ettevõtja, endine välisminister ster unstijabkunstikoguja, kellele kuuluva Viinistu kunstivadeni muuseumi kogust viiendik on sügisest kevadeni vaadata Tartus Eesti Rahva Muuseumis.

SÜGIS

Teisipäev, 22. oktoober 2019 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Aldo Luud

Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kristi Kõll, tel 614 4046 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

AVASTA UUENENUD ÜLEMISTE Vaata lisaks ulemiste.ee

Teisipäev, 22. oktoober 2019

2 Sügis

A N G E L I NA

J O L I E

KINODES 18. OKTOOBRIST

Teisipäev, 22. oktoober 2019

Sügis 3 Martin Ahven

Sügisel on iga päev uus nägu IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Sageli tavatsetakse sügist siunata: liiga pime, liiga vihmane, liiga tuuline, liiga porine, liiga külm, sünge, tujutu. Kaamos. Kas pole kõik siiski suhtumise küsimus? Ühes Õhtulehele antud intervjuus on muusik Antti Kammiste öelnud, et talle on sügis alati väga meeldinud, ja pakkunud välja ka põhjuse: „Mul on sünnipäev hilissügisel. Võimalik, et lapsepõlves oli see sünnipäevaõhin ja -vaimustus juba pikalt ette nii suur, et sügis ongi hinge jäänud kui igavesti vahva aeg, olgu see ilm siis milline tahes.“ Kõigil, kes tunnevad, kuidas jaheduse ja pimeduse saabudes kipub tuju nulli kukkuma, tasuks ehk sellest jutust üks iva üles korjata: mida rõõmsamaks ja lahedamaks sügis muuta, mida rohkem lusti ja häid emotsioone neisse päevadesse mahutada, seda mõnusama ajana peaks see meelde jääma. Kui lastele maast madalast just sügisel ohtralt häid elamusi pakkuda, ehk aitab see neil ka täiskasvanueas näha sügist kui igavesti vahvat aega – olgu see ilm siis milline tahes!

Selle asemel, et end kaamosehirmus koduseinte vahele peita, tasuks linnainimesel võimalikult sageli minna õue: nädala sees kodulähedasse parki või puiesteele, nädala lõpus sõita kuhugi kaugemale, et näha päris sügist: pöörane värvidemöll, mis kohati maanteede ääres avaneb, on iga sõidule kulunud senti väärt. Saab käia rabas või matkaradadel, pidada lõkkeplatsidel piknikke ja jälgida üheskoos looduse muutumist. Loodusfotograaf Karl Adami räägib selle trükise eelviimasel leheküljel, kuii kiiresti see sügisel käib:: Sügis saabus, pi ntsel peos – kuidas kõik võib muumets on nüüd kui meistriteos! tuda päevaga, tundideVahtrad said ta lt põsepuna, gagi – rääkimata siis kastan tuhat pr uuni muna. nädalasest vahest. Aga Kask ja pärn on kullakarva, ometi kinnitab ka telepalehed mul la ka rva. ma: looduses on pideHaavapuud on eputrillad, valt midagi vaadata, nüüd on punase d ja lillad! avastada, imetleda. Ja Pihlakad said ka ela pärlid... elu näitab, et kui pakSügisel on võim sad värvid! kuda lastele midagi Samaks jäid va id mänd ja kuusk põnevat, ei häiri neid – nad on hoopis te is est puust! ka väike vihm.

Leelo Tu ngal „Sügise vä

rvid“

P 17. november kell 15.30 black box E 18. november kell 11.00 black box „Nomad: joonistatud helid“ Improkontsert laste osalusel

P 17. november kell 12.30 black box E 18. november kell 14 black box Soleo „Music in Motion“ Kaasahaarav ning meeleolukas kehapillide šõu Prantsusmaalt!

P 17. november kell 12 ja 14.30 Väike saal E 18. november kell 11.30 ja 13 Väike saal Kontsertlavastus „Unehaldjailm“ Duo Telluur, Sandra Lange Lavastaja Helen Rekkor

E NOORT L A J E T VA LAS AFESTI K I S U U M

r ovembe n .

8 1 – .

17 ikatel r u u t l u K

Toimuvad põnevad muusika- ja töötoad.

Avatud festivalialal on ka tasuta kontserdid ja installatsioonid.

Co-funded by the Creative Europe Programme of the European Union

Lisainfo: www.concert.ee/bigbangtallinn z www.bigbangfestival.eu Piletid müügil Piletilevis, Piletimaailmas ja Eesti Kontserdi kassades

Teisipäev, 22. oktoober 2019

4 Sügis

KULTUURISÜNDMUSED | SÜGIS 2019 „Romantilised klaverifantaasiad“

Pianist Mihkel Poll Romantilise klaverimuusika hapramad leheküljed – Kõrvits „Hümn nähtamatule tuulekandlele“, Chopini Masurkad, Polonees-fantaasia ja Schumanni Kreisleriana.

29. oktoobril kell 19 Estonia kontserdisaalis.

Piletid müügil Piletilevis, Piletimaailmas ja Eesti Kontserdi kassades.

Projektijuht KRISTI KÕLL | Tel 614 4046 | kristi.koll@ohtuleht.ee

Kuuvalgus. Anne Sofie von Otter (metsosopran) Euroopa kuulsamaid metsosopraneid Anne Sofie von Otter esimest korda Eestis!

Kolmeosaline õhtu, mis esitleb kuuvalgusega seotud teoseid. Kontserdi esimeses osas kõlab romantiline ja hilisromantiline muusika, teises Schönbergi sümfoonilise poeemi „Selginenud öö“ tõlgendus ning kolmandas klassikalisele koosseisule ja elektrikitarrile loodud filmi- ja popmuusika seaded. Siin vajutavad pedaali põhja Marzi Nyman ja programmi kunstiline juht Hugo Ticciati.

Kontsert 3. novembril Tallinnas Estonia kontserdisaalis.

Piletid müügil Piletilevis, Piletimaailmas ja Eesti Kontserdi kassades.

Vaata lisa www.eestikontsert.ee

Vaata lisa www.eestikontsert.ee

Kontserdisari „Curioosum“

Kangro / Valkonen

Anna Kaneelina

Rokkooper „Põhjaneitsi“ kontsertettekanne

Kontsert, kus teadus, muusika ning psühhedeelne videopilt sulanduvad ühtseks tervikuks.

Esinevad Mikk Tammepõld, Tamar Nugis, Tanel Padar, Nele-Liis Vaiksoo, Kärt Tomingas, Eesti Rahvumeeskoor, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Rahvusooper Estonia ooperikoori naisrühm, dirigent Kristjan Järvi. Muusika: Raimo Kangro ja Andres Valkonen.

27. novembril kell 19 Vaba Laval, Telliskivi loomelinnakus.

Piletid müügil Piletilevis, Piletimaailmas ja Eesti Kontserdi kassades.

Kontserdid 9. novembril kell 19 Estonia kontserdisaalis ja 10. november kell 16 Vanemuise kontserdimajas.

Piletid müügil Piletilevis, Piletimaailmas ja Eesti Kontserdi kassades.

Vaata lisa www.eestikontsert.ee

Vaata lisa www.eestikontsert.ee

Von Glehni Teatris

9. novembril Alexela Kontserdimajas

„Ristumine peateega“

Ballet Royal Gala

J. Tätte eduka näidendi peateema on meid kõiki erutav ning tugevaid tundeid tekitav armastuse ja raha tuleproov. Kui mul oleks miljard krooni ja imeline elukaaslane, kas see on õnn? Aga kui pead valima, kas üks või teine? Ootamatud pöörded, hea huumor ja tugev näitlejate ansambel on see, mida kutsume teid vaatama.

9. november saab olema eriline päev, mil Ballet Royal Gala toob Alexela lavale maailmatuntud balletivirtuoosid ja priimabaleriinid: Andrei Batalov (Mariinski teater, Peterburi), Sebastian Kloborg ja Maria Kochetkova (Taani Kuninglik Ballett), Yonen Takano ja Nutsa Chekurashvili (Gruusia Rahvusballett), Marat Shemiunov ja Irina Perren (Mihhailovski teater, Peterburi), Jevgeni Ivanchenko ja Oksana Skorik (Mariinski teater, Peterburi), Ievgen Lagunov ja Tatjana Melnik (Ungari rahvusballett), Natalia Saveljeva (Moskva Riiklik akadeemiline muusikaline teater).

Esietendus 25. oktoober.

Piletid Piletilevis.

na echayeva EliN

Sündmuse korraldaja Eesti Balletiagentuuri missiooniks on kohalikule publikule esitatava balleti kvaliteedi tõstmine maailma tuntuimate teatrite tasemele. Samuti teeb galakontserdi eriliseks see, et iga kord valitakse uued ja erinevad esinejad ning eksklusiivsust lisavad numbrid, mis lavastatakse spetsiaalselt Ballet Royal Gala jaoks.

Piletid Piletilevis. Lisainfo

balletroyalgala

04.12 Tallinna Jaani kirik 08.12 Jõhvi Kontserdimaja 14.12 Pärnu Kontserdimaja 15.12 Kuressaare Laurentiuse kirik 21.12 Põlva kirik 22.12 Tartu Peetri kirik 23.12 Viljandi Pauluse kirik 25.12 Rapla kirik 26.12 Tallinna Kaarli kirik 27.12 Haapsalu Kultuurikeskus 28.12 Paide kirik

30.11.2019 – 6.01.2020

Piletid Piletilevis.

Piletid Piletilevis. Lisainfo www.corelli.ee ja

Tippinterpreedid annavad kontserte üle Eesti!

Urmas Lennuk / Raivo Trass

Sügisel jõuavad säravad eesti interpreedid publikut kammermuusikaga rõõmustama üle Eestimaa. Silvia Ilves, Heigo Rosin, kaksikud Katarina Maria ja Marcel Johannes Kits, Auli Lonks, Ene Salumäe ning paljud teised annavad kontserte Tallinnas, Tartus, Põlvas, Viljandis, Jõhvis ja mitmel pool mujal.

Vaata lisa: www.interpreet.ee

Rakvere Teatri jõululavastus

„Kuldse liilia saladus” Rakvere Teatri jõululavastuses „Kuldse liilia saladus” satuvad kaks lastekodulast ootamatult Kuldse Liilia kuningriiki. Lapsed asuvad ohtlikule teekonnale läbi nõiutud maa, et tuua võluriiki tagasi rõõm ja saada kokku oma perega. Mehis Pihla loo lavastas Kersti Heinloo.

Detsembri etenduste piletihinnas on etendus, seiklemine jõulumaal ja kingitus.

Jõulumuusika festival KIRIKUPÜHAD MAARJAMAAL Kauni muusikaga imeline jõuluaeg kirikutes ja muusikasalongides üle Eesti!

Euroopa Festivalide Assotsiatsiooni kvaliteedimärk „EFFE Label 2017–2018“ Traditsiooniliselt tutvustavad jõulufestivali avakontserdid 1. advendil, 30.11.–1.12. Rapla ja Tallinna kirikutes orelit jõuluhõnguliselt sätendava kavaga „Pillide kuningas orel“. 2.–3. advendi kontserdid 7.–15.12. pakuvad senini ülimenuka jõuluootuse kava „Jõulud mõisas“ barokiaja armastuslauludest ja jõulumuusikast küünlasäras kaunimates mõisates. Aasta lõpeb traditsiooniliste uhkete kirikukontsertidega 28.–29.12. Tartus ja Tallinnas, kus kavas „Gloria ja Messias“ koostöös Riia Varajase muusika keskusega saavad Eesti esiettekande mitmed põnevad barokiaja suurvormid. Lõppkontsert 6.01. viib sama kontserdi ka Riia toomkirikusse. corellimusic

„Tasa, vaikselt sõudvad pilved…“ Viha, armastus, pettumused, hirm ja lootused kahes vaatuses. Lavastus põhineb 1919. aasta sündmustel Muhu- ja Saaremaal.

Muutuvas maailmas, mis verinoore vabariigi vaiksel ja rahulikul saarel käärima kipub, seisab lipnik Tamm, kes püüab selles segaduses pisutki tasakaalu jalgadele seada. Inimlikud väärtused põrkuvad hirmu ja lootustega. Armastus taandub kõrvaltegelase rolli ja ühel hetkel leiab kogu Saaremaa ja Muhumaa end küsimuse ees – milleks see kõik?

Osades: Markus Habakukk, Harry Kõrvits, Arvi Mägi, Jürgen Gansen, Jane Napp, Tanel Ting, Katrin Kalma, Rauno Kaibiainen, Juhan Soon, Rasmus Vendel, Uku Pokk, Matis Prostang, Uku Pärtel Rand.

Viimased etendused!

29.10 Vanemuise väike maja, 15.11 Haapsalu Kultuurikeskus ja 30.12 Kuressaare Teater.

Eesti Loodusmuuseum Millised isad on hundid, karud, koprad või ogalikud? Aga millise loomaisa moodi oled sina? Kas taimedel saavad ka olla isad ja emad? Kas tahaksid kuulata, kuidas kõlavad loomalaste hääled? Aga hundikoopasse pugeda? Või linnupesa ehitada?

Tule Eesti Loodusmuuseumi näitusele „Isad ja pojad” ja avasta isade hoolt ja hooletust looduses! www.loodusmuuseum.ee

IGAÜHEL NELI NÄGU Komöödiateatri etendus

„Igaühel neli nägu“

Naljakava

E VA P

TA R V

Ü S SA

O KR

HENRIK

N OR M A

Mehed ja naised, raha ja armastus, unistused ja tegelikkus – need on ainult mõned teemad, mis jutuks tulevad.

ALL

TRIIN

U

NN

Naljakava vaimukates lühilugudes näeme eesti elu kogu oma ilus ja valus: nii kodus, poes, tööl kui mujalgi, aga ikka huumoriprisma läbi.

KAILI NÄ

RE P

Piletid Piletilevis ja kohapeal.

Teisipäev, 22. oktoober 2019

Sügis 5 Tiina Kõrtsini

Spaapäev koos massaažiga turgutab ja virgutab.

Tahad rutiinist välja?

VÕIMALUSI ON! IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Tahaks sügisel korraks rutiinist välja ja soojale maale, aga puhkust ei saa. Läheks nädalalõpu linnareisile mõne Euroopa riigi pealinna, aga raha pole just ülearu. Lootusetu olukord? Sugugi mitte!

Lõõgastumiseks polegi palju vaja. Nädalalõpureis välismaale ei pruugi tõesti eelarvesse mahtuda, aga tõenäoliselt pole paljud meist kõigisse Eesti linnadessegi sattunud – ja kindla peale on neist igaühes midagi huvitavat.

Eestiski igaühele midagi Eesti on üheks nädalalõpureisiks just parajalt väike, kohalejõudmisele ei kulu ka ühest servast teise sõites üle kolmenelja tunni aega. Kel tahtmist, võib ise valida nädalalõpureisi marsruudi ja ööbimiskohad, kes selleks aega ei leia, saab valiku teha pakutavate pakettide seast.

Romantika-, teatri- ja perepakette pakuvad paljud spaad ja hotellid,kusjuures spaapaketi kahele ühe ööbimisega võib leida ka vähem kui poolesaja euro

eest. Tasub vaid ette võtta mõni infoportaal (nt puhkaeestis. ee, puhkuseestis.ee, hotelliveeb. ee vm) ja valida. Skeptik võib öelda, et üheks ööks minek ei tasu sõiduvaeva, aga nelja lapse ema Kairit näiteks on sootuks teist meelt. „Mu lastest kõige väiksem sai septembris aastaseks, vanim läks sel sügisel kooli. Olen esimese lapse sünnist saati olnudki kodune ema, kõik mu päevad on ühesugused: algavad lastega ja enam-vähem ka lõpevad koos nendega, sest ega õhtuks olegi enam eriti jaksu midagi ette võtta,“ räägib ta. „Samas on väike ikka veel nii väike, et ega tahakski pikalt temast eemal olla, ehkki tunnen vahel selgelt, kuidas vajan just seda igapäevarütmi lõhkumist, uusi muljeid, võimalust pühendada pisut aega iseendale. Meie oleme leidnud lahenduse just nendes ühe ööbimisega pakettides – see on piisavalt lühike aeg, et keegi nõustuks lapsi hoidma, nii saame meie mehega mõnusa kahekesiolemise aja.“

Põhjus end lille lüüa Kairit on koos abikaasaga käinud nii põgusatel spaapuhkustel kui ka teises linnas teatris või

kontserdil. „Spaahoolitsused on mõnusad, oleme alati midagi lisaks ostnud, kui rahaliselt vähegi võimalik, aga mina olen alati väga nautinud ka teatripakette,“ ütleb ta. „Olen suur teatrihuviline, aga on hoopis teine asi, kas minna etendusele kodust, kus lapsed veel viimase minutini ümberringi sagivad, või võtta asja rahulikult, häälestada ennast juba varakult õhtusele teatrielamusele. Sõidate hommikupoolikul kodust välja, sätite end hotellis sisse, jalutate linnas, käite mõnes kohalike kiidetud paigas lõunat söömas. Siis jääb aega pisut puhata, ennast lille lüüa ja teatrisse minna. Pärast veel õhtusöök restoranis – ja hommikul saad ärgata rahulikult täpselt siis, kui uni ära läheb. Paradiis! Oled kodust ära vaid veidi rohkem kui ööpäeva – aga tunned selgelt, kui palju on energiat rohkem kui pärast tavalist kodust nädalavahetust.“ Kogu perega käiakse hästi sageli rabades ja RMK matkaradadel. Aeg-ajalt minnakse üheskoos ka spaasse, aga siis ööbimiseta. „Üldiselt on kõikjal ju see lugu, et perepakettides arvestatakse kas ühe või kahe lapsega, neli on selgelt liiga palju,“ muigab Kairit.

27.10 kell 11 Hopneri Majas (Raekoja plats 18)

MANDALAHOMMIK Alustame väikese loenguga mandalate traditsioonist Tiibetis, Jaapanis ja mujal, kus mandalad on osa budistlikust praktikast ja siis joonistame oma mandala kriitpastellidega ümmargusele paberile. Sobib ka suurematele lastele.

Juhendaja: Mari-Liis Laanemaa Pääse 25 € (sisaldab kõiki materjale) müügil Fienta.com Lisainfo www.hopnerimaja.eu või telefonil 645 5321.

23.11 ja 7.12 kell 15 ning 27.11 ja 4.12 kell 18 Hopneri Majas

MAKRAMEE ÕPITUBA Makramee ehk sõlmpits koosneb erinevate sõlmede harmooniast, millede abil valmistatakse nööridest eriilmelisi pitsipindu. Õpitoas valmistame makrameetehnikas küünlahoidja, kestvus 3 tundi. Omandatud töövõtete abil saab kavandada ja valmistada nii aksessuaare kui ka elemente interjööri ilmestamiseks.

Pääse 20 € müügil Fienta.com Lisainfo www.hopnerimaja.eu või telefonil 645 5321.

Tu l e uuri r uumi ko o s sõpra dega oma sünni p ä eva l!

Ee s t i A rhite Roterm ktuurimuuseu anni so m olaladu A ht r i 2 , Tallin n Rohkem infot info@ar hitektuu r im uu arhitekt uurimuu seum.ee seum.ee

Teisipäev, 22. oktoober 2019

6 Sügis

SUUR RAAMATUTE SOODUSMÜÜK! Märka suurte aja looliste muutuste algust!

Päevaraamat, mille peategelase prototüübiks kunstnik Oskar Kallis

Põnevad seiklused Amazonase džunglis iidse kuningriigi otsinguil

„Kaka ja kevad“ ning „Karneval ja kartulisalat“ saavad järje

Mõned esmapilgul kasutud asjad võivad osutuda eriti kasulikeks ... ja vastupidi.

Palju häid raamatuid kirjastustelt Argo, Eesti Raamat ja Varrak, Tallinna Ülikooli kirjastuselt ning Eesti Keele Sihtasutuselt müügil 24. oktoobril kell 11–18 TLÜ raamatukogu fuajees Rävala pst 10.

Teisipäev, 22. oktoober 2019

Sügis 7 Aldo Luud

AIGI VIIRA

aigi.viira@ohtuleht.ee

„Jüri Arrak kutsus mind oma ateljeesse pilte vaatama, arvan, et see võis olla aastal 1996 või 1997,“ kõneleb Jaan ajast, kui ostis Arraku pööninguateljeest Pärnu maanteel esimese maali. „Olin temaga tuttavaks saanud ja ju ta tahtis mind harida.

Mulle oli see väga huvitav. Ta näitas üht pilti, siis teist, aga pean tunnistama, et minu kunstimaitse ei olnud nii arenenud, et oleksin leidanud sealt midagi, mis oleks eriti meeldinud.

Sain aru, et ta tahtis väga midagi müüa. Oli vaja raha, et uusi pintsleid ja värvi osta.“ Kahjuks ei pakkunud Arraku maalid, kus seiklesid kunstnikule tüüpilised sarvilised tegelased, Jaanile vähimatki rõõmu.

Lõpuks tõi kunstnik välja maali punase linnuga sinisel taustal (pildil) ja rääkis selle juurde poliitilise alatooniga loo. „Et kunstnikud on nagu see lind, kes on lolli näoga lendu pandud, ja tunne on, et ükspäev see riik vajub nagunii kokku,“ muheleb Jaan. „See jutt mulle meeldis ja siis ma ostsin selle pildi ära. Ma ei mäleta, palju ma selle eest maksin, aga Jüri sai ilmselt üsna mitu uut pintslit.“ Punase linnu ostmise aegu polnud Jaanil õrna mõtetki panna selle maaliga alus tohutule kunstikollektsioonile. Aga ühtäkki oli teoseid juba 300, nüüdseks 1000. Eesti kunsti, sekka ka baltisaksa loojaid.

JÄRGNEB lk 8

JAAN MANITSKI: „Mina korjan kunsti nagu orav pähkleid, kuidas teisiti.“ URMAS LENNUK

Tõde maailmast kuni 90% soodsamalt Lavastaja Urmas Lennuk Kunstnik Kristel Maamägi Osades Liisa Aibel, Margus Grosnõi, Anneli Rahkema, Peeter Rästas, Imre Õunapuu L, 9. nov ESIETENDUS! T, 12. nov; N, 28. nov; R, 6. dets; L, 7. dets; T, 10. dets; K, 11. dets; N, 12. dets; R, 13. dets; E, 16. dets; T, 17. dets; K, 18. dets; N, 19. dets; R, 20. dets; L, 21. dets Rakvere Teatri väikses saalis E, 18. nov Tallinnas Vabal Laval Etendused algavad kell 19, 21. dets kell 15

Detsembri etendustel õhtusöömaaeg koos elava muusikaga

Teisipäev, 22. oktoober 2019

8 Sügis ALGUS lk 7

17 aastaga on Viinistu mereäärset kunstisadamat külastanud sajad tuhanded inimesed, muuseum ja selle ümber toimuv on äratanud Viinistu kaluriküla uuele elule. Seda poleks juhtunud, kui Eestis sündinud, kuid 46 aastat Rootsis elanud Jaan Manitski poleks 1989. aastal tagasi Eestisse ja kodukülla Viinistusse tulnud. Elu läks nii, et ta jäigi siia ja lõi 2002. aastal kunstisaali.

Viiralt ja pallaslased väärinuks paremat Neil, kes saavad Jaani saatel kunstiringkäiku teha, on õnne kuulata lugusid nii piltide ostmisest kui ka kunstiajaloost. „Kui mina teen Viinistul mõnikord jalutuskäiku, siis kontrollin alati, kas äkki on seltskonnas ka mõni kunstiteadlane,“ muigab Jaan. „Sel juhul räägin ma väga lühidalt – muidu saab rohkem ajalugu ja legende rääkida, ka rohkem luuletada.“ Pole põhjust arvata, et Jaan iga päev oma kollektsiooniga tõtt vaatab või üle päeva uue pildi soetab. „Mõnikord on nädalaid ja kuid vahet,“ tunnistab metseen muretult. Sama kehtib ka kunsti ostmise kohta. Jaani sõnul on kunsti kogumine siiski hobi. Täpselt samamoodi nagu tema tegeleb kunstikollektsiooniga, käivad teised inimesed golfi mängimas: „Seda ju ka iga päev ei tehta.“ Peeter Mudist, Rein Tammik, Peeter Allik, Miljard Kilk, Tiit Pääsuke. Kunstnikke, kelle loo-

200 teost Jaan Manitski erakogust ERMi näitusel „Viinistu kunstimuuseumi pole täies ulatuses ratastele pandud ja see pole Tartusse sõitnud,“ muheles kunstimetseen Jaan Manitski Eesti Rahva Muuseumis, kui avati näitus 200 tema erakogust pärit teosega. „See, mis siin üleval, on ainult viiendik Viinistu kunstimuuseumi näitusest.“ Kunagi varem ei ole Jaan Manitski erakogu olnud nii suures mahus üleval teises näitusepaigas. Miks peakski, kui metseenile endale kuulub Eesti ainus erakunstimuuseum Viinistul. See avati 2002. aastal 300 teosega, nüüdseks on taieseid juba tuhat ja kollektsioon täieneb pidevalt. Päev enne Tartu näituse avamist vaatas Manitski oma Viinistu valdused üle. „Olid küll veel mõned valged laigud seintel, aga enamasti on tühjaks jäänud kohad seal juba täidetud.“ Manitski ütleb, et 99% tema kogust on ostetud lihtsalt meeldimise järgi ja alles hiljem on aluseks saanud soov anda ülevaade eesti kunsti ajaloost. Tal ongi olemas kõik eesti kunsti põhiautorid, suunad ja koolkonnad, nii enne kui ka pärast sõda, mõni veidi rohkem ja mõni vähem esindatud. Kunstivaist näib Manitskil olevat lausa eriline, sest tihti on ta osanud ka keskpäraselt autorilt osta oma kogusse suurepärase töö. Paljude tema kogu maalide omanikuks oleksid rõõmuga kõik Eesti riigi kunstimuuseumid.

Valik teoseid Jaan Manitski erakogust jääb ERMi vaadata kuni tuleva aasta märtsi lõpuni.

ming püsib Jaani kogus, on uhke rivi. Kõnelemata sellest, et Jaani valduses on märkmisväärne hulk Eduard Viiralti loomingut. „Viinistul on ligi sada Viiralti teost püsinäitusel,“ särab Jaan. Küsimusele, kust ta need teosed saanud on, puhkeb mees naerma: „Kust ma ikka sain? Mina korjan kunsti nagu orav pähkleid! Meil on Viinistul klaasi all Viiralti skitsid-visandid, mis on sündinud Pariisis kuskil kohvikulaua taga. Ja mida kunstnikud toona limpsisid? Absinti! Nii tegi Viiralt oma skitse ümbriku tagaküljele või leheservale. Need on õieti kõige huvitavamad.“

Jaan räägib, et tegelikult on eestlastel väärkujutlus, justkui oleks seesama Eduard Viiralt üleilmselt tuntud. Kahjuks ei ole.

Kord Rootsi kunstioksjonil müüdi ja osteti Viiralti teoseid võileivahinna eest, sest neid ei osatud hinnata. Sama lugu on pallaslastega, kelle looming on maailmatasemel, kuid keda kahjuks mujal maailmas ülemäära ei tunta. „Minu meelest on Viiralt üks meie maailmameistreid, kuigi kahjuks keegi ei ole seda öelnud väljapool Eesti piire,“ tõdeb Jaan. „Samamoodi Konrad Mägi ja Erik Haamer, kes meil on suured, aga

Jaan Manitski kogus näikse olevat kõike, alates Viiralti skitsidest ja lõpetades seinasuuruste maalidega nagu Tiit Pääsukese „Altar” (otsaseinas) ja Jaak Arro „Soodoma ja Komorra” (paremal).

Teisipäev, 22. oktoober 2019

Sügis 9 Aldo Luud

"Ma tahaksin tegelikult selle preiliga kahekesi pilti teha, seda teist kavaleri pole fotole vaja," naerab Jaan Manitski Peeter Alliku maali "Lumesõda" ees.

kahjuks pole nad Eestist välja jõudnud. Arusaadav, meil on väike kultuur ja keel ning vahepeal oli ka viiskümmend aastat suletud nõuka-aega. Need kunstnikud oleksid väärinud midagi muud!“

„Suusataja“ pääses pööningult aukohale Tõesti, pallaslased väärinuks paremat kohtlemist, kuid tänu juhusele on nii mõnegi kunstniku maal pääsenud Jaani kollektsiooni. Näiteks Erik Haameri „Suusataja“, mis kujutab paljarinnalist naist suuskadel, jõudis Jaani valdusse kunstioksjonilt,

kuhu see oli pööningult toodud. „Vanad inimesed kolisid majast välja, sinna tuli noor pere, hakkasid koristama ja avastasid pööningu pealt selle Haameri maali. Sellel pildil peaks olema kujutatud tema silmarõõm.“ Enne oksjonit sündis „Suusataja“ leidmisest kohaliku lehe esiuudis – ei leita ju prahi seest iga päev säherdusi taieseid.

Jaani kogus näikse olevat kõike. Alates Viiralt skitsidest ja lõpetades suurformaadis maalidega. Peeter Allikult on kogus kolm hiigelpilti, kõnelemata Tiit Pääsukese seinasuurusest maalist „Altar“. „Eks need ole seepärast

minu kogusse sattunud, et mujale ei mahu ilmselt ära,“ naerab Jaan. „Koju ei saa ju sihukest panna. Kui keegi tahab suurest pildist lahti saada, siis mõtleb kohe, et müüks parem Manitskile maha.“ Nali naljaks, aga Jaani tuhandeühikuline kogu püüab lihtsalt anda ülevaadet eesti kunstist. Seda võib koguni ambitsiooniks nimetada. „Ma ütlen tavaliselt, et baltisakslased on ühes ääres ja teises – Kalev Mark Kostabi,“ sõnab Jaan. „Ta ju kuulub eesti kunsti juurde, sest tema nimi on Kalev. Aga ma armastan kõiki kunstnikke, kelle tööd mu kogus on.“

Teisipäev, 22. oktoober 2019

10 Sügis EIRIS TEEVEERE

eiris.teeveere@ohtuleht.ee

Parkast on saanud eestlaste uus vormiriietus, mida kannavad kõik, vanusest ja soost hoolimata. Samas ei pruugi see alati olla just kõige lihtsamini kombineeritav ülerõivas, eriti kui tahta seda kanda mujal kui metsas seenel käies.

Parka, mis algselt pärineb eskimote juurest, on järjest tavalisemaks muutunud ka eestlaste riidekapis. Ilma liialdamata saab öelda, et parkast on saanud niisama tavapärane ülerõivas nagu sajandivahetusel tohutu suured sulejoped, mis olid vist küll iga eestlase talvegarderoobis.

Sobib matkale ja linnatänavale Klassikaline parka on pigem vaba aja rõivas, kuid seda ei pea kandma vaid matkaradadel või loodusretkedel – sama hästi sobib see ka linnatänavale. Lubavad ju moetrendidki praegu kanda kõikjal kõike, mis on mugav.

Siiski tasub arvestada sellega, et kui kanda parkat ülikonna või kostüümi peal, näeb see kooslus veidi kentsakas välja – viisakasse keskkonda ja pidulike riiete juurde tuleks sobitada mantel. Nii ei maksaks parkat klapitada teatri- ja kontserdirõivastusega, eriti käib see kõikvõimalike värviliste parkade kohta.

Meestel võib samas siiski õnnestuda musta värvi parka sobitamine näiteks ülikonna peale.

PARKA – eestlaste uus vormirõivas H&M 39,99 €

KOLLEKTSIOON (kõrvarõngad, käevõrud, kaelakeed jne) on valminud looduslikest ja naturaalsetest materjalidest.

Naturaalsed poolvääriskivid, magevee pärlid, hõbe 925 ja naturaalne nahk, mille kombineerimisel sünnivad imelised ehted.

Samuti on võimalik tellida isikupärane ehe ning seisma jäänud või katki läinud ehtele anda uus elu (ehete parandus), ritaehted@gmail.com, tel 5186186.

RitaEhete kollektsiooniga saate tutvuda: Kaupluses Proua Rosen (Estonia pst 17, Tallinn) On Ilusalongis (Mardi 6/3, Tallinn) Mööblilaeka kaupluses (Pärnu mnt 326, Nõmmel) Pireti Ilusalongis (Haava tn 39, Tallinn) Ilusalong Ilukompass (Kotka Tervisemaja, Kotka 12)

RitaEhted

ritaehted@gmail.com

TÄHELEPANU!!

RitaEhted osaleb TALLINNA KÄSITÖÖMESSIL 6.–8. detsembril 2019

Zara 79,95 €

Kui esialgu kandsid parkat vaid eskimonaised ning see oli mõeldud kaitseks ekstreemsete polaartingimuste eest, siis tänapäeval on nii jakk- kui ka mantelparkasid, nii leebemate kevad- ja sügisilmade kui ka rajumate talvekülmadega kandmiseks. Viimased on varustatud sooja voodri ja karvase kapuutsiga ning maksavad mitu korda rohkem kui nende õhemad suguõed.

Klassikalise parka tunneb aga ära khakirohelise värvi, karvase äärega kapuutsi ning niinimetatud kalasabalõike järgi. Neist viimase, kalasaba – mantel on tagant veidi pikem kui eest – sai parka Korea sõja ajal.

Peale armee on aga parka olnud teistegi mässumeelsete gruppide univormiks. 1950ndatel ja 1960ndatel näiteks seostati parkat eelkõige briti mässuliste noortega. Tänaseks on sellest saanud aga garderoobiklassika, mida võivad kanda kõik, alates lastest ja lõpetades vanaemadevanaisadega.

Millega kõige paremini passib?

Kõige lihtsam on parkat kanda vaba aja rõivastusena. Siis sobivad sinna juurde ideaalselt igasugused tossud ja vaba aja saapad (matkasaapad, kummikud jm), teksadest, dressidest ja muudest pükstest-pluusidest-pusadest rääkimata.

Kui eesmärgiks on aga veidi asjalikum välimus, tasub parkat klapitada näiteks teksapükste ja poolsaabastega. Praegu moeareenil taas comeback’i tegevad ülepõlvesaapad parka juurde väga ei sobi. Samas klassikalised

Teisipäev, 22. oktoober 2019

Sügis 11 Vida Press

ELAM U SI IGALE M AIT SELE Luhta 299,99 €

CELTIC WOMAN

Tallinna a aj Kaubam

Ancient Land Tour

31. oktoobril

Alexela Kontserdimajas

SCHÖNBRUNN Palace Orchestra

9.-10. jaanuaril Tartus ja Tallinnas

STEEL PANTHER

Heavy Metal Rules Tour

18. jaanuaril

Tallinna Kultuurikatlas

d Sportlan 229,95 €

OMD

Souvenir. Greatest Hits nahast ratsurisaapad pad muudavad koosluse samuti amuti tõsiseltvõetavaks.

Meelde tulekss jätta ka see, et kui kanda pükse,, siis need võiksid olla pigem kitsama lõikega ja täispikad. Praegu aegu ae gu moes moe oes olev kukekapikkusega püksseelik parka juurde ei sobi, kui aga panna laia lõikega parka laia säärega pükste peale, võid näha välja nagu ringi kõndiv telk.

Loomulikult võib parka visata ka seeliku või kleidi peale, kuid siis tuleks väga valida pikkust. Pigem võiks seelik/kleit olla parkast veidi lühem, sama pikk või siis õige pisut pikem. Poolde säärde või pahkluuni ulatuvad pikkused jätavad koos parkaga hooletu üldmulje.

Kuna parka on üpris nooruslik rõivas, siis tasub kõiksugustele lisanditele väga hoolikat tähelepanu pöörata, sest väga kerge on jätta endast muljet kui igavesest teismelisest.

Nii tasuks täiskasvanuil näinäi äiteks kotivalikul vältida praegu egu populaarseid seljakotte ja lössi össi vajuvaid tohutuid sumadane, e, et mitte jätta endaslt hooletu teiseismelise muljet. Eelistada võiks õiks pigem väikeseid niinimetatud tud crossbody-tüüpi kotte või ssiis iis käe otsas kantavaid veidi suuuuremaid kotte. Viimaste puhul tuleks jälgida, et tegemist poleks eks väga range joonega daamiridiidiküliga, vaid pigem veidi vabama ama olekuga, kuid kindlat kuju hoidoidva kotiga.

NB!

30. jaanuaril

Alexela Kontserdimajas

ANNE VESKI

Suur sünnipäevakontsert

28. veebruaril

Alexela Kontserdimajas

River Island 160 €

BRYAN ADAMS

meestele

Shine A Light Tour

6. märtsil

Saku Suurhallis d aad Ideaalsed saap de ur ju a rk pa

Michael Kors 250 €

RAMMSTEIN rde

arka juu

ne kott p Ideaalln

kurtgeiger.eu

Parkat ostess a arvesta rves rv esta es ta a ssellega, e le el ega ga,, et e k kõiksuguseid õ kssug õi ugus usei us ed ei erksaid toone on keerulisem sobitada veidi tõsisema riietuse juurde. Kui tahad parkat, millega kõlbab ühtmoodi minna nii tööle kui ka nädalavahetusel loodusesse jalutama, siis eelista mõnda neutraalset tooni.

Europe Stadium Tour

21. juulil

Tallinna Lauluväljakul

Zara 29,95 €

Lisainfo: WWW.FBI.EE Liitu Facebookis: fb.me/MEELELAHUTUS

Teisipäev, 22. oktoober 2019

12 Sügis

Tiina Kõrtsini

Küpsetades kaamose vastu

KERSTI EERO

kersti.eero@ohtuleht.ee

„Jahedad sügisilmad on ideaalne aeg küpsetamiseks“ naerab kokaraamatute autor Eva Pärtel – toas on kohe palju soojem, kui ahi sisse lülitada.

Aga enamgi veel panevad teda praegu põlle ette siduma koduaia õunad. „Millal veel õunakooki küpsetada kui mitte praegu.“

„Kui olen samu koogiretsepte kasutanud väljaspool õunahooaega, siis kodused on kurtnud, et seda õiget õunakoogi maitset polegi,“ ütleb Eva. Ainult ehe tooraine tagab ka eheda maitse. „Toidumessil proovisin C. R. Jakobsoni talumuuseumi tehtud kohupiima-purukooki, mis maitses täpselt nii nagu lapsepõlves. Selgus, et neil muuseumis on eesti maakarja tõugu lehmad ning kohupiimgi nende lehmade piimast valmistatud.

Muuseumi giidi Inge Sipelga sõ-

nul annab just koorimata ehk täispiimast valmistatud kohupiim sellele koogile erilise maitse,“ räägib Eva, kellele see kohupiim meenutas lapsepõlvest tuttavat kandilise hõbepaberi sees ja tilkuvat Võru piimakombinaadi toodet. „Ka talukohupiimade hulgast olen leidnud enamvähem samasugust kergelt hapuka maitsega kohupiima, aga suurtootjate tehtul ei ole maitse ega tekstuur enam see,“ tõdeb Perenaise Pagariäri eestvedaja.

JÄRGNEB lk 14

2 näitlejat 12 rolli!

ISADEPÄEV KLAVERILOOMADEGA Hopneri Majas

MARIKA KOROLEV HENRIK NORMANN

10. novembril kell 13.00

Avatud on koogikohvik maiasmokkadele

Autor: Ivo Parbus, Lavastaja: Rednar Annus Kunstnik: Riina Andresen Grimm: Hille Leiten, Mare Bachman

Algus kell 19 12.11 ARUKÜLA 13.11 KUIMETSA 14.11 KIVIÕLI 15.11 SAUE 16.11 TALLLINN 18.11 KUUSALU 19.11 TARTU 20.11 JÕHVI 21.11 KILINGINÕMME

22.11 23.11 24.11 26.11 27.11 28.11 29.11 30.11 02.12 03.12

ELVA RAKVERE PÄRNU LIHULA VÕRU VILJANDI PAIDE VÄNDRA TALLINN KEILA

05.12 06.12 07.12 09.12 10.12 11.12 12.12 14.12 19.12 21.01

MUSTVEE OTEPÄÄ TAPA VALGA MOOSTE RAPLA KEHRA TARTU TALLINN PÕLVA

KATRI REBANE (klaver) KERSTIN HALLIK (digipliiats) PEETER REBANE (kitarr)

22.01 JÕGEVA 23.01 HELSINGI 24.01 HALJALA 25.01 PÕLTSAMAA 27.01 TÜRI 28.01 MÄRJAMAA 31.01 VIIMSI 19.02 HAAPSALU

Nele-Liis Vaiksoo ja Olav Ehala 5. detsembril 2019 kell 19.00 Hopneri Majas

Piletid Fientas ja Piletilevis

Piletid müügil Fientas ja Piletilevis

Teisipäev, 22. oktoober 2019

Sügis 13

ESIETENDUS

Alice Imedemaal

29. NOVEMBRIL

2019

ESITLEB

Gianluca Schiavoni ballett

Koreograaf: Gianluca Schiavoni Helilooja ja arranžeerija: Alberto Nanetti Dekoratsioonikunstnik: Andrea Tocchio Kostüümikunstnik: Simona Morresi Videokunstnik: Sergio Metalli Valguskunstnik: Valerio Tiberi

Estonia teatri kassa avatud T–P 11–19, info 683 1210, estonia@opera.ee. Piletid müügil ka Piletimaailmas. Soodustused õpilastele ja üliõpilastele 50%, tund enne etendust õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele 8 eurot.

2019 / 29.11, 1.12, 22.12 2020 / 10.01, 2.02, 9.02

opera.ee

Teisipäev, 22. oktoober 2019

14 Sügis ALGUS lk 12

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit

www.folkart.ee

# AJATUS Meistrikojad.

Maailma suurima rookrooni ehitamine.

Guinnessi rekordikatse!

Õnneks piisab vahel vaid väikesest kavalusest, et lapsepõlvest kaasa võetud maitseelamus kätte saada, teab äsja oma retseptiraamatu „Nostalgilised tordid ja koogid. Osa 2“ välja andnud Eva. „Kui vanasti oli hapukoor nii paks, et lusikas jäi püsti seisma, siis tänapäeval tuleb klassikalist küpsisetorti tehes hapukoor panna marliga vooderdatud sõela sisse nõrguma.

Kui ta on mõne tunni külmkapis nõrgunud, saab küll mõnusalt paksu koore, aga maitse pole ikka päris see, mis lapsepõlves. „Isegi kohalike taluhapukoorte hulgast pole ma sama maitset leidnud. Aga kui satute Lätti, ostke sealse väiketootja Jaunpils hapukoort – selle maitse viis mind kohe lapsepõlve tagasi.“ Eva teab, et hapukoore maitse sõltub palju ka juuretisest.

Kui jutt juba juuretise peale läks, siis olgu märgitud, et kord nädalas küpsetab ta perele ka juuretisesaia, aga mitte leiba. „Leib on koduküpsetajate hulgas küll hästi populaarne, aga mind huvitab rohkem saiategu,“ ütleb Eva. Samuti küpsetab ta palju magusat, näiteks on juba kümmekond aastat tema kindlateks lemmikuteks toorjuustukoogid, kusjuures ka küpsised tordi põhja jaoks teeb ta ise. Sügiseti jõuab lauale küpsisepõhjal toorjuustukook, millel mahlane õunatäidis ja katteks soolakaramelline kreem. „Tuleb väga mõnus,“ kinnitab ta. Kes soovib Eva sügislemmikut ka ise teha, siis leiab retsepti aadressilt perenaine.ee Sügisel on Eva teiseks lemmikuks ema retsepti järgi valmiv pärmitainapõhjal õunakook, mille ta taasavastas nostalgiaraamatu esimest osa tehes. Enamasti katsetab ta siiski mõnd uut retsepti. „Hiljuti tegin pohlakoogi nii, et muretainasse panin peale nisujahu ka spelta- ja rukkijahu. Selle peale toorjuustukihi ja siis veel pohlad ja iiriskommid. Sai nii ruttu otsa, isegi pilti ei jõudnud teha,“ naerab magusameister.

Kuigi kodus on ka puudega köetav ahi, eelistab Eva küpsetades elektriahju. Kes oma puupliiti väga hästi tunneb, saab praeahjus kindlasti head leiba teha, aga beseed ja muid kapriissemaid küpsetisi oleks kindlam siiski elektriahjus teha.

Kokaraamatute asemel „Vaata kööki“ Eva küpsetamishuvi pärineb lapsepõlvest, kui koos ema ja vanemaga „Vaata kööki“ saadet jälgiti ja retsepte kirja pandi. „Kui tekst ilmus ekraanile, tuli maru kiirelt kirjutama hakata. Meil oli kodus vähe kokaraamatuid, tol ajal liikusid retseptid rohkem käest kätte. Ka emal oli nende jaoks eraldi märkmik,“ mäletab Eva. Köögisaatest rohkemgi meeldis talle sirvida Salme Masso „Laste kokaraamatut“ (1983), mis seisab Eval tänaseni kokaraamatute riiulil.

Kuhu aga kolmekesi teleri ees kirja pandud retseptid jäid, Eva ei tea. Sestap pärinevad ka uuest nostalgiliste küpsetiste raamatust „Vaata kööki“ ette loetud klassikalise rosina-šokolaadik-

ringli ja piparkookide retsept hoopis tema ämma köögimärkmikust. „Vanad retseptid on väga lihtsatest toorainetest, vaja oligi vaid jahu, võid, mune, suhkrut ja kohupiima. Eks sellega, mida poest parasjagu võtta oli, tuli ka piirduda.“ Eva sõnul on muljetavaldav, kui kui palju magusaid küpsetisi nii vähestest toorainetest teha saab.

Kui praegu on kombeks küpsetada hooajalisi marjakooke, siis vanasti sellist kommet väga ei olnud. Eva mäletab, et kaneelisaiu, kohupiiimapontšikuid ja rullbiskviiti tehti aasta läbi.

Pühapäeviti küpsetas Eva koos õega pannkooke ja vahel tehti ka vahvleid ning küpsisetorti.

Aga kõrneküpsiseid tegi kogu naispere koos. „Need on vist Lõuna-Eesti spetsialiteet, selline natuke veider kooslus, kus seakõrned on lastud läbi hakklihamasina ja segatud magusasse küpsisetainasse. Lõpuks pannakse hakklihamasina ette spetsiaalne plaat ja aetakse küpsisetainas hakklihamasinast läbi. Hea on, kui keegi võtab taina kätega vastu ja paneb plaadi peale,“ räägib Eva. Seakõrneid võiks tema sõnul ise valmistada – juhul, kui rasvast seapekki on võtta, sest

Teisipäev, 22. oktoober 2019

Sügis 15 Eva Pärtel

Omatehtud kook või kukkel trumpab kõik üle,“ usub Perenaise Pagariäri eestvedaja Eva Pärtel Eva Pärtel

REKLAAMTEKST

Hea nägemine on suurepärane!

Originaalsed Rootsi tabletid silmadele Blue BerryTM Omega 3

KÜPSISETORT Just selline oli vanasti küpsisetort: küpsisekihtide vahel tavaline hapukoor ja peal kaunistuseks riivitud šokolaad. Kui soovid kooki süüa samal päeval, immuta küpsiseid kas morsis või kohvis. Kui kasutad Selga küpsiseid, siis arvesta, et nende sisse imbub vedelik eriti kiiresti. Sellest kogusest saad 9 tükki.

Vaja läheb: 400 g Ekstra või Selga küpsiseid, 500 g 20% hapukoort, 3–4 sl haput moosi, 40 g šokolaadi.

Valmistamine: Tõsta hapukoor marliga kaetud sõelale ja pane 3–4 tunniks külmkappi nõrguma. Sel moel saad paksema koostisega hapukoore, nii nagu see vanasti oli. Laota 9 küpsist serveerimisalusele ja kata moosiga. Määri peale hapukoor. Lao järgmine kiht küpsiseid ja kata taas hapukoorega. Jätka, kuni 4bkihti küpsiseid on laotud, pealmise kihi peale tuleb ka hapukoor. Silu see siledaks ja riivi peale šokolaadi. Põnevama tulemuse saad, kui kasutad tumedat, valget ja piimašokolaadi. Tõsta kook ööseks jahedasse. Allikas: Eva Pärtel „Nostalgilised tordid ja koogid. Osa 2.“

Uus on hästi unustatud dv vana ana Mingil ajal köitsid ma-gusameistreid pavlovad, brownie koogid jt peamiselt välismaalt e pärit küpsetised. Mõne aja möödudes tekkis ainimestel taas isu vanaede klassikute järele. Setda tunnetas ka Eva ja o otasi sustas kaks aastat tagasi nostalgiaküpsetistest oma esimese raamatu ted kaanha. Tänavu sügisel said ed poolsada te vahele juba järgmised nostalgilist retsepti. Kuna öeldakse, et uus on hästi ära unustatud vana, siis loodab ta, et nooremate jaoks ehk kõlavad eksootiliselt ka elevandikõrva küpsised, sefiiritäidisega vahvlid, kondenspiimapähklid ja kurepesad.

„Millal veel õunakooki küpsetada kui mitte praegu,“ rõõmustab Eva Pärtel pika sügisese õunakoogihooaja üle, mil kodused ubinad omast käest võtta.

kauplustes müüdavad kõrned on liiga taised.

Koos tehti ka sünnipäevadeks kartulisalatit, seda lõiguti ikka suures koguses. Ning vahel toodi poest sünnipäevaks ka torti. „Me elasime maal ning ema ja vanaema tegid n-ö nullist süüa ning tänu sellele sain kodust kaasa ehedad maitsed, mis tänaseni meeles. Kunagi rääkis mulle sedasama ka Roman Zaštšerinski: restorani Moon tarbeks kasutas ta oma lapsepõlve maitsemälu. Lapsepõlves kogetud maitsed salvestuvad,“ kinnitab Eva ja lisab, et sama tahab ta ka oma järeltulevatele põlve-

dele kaasa anda. „See on suur väärtus, mida emad ja isad saavad oma lastele pärandada.“

Mõeldes isadepäevale Eva arvab, et isa – aga eriti ehk vanaisa – võiks rõõmustada näiteks kringel või vana kooli kohupiimakook. Mitu lugejat aga plaanivad oma isa üllatada uues raamatus oleva Virmalise tordiga. Kui pere pisematele mõelda, siis neilegi on jõukohane teha klassikalist küpsisetorti. „Sageli tunnevad inimesed puudust neist lihtsatest asjadest, mida lapsepõlvekodus tehti.“ Eva usub, et omatehtud kook või kukkel

trumpab kõik poest kaasa haaratud küpsetised üle. „Tänapäeval on küpsisetordist väga palju uusversioone, aga seda nostalgilist meie põlvkonna kõige õigemat suurt ei mäletatagi,“ tõdeb Eva. „Katteks riiviti tordi peale šokolaad – säbruline tunne keele peal on siiamaani alles!“ Peale tordi on aeg toonud uusi hapukoore ja küpsiste versioone. „Mõnest 200-rammisest küpsisepakist on saanud vaid 163grammine ning tordile sättides tuleb nende asendit jälgida, sest küpsis ei ole enam ruudukujuline, vaid hakanud kergelt ristküliku kuju võtma,“ ütleb Eva.

Luteiin Mustikad, silmarohi Oomega-3, tsink, vitamiin A

Hea nägemine – parem elukvaliteet Teie silmad töötavad iga päev väga pingeliselt.

Te loete, juhite sõiduautot, töötate arvutiga või vaatate televiisorit. Pole mingit kahtlust, et silmad ja nägemine on teie igapäevaelus väga olulised. Seega tuleb teada, et vanusega nägemine muutub, kuna silmalihased nõrgenevad ja silmaläätsed jäigastuvad. Seetõttu on selleks, et säilitada head nägemist võimalikult kauaks, vajalik oma silmade eest hoolt kanda – teha aeg-ajalt silmaharjutusi, vaadata horisonti, aga ka varustada neid vajalike vitamiinide, mineraalide ja taimeekstraktidega.

Kas teate?

SSilmade võime fookustada teravat ja selget pilti vvõib halveneda, kui silmadel on puudus mõninggatest toitainetest. Paljud tunnevad seda, kui lloevad kehvas valguses, juhivad öösel autot või p püüavad niiti nõelasilmast läbi ajada. Seepärast ttuleb silmade eest pidevalt hoolitseda ja neid õ õigesti toita.

tsink aitavad hoida normaalset nägemist. DHA toetab head nägemist, kui ööpäevas tarbitakse 250 mg DHA-d. Tähtsad on ka mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis.

Hakake oma silmade eest hoolt kandma juba täna!

Huvitav fakt Blue Berry Omega 3 kapslite tootmises kasutatakse metsikult kasvavate mustikamarjade (Vaccinium myrtillus) ekstrakti. Rootsis metsikult kasvavaid mustikaid hinnatakse eriti kõrgelt neis leiduvate bioloogiliselt aktiivsete ainete tõttu. Mustika kasulikkust nägemisele täheldati juba II maailmasõja ajal, kui Briti piloodid osalesid öistel õhurünnakutel.

Originaalsed Rootsi tabletid O Blue Berry Omega 3 B Blue Berry Omega 3 sisaldab silmadele kasuB l likku mustika ja silmarohu ekstrakti. Mustikkaekstrakt aitab hoida normaalset nägemist. Silm marohu ekstrakt toetab head nägemist ja võrkkkesta funktsiooni. Blue Berry Omega 3 sisaldab ka luteiini, mida leidub silma kollatähnis maakulas, mis vastutab kesknägemise eest. Tabletid sisaldavad ka oomega-3-rasvhappeid – eikosapentaeenhapet (EPA) ja dokosaheksaeenhapet (DHA), A-vitamiini, tsinki, vaske. A-vitamiin ja

Blue Berry Omega 3 kapsleid saate osta apteegist või tootja veebipoest

www.newnordic.ee.

Kui vajate lisateavet, helistage meile telefonil 684 3838. www.newnordic.ee

Blue Berry silmavitamiinid on ka täiesti uues ja unikaalses kuues – kummikommidena, mis aitavad hoida teie silmad tervetena ja nägemise teravana.

Online Store

Toidulisand

Teisipäev, 22. oktoober 2019

16 Sügis

Erki Pärnaku

VITATABS D3 CAPS Toodetud Soomes

1 kapsel päevas!

Viirused hakkavad taas kimbutama IA MIHKELS

Kui sügisel õue minnes pole taibanud ilmale vastavaid rõivaid valida, võivad kimbutama hakata ka viirushaigused. Tõrva Südameapteegi proviisor Marika Reilent jagab lihtsaid näpunäiteid, kuidas toimida juhul, kui tunned, et haigus hakkab ligi pugema.

C-vitamiini sisaldavatest jookidest. Apteegis on saadaval lihtsalt valmiv kuum jook tsingi, Cja D-vitamiini, astelpajumahla ja musta leedriga.

Ka võib kergemate külmetusnähtude leevendamiseks kasutada ravimtaimedest valmistatud Carmolise tilku. Kuuma tee sisse lisatud 5–10 tilka turgutavad ja annavad sooja. Sissehingamiseks tilguta 10 tilka kuuma vee või tee sisse ja hinga auru sisse. Tee võib pärast ära juua.

Jää koju!

Tee sooja jalavanni

Võta kohe esimesel päeval aeg maha, jää koju ja puhka. Kui viirushaigusele varakult jaole saada, on tervenemisaeg enamasti lühem, ka ei ole siis ohtu, et nakatad kolleege või kooli- ja lasteaiakaaslasi.

Eriti kosutav ja verevarustust parandav on sinepipulbriga jalavann. Sinep on ammusest ajast tuntud ja hinnatud maitsetaim, mille seemnete eeterlikel õlidel on mikroobivastane ja antioksüdatiivne toime. Küll aga ei tohi jalavanni teha palaviku korral, sest kuum vann võib kehatemperatuuri hoopis tõsta.

ia.mihkels@ohtuleht.ee

D3-vitamiin imendub paremini kui ta on lahustatud oliiviõlis.

VITATABS D3 CAPS üks õlikapsel sisaldab 100 mkg (4000 IU) D3-vitamiini oliiviõlis Pakendis 200 kapslit.

Tootja: Hankintatukku OY, Soome.

Hulgimüük: Loodustoode, tel 666 0091

Müügil hästivarustatud APTEEKIDES, SELVERITES, Mustamäe TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn ja www.tervis24.ee

Valmistaja: Hankintatukku OY, Soome Esindaja: OÜ Loodustoode, Tel 666 0091

Põhjamaades on soovituslik talvel võtta lisaks D3-vitamiini, et tugevdada immuunsust ja püsida tervena gripiviirusteleviku tippajal.

Maga piisavalt Organism vajab und sama palju nagu toitu ja õhku. Kindlasti ei tohiks unetunde laenata muudeks tegevusteks. Kui magama jääda on keeruline, päevamõtted aina keerlevad peas ja uni ei taha kuidagi tulla, võib aidata palderjaniekstrakt, humalapreparaadid või rahustavaid ürte sisaldav ravitee. Paljud on abi saanud ka magneesiumist.

Nohu vastu loputa nina Nina loputamine meresoolalahusega (saadaval pihusena) aitab taastada nina normaalset talitlust ja kergendab nina kaudu hingamist. Kui nina on kinni ja limaskest turses, peaks eelistama hüpertoonilist mereveelahust.

Joo palju teed või vett

Kurguvalu vaigistajad

Kui tõbi kallal, on tähtis palju juua. Rohke vedelike tarbimine aitab organismil haigusetekitajad kergemini välja uhtuda.

Joogiks sobib morss, puhas vesi, aga ka tee, kuhu võib lisada ingverit ja mett.

Külmetushaiguste raviks sobivad hästi ravimtaimedest külmetusteed või gripiteed, samuti metsvaarika-, pärnaõie- ja kummelitee. Kui haigus ilmutab alles esimesi märke, on kasu ka

Kurguvalu leevendamiseks sobivad kurguaerosoolid ja imemistabletid, mis pehmendavad ja niisutavad limaskesta, vaigistavad valu, alandavad põletikku ja omavad antiseptilist toimet.

Hästi mõjuvad ka taruvaiku sisaldavad pihused ja pastillid.

Kui palavikku pole – jaluta!

Kui ei ole palavikku, vaid ainult nohu, mõjub rahulik jalu-

Kätepesuga tõbede vastu Käte korrapärane ja hoolikas pesemine on üks oluline asi, mida igaüks meist viirushaiguste ennetamiseks teha saab. „Hoolikas kätepesu aitab viiruste ja kõikvõimalike mikroobide levikut mõnevõrra piirata,“ märgib Lindström Eesti valdkonnaspetsialist Mari-Liis Paluoja. „Sageli unustatakse, et väga palju baktereid koguneb tihedalt kasutatavatele esemetele – näiteks telefonile, rahakotile, trepikäsipuudele ja ukselinkidele. Seepärast tuleks käsi pesta kõikvõimalike igapäevatoimetuste vahel ja alati kohe pärast kojujõudmist, mõistagi ka pärast tualti kasutamist, enne sööki ja pärast lemmikloomadega tegelemist.“ z Tee käed kuni randmeteni märjaks, lisa seepi ja hõõru see hoolikalt vahule (vähemalt 15 sekundit). Pese võimalusel sooja veega. z Eemalda kätepesu ajaks ehted ja kell. Kui käid avalikus tualettruumis, ära pane neid märjale tasapinnale, kus niiskus on loonud mikroobidele suurepärase paljunemiskeskkonna. z Eelista pesemiseks vedelseepi. Tavalisele seebile võib eelmine kasutaja jätta nakkusohtlikke mikroobe. Ära kasuta kodus antibakteriaalset seepi, sest see hävitab peale halbade bakterite ka organismile tarvilikud ehk n-ö head bakterid. Loputamiseks kasuta voolavat vett. z Kuivata käed hoolikalt. Bakterite ülekandumine märjalt nahalt on tõenäolisem kui kuivalt ning kõik pinnad, mida lohakalt pestud märgade kätega puudutatakse, võivad saastuda. Käsi kuivata käterätirulli või paberrätikutega. Kuivati ei ole parim valik, sest see puhub õhku masina sisemusest suunaga üles, lennutades nii igal kasutuskorral kuivatajale peale eelmistest kasutajatest jäänud haigusetekitajad. Allikas: Lindström Eesti

tuskäik värskes õhus ainult hästi. Õues on õhuniiskus suurem, see niisutab limaskesti ja paneb nina jooksma. Kindlasti tuleb aga õue minnes riietuda vastavalt ilmastikule, et mitte külmetada, aga ka mitte higistada.

Tugevada organismi!

Kuigi viirushaigustega võitlemiseks on palju nippe, tasub siiski teha kõik, et seda sorti tõbesid ennetada. „Selleks, et immuunsus püsiks tugev, tuleb ol-

la positiivne, puhata piisavalt ja viibida palju värskes õhus,“ tuletab proviisor meelde. „Oluline on muidugi ka toitumine, mis on tugeva tervise A ja O. Igapäevane toidulaud peaks sisaldama vitamiine ja mineraale ning aegajalt tasuks neid toidulisanditena juurde võtta. Näiteks on sügisel kindlasti omal kohal D-vitamiin, mis hoiab meid tervena, kuid mida me aina lühenevate päevade tõttu päikesest piisavalt kätte ei saa.“

Teisipäev, 22. oktoober 2019

Sügis 17

Teisipäev, 22. oktoober 2019

18 Sügis

Tatjana Iljina

Hirveaia veinikeldri perenaine Külli Must usub, et ühel päeval võib ka Eesti jõuda aadressil metmarkt.de nähtavasse nimekirja, kust saab vaadata, milliseid põnevaid veine ühel või teisel maal tehakse.

MEEVEIN: novembris saab Alatskivil valada viikingite verd KERSTI EERO

kersti.eero@ohtuleht.ee

Novembri kolmandal neljapäeval tähistatakse Prantsusmaal Beaujolais Nouveau’d ehk uue veiniaasta algust. Päev hiljem on eestimaalased oodatud Alatskivile valama viikingite verd. „Nii nimetatakse Saksamaal traditsioonilist meeveini, millele maitset ja värvi lisab kirss,“ ütleb Hirveaia veinikeldri perenaine Külli Must.

Meeveinide ajalugu ulatub umbes üheksa aastatuhande taha. Siiani vaieldakse, kas enne olid mee- või viinamarjaveinid. Külli sõnul olevat meeveinid siiski esimesed olnud – ja see on väga põnev maailm: „Nagu viinamarjaveinide tegijatel on omad veinikeldrid ja veinimajad, on need ka meeveinide tegijatel. Saksamaal on meeveinidega tegelejatel terve omaette organisatsioon.“

Väga-väga pika ajalooga meeveinid on siinkandis unustusehõlmas olnud, aga esimese Eesti vabariigi ajal on üht-teist siiski ka toodetud. Vähemalt Valga veinitehases tehti midagi ka nõuka-ajal, nende „Meeveini“ silti aastast 1960 müüb juba pikemat aega ka Osta.ee.

Mesimagus vein?

Vale – hoopis kuiv! „Kuuldes sõna „meevein“, kujutab inimene ette magusat jooki, aga tegelikult tehakse Saksamaal ja Inglismaal ka kuiva meeveini. Ka kääritatakse veini ainult veest ja meest või koos marjalisandite ja maitsetaimedega.

Ka Külli esimene katsetus, Õnne talu meega tehtud vein, kuulub kuivade hulka. „Meilt paari kilomeetri kaugusel elav mesinik Tarmo Eres tuli minu juurde, et äkki JÄRGNEB lk 20

Teisipäev, 22. oktoober 2019

Sügis 19

LASTELAVASTUS „MÕMMI JA SÕBRAD“ Tule koos Sõber Karuga teatrisse!

1. – 10. november 2019 Kultuurikeskuses Kaja (Tallinn)

Ametlik kohvik

Piletid müügil Piletilevis Grupipäringud: lavastus@perejakodu.ee

23.11.2019 PÕHJALA TEHAS

blackfoodfest.ee

TRAAGILINE GOSPEL EESTI ELUST

ANONÜÜMNE

igatsus

Ainult üks kord 26. novembril kell 20

Heliloojad Erki Pärnoja ja Marti Tärn. Esitavad Anu Lamp ja Sergo Vares ning Noorte Segakoor Vox Populi (dirigent Janne Fridolin), Andreas Lend Lavale seadnud Eva Koldits, heli Marko Erlach, valgus Meelis Lusmägi, tekst Eero Epner Piletid müügil Piletilevis

Teisipäev, 22. oktoober 2019

20 Sügis

Leitnant August Schiller (Siller), 1926

ALGUS lk 18

prooviks midagi koos teha.“ Kumbki neist polnud varem meeveini proovinud, aga pärast põhjalikku kodutööd otsustati viikingite vere kasuks. „Algul on veinis tunda kirssi, aga lõppmaitses tuleb selgelt välja mesi: meekärje maitse, selline vahane. Kui vein on natuke õhku saanud, on ka mee aroom selgelt tunda.“ Kuigi veini alkoholiprotsent on 12, pole sellesse lisatud grammigi suhkrut, kogu alkohol on käärinud ainult mee baasil.

Veinimeistril on kindel plaan teha meest ka roosat ja valget veini. „Üks neist tuleb tõenäoliselt ka vähe magus, sest inimeste maitsed on väga erinevad.“ Kui viikingite vere värvisid punaseks oma aiast pärit kirsid, siis roosale veinile annavad tooni Peipsi pärlid ehk kohaliku Varnja soo jõhvikad.

Külli sõnul on tegemist tõelise talveveiniga, see käärib talvel, kui kõik teised veinid on juba käimise lõpetanud, sest jõhvikad ja mesi säilivad mõlemad väga hästi. Roosat meeveini peaks proovida saama kevadel Sibulatee kalapuhvetite päeval. Nagu punast, tuleb ka roosat veini vaid proovipartii ehk sadakond liitrit – ligi 200 pudelit.

Rabarberivahuvein maasika ja angervaksaga Kui Õhtuleht Külliga paar nädalat tagasi rääkis, siis mulksusid tal koduses aktsiisilaos kreegi-, pohla-, pihlaka- ja õuna-ebaküdoonia vein. Novembris saab

K-P | 11-18 MÕISA TEE 1, VIIMSI

(+372) 621 7410 | www.esm.ee |

Maailma vanim alkoholjook valmis meest ja vihmaveest Inimkonna vanima alkohoolse joogi teekond algas üle 20 000 aasta tagasi Aafrikas. Teadlased on seisukohal, et esimene meevein peab olema valminud juhuslikult ahvileivapuude õõnsustes. Aafrika metsmesilased pesitsesid vägevate ahvileivapuude tüveõõnsustes ja vihmaperioodil täitusid looduslikud mesitarud vihmaveega. Nii „toodeti“ esimene alkohoolne jook maailmas alati õhus hõljuva loodusliku pärmi abil meest ja vihmaveest. Pole üllatav, et uus joovastav jook hakkas inimestele kiiresti meeldima.Teadlased on leidnud Vana-Egiptuse kivianumatest kääritatud meejookide kuivanud jäänuseid. Seega sai tõestada, et muistsed egiptlased tegid ja tarbisid mee baasil alkoholipõhiseid jooke umbes 5500 aastat tagasi, hiinlased väidetavalt veelgi varem. Egiptuse kaupmehed tõid meeveini laia maailma ja ennekõike Euroopasse. Suured meeveinisõbrad olevat olnud ka Skandinaavia viikingid. Muidugi oli meeveini tootmine ja joomine pigem privileeg ning jäi odavama ja kättesaadavama õlle ja viinamarjaveini tulles tagaplaanile. Allikas: www.metmarkt.de

ehk neidki juba proovida. Esimesest veiniteost osutus tõeliseks hitiks rabarberivahuvein maasika ja angervaksaga. Veinimeistri isiklik lemmik oli siiski arooniavein „Parunessi põsepuna“.

Ametlikult käib toimetamine Hirveaia veinikeldris eelmise aasta juunist. Selle ajaga on riigi alkoholiregistrisse jõudnud 11 veini (registrisse kandmata veini müüa ei tohi).

Sellegipoolest said suve lõpuks veiniriiulid üsna tühjaks ja see lubas sügisel eeskätt tootmisele keskenduda. „Meie põhitegevus, vähemalt praeguse seisuga, on degustatsioonid,“ näeb Külli Hirveaia veinikeldris pigem koolituskeskust kui veinipoodi.

Peipsi kandis kuulsa Kodavere kotletiga ehk kalast tehtud Kiievi kotletiga passib Külli sõnul kõige paremini poolkuiv õuna-ebaküdooniavein. „Sestap sai

see ka kiirelt otsa, aga uus juba käib. Ka kultuurpihlaka vein võiks sobida.“ Külli on lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli, aga kui elu viis toidutehnoloogia inseneri Alatskivi lossi restaureerimist korraldama, sai temast Tartu ülikooli kultuuriväärtuste säilitamise magister. „Hingelt olen ma endiselt kultuuriväärtuste säilitaja. Kui arvestada, et meevein oli viinamarjaveinist ehk vanemgi, siis õnnestub mul nüüd oma kaks eriala ehk ühendada,“ naerab Külli.

Meeveinide tootjaid Külli Eestis rohkem ei tea. Samas ta ei välista, et kellelgi mõni tünn kusagil juba mulksub. Aadressil metmarkt.de näeb, milliseid põnevaid meeveine ühel või teisel maal tehakse. Külli usub, et ühel päeval jõuab ka Eesti sellesse nimekirja.

jaaaar.eu

Teisipäev, 22. oktoober 2019

Sügis 21 Epp Soomets

Perefirmat veavad Külli ja tema kolm tütart.

Jääkeldrist ja jõusöödalaost veinikeldriks Külli teeb nii veini kui ka korraldab koolitusi oma kodus. Ruumis, kus nüüd sügisõhtuti väreleb pokaalidel küünlavalgus, asus kunagi piima, koort, võid ja juustu täis mõisa jääkelder. Selleks, et piimatooted säiliks, asus külmkambri all suur maakivist seintega ruum, kus hoiti jääd. Praegu on seal peale keldri katlaruum. Eesti Vabariigi ajal tegutses hoones Alatskivi Tarvitajate Ühisuse kauplus, siis sai kunagine külmkamber suu-

red aknad ning hiljem ehitati majale peale ka teine korrus. Enne seda, kui Külli pere maja ostis, oli hoones ligi kümme aastat olnud jõusöödaladu. Nüüd on kunagistesse kaupmehe eluruumidesse end sisse seadnud veinimeistri pere. Seni on hakkama saadud omal jõul, Külli toimetab kodus vaid koos abikaasaga.

Perefirmat veab pereema koos kolme tütrega, kellest noorim on ka juba arvesta-

tav veinimeister. Suuremad tööd saavad küll ühiselt tehtud, kuid igapäevatoimetusi jagub küll ja veel. Tööjõust hoopis enam piirab perefirma tegutsemist väike veiniköök. „Tooraine lubaks teha hoopis rohkem veini, aga mahuteid, kus teha, on vähe,“ ütleb Külli. Lahendust näeb ta maja kõrval asuvas 300ruutmeetrises maakivikeldris. „Kui see veinimajaks välja ehitada, saaks tootmist suurendada.“

Alatskivi mõisa maitsed lähevad nii purki kui ka pudelisse „Pereettevõtte nimi (Alatskivi Mõisamaitsed – toim) viitab sellele, et püüame neid maitseid, mis meil siin ümberringi on, mingil moel ka purki või pudelisse panna,“ räägib Külli. Sestap saab Hirveaia veinikeldris proovida ka Peipsiääre kuulsat Kersti Eero Ivan-tšaid ja maitseäädikaid.

Nagu musta teed kombineeritakse sidruni ja paljude muude maitsetega, timmib Külli ka Ivantšaid ehk fermenteeritud põdrakanepiteed ümbruskonnas leiduvate maitsetega. „Kui paneme sinna juurde Alatskivi paruni pärnaalleelt korjatud õisi, siis saab sellest Johann, kui aga lisame münti, siis on see Johanna. Koos angervaksaga saab sellest Jaanika ja koos fermenteeritud vaarikalehtedega Jaan. Ivan teistesse keeltesse teisendatuna annab sellised nimed ja lisandid annavad teele erineva maitse,“ tõdeb Külli.

Kuidas need maitsed täpsemalt muutuvad, seda saab igaüks koolitusel ka omal keelel ko-

Kersti Eero

Hirveaia veinikeldris saab proovida ka Peipsiääre kuulsat Ivantšaid, mida valmistatakse ehtsa samovariga.

geda. Ning kui lemmik leitud, siis korjata põdrakanepit, valmistada see ette fermenteerimiseks ja ise endale talveks meelepärane tee teha. „Põhimõtteliselt saab teha musta teed meie oma loodusest pärit taimest,“ ütleb Külli. Aga mitte praegu, sest põdrakanepit saab korjata juunist septembri alguseni. Sibulateel tutvustatakse kolme kultuuri: eesti talupojakultuuri, vene vanausuliste kultuuri ja baltisaksa mõisakultuuri. Nende kolmega mängivad ka Alatskivi Mõisamaitsed.

Tervixi tooted sisaldavad rahvameditsiinis hinnatud ja külmetuse puhul kasutatavaid koostisaineid.

Kurgusiirup Simmu koostises on taruvaik, tanniinid ja flavonoidid. Neile komponentidele on omistatud antioksüdatiivset, turgutavat ja põletikuvastast toimet. Toode on magus ja sobib seetõttu hästi lastele.

Tervixi Hanerasvasalv on endale rahvameditsiinis koha leidnud seoses külmetushaigustega, eriti bronhiidi ja köha puhul. Samuti sobib hanerasv korbatanud naha pehmendamiseks ning naha kaitseks külma eest. Nulu eeterlik õli sisaldab 35 bioloogiliselt aktiivset ainet stimuleerides organismi kaitsevõimet ning parandades nahaalust vereringet.

Tervixi Ninasalv on meeldiva lõhnaga salv, mida võib kasutada nina limaskestade hooldamiseks ja parema tunde saavutamiseks.

Toode sisaldab muuhulgas astelpaju, taruvaiku, männi eeterlikku õli ja eukalüpti eeterlikku õli. Tervixi Ninasalv on üks vähestest omataolistest, mis ei kuivata limaskesta.

Tervixi tooted on valmistatud looduslikust toorainest ja ei sisalda sünteetilisi koostisaineid.

KUIDAS VÕITLED KÜLMETUSEGA SINA?

Teisipäev, 22. oktoober 2019

22 Sügis

Karl Adami

Loodusfotograafile on sügis paras proovikivi Loodusfotograafina puudutavad mind eriti hiliskevade rohelised toonid ja värskus ning kaunid õitsejad.

Selle kõrval võib tinahall pilvevaip, lehesadu rõskevõitu hommikutunnil ja üha vaiksemaks jäävad metsad mõjuda masendavalt, kuid sügiselgi on omad võlud, millest rõõmu tunda ja mida tasub pildile püüda. Sügis on piltnikule paras proovikivi, kuid pakub ohtralt võimalusi.

Sügise hakul ei suuda heitlikud ilmad korraga kõiki lehti okstelt napsata. Enim hakkavad okaspuude roheliste kasukate keskel silma kolletuvad haavad ja kased ning värvilised vahtrad.

Puude-põõsaste kõrval leiab kauniks värvunud puhmaid maapinnaltki: näiteks sinikad, kelle lehed võivad olla nii erkroosad kui ka tumepunased.

Värvide mängu puus ja maas Kaamera pole kogu selle ilu tajumiseks nii võimekas kui inimsilm, kuid sellegipoolest tasub killukesi sügise erksast värvikirevusest talletada. Ka siis, kui plaan on pildile püüda näiteks oktoobris õitsevad kullerkupud või varsakabjad, annab fotole sügavust ja meeleolu juurde kollakaspunane vahtrapuu õite taustal.

Põnevust pakub ka tekstuuride- ja värviderikas seenemaailm. Kuigi seente viljakehi võib märgata kogu aasta vältel, on just sügis see aeg, kui saab kohata liike, kes on suurema osa ajast meie silme eest peidus.

Seente pildistamise juures tuleb arvestada, et nende väljanägemist rikuvad nii liiga soojad ilmad kui ka öökülmad. Seega ei pruugi eelmisel päeval välja vaadatud seened järgmisel päeval enam samasugused välja näha.

Sügisene ilm suudab poole tunniga näidata mitut palet. Kord särab soe päike, pannes piisad lehtedel sillerdama, hetke pärast kallab vihma või sajab lumekruupe - ja siis tekib taevalaotusse vikerkaar. Heitlikud ilmad nõuavad mõistlikku ja ettevaatavat riietust, sest pole midagi hullemat kui külmetavad varbad või sõrmed, mis pilditegemist häirima hakkavad.

Kollastes rüüdes või juba üsna raagus puud, taustaks sünkjassinised pilved; tormituuled, mis laineid aina kõrgemaks paisutavad, hommikused piimjad udud ja maad valgeks võõpavad öökülmad, esimene lumi – kõik on jäädvustamist väärt. Et võimalustekülluse keskel mitte pead kaotada, on mõistlik on varakult läbi mõelda, mida või keda tahaks sellise ilmaga pildistada.

Tiivulised talikülalised Suure linnuhuvilisena ei saa ma üle ega ümber lindudest. Sügisel ei kuule hommikuti enam reibast linnulaulu, mis täitis suvel metsad ja koduaiad, niidud ja rabad nii varahommikul kui ka öötundidel. Sügis toob vaikuse. Võib tunduda, et enamik meie suviseid sulelisi on noka lõuna poole seadnud, aga päris nii see siiski pole. Peale nende südikate lindude, kes jäävad meie talve trotsima, võib kohata ka tali-

külalisi põhjast. Näiteks urvalinnud ja siidisabad meil ei pesitse, kuid talvel on nad siin arvukalt esindatud.

Siidisabasid, rästaid, leevikesi, põhjavinte ja teisi sulelisi võib silmata viir- ja lodjapuudel, pihlakatel, mõnikord õunapuudelgi. Just mõne taolise puu või põõsa juurde tasub end sisse seada: kui olla vaikselt, õnnestub mõni marju vitsutav lind fotolegi talletada. Paljud linnud külastavad ka jäätmaadel või kraavipervedel laiuvaid umbrohuvälju. Ohakaja urvalindudele ning isegi põldvarblastele on meeltmööda nii hanemaltsa, ohakate kui ka kõrreliste seemned. Arvatav oht võib seemneid nokkivad linnud küll lendu ehmatada, kuid soodsasse paika tulevad nad mõne aja pärast tõenäoliselt tagasi, mistõttu tasub end varjata ja oodata.

Hõlpsam on varjeta või varjeriietuseta jälgida lindude tegemisi paigus, kus liigub pidevalt inimesi: sellistes kohtades on tiivulised mõningase häirimisega harjunud. Ka metsas kõndides võib märgata, et päris kõik sulelised inimese eest ei page – mõni näitab üles isegi uudishimu, näiteks saba-, rasva- või tutttihased. Tõenäoliselt on salkades rohkelt noorlinde, kes pole sügiseks inimesest täit ülevaadet saanud ega oska ka peljata.

Kui rääkida lindudest, keda on hõlpsam sügisel näha ja jäädvustada, tulevad esmalt meelde armsa väljanägemisega sabatihased. Just sügisel võib neid enim kohata, sest peale siin askeldavate lindude läbib Eestit sel ajal ka rohkelt rändel olevaid sabatihaseid. Inimesest nad suurt ei hooli ega lase end häirida.

Pesakonniti tegutsevad sabatihased liiguvad päeval enamasti mööda sama trajektoori, otsides paju- ja lepaokste vahelt putukaid ja lülijalgseid. Mõnikord liituvad nad muude väikelindudega, sest mida rohkem silmapaare, seda tõenäolisemalt õnnestub märgata röövlinde ja -loomi enne kui on liiga hilja. Nii moodustuvad kokkuhoidvad segasalgad, kust võib sageli leida üle kümne liigi sulelisi: kuut liiki tihaseid, puukoristajaid, porre, pöialpoisse, mõnikord väikeja suur-kirjurähne või pasknääre. Omaette salku moodustavad vintlased: rohevindid, urvalinnud, siisikesed, leevikesed ja põhjavindid. Salgad on tavaliselt üsna häälekad ja nii on hõlpus väikelinde leida.

Vaikuseajal omad reeglid Oktoober ja terendav november juhatavad sisse vaikuse aja.

Niiskes või suisa vettinud metsas ei prõksu oksad ega sahise lehed. Mõningase harjutamise järel suudab ka algaja piltnik liikuda laiuval samblavaibal peaaegu helitult – ja iga natukese aja tagant tasub kuulatada, ega lähedal ole tegutsemas mõnda linnusalka või looma. Sügisel on nad pisut aktiivsemad päikesepaisteliste ilmadega.

Raagus puude vahelt paistavad metsas toimetavad karvased ja sulelised aina paremini kätte – ühtlasi näevad loomad paremini ka piltnikke. Ei tasu unustada, et kannatlikkus mängib loodushetkede jäädvustamisel olulist rolli ühtviisi nii linnulaulurikkal kevadel kui ka sügiseste tormituulte aegu.

KARL ADAMI

Teisipäev, 22. oktoober 2019

Sügis 23

Iga uus aasta tuleb isemoodi, kuid pidu peab alati hea olema!

EHE AASTAVAHETUSPIDU KUURORTHOTELLI ESTONIA RESORT HOTEL & SPA**** RESTORANIS NOOT 31.12.2019 | algus kell 19:00 • Restorani NOOT kõrgelt hinnatud peakoka Rudolf Visnapuu meeskond hoolitseb kogu õhtu vältel, et rikkalik buffet-laud oleks kaetud • Tervitame külalisi pokaali vahuveiniga • Õhtu avavad Marek Sadam ja Tõnu Laikre kaunite autorilaulude kontserdiga.

• Aegumatud tantsulood Marianne Leiburi, Marek Sadama & Horoskoobi esitluses.

• Vana aasta vahetame uue vastu järgides mitmeid ilusaid traditsioone õhtujuht Marek Sadama juhendamisel. Terve õhtu möödub mõnusas rütmis, keegi ei jää üksi ning armastus on õhus!

• Ole valmis üllatusteks!

• Uut aastat tervitame ilutulestiku ja pokaali vahuveiniga • Hoogne pidu jätkub varajaste hommikutundideni DJ valitud nootide saatel Tutvu pakettidega: https://www.spaestonia.ee/resort/eripakkumine/meeleolukas-aastavahetuspidu-spaas/

ESTONIA Resort Hotel & Spa**** I A. H. Tammsaare pst 4a/6, Pärnu Telli kohe: e-post events@spaestonia.ee I tel 372 440 1018 www.spaestonia.ee/resort

Teisipäev, 22. oktoober 2019

24 Sügis

NELE-LIIS VAIKSOO LAURI LIIV MÄRT AVANDI KLAVERIL JOHAN RANDVERE

Karl Madis

Kolm meest, naine ja kontsert

Birgit Sarrap uku suviste

koit toome

& ansambel

karavan

mikk kaasik

10. nov 12. nov 13. nov 17. nov

kl 17 kl 19 kl 19 kl 17

Pärnu Kontserdimajas Tartu Vanemuise Kontserdimajas Tallinn Estonia Kontserdisaalis Jõhvi Kontserdimajas

27.10 31.10 03.11 03.11 04.11 05.11

kl 17 kl 19 kl 15 kl 18 kl 19 kl 19

Piletid Piletilevist ja Piletimaailmast. Info tel 505 9625 www.kontsertkorraldus.ee

Pärdist Metallicani kitarrivirtuoos

Neitsov paul KÜLALISENA SILVIA ILVES

Laitse Graniitvilla Välja müüdud!

Võru Kannel Vihula mõis Välja müüdud!

Vihula mõis LISAKONTSERT! Helsinki Aleksandri Teater Tallinn Von Glehni Teater

06.11 07.11 19.11 20.11 22.11 26.11

kl 19 kl 19 kl 19 kl 19 kl 19 kl 19

Tartu ERMi sillaala (A korpus) Türi Kultuurikeskus Viljandi Pärimusmuusika Ait Tallinn Rahvusraamatukogu suur saal Sindi Seltsimaja Aruküla Rahvamaja *

Piletid al 20 € eelmüügist Piletilevist ja Piletimaailmast, kontserdipäeval pilet kallim. * - piletid müügil ainult kohapeal. Info tel 505 9625 www.kontsertkorraldus.ee

LÕÕTSAVÄGILASED

Jõulu Duur

JUBA 5!

Sünnipäevakontserdid!

Evelin Samuel - Randvere Johan Randvere (klaver)

26.10 VIHULA MÕIS 08.11 PAJUSI RAHVAMAJA 14.11 TARTU ERMI TEATRISAAL 19.11 TALLINN KUMU AUDITOORIUM 24.11 LAITSE GRANIITVILLA Piletid Piletilevist ja Piletimaailmast.

Info 505 9625 www.kontsertkorraldus.ee

19 19 19 19 19 19 19

TALLINN KUMU VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA AIT KILINGI-NÕMME KLUBI VÕRU KANNEL PÄRNU NOORUSE MAJA KURESSAARE KULTUURIKESKUS TÜRI KULTUURIKESKUS

Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas al 13 €.

Info tel 505 9625 www.kontsertkorraldus.ee

Marten Altrov (klarnet) 01.12 05.12 07.12 08.12 11.12 12.12 15.12 18.12 19.12 20.12 21.12 22.12 25.12 26.12 27.12

kl 18 VÕRU KULTUURIMAJA KANNEL kl 19 VIIMSI PÜHA JAAKOBI KIRIK kl 17 VIHULA MÕISA KONTSERDISAAL kl 18 VÄIKE-MAARJA SELTSIMAJA* kl 19 LAITSE GRANIITVILLA kl 19 KURESSAARE LAURENTIUSE KIRIK kl 17 JÕGEVA KULTUURIKESKUS* kl 19 AMMENDE VILLA PÄRNU kl 19 EESTI SÕJAMEESTE MÄLESTUSKIRIK TORI kl 19 VALGA KULTUURIKESKUS* kl 19 LOKSA KULTUURIKESKUS* kl 15 ELVA KULTUURIKESKUS * kl 19 TARTU PAULUSE KIRIK kl 19 LÜGANUSE RISTIJA JOHANNESE KIRIK* kl 19 TALLINN METODISTI KIRIK

* märgitud kohtades piletiinfo kohapeal.

Piletid Piletilevi ja Piletimaailma eelmüügist 18 €; pensionär, 7-12 a õpilane 15 €, uksel pilet 20 €.

Iwww.kontsertkorraldus.ee

24.10 PÄRNU AMMENDE VILLA

29.10 kl 08.11 kl 09.11 kl 14.11 kl 15.11 kl 16.11 kl 21.11 kl