Suvepuhkus juuni 2020

SUVEÜRITUSED ALLES TÄPSUSTUVAD – JÄLGI REKLAAME!

Suvepuhkus ÕHTULEHE AJAKIRI

Kasta aeda õigesti

Esmaspäev, 29. juuni 2020

eestiloto.ee

Uue kiirloteriiga

võid võita kahel viisil!

1. Kui leiad enda numbrite hulgast võidunumbri, võidad näidatud rahasumma.

VÕIDAD 50 eurot!

2. K Kui leiad enda numbrite hulgast kordajaga X-i, suureneb Sinu k v võidusumma kordaja all kuni 20 korda. k

VÕIDAD 20 eurot!

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!

2

Rubriik

# $%&' ( ) * < =%%&3>#Esmaspäev, 29. juuni 2020

/ / ;

5,,A&

B

;

!" # $%&' ( ) * ++++ ,-#)$$-& ' )

3 .

)

" . . / 0! 11 2 0#// /

' 3$30,3 !

4 # $%&' 0 45 ) 6 3 / 7 89 . # $%&' ( ) * 7$%-#(#% &7# 7, # : ! 45 ' 3$30,3 !

8 0 .

8?

0 %$$

8 0

9 0 '@ &- 3'

D 3'* ',%;

- 1 " CCC

"

( ) * ' ) D

!

Rubriik

3

Esmaspäev, 29. juuni 2020

4

Suveteater

Esmaspäev, 29. juuni 2020

Suveteater 2020: nad mängi Aldo Luud

AIGI VIIRA aigi.viira@ohtuleht.ee

Kui tavaliselt toovad suured teatrid ja väiksed näitetrupid suve jooksul lavale üle poolesaja lavastuse, siis sel suvel on lavastusi poole vähem, kui tavaliselt. Üldpilt on hõredam, kuid õnneks nad mängivad siiski. Tasub ka reklaame jälgida – ehk jõuab veel mõni äge trupp oma tüki lavale tuua. Suvi ju alles algas, aega on!

Teater Vanemuine „KIRVETÜÜ“

MIS: Lugu väikesest setu kogukonnast, mis pärast Eesti taasiseseisvumist peab seisma oma jätkusuutlikkuse eest. Sovhoos on lagunenud ja lihtne töötegemine asendunud musta äriga, mis üksikud väga rikkaks, kuid enamuse lootusetult vaeseks jätab. Enam hullemaks minna ei saa! Või saab?

KES: Autor Ott Kilusk, lavastaja ja muusikaline kujundaja Ain Mäeots, kunstnik Iir Hermeliin. Osades Andres Mähar, Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Ott Sepp, Veiko Porkanen, Liina Tennosaar, Ain Mäeots, Margus Jaanovits, Jaanus Tepomees, Ragne Pekarev, Saara Nüganen, Merle Jääger jt.

KUS JA MILLAL: Vanemuise suvelaval Kammivabriku sündmuskeskuses (Teguri 28a, Tartu) 3.–12. juulil kl 19.

Aldo Luud

„KIRVETÜÜ“

„KADRI“

Emajõe Suveteater „KADRI“

MIS: Noortejutustuse põhiprobleemistik keerleb ümber nähtuse, mis vanust ei küsi – ja see on õnn. Teismeline Kadri otsib väljapääsu alaväärsusest, kiusamisest ja kehvadest oludest ning igatseb oma kaotatud vanemate armastust ja hoolitsust. „Kadri“ on lugu eneseleidmisest, muutumisest inetust pardipojast unistuste luigeks.

KES: Autor Silvia Rannamaa, lavastaja Andres Dvinjaninov, muusika autor Toomas Lunge. Mängivad: Leila Säälik, Marika Barabanštšikova, Külliki Saldre, Riho Kütsar, Ella Cecilia Claesson, Robin Haga, Laure Kiivit, Marie Kiivit, Emily Susanna Knotts, Mairo Libba, Hella Niitra, Maarja-Liis Nurja, Karl Kristjan Puusepp, Sandra Reigo, Stella Seim, Kärt Tõnissaar ja Maaria Õun.

KUS JA MILLAL: Tartus (Staadioni 48) 1878. aastal ehitatud ajaloolise hoonekompleksi pargis 14.–25. juulil kl 19.

Ugala teater

„KATKUHAUD“

MIS: Kui lavastuse peategelane oli kuueaastane, võttis tädi Kaata ta enda juurde elama. Nüüd, aastakümneid hiljem asub ta 80aastase tädi ja seejärel

Suvepuhkus

TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Arle-Kadri Lessing VÄLJAANDJA: AS Õhtuleht Kirjastus TRÜKIKODA: Kroonpress

OHTULEHT.EE

Suveteater

5

Esmaspäev, 29. juuni 2020

vad siiski! oma ema Sanna mälestuste jahile. Iga uus külaskäik erakuna elava Kaata juurde avab kiht kihi haaval kunagi toimunud sündmusi, keerulise aja pinevaid suhteid ning põhjuseid, miks minevikus toimunust on siiani vaikitud.

KES: Autor Ene Mihkelson, lavastaja Priit Pedajas (Eesti Draamateater), kunstnik Pille Jänes. Osades Luule Komissarov, Kadri Lepp, Aarne Soro, Vilma Luik, Marika Palm, Tarvo Vridolin, Garmen Tabor, Merle Liinsoo.

KUS JA MILLAL: Ugala teatri väikeses saalis 7.–29. augustil kl 17 või kl 19.

Rakvere teater

„MIKS JEPPE JOOB?“

MIS: Seda ei tea mitte keegi. Seda ei tea president ega linnapea. Isegi sotsiaaldemokraadid mitte. Seda ei tea ka Jumal taevas.

KES: Autor Ludvig Holberg , lavastaja Hendrik Toompere (Eesti Draamateater), kunstnik Pille Jänes. Osades Eduard Salmistu, Lisete Laisaar (külalisena), Anneli Rahkema, Margus Grosnõi, Peeter Rästas, Sulev Teppart (külalisena), Imre Õunapuu.

KUS JA MILLAL: Rakvere teatri väikeses majas 13.–23. augustil kl 19.

Endla teater

Vene Teater

EESTI MATUS

MIS: Andrus Kivirähki näidend on Vene Teatris välja toodud väga ootamatus võtmes. Olukorrad, mis tavaliselt panevad nutma, on naljakad – kohad, kus tavaliselt naerdakse, panevad tõsiselt järele mõtlema... Naljakas ja kurb on eelkõige seetõttu, et kõik on äratuntav – see on meie enda elust, meist endist.

KES: Lavastaja Üllar Saaremäe, kunstnik Vadim Fomitšev, helilooja Siim Randla, tõlge vene keelde Boriss Tuch. Mängivad Eduard Tee, Katrin Sutt, Larissa Savankova, Artjom Garejev, Sergei Tšerkassov jt.

KUS JA MILLAL: Viimsi vabaõhumuuseumis 1.–9. augustil kl 18.

Eesti Draamateater „OH JUMAL“

MIS: Intelligentset huumorit täis näitemäng, mille keskmes on psühholoog Ingel. Ühel päeval tuleb Ingli vastuvõtule patsient, kes palub end nimetada Jotiks. Õige pea selgub, et tegu on vanajumala endaga. Jumalal on sügav depressioon ning vaid Ingel saab teda aidata. Kuidas aidata ja lohutada kedagi, kellele tahaks ainult etteheiteid teha?

KES: Autor Anat Gov, lavastaja Mehis Pihla, kunstnik Kristjan Suits (Tallinna Linnateater). Osades Ain Lutsepp, Harriet Toompere, Franz Malmsten.

KUS JA MILLAL: Viinistu kabelis 22. juulil–19. augustil kl 19. „OH JUMAL“

„NAGU SÜLDIKEEDUVESI“

MIS: Eriolukorra ajal valminud algupärand, mille tegevus ei asetu minevikku ega tulevikku. Lugu inimestest, kel lihtsalt ei ole raha. Neil pole isegi panni. Aga neil on plastiliini, pooleliitrine purk ja vasktoru – ja nad teavad täisväärtusliku elu retsepti.

KES: Ott Kiluski näidendi lavastas Kaili Viidas, osades Peeter Tammearu, Sten Karpov, Tambet Seling jt.

KUS JA MILLAL: 1.–19. augustini ja 3. septembril kl 19 Endla suures saalis.

Vana Baskini teater „ELEVANDI KÕRTS“

MIS: Eesti mees Ants saab päranduseks kõrtsi. Aasta on 2020. Ants tahaks aastaid tühjana seisnud elusüdame uuesti käima lüüa, kuid poeg ja naine on tema plaanide suhtes skeptilised. Ants hakkab lappama aastasadade jooksul Elevandi kõrtsis peetud päevaraamatut ja rändab ajas tagasi – aegadesse, kui kõrts pidi suutma olla rohkem kui kõrts ning murrangulised ajaloosündmused murdsid ka elusaatusi.

KES: Autor ja lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Jaak Vaus. Osades Tõnu Oja (Eesti Draamateater), Terje Pennie (Ugala teater), Katariina Ratasepp, Märt Koik.

KUS JA MILLAL: Jäneda Pullitalliteatris 1. juulist 29. augustini kl 19. „METSAS EI KUULE SU KARJUMIST KEEGI“

MIS: Anita, Monika ja Ellen on ammused lapsepõlvesõbrannad, nüüdseks kõik juba üle kuuekümne. Nad kohtuvad igal aastal, et minna metsa matkama ja meenutada ühiselt veedetud aega. Unistus mõnusast nädalavahetusest looduses muutub kiiresti painavaks õudusunenäoks.

KES: Autor Gertrud Larsson, lavastaja: Eero Spriit, kunstnik Jaak Vaus.

Mängivad Helgi Sallo, Anne Veesaar, Katrin Karisma.

KUS JA MILLAL: Laulasmaa Spa õuel 7.–14. juulil ja 3.–15. augustil kl 20.

Draamateater

„ISAMAA PÄÄSUKESED“

MIS: Eesti Draamateatri ja Nargenfestivali ühistöö kuulub EV 100 teatrisarja „Sajandi lugu“. Eesti vabariik saab 100aastaseks ja sel puhul otsustab näitering Virmaline tuua lavale Vabadussõjale pühendatud muusikali „Isamaa pääsukesed“. Paraku pole Eesti elu saja aastaga kuigi palju muutunud: kui sel ajal ei viitsinud mehed sõtta minna, siis nüüd ei viitsita teha näitemängu. Seega peavad tublid naised kogu koorma enda õlule võtma.

KES: Autor Andrus Kivirähk, lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes, muusikalised kujundajad Tõnu Kaljuste ja Tõnis Kõrvits. Osades Ülle Kaljuste, Marta Laan, Viire Valdma, Maria Klenskaja, Ester Pajusoo, Teele Pärn, Tiit Sukk, Christopher Rajaveer, Tõnu Oja, Taavi Teplenkov, Tõnu Kark, Karmo Nigula.

KUS JA MILLAL: Viinistu katlamajas 24. juulil–19. augustil kl 19.

„ARMASTUS MÄLUKAOTUSENI“

MIS: Mälukaotuse käes vaevlev mees tuleb abi saamiseks arsti juurde. Et haiguse põhjustes selgust saada, kutsutakse kohale patsiendi naine - tema selgitustest hakkab aga järelduma, et ka arst ise kannatab mälukaotuse käes. Äkki saabub veel üks naine ja kuulutab, et ka tema on haige mehe naine. Arst on hullumas, kui ilmub veel üks salapärane mees, kes väidab, et hoopis tema on... Kes siis?

KES: Lavastaja Eero Spriit, kunstnik Jaak Vaus. Osades Tõnu Kilgas, Madis Milling, Kaili Närep, Mairi Tikerpalu, Riho Rosberg.

KUS JA MILLAL: 16. juulist 2. augustini kl 20 Eesti lavadel.

„ESIMENE ARMASTUS“

MIS: Dokumentaallavastus räägib koos esimese Eesti vabariigiga ja ka koos uue vabadusega sündinud inimeste armastuslugudest, endistest ja praegustest oludest. Kas tänased noored kohtuvad ainult Tinderis? Miks lähevad tänapäeval abielud lahku? Mis tunne on esimest korda armuda?

KES: Autor Andra Teede, lavastaja Mari-Liis Lill. Osades Christopher Rajaveer, Karmo Nigula, Teele Pärn, Marian Heinat, Kaie Mihkelson, Martin Veinmann.

KUS JA MILLAL: Viinistu seenekasvatuse siseõues 1.–23.augustil kl 19.

6

Suveteater

Esmaspäev, 29. juuni 2020

R.A.A.A.M.

„KAPTEN MIHKEL“

MIS: Purjelaevade taglastuses on üks tross, tormivaier, millest inimene saab tormi ajal kinni hoida, et pardal püsida. Ka iga inimese elus on omad vaierid, mis aitavad püsida elumere pardal – igaühel oma. Lavastus on valminud Juhan Smuuli teoste põhjal.

KES: Autor-lavastaja Damir Salimzianov (Udmurtia), kunstnik Riina Vanhanen, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres, valguskujundaja Priidu Adlas.

Laval Argo Aadli.

KUS JA MILLAL: 15. juulist 23. augustini kl 16 või kl 19 Eesti lavadel. „JUUDIT“

MIS: A. H. Tammsaare on öelnud: „Meie ikka tapame neid, keda armastame.“ Tema näidendi, piiblilegendist lähtuva „Juuditi“ teemad on väga nüüdisaegsed: võimuiha, sõda, kirg, armastus, hirm... Miks tapab Juudit Olovernese, keda ta kirglikult armastab?

KES: Lavastaja Airat Abusakhmanov (Baškiiria), kunstnik Ervin Õunapuu.

Peaosades Riina Maidre ja Üllar Saaremäe, teistes osades Elina Reinold, Kristo Viiding, Markus Truup ja Raimo Pass.

KUS JA MILLAL: Tallinnas Püha Katariina kirikus 27.–31. juulil kl 19. „PRAEGU POLE AEG ARMASTAMISEKS“

MIS: Mida teha, kui ettekuulutaja, kes pole veel kunagi eksinud, on teatanud, et sinu naise juurde tuleb täna öösel mees? Aga sinul on nagu kiuste vaja sõtta minna!

KES: Lavastaja Damir Salimsjanov (Udmurtia), kunstnik Ervin Õunapuu.

Näitlejad Kristo Viiding, Mari-Liis Lill või Ingrid Margus, Martin Kõiv, Ott Kartau, Harriet Toompere (Draamateater), Tõnn Lamp (Tallinna Linnateater).

KUS JA MILLAL: Tõstamaa mõisas 2.–11. augustil kl 15 või kl 19. „PÕGENIK“

MIS: Jaan Kaplinski nägemuslik ning emotsionaalne tekst eestlusest ja eesti inimese väärtushinnangutest. Lugu vabaduseihast, inimväärikuse säilitamisest ning rahvusena püsimajäämisest. Võitlusest nii välise kui ka sisemise orjuse vastu. Sündmustik paigutub küll mõisaorjuse aega, kuid peegeldab ka tänase inimese hingemaastikku.

KES: Lavastaja Madis Kalmet, kunstnik Kristiina Põllu, valguskunstnik Priidu Adlas. Laval Kristo Viiding.

KUS JA MILLAL: Rootsi-Kallavere küla muusuemis 19.–31. augustil kl 16 või kl 19.

Kuressaare teater „ÕITSEV MERI“

MIS: Ei aita vanemate tarkus, manitsused ega õpetussõnad, noor inimene käib ise oma valitud teel - eksides, komistades ja taas õigele rajale tagasi pöörates. August Mälk jutustab kirgliku ning liigutava loo noore inimese armastusest, elukarastusest ja eneseleidmisest.

KES: Lavastaja Madis Kalmet, kunstnik Jaanus Laagriküll. Osades Loviise Aldo Luud

PETTSON JA FINDUS

Kapper, Rakvere teatrist Grete Jürgenson, Jaune Kimmel ja Elar Vahter, Piret Rauk, Andres Raag (Tallinna Linnateater), Arvi Mägi, Kiiri Tamm (Ugala), Tanel Ting, Markus Habakukk, Jürgen Gansen jt.

KUS JA MILLAL: Mihkli talumuuseumi õuel 24. juulist 2. augustini kl 18.

Ajateater

„TEMA TAEVALIKU ÕNNEKÜLA POTITEHAS“

MIS: Hiljuti taevastele radadele lahkunud pottsepmeistri talus jätkab tema tegemisi lesknaine Epp. Sama katuse all on ametis ka meister Mihkel ja õpipoiss Jass. Jasmiinid õitsevad, ritsikad siristavad, õhk on suvest ja tunnetest paks, käib elutants, kaaslase otsimine – tedremäng. Kõik võtted on lubatud.

KES: Autorid Peet Vallak ja Lauris Gundars. Lavastaja Peep Maasik (TEMUFI), kunstnik Karmo Mende, muusika Hendrik Kaljujärv. Näitlejad: Katrin Valkna, Pääru Oja (Draamateater), Tarvo Sõmer (Rakvere teater).

KUS JA MILLAL: Ohtu mõisa tallihoones 16. juulist 1. augustini kl 19.

Rehe küün

„LOOTUSKIIR PIMEDUSES“

MIS: Ühel pimedal varahommikul, kui torm on paisutanud jõevee ohtlikult kõrgele, kogunevad Gravesendi Hõbedase Vanadekodu teise korruse puhketuppa viis vanadaami, kes ootavad päästemeeskonda. Saabub vabatahtlik abistaja Hope, et aidata maja asukad evakuatsioonibussi, see aga ei saabugi – vesi on sulgenud kõik ligipääsud. Viis vanadaami ja üks noor naine jäävad hoonesse oma saatust ootama.

KES: Autor Sandi Toksvig. Lavastaja Vilja Nyholm-Palm, kunstnik Ann Lumiste. Osades Ene Järvis, Kersti Kreismann (Draamateater), Mari Lill (Draamateater), Elle Kull, Ines Aru, Sandra Ashilevi, Viktor Leševits.

KUS JA MILLAL: 1.–29. juulini kl 20.

Jäneda Pullitalliteater „ÕNNELIK TUND“

MIS: Ühel suveõhtul lähevad Rutt ja Sulev õhtust sõõma Eesti maakolkas asuvasse kõrtsi Ära Mõtle. Täiesti juhuslikult tulevad samasse kohta õhtustama ka Kerli ja Priit. Kõrtsis on kõrtsimees Simmu ja uus tüdruk Sulle, kes on esimest päeva tööl. Nad satuvad kokku ühes õnnelikus tunnis, mil valed otsused lihtsalt ei saa teoks.

KES: Autor Jaan Tätte, lavastaja Gerda Kordemets, mängivad Andrus Vaarik, Liis Lass ja Argo Aadli Tallinna Linnateatrist, Kersti Tombak, Nils Mattias Steinberg (Endla) ja Jessica Agneta Kari.

KUS JA MILLAL: Jäneda Pullitalliteatris 9.–19. juulil kl 19.

Teatri Kodu

„PETTSONI JA FINDUSE REBASEJAHT“

MIS: Üksildase ja erakliku Pettsoni-taadi ja tema elavaloomulise kassi Finduse rahuliku taluelu pöörab pea peale naabrimehe teade, et külas luusib ringi rebane, kes kanu varastab. Kuidas Pettson ja Findus oma kanad päästavad?

KES: Lavastaja Marko Mäesaar, muusika Andres Vago. Osades Margus Grosnõi (Rakvere teater), Meelis Sarv, Katrin Kalma, Marko Mäesaar. Laval live-bänd Kanadekodu.

KUS JA MILLAL: Teatri Kodu sisehoovis 27. ja 28. juulil kl 18.

PETTSON JA FINDUS TELKIMAS

MIS: Kass Finduse ja tema peremehe Pettsoni tegemised talus, kus parajat elevust tekitavad ka kanad ja kukk.

KES: Autor Sven Nordqvist, lavastaja Marko Mäesaar, muusikaline kujundus Toomas Lunge. Osades Karol Kuntsel (Vanemuine), Katrin Kalma, Marin Mägi Efert, Marko Mäesaar ja live-bänd Kanadekodu: Kadri Laube, Dimitra Giannakaina, Eliisabet Raju, Andres Vago.

KUS JA MILLAL: Teatri Kodu sisehoovis 3.–15. augustini kl 18.

THORS production

„VANA KLAVER ehk SUUSABAASIS ON TANTSUPIDU“

MIS: Kalmer Tennosaar oli üks Eesti esimesi estraadiähti. Muusikal „Vana klaver“ on ühe legendi teekond läbi 60ndate kuni tänapäevani välja: lugu

Rubriik

7

Esmaspäev, 29. juuni 2020

8

Suveteater

Esmaspäev, 29. juuni 2020

lihtsast ja südamlikust maapoisist, kellest saatuse tahtel sai lavatäht ja tuhandete lemmik.

KES: Autor Ott Kilusk, lavastaja Ain Mäeots. Peaosades Sepo Seeman ja Kalle Sepp.

KUS JA MILLAL: Kiidjärve pargis Põlvamaal 1. juulist 16. augustini kl 19.

Komöödiateater

südantsoojendav armastuslugu, mis on kestnud üle kuuekümne aasta.

KES: Lavastaja Algis Astmäe. Laval Anne-Mai Tevahi ja Karl Edgar Tammi.

KUS JA MILLAL: Tartu Laulupeomuuseumi sisehoovis (Jaama 14) 15.– 25. juulini kl 19.

Lendteater

„KASSI-HIIRE MÄNG“

„PIMEKOHTING“

MIS: Pimekohting on nagu vene rulett, kus võid kaotada elu, või hoopis võidukas bingomäng, mis teeb sind hoobilt rikkaks. Iial ei tea, kas kokkulepitud kohas ootab sind tütar või ema – või trehvad unistuste printsi asemel hoopis oma eksabikaasat.

KES: Autor Ivo Parbus, lavastaja Rednar Annus. Laval Marika Korolev ja Henrik Normann.

KUS JA MILLAL: 15. juulist 12. augustini kl 19 Eesti lavadel.

MTÜ Müüdud Naer

MIS: Lavastus uurib naise psühholoogia keerdkäike. Väidetavalt saab petmist andestada, reetmist aga mitte, ent kuidas nende vahel vahet teha?

Mida saab ja mida ei saa andestada ka oma kõige lähedasematele – see on lavastuse põhiteema.

KES: Autor Aleksandr Mardan, lavastaja Jaak Allik, kunstnik Jaak Vaus.

Laval Ülle Sillamäe, Kaidi Koppel ja Airé Pajur.

KUS JA MILLAL: LendTeatris (Pikk 73, Elva) 3. juulist 6. augustini kl 19.

Luunja kultuuri- ja vabaõhukeskus „KEISRI USK“

„JAANITULI“

MIS: Lugu kahest Ida-Võrumaa vennast, kes on otsustanud oma saatust muuta, sest pruut ja vend tahavad hoolitsetud saada. Nad tahavad saada õnnelikuks. Lavastus on Rünno Saaremäe näidendi „Jaanituli“ võrumaine tõlgendus.

KES: Lavastaja Tarmo Tagamets (Rakvere teater), osades Imre Õunapuu (Rakvere teater), Agu Trolla, Paula Solvak, Silvi Jansons.

KUS JA MILLAL: Tamme talus (Navi küla, Võrumaa) 24. juulist 1. augustini kl 19.

Luke mõisapargi kultuuriait

„LEIVI – SIIRA ARMASTUSE LUGU“

MIS: Vaade ühe väikese murtud ja eksinud leevikese hinge ja ellu. Kas väikeseid leevikesi saab päästa? Kas üldse tohib sellist tegu ette võtta?

KES: Inspireeritud Vassily Sigarevi näidendist „Gupike“. Lavastaja Janno Puusepp, osades Anne-Mai Tevahi ja Janno Puusepp.

KUS JA MILLAL: Luke mõispargi kultuuriaidas 6.–8. augustil kl 19.

NUKU teater

„RÖÖVEL HOTZENPLOTZ“

MIS: On üks väike linnake, kus kõik on imehästi: sõbrad Kasperl ja Seppel püüavad kala ja teevad tempe, Kasperli vanaema praeb neile neljapäeviti vorste, ülemvahtmeister Dimpfelmoser patrullib keskväljakul – ja pritsimajas istub luku taga linnaelanike hirm, kohutav röövel Hotzenplotz. Ühel neljapäeval pääseb Hotzenplotz aga vabadusse – ja siis hakkab juhtuma!

KES: Autor Otfried Preussler, lavastaja Mirko Rajas, mängivad Anti Kobin, Sander Roosimägi, Doris Tislar, Getter Meresmaa, Karl Sakrits, Risto Vaidla.

KUS JA MILLAL: 31. juulist 23. augustini vabaõhulavadel üle Eesti.

MIS: Henrik Visnapuu senimängimata näidend „Keisri usk“ (1939) räägib Eesti taluelanike keerulistest valikutest aastal 1845, mil raske aja üleelamiseks loodeti abi saada usuvahetusest. Kavandatud esmalavastus keelati poliitilistel põhjustel ära. Käsikiri säilis teatri- ja muusikamuuseumi arhiivis, kuni jõudis autori 130. sünniaastapäeva tuultes draama ajaloolisse tegevuspaika Luunjasse. Lavastus „Keisri usk“ on Visnapuu 130. juubeliaasta kõrghetk.

KES: Lavastaja Raivo Trass, kunstiline kujundaja Jaak Vaus, helikujundaja Feliks Kütt. Osades Garmen Tabor, Eva Püssa, Katrin Kalma, Merilin Kirbits, Karmen Saar / Loone-Ly Lempu, Nero Urke, Raimo Pass, Ivo Eensalu, Janek Joost, Tarvo Krall, Erik Ruus jt.

KUS JA MILLAL: Luunja Kultuuri- ja Vabaõhukeskuses 15.–18. juulini kl 19.

Piibe teater

„KUI ANIJA MEHED TALLINNAS KÄISID“

MIS: Ajalooline draama Eesti mehe enesekesksusest ja läbipõlemisest.

KES: Lavastaja Jaanus Nuutre. Mängivad Mihkel Tikerpalu, Liis Haab, Siret Tuula ja harrastusnäitlejad.

KUS JA MILLAL: Anija mõisas Harjumaal 23.–30. augustini kl 19.

Teater Nuutrum

„JUTT JUMALA ÕIGE“

MIS: Miina Piiri näidend tunnetest, headusest ja kurjusest ning üksindusest.

KES: Lavastaja Jaanus Nuutre, laval Harry Kõrvits.

KUS JA MILLAL: Vainupea kabelis Lääne-Virumaal 18. juulist 9. augustini kl 19.

Must Kast

„SADA SEKUNDIT SÜDAÖÖNI“

Tartu Linnateater „SUUDLUSED“

MIS: Lavastus Jay D. Hanagan „First Kisses“ ainetel. On 1958. aasta kevad, täis rõõmu, lapsemeelt ning avastusi. John ja Mary on oma esimesel kohtumisel 11-aastased. Sellest kohtumisest saab alguse siiras, vaimukas ja

Jaan Tätte „ÕNNELIK TUND” Mängivad Andrus Vaarik, Liis Lass ja Argo Aadli (Tallinna Linnateater), KerstiTombak, Nils Mattias Steinberg (Teater Endla) ja Jessica Agneta Kari.

Lavastaja Gerda Kordemets, muusikaline kujundaja Markus Robam, valguskunstnik Märt Sell. Produtsendid Enno Must ja Elo Kallas (Jäneda Mõis OÜ).

ETENDUSED Jäneda Pullitalliteatris alates 9. juulist. Piletid Piletilevis.

MIS: Musta Kasti ja Edward von Lõnguse koostöölavastus, esietendub ühes Lõnguse esimese isikunäituse avamisega Tallinnas.

KES: Lavastaja Kaija M Kalvet, laval Kaarel Targo, Birgit Landberg, Laura Niils, Karl Edgar Tammi, Agur Seim jt.

KUS JA MILLAL: Ülemiste Citys Tallinnas (Sepapaja 10) 2.–11. juulini kl 21.

Tänavuse suve tippsündmuse, Rapla Kirikumuusika Festivali programm on kokku pandud väga erilistest muusikutest. Avakontserdist „Pärt&Pärt”, kus esineb Voces Tallinna koor ja orkester Risto Joosti dirigeerimisel, toimub esmakordselt festivali ajaloos üle maailma nähtav hübriidlahendusega kontserdi ülekanne.

Esinejateks on veel ansambel Estonian Voices, Heinavanker, Arsise Kellade ansambel jpt.

Piletid 7–15 € Piletilevis.

www.paf.com/et/rally

Rubriik

Esmaspäev, 29. juuni 2020

Selle auto võid võita

Pafis Mängud Sport Kasiino

9

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga.

Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks.

Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!

10

Reklaam

Esmaspäev, 29. juuni 2020

VALGETE ÖÖDE MUUSIKA

SUVEKLASSIKA KADRIORUS

Palavatel suveõhtutel paitavad hinge säravad Eesti interpreedid. Põnevaid kontserdikavu on võimalik nautida 3.–9. juulini Palmse mõisas, Pärnu raekojas, Viinistu kunstimuuseumis ning Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis ja Mustpeade majas.

Sumedad muusikaõhtud südasuviselt romantilises Kadrioru miljöös igal neljapäeval 2. juulist 13. augustini.

Piiratud publikuarvuga intiimsetel lossikontsertidel kuuleb musitseerimas nii noori talente kui ka legendaarseid tegijaid.

Elamusi pakuvad Linda-Anette Verte, Mikk Langeproon, Egert Leinsaar, Theodor Sink, Kristi Kapten, Maarja Purga ja Anneli Tohver.

Vaata lisa: eestikontsert.ee Täpsem kontsertide kava: www.interpreet.ee

VIRU FOLK 2020

7.–9. AUGUST 2020 KÄSMU

NORRA AASTA

Viru Folk tutvustab sel korral Norra kultuuri.

Kindlasti pisut tagasihoidlikumalt kui seda ilma piiranguteta oleks teinud, kuid siiski norralaste osalusel, läbi muusika, jutustuste, luule, näituste, tantsude ja filmide.

ALEXANDER

RYBAK

Seekord on tema sisustada Viru Folgi lõpukontsert ning see saab toimuma vaid juhul, kui Norra valitsus kaotab selleks ajaks kohustuse pärast Eestist naasmist kümneks päevaks kodukarantiini jääda.

Piletid müügil Piletilevis. Info virufolk.ee

Piletid müügil Piletilevis.

Birgit, Tanja ja Mihkel Mattisen

PIKNIKUKONTSERDID

Ostrova küla on üks imearmas kohake Setomaal, kus toimub igal aastal suur festival. Arvult juba kümnes Ostrova Festival toimub 17.–18. juulil.

Muusikat on folgist rockini. Esinevad ansamblid Dagö, Terminaator, Herald, Skive, Henrik Hinrikus duo, LENNA, Traffic, Sunlight, DND, Kukerpillid, leelokoorid Seto Miihi Summ ja Helmekaala, lastele klouniplika Kärts etendus.

17.–18. JUULI

See Valgevene juurtega Norra staarmuusik ei vaja vist kellelegi tutvustamist, eurovisioonivõit tegi karismaatilise noormehe tuntuks üle maailma.

Ka mitmed Eesti muusikud, kes kontserte annavad, on õppinud muusikat just Norras. Või isegi õpetavad seda norralastele.

OSTROVA FESTIVAL 2020

OSTROVA KÜLA, SETOMAA

ALEXANDER RYBAK

9.08 kell 16 Käsmus

Vaata lisa: ostrova.ee Info: info@ostrova.ee ostrovafestivalid

Piletid eelmüügis Piletilevis!

17.07 19.07 21.07 23.07 24.07 25.07 26.07 1.08 2.08 6.08 9.08

SAAREMAA, Karujärve TÜRI Murumoori park KUREMAA lossihoov TARTU laululava Helila REIU puhkekeskus PÕLTSAMAA lossihoov TALLINN, Maarjamäe lossi õu VASTSELIINA piiskopilinnus HAAPSALU piiskopilinnus LAITSE graniitvilla RAKVERE vallimäe foorum

2.–18. juuli Ida-Virumaal

Tule ja avasta seikluslik ning imeline Ida-Virumaa koos armastatud eesti muusikutega!

SEITSME LINNA MUUSIKA

Festivali „Seitsme linna muusika“ eriprogramm 11 kontserdiga tuleb kõigest hoolimata ka sel suvel! On erakordselt tore, et saame koos heade piirkondlike koostööpartneritega tuua teieni mitmekesise eeskava.

Vaata lisa: eestikontsert.ee/7linna Heategevuslik kontserdisari

„EESTI MÕISAD 2020” 22 aastat mõisamuusikat ja metseenlust corellimusic www.corelli.ee

Näitame teile avastamisväärt Ida-Virumaad, siinseid põnevaid kontserdipaiku, ja lubame hubast meeleolu koos armastatud eesti muusikutega.

Erki Pärnoja, Vaiko Eplik, Jaan Pehk, Helin-Mari Arder, Raivo Tafenau ja Birgit on vaid mõni särav näide neist häist eesti muusikuist, kelle kontserdid kõlavad 2.–18. juulini festivali „7 linna muusika“ eriprogrammis Ida-Virumaal!

Juba kahekümne teist aastat järjest rõõmustab agentuuri Corelli Music kroonijuveel, kontserdisari „Eesti mõisad“ publikut. Sari, milles romantiline mõisaelamus, ajalugu ja arhitektuuripärlid on põimunud kauni muusika ja metseenlusega.

Sel keerulisel aastal toetame koos Corelli mõisamuusikuid!

N,16.07 kell 18 Pootsi veinimõis, Pärnumaa R, 17.07 kell 18 Ülenurme mõis, Tartumaa L, 18.07 kell 18 Valgu mõis-põhikool, Raplamaa P, 19.07 kell 17 Vana-Antsla mõisa Teatriait, Võrumaa Kavas: barokiaja kaunimad muusikapärlid - Bach, Corelli, Purcell jt.

Esinevad barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel ja kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Piletid Piletilevis.

Kuhu minna

11

Esmaspäev, 29. juuni 2020

ANNAME HOOGU: Georg Otsa pronksbareljeef Võsule Eesti üks legendaarsemaid lauljaid Georg Ots oli Võsuga tihedalt seotud: ta suvitas seal juba 1950. aastatel, algul puhkekodus, hiljem kingiti talle krunt ja ta ehitas mere äärde suvila.

Loomulikult oodati Võsul suviti väga Georg Otsa esinemisi – ja ta ei petnud oma austajate ootusi.

Ots andis soolokontserte, saatjaks Gennadi Podelski, aga esines ka kohalikel estraadikontsertidel koos Võsu ansambliga. Viiekümnendail aastail korraldati kontserte Metsaklubis, alates järgmisest kümnendist, kui valmis rannahoone, toimusid kontserdid seal. Saalid olid alati pilgeni täis.

MTÜ Looduskaitse on alates 2014. aastast korraldanud suviti Georg Otsa mälestuskontserte, mis samuti on saanud väga populaarseks. Kontsert tuleb ka tänavu – 12. juulil astuvad üles Kalle Sepp, Uku Suviste, Aare Saal ja Helen Lokuta ning esilinastub verivärske dokumentaalfilm.

MTÜ-l Looduskaitse on aga tekkinud mõte jäädvustada Võsul, Georg Otsale nii armsas paigas, tema mälestus veel ühel moel. Nimelt tegi skulptor Erika Haggi seitsmekümnendail aastail Georg Otsa bareljeefi, mis pandi üles laevale Georg Ots. Seda Eestile kuulsust toonud laeva enam pole, küll aga on ajaloomuuseumis hoiul bareljeefi kipskoopia. MTÜ Looduskaitse plaan on teha kaunist kunstiteosest

ANNA OMA PANUS!

Bareljeefiprojekti teokstegemiseks on vaja kokku saada 8000 eurot. MTÜ Looduskaitse on algatanud Hooandja keskkonnas rahakogumise. Igaühel, kes leiab, et legendaarse laulja 100. sünniaastapäeva võiks Võsul jääda tähistama rannahoonele kinnitatud pronksbareljeef, on võimalik anda nädala jooksul oma panus – projekt lõpeb 7. juulil. Anname hoogu! https://www.hooandja. ee/projekt/georg-otsa-bareljeef uus pronkskoopia ja paigaldada see Võsu rannahoone (Mere 6) portaalile. Skulptori pärijad on oma nõusoleku selleks andnud. Museaali ei ole võimalik koopia tegemiseks muuseumist välja viia, seepärast tehakse kohapeal algul 3D fail, sellest prinditakse koopia, millest omakorda tehakse vormid pronksivalu jaoks. Tööd koordineerib ja kontrollib skulptor Elo Liiv. IA MIHKELS

Võsu oli Georg Otsale armas ja oluline paik.

AUGUST MÄLK 120

Tallinna vanalinnas 15.-16. august AD 2020

• Meistrite turg • Keskaja küla • Kontserdid • Katariina Kirik www.medievaldays.ee www.folkart.ee Korraldajad:

Toetajad:

12 Esmaspäev, 29. juuni 2020

S

A TALLINN

S

A TALLINN

S

A TALLINN

LASTEMUUSEUM MIIAMILLA

NÕMME SEIKLUSPARK

KUMU KUNSTIMUUSEUM

Muuseumi mängulises keskkonnas saab läbi põnevate tegevuste avastada ja õppida, pea kõiki esemeid võib katsuda.

Kes mängudest väsib, saab meisterdada või tähetornis jutte kuulata. Tule korralda siin oma sünnipäev, osale hoovimängudel või pista näpud mulda muuseumiaias!

Suvel toimub muuseumis igal reedel aiatund Roheline reede!

AVATUD (juuni–august)

vis. hoo ise

Linnaroheluses asuvas seikluspargis on eraldi lastepark 2 raja ja suurte park 6 rajaga. Oodatud on kõik 2 a kuni 60+ vanuseni. Lisaks on batuut, seiklusmängud ja muud põnevat. Sünnipäevade jaoks on ka piknikuterrass ja sünnipäevatuba.

KÜSI LISA telefonil 5615 9160 KIRJUTA info@nommeseikluspark.ee SUVEL AVATUD

E–P 10–20

T–K, R–P 10–18 N 10–20

nommeseikluspark.e

kumu.ekm.ee

ac

hev

a

linnamuuseum.ee/miiamilla

Lapsed K umu s

T–P 10–17

Tule perega Kumu kunstimuuseumisse! Ägedast muuseumihoonest leiad mitmed põnevad näitused ja kunstiteoste uurimisel on abiks toredad tegevuslehed. Muuseumi sisehoovis saab panna proovile oma orienteerumisoskused, veeta aega lauatennist mängides ja nautida Kumu eriilmelist arhitektuuri. Pärast muuseumikülastust on mõnus istuda Kumu kohviku terrassil või jalutada Kadrioru pargis.

AVATUD

Foto: Yu

S TALLINNA

EESTI LOODUSMUUSEUM

li a B

og

689,67

ALUS HAAPS

Hirmus? Armas? Või hirmus armas!?

Tule vaata, kuula ja tunneta nahkhiirte salapärast ja lummavat elu näitusel "Hirmus armas nahkhiir"! Jaluta öises metsas, külasta mugavas toasoojuses talvist koobast ja lenda nahkhiirega suveöös! Miks nahkhiired pea alaspidi ripuvad?

Mida nahkhiired söövad? Näituselt leiad vastused nii neile kui mitmetele teistele põnevatele küsimustele!

SUVEL AVATUD

ILONI IMEDEMAA KOOLI 5, HAAPSALU

E–P 10–19 www.loodusmuuseum.ee

Kunstnik Ilon Wiklandi loomingule pühendatud muuseumis saab mängida, meisterdada, vaadata filme ja nautida teatrietendusi.

Ilon Wiklandi 90. sünnipäeva puhul on sel aastal vaatamiseks väljas tavalisest veelgi rohkem kunstniku originaalloomingut.

Alates 27. juunist saab näha juubelinäitust „Lapsepõlvekodu Iloni piltidel“.

salm.ee AAL

HARJUM

MOMU

MOOTORISPORDI MUUSEUM TURBA, TÖÖSTUSE 3, TEL 501 8808 MOMU Mootorispordi muuseum Siin on palju põnevat mootorispordihuvilistele.

Saad näha nii rally- kui ringrajaautosid, vormeleid, bagisid, mootorrattaid, karte, mootorpaate.

Samuti varustust, võidetud auhindu ja palju muud.

PANE TÄHELE: paljudesse masinatesse saad sisse istuda ja tunda ennast tõelise mootorisportlasena.

AVATUD 03.06–31.08

K–P 12–18 momu.ee

$9$67AM A9ASTA

LAS S

A TALLINN

PIRITA SEIKLUSPARK Tallinna kauneima vaatega park Pirita rannal.

Seitse kõrgrada asuvad kuuel tasandil ning on võitnud külastajate südamed. Esimese seikluspargina Eestis on alates 2020. a astast Pirita Seikluspargis kasutusel uudne julgestussüsteem, millega on ronija terve seiklusraja vältel ühe karabiiniga kinni, mida pole võimalik turvatrossilt eemaldada.

Kohtumiseni Tallinna kauneima vaatega seiklusrajal!

SUVEL AVATUD

E–P 10–20

Rajad kuni kella 22ni

piritaseikluspark

13 Esmaspäev, 29. juuni 2020

80$$/ ,'$Ǘ9,5

AAL

TARTUM

AS TALLINN

50. (/,679(5( LOOMAPARK

18.87($75,Ǘ MUUSEUM LAI 1 / NUNNE 4, TALLINN Nukuteatrimuuseumis saab külastaja tuttavaks maailmas kasutatavate nukuliikidega ja lavataguste teatriametitega. Näitustel on mitu teatrilava, sadu teatrinukke imepisikestest hiigelsuureni, kostüüme, maske ning muid teatri võlumaailmaga seotud esemeid. Nukuteatrimuuseumis saab rännata ringi teatriajaloos ning osaleda nukuteatri maailmas nii vaataja kui näitlejana.

AVATUD

RMK Elistvere loomapargis saab näha peamiselt Eesti metsades elavaid loomi võimalikult looduslikus keskkonnas.

Suvisel ajal toimuvaid sündmusi vaata lähemalt loodusegakoos.ee.

INFO TELEFONIL 676 7030, 5346 5030 E-POST elistvere@rmk.ee Elistvereloomapark AVATUD IGA PÄEV juuni–august 10–20

T–P 10–17

ee

JAAMA 100, KOHTLA-NÕMME Ettetellimisel y ekskursioonid nii maa all kui maa peal y kohvik (toitlustamine nii maa peal kui maa all gruppidele) y karjäärisafari, veematkad, seiklusmatkad, ronimissein Telefon +372 332 4017 info@kaevandusmuuseum.ee SUVEL AVATUD

T–L 11–17

loodusegakoos.ee

kaevandusmuuseum.ee

www.eestinoorsooteater.ee

7

$/

$ 9 580

POKUMAAL 21 9$+9$

MISRÕÕMU

STELE

k.ee

SA EESTI .$(9$1'86Ǘ MUUSEUM

EESTIMAAL

TARTUS

((67, 5$+9$ MUUSEUM

1$59$6

1$59$ /,1186 Piiripealsed elamused kogu perele!

Narva linnus on pärast kaks aastat kestnud rekonstrueerimistöid külastajatele avatud – nüüd pääseb ka varem suletud jõepoolsesse idatiiba ja müüriharja galeriile ning avatud on uus interaktiivne püsiekspositsioon, mille peateema on ida ja lääne piiril asuv 700-aastane Narva linnus ja selle ajalugu.

Linnuses liikumist hõlbustavad kaks lifti.

AVATUD

E–P 10–18

ERMi muinasjutunäitus „Elas kord…“ viib rännakule imemetsa ja allmaailma, toob kangelased näitusesaali hologrammina ja juhib põrgust välja kaheksameetrise laserkoridori kaudu.

Ja nagu muinasjutus ikka, ootavad ees ka katsumused ja lahendused. Olgu siis kaardimäng kuraditega allmaailmas või võitlus draakoniga.

AVATUD

T–P 10–18 erm.ee

www.narvamuuseum.ee

Edgar Valteri loominguga saab fantaasia tiivad ning isegi puud matkaradadel hakkavad Sulle naeratama. Pokukotta võid end unustada maale vaatama, raamatuid lugema või meisterdama. www.pokumaa.ee Pokumaa on kõigile, kelle süda ihkab looduse ilu ja meelerahu!

Psst! Meil on ka üks salakäik, üks kindlusetorn, palju linnulaulu ja paaaaalju pokusi!

Juuni ja august

T–P 11–18 Juuli

E–P 11–18

14

Iluravi

Esmaspäev, 29. juuni 2020

Nahka pinguldav kurgimask

Klassikalised kurgimaskid

z Kõige lihtsamaks kurgimaskiks pole vaja muud kui purustatud kurki – riivi kurk peene riiviga või purusta saumikseriga püreeks. Määri see näole, silmaümbrus jäta vabaks, silmadele aseta kurgiviilud. Heida pikali, lõdvestu veerand- või pooltunniks, siis pühi püree maha, loputa nägu leige veega ja patsuta rätikuga kuivaks. z Lõika kurk – või mitu, kui kurgid on väikesed – õhukesteks viiludeks, laota need näole ja kaelale, kõige peale võid panna niiske ja sooja kompressi. Lase umbes veerand tundi mõjuda. z Näonaha värskendamiseks ja niisutamiseks saab kasutada ka salati valmistamisest üle jäänud kurgikoori – seda iluprotseduuri saab teha ka toiduvalmistamist katkestamata.

Riivi kurk, pressi suurem osa mahla välja ja tõsta kõrvale. Vahusta munavalge, sega sellesse paar supilusikatäit riivitud kurki. Kanna mask näole, hoia 15–20 minutit ja pese siis sooja veega maha.

Tulemus – siledam nahk – on märgata kohe pärast maski tegemist. Esimesel kuul võiks seda maski teha kaks korda, edaspidi kord nädalas.

Kurgimahla, mis sai kõrvale tõstetud, võid külmutada jääkuubikuvormis – kurgikuubikud sobivad hommikuseks näovärskenduseks tooniku asemel.

Retseptid: kosmeetikute aastate jooksul Õhtulehes jagatud soovitustest koduseks iluraviks

Värskendav porgandimask

Riivi kolm värsket porgandit peene riiviga, lisa üks teelusikatäis tärklist ning pool munakollast. Sega, kanna näole, lase mõjuda 15–20 minutit. Pese maha sooja veega.

Vida Press

Pimekohting 2 näitlejat 12 rolli!

Maskidkompressid köögiviljaaiast

Suvel on nahahooldusega lihtne – kallid kreemidtoonikud võib kõrvale jätta, sest kõik nahale vajaliku leiab peenrast või metsa alt ja köögikapist.

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Koduaias kasvavatest köögiviljadest on mahekosmeetikas eriti menukas kurk: see niisutab, jahutab, rahustab, värskendab, pehmendab, silub, toidab, toniseerib, vähendab turseid, leevendab nahaärritust ja päikesepõletust, loetlevad kosmeetikud. Kurk on kergelt pinguldava ja pleegitava toimega. Näiteks võib kohe hommikul panna hästi õhukesed kurgiviilud silmadele või poolikud viilud silmade alla ja hoida neid seal 5–10 minutit – kohe tõmbub nahk pingule ja silmaalused muutuvad heledamaks. Väärtuslikku iluravikraami leiab ka ürdipeenrast.

MARIKA KOROLEV HENRIK NORMANN

Autor: Ivo Parbus, Lavastaja: Rednar Annus Kunstnik: Riina Andresen Grimm: Hille Leiten, Mare Bachman

Hommikused silmakompressid

Kevadised piletid kehtivad ükskõik millisel suvetuuri etendusel!

Etenduste algus kell 19

15.07 PADISE KALJU-LAVA 17.07 VILJANDI KAEVUMÄGI 18.07 KURESSAARE LOSSIHOOV 19.07 PÄRNU VILLA AMMENDE AED 20.07 PALAMUSE LAULULAVA 21.07 TARTU HANSAHOOV 22.07 PAIDE VALLIMÄGI 24.07 RAPLA LAULULAVA 25.07 ARUKÜLA LAULULAVA

04.08 RAKVERE VALLIMÄGI 05.08 KEILA KULTUURIKESKUS 06.08 VÕRU KANDLE AED 07.08 MÕISAKÜLA SUVEAED 11.08 KASSARI KUURSAAL (Hiiumaal) 12.08 TALLINNA LAULUVÄLJAK 13.08 HAAPSALU KULTUURIKESKUSE EES

Ülemäära napist uneajast, liiga rohkest vedeliku joomisest ja soolase toidu söömisest hilja õhtul annavad kõige sagedamini märku tursunud silmad. Lihtsaim viis turse alandamiseks on jahe kompress. Enne seda tuleb katta silmalaug kaitsva kreemiga, sest silmaümbruse nahk on väga õrn. Kompressiks tuleb keeta näiteks pärnaõie- või peterselliteed, see jahu-

tada ja kurnata, siis vatipadjakesed tee sees märjaks kasta ning panna suletud laugudele. Märgade padjakeste all tuleb silmi ettevaatlikult pilgutada, et osa vedelikku pääseks silma sisse.

Tursete vastu on tõhus abi ka värskest petersellist: haki värsked petersellilehed peeneks, leota neid öö otsa vees ja tupsuta hommikul selle vee sisse kastetud vatipadjaga silmaaluseid.

Mask niiskele nahale

Kodused maskid sobivad nii naha koorimiseks, pehmendamiseks, niisutamiseks, pinguldamiseks ja toitmiseks kui ka jume parandamiseks. Mask tuleb alati teha puhastatud ja niiskele nahale. Vastavalt nahatüübile võib puhastamiseks kasutada näovett, meigieemalduskreemi või -õli. Näole maski tehes ei maksa unustada ka kaela ja dekolteed.

Maskisegu tuleb nahale kanda suunaga alt üles kosmeetilise käsna, laia pintsli või vatipadjaga. Tavaliselt hoitakse maski nahal 15–20 minutit, seejärel pestakse see leige veega maha ja loputatakse jaheda veega üle – jahe vesi suleb poorid, karastab ja värskendab.

Rubriik

15

Esmaspäev, 29. juuni 2020

Saa omale loomulik päevitus looduse superainetega* kergesti määritav niisutav kehalosjoon järk-järgult tugevnev päikseline jume õrn kookose ja kakaovõi lõhn Tehtud

teg a

LOODUSLIKE pr

uu e nis tavate ain

www.felicity.ee

palmers.eesti

* Toodetes kasutatakse eetiliselt ja jätkusuutlikult toodetud kakaovõid ja kookosõli

16

Rubriik

Esmaspäev, 29. juuni 2020

Lähed talueluga 10 vitust tutvuma? soo kuhu prügi visata.

Avatud talude päev tuleb z Ära toida talu loomi. kõigest hoolimata ka 18. ja 19.

Loomad peavad sööma sel suvel. Tänavu võõjuuli – just neile ettenähtud rustab osa talusid kütoitu. Kui tingimata lalisi ühel, osa aga avatud soovid loomadele midagi talude lausa kahel päeval.

Kaardilt ettevõtmise pakkuda, siis küsi kindpäevad kodulehel (avatudtalud.ee) lasti enne pererahvalt üle. leiab info nii osalevate talude z Võta kaasa hea tuju ja uukui ka selle kohta, millisel päeval uu- dishimulik meel. Küsi pererahvalt distajaid oodatakse. Talud sätivad end kõike, mis huvitab, nii saad kõige pakülaliste vastuvõtmiseks valmis juba remini teada, kuidas Eesti toit ikkagi kuuendat korda, eestvedajad on va- kasvab ja kuidas maaelu käib. rasemate aastate kogemuste põhjal z Varu kaasa sularaha. Kuigi enamik pannud kokku soovitused, mida küla- külastusi on tasuta, siis võib kavas listel tasuks järgida. olla tasulisi tegevusi, ka saab paljudes z Tutvu aegsasti päevakavaga. kohtades osta maitsvat talutoitu või Avatud talude veebilehel on talud välja käsitööd. toonud kavandatud tegevused ning z Jäta võimalusel oma lemmikkellaajad – neist oleks hea kinni pi- loom koju – nii säästad taluloomi ja dada. ka oma karvast sõpra. Kui pead looma z Riietu nii, et saaksid end farmielu siiski kaasa võtma, helista palun ette uudistades mõnusalt tunda. Vihmase ja räägi pererahvaga läbi. ilma korral võta kaasa kummikud ja z Paki kaasa oma toidunõud – nii vihmariided. aitad vähendada plastnõude kasutaz Arvesta võõrustajate soovidega: mist ja tekkivat prügi ning säästad järgi pererahva juhiseid, kuhu parkida, loodust. kus jalga puhata või ringi liikuda ning z Ära kiirusta talust tallu, vaid võta

AUTOREISILE KOERAGA: mõtle Koer on pereliige ja enesestmõistetav, et temagi võetakse kaasa nii lühematele kui ka pikematele sõitudele. Mugavusest ja turvalisusest rääkides ei puuduta see aga ainult neljajalgset – korraga tuleb mõelda kõigi autosolijate turvalisusele.

Kõige parem, kui autos on koerale veopuur, mille saab korralikult kinnitada, ja auto sõitjate- ja pakiruumi eraldab spetsiaalne võre. Kui võret pole ja koera sõidutatakse pakiruumis transpordipuurita, võib ta näiteks äkkpidurdamise korral üle seljatugede paiskuda ja nii ennast kui ka inimesi vigastada.

Esietendus 15. juulil kell 1900 Etendused 17. juulil kell 1900, 16. juulil kell 1900, 18. juulil kell 1200 ja kell 1900 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses 2020 PILETID MÜÜGIL PILETILEVIS

Ära jäta koera kuumaga autosse

Kõige lihtsam on koera maast madalast puuriga harjutada. Siis on puurisolek talle harjumuspärane ja ta ei tunne end kuidagi ahistatuna ega ebamugavalt. Transpordipuur tuleb va-

lida koera suuruse järgi – autosõidu ajal ei pea tal olema ruumi ringi liikuda, küll aga võiks sinna mahtuda pehme madrats või koera harjumuspärane pesa.

Kui koerale on soetatud kinnitustraksid, millega ta turvavöö külge kinnitada, võib ta sõita ka tagaistmel. Kui sõite on sageli, tasub kindlasti muretseda ka istmete kaitseks peatugede külge kinnitatav turvakate, millest saab midagi pesalaadset.

Reisil tuleb ette igasuguseid olukordi, aga ilmtingimata tuleb meeles pidada, et kuuma ilmaga ei tohi jätta koera suletud uste-akendega autosse – ka mitte üsna lühikeseks ajaks. See, mis tavalise paarikümnekraadise õhusooja juures on mõeldav (parkida vilusse, jätta aknad praokile, tagada, et õhk liiguks ja et koeral oleks juua), ei toimi keskmisest soojema ilmaga või päikeselisel päeval, kui varjulisse kohta parkimine ei ole võimalik. Loomaarstide kinnitusel võib koeral kuumara-

Rubriik Et iga reis õnnestuks!

Esmaspäev, 29. juuni 2020 17

Vida Press

Martin Ahven

1 kapsel 1-2 tundi enne auto, bussi, laeva või lennureisi!

Arvad, et kana tunned ikka ära – aga siis jääb ette siidikana. asja rahulikult, süvene ja hinga värsket maaõhku. Avalda tänu taluperedele, kes oma kiirete argitoimetuste vahelt võtavad aega külalisi võõrustada.

z Tee vahvast päevast pilte! Oma kanalite kõrval saad neid jagada ka avatud talude päeva Facebooki lehel.

Allikas: avatudtalud.ee

mugavusele ja turvalisusele

Olgu reisil või kodus – kuuma ilmaga peab koer saama piisavalt juua. Kodus peaks loomal puhas vesi kogu aeg saada olema, aga ka pikemale jalutuskäigule minnes tuleb joogivesi kaasa võtta.

Daisy Lappard

bandus tekkida uskumatult kiiresti – ka mõni minut umbses ja tulikuumas autos võib olla liiga palju – ja koer võib sellesse surra.

Kuumarabanduse sümptomid

Kui ilm on kuum, koer on pikalt olnud autos (või ka õues kuuma päikese käes võimaluseta varju minna) ja hakkab tavatult käituma (lõõtsutab intensiivselt, keel on pikalt suust väljas, limaskestad on väga punased, loom

on rahutu ja ilastab või oksendab, on apaatne ja uimane, ei taha ka kutsumise peale liikuda või teeb seda väga vaevaliselt), tasub kahtlustada, et kuumus on talle liiga teinud.

Et asi ei lõpeks päris halvasti, tuleb loomale kiiresti esmaabi anda: viia ta jahedasse kohta, valada pea ja keha üle jaheda (kindlasti mitte jääkülma!) veega või mässida niiskesse kangasse.

Kui võimalik, tuleks mõõta koera kehatemperatuuri: jahutamise võib lõpetada, kui see pole enam üle 39 kraadi.

Mitte mingil juhul ei tohi koerale anda inimestele mõeldud palavikurohtu.

Hea, kui koeraga saab kohe lähima loomaarsti vastuvõtule, et lemmiku tervis üle kontrollida. KRISTJAN ARRAS

Tootja: Hankintatukku OY, Soome. Hulgimüük: Loodustoode OÜ

Lõuna-Ameerikast pärit armsaid imepehmeid alpakasid võib näha juba õige mitmes talus (pildil Wile farm Järvamaal).

Heaid! reis

Müügil apteekides, supermarketite tervisetoodete osakondades, Tervisepoes, Kadaka tee 1/3, Tallinn ja internetipoes: www.tervis24.ee

18

Aiaelu

Esmaspäev, 29. juuni 2020

Kui kastad aeda, tee seda põhjalikult Suvised kuumalained, mis rannalistele väga meeltmööda, tähendavad aiapidajaile tõsist peavalu. Kastmine tundub küll lihtne, aga omad tarkused, mida teadma peaks, on sellegi töö juures, kinnitab K-rauta Tondi kaupluse juhataja Eveli Uibomets – ainult siis lokkab aed kenasti ka kuumal suvel.

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

z Põuaajal tuleb muru ja lilli korralikult kasta – aga see ei tähenda, et seda tuleb teha sageli. Tihe, aga napi veega kastmine meelitab taime juured pindmisesse kihti ja see on pikas plaanis kahjulik.

Veendumaks, et taimed on saanud piisavalt vett, tuleks pista näpp mulda – kui pealiskiht on küll märg, aga sügavamalt on muld kuiv, tuleks kastmist jätkata. z Kuumal päeval võib taimedelt aurustuv vee hulk kahekordistuda, mis tähendab, et taastumiseks vajavad nad tavapärasest kaks korda rohkem vett.

Eriti jäävad kuival ajal hätta suurte lehtedega taimed, mis vajavad niisket keskkonda. Paremini

peavad vastu suured puud-põõsad, millel on lai juurestik, aga kui põud püsib pikalt, vajavad ka puud kastmist. z Kasta võiks varahommikul või õhtupoolikul, sest siis pole nii kuum ja vett aurab ära vähem.

Parim aeg kastmiseks on pisut sombune ilm, eriti hea on kasta aeda vahetult enne või pärast vihmasadu: vesi imendub kõige paremini märjas mullas, koorikuks kuivanud pinnast on raske korralikult läbi kasta. z Vesi peaks olema toa- või õuesoe – enamik aiataimi ei talu külma ega kuuma vett. Lehtedele sattunud jäiselt külm vesi võib põhjustada taimehaigusi, nt jahukastet. z Kasta tuleb eelkõige juuri, lehtedelt aurustub vesi kiiresti ja taimel on sellest vähe abi. z Mulda tasub korrapäraselt kobestada ja ka-

Selle suve kõige kaunimad ripsmed!

Garanteeritult sinu enda pikad ja tihedad ripsmed.

sutada multši – see aitab niiskust hoida ja kastmiskordi vähendada. z Põuanädalatel võiks lasta murul kasvada üle kümne sentimeetri kõrgeks – nii loob muru endale ise varju ja see takistab kuivamist. z Niidust ei maksa kuival ja palaval ajal murule väetiseks jätta, sest kui see kiiresti kuivab, siis murujäätme lagunemine aeglustub ja tekkida võib kõdukiht. Kui see on üle viie millimeetri paks, tekib vee- ja hapnikupuudus ning muru muutub haigustele vastuvõtlikumaks. z Kuivanud laikudele võib täiendavalt muruseemet külvata kogu suve, aga seda tasub teha vahetult enne suurt sadu – seemnete idanemiseks on niiske muld hädavajalik. z Aiaomaniku kastmisvaeva aitavad vähendada vihmutid, eriti kui vett saab oma tiigist või veekogust, kus see pole jäiselt külm. Tõhusad on vihmutid eelkõige muru kastmisel, sest lille- või köögiviljapeenarde ja põõsaste kastmiseks on vihmutivesi liialt pinnapealne. Kui taimed näivad närbunud, ei maksa arvata, et neist enam asja ei saa: enamik neist saab pärast kastmist taas eluvaimu sisse.

Kõige rohkem ohustab põud hiljuti istutatud taimi ja värskelt külvatud muru.

KAS TEAD, MIKS YXES ON EESTI OSTETUIM RIPSMESEERUM? See on 100% eestimaine See on ainuke kosmeetikatoode Eesti turul, millel on reaalne tulemuse garantii (90 päeva) Ühest seerumist jätkub peaaegu aastaks Eesti tellijale tehakse vajadusel spetsiaalkoostisega seerum

Ostle vastutustundlikult www.yxesseerum.eu

MÜÜGIL Tallinna, Tartu ja Stockmanni kaubamajades, I.L.U., Ideaal Kosmeetika, My Look ja Tradehouse’i kauplustes.

Vida Press

Aiaelu

19

Esmaspäev, 29. juuni 2020

Seitse nippi sääskede peletamiseks

Muru kastmiseks sobib vihmuti, ilutaimi, lilli ja köögiviljapeenraid tuleb aga kuival ajal lisaks kasta või paigaldada mullaalune kastmissüsteem, et juured saaksid korralikult niisutatud.

Suvine sääsenuhtlus, mis igal aastal tundub hullem kui eelmisel, on nii tüütu, et sääskede peletamiseks ollakse valmis proovima kõike. Sageli on esimene valik poest ostetud sääsetõrjevahend, aga keemia on keemia, tervisele see kasuks ei tule. Portaalis Natural Living Ideas välja pakutud nipid ei ohusta kuidagi inimeste tervist, aga väidetavalt hoiavad sääsed inimestest eemal. Katsetada tasub! z Väidetavalt on sääski koduaias vähem, kui panna kasvama taimed, mis neile ei meeldi: basiilik, lavendel, piparmünt, küüslauk, münt, rosmariin. Miks mitte ühendada meeldiv kasulikuga ja kasvatada neid taimi terrassikastides – nii on käepärane napsata ürte ka toitudele lisamiseks. z Põleta lõkkes männipuitu või kuivanud kadakaoksi – tekib lõhn, millest sääsed eelistavad eemale hoida. Samamoodi mõjub neile kohvipuru põlemisel eralduv aroom: aseta tulekindlale alusele foolium, puista sellele kohvipuru ja süüta see. z Kui sööd palju küüslauku, eelistavad sääsed seltskonnast neid, kes seda söönud pole ja kes istuvad sinust eemal. (Võimalik muidugi, et kaaslastel on eemalehoidmiseks seesama põhjus mis sääskedel). Kellele küüslauk ei meeldi, võib pista

taskutesse peotäie nelgiteri ja neid aeg-ajalt mudida, et lõhna eralduks. z Paljude kreemide, parfüümide jm kosmeetika lõhn meelitab sääski ligi. Kui veedad õhtu väljas, arvesta sellega ette ja kasuta kosmeetikat vähem või eelista tooteid, mis sisaldavad lavendlit, basiilikut, rosmariini või eukalüpti – need lõhnad peletavad sääski. z Abi võib olla omatehtud pihustest.

Vala pihustiga pudelisse vett ja õunaäädikat vahekorras 1:1, tilguta juurde eeterlikke õlisid: 5 tilka eukalüpti-, 5 tilka sidruni- ja 5 tilka teepuuõli. Kui eeterlikke õlisid pole käepärast, võid vee ja õunaäädika lahusele lisada värsket salveid, tüümiani, naistenõgest ja lavendlit. Lase segul üle öö jahedas seista ja pihusta siis nahale, rõivastele või ukse- ja aknapiitadele. z Väidetavalt peibutavad sääski tumedad toonid märksa rohkem kui heledad, seega võib abi olla sellestki, kui kannad heledaid rõivaid ja mütsi. z Mõnusaks terrassiõhtuks valmistudes tasub välja tuua puhurid ja sättida need õige nurga alla – sääskedel on raske lennata, kui pidevalt puhub tugev vastutuul. Võimalik, et nad tüdinevad ja suunduvad lootusrikkamatele jahimaadele.

IA MIHKELS

20

Toit

Esmaspäev, 29. juuni 2020

„Kui on liha, varras ja süsi, tuleb ka šašlõkk.“ „Mind üllatas, et ka Eestis tehakse nii palju šašlõkki,“ mäletab Mamukel Gorelashvili aega, kui ta siia õppima tuli. 11 viimast aastat on ta Gruusia toitu tutvustades ka ise siinmail usinalt šašlõkki küpsetanud.

KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee

„Eestlastel on selline stereotüüp, et grusiin sööb ainult lambaliha,“ naerab Tavern Tbilisi peakokk Mamukel Gorelashvili. Tegelikult tehakse Gruusias hoopis sagedamini šašlõkki sealihast. „Kui on liha, varras ja süsi, tuleb ka šašlõkk. Olgu see siis lamba-, veise-, sea- või kanalihast.“ Lammas läheb vardasse pigem pühade puhul, sest lamba tapmine on terve rituaal. Lambast ehk sagedaminigi küpsetatakse veiseliha. Ka koka enda esimene valik pole lammas. „Aga restoranis tellitakse enim lammast ja kana,“ tõdeb juba 11 aastat Tallinna vanalinnas Gruusia toitu pakkunud Mamukel. „Kana söövad lapsed ja kaalujälgijad,“ naerab ta.

Šašlõki maitse annab sütelt tulev suits

Erinevalt eestlasest ei arva grusiin, et šašlõkki tuleb teha kaelakarbonaadist. „Meile sobib terve siga, olgu siis tagaosa lihased või kints või kaelakarbonaad või sisefilee. Väga pehme sisefilee on muidugi delikatess ja läheb ilma igasu-

guse marinaadita pehmeks, aga kuna sisefileel ei ole üldse rasva, siis vahel lisame seda,“ räägib Mamukel.

Teda ei üllata, et eestlase arvates võiks siga peamiselt kaelakarbonaadist koosnedagi. „Läbikasvanud liha küpsetades rasv sulab ja annab šašlõkile hea maitse, aga muidu ei tohi eestlasel liha peal rasva üldse olla. Samas Gruusias on lihatükist 20–30% rasv, küpsetades tilgub see sütele ja sealt tulev suits annabki õige šašlõki maitse,“ selgitab Mamukel. Muidu võiks liha sama hästi panni peal praadida. „Ka on kaelakarbonaad suhteliselt pehme, aga liha ei pea olema pehme. Hambad peavad peale hakkama, aga see on ikkagi liha.“ Kokk mäletab, kuidas ta aastaid tagasi Eestisse ülikooli tulles vahel üllatus. „Kolm-neli aastat püüdsin restoranis teha nagu Gruusias, aga sain aru, et nii see ei lähe. Kui ma teen 100 protsenti sellise šašlõki nagu

kodus, siis on see eestlasele liiga soolane ja vürtsikas. Ka ei too sulle Gruusias keegi šašlõkki kartuli ja salatiga, aga siin inimesed kohe küsisid: kus mu kapsas ja tomat on,“ naerab Mamukel. Nüüd ta juba teab, mis eestlastele meeldib. „Või kui Gruusias valatakse hinkaalid lihtsalt taldriku peale, mis siis, et see väga ilus välja ei näe, siis siin ma sätin need ilusasti seisma ja lisan ka hapukoort. Meil ei söö keegi hinkaale hapukoorega – ega need pelmeenid ole.“ Kuigi kokal on Tallinnaski kõik adžikad ja tšillipiprad olemas, teeb ta toidud ainult 70–80% Gruusia moodi.

Mida lihtsam marinaad, seda parem

„Sealiha vajab ka erinevaid marinaade, et mis tahes tükid pehmeks läheks. Aga mida lihtsam marinaad, seda parem.“ Kokk kinnitab, et värske liha on juba iseenesest maitsev. „Lihtsalt sool-pipar – ja ongi kõik. Ainult vanasti, kui polnud külmkappe ja iga päev värsket liha, tuli seda veini ja äädikaga marineerida ning panna ka palju maitseaineid.“ Mamukelile meeldib väga šašlõkk Kahheetia moodi, kus maitsestamine piirdubi vaid soola ja pipraga. Küpsenud liha tõmmatakse vardast potti ja pressitakse peale granaatõuna mahla. „Gruusia pidudel on üldse kombeks lükata liha lavašiga vardalt potti ja veidi veini peale valada. Koos värske sibulaga on see super!“ kinnitab ta. Aga kuna liha mahl ja lõhn lähevad ka leiva sisse, tundub paljudele kõige maitsvam hoopis leib.

Meil populaarsed jogurti- ja keefirimarinaadid kokale ei istu. „Kui kanale see veel sobib, siis seale mitte. Küll on mõtet panna ööseks keefiri sisse likku lambaliha, millel on tugev lamba lõhn ja maitse.“ Kokk kinnitab, et järgmiseks päevaks on mõlemad kadunud. Ega talle teisedki vedelad marinaadid meeldi. „Kui lihatükke vardas küpsetada, tekib valge vaht. See on lihasse imbunud marinaad, liha justkui keeks marinaadis,“ ütleb Mamukel. Tema eelistab võimalusel alati kuivmarinaadi ja kindlasti väldib äädikat. „Äädikas sööb liha ära: liha läheb valgeks ja kaotab maitse.“

JÄRGNEB LK 22

Hannes Dreimanis

„Konservatiivne nagu ma olen, kasutan šašlõkki tehes vaid pipart ja soola.

Sütele viskan punast veini,“ ütleb Tavern Tbilisi peakokk Mamukel Gorelashvili.

Rubriik

21

Esmaspäev, 29. juuni 2020

22

Toit

Jaan Hein

maa

Esmaspäev, 29. juuni 2020

Kuivmarinaadis piirdub kokk pipra ja soolaga ning lahjemale lihale lisab ka toiduõli, siis küpseb liha pealt ka mõnualt krõbedaks. Soovi korral võib lisada ka sibulatükke, aga viie-kuue tunni pärast tuleb need maha pühkida, sest sibul muutub hapukaks. Sestap soovitab Mamukel hoopis väikese mahlapressiga sibulamahla teha, lisada ka soola ja pipart ning siis sea- või lambaliha selles viieks-kuueks tunniks külmkappi seisma jätta. Mahl teeb liha pehmeks, lisab kergelt magusat maiku ja hiljem küpsetades kergelt ka karamelliseerib liha – samamoodi nagu meemarinaad (sool, pipar, sibul, sidrun ja mesi). „Eestis tehakse tihti lambakarreed meemarinaadis, aga Gruusias ei meeldi kellelegi magus liha,“ naerab Mamukel ja tunnistab, et talle endale searibid pruuni suhkruga maitsevad. „Ka sellist magusat kastet nagu ketšup või barbeque soust Gruusias keegi ei söö, meie ketšup on satsebeli.“ See tomatist, küüslaugust, sibulast ja koriandrist kaste on tema sõnul pigem soolane ja tuline. Liha kõrvale kuulub sealmail ka hapukas tremali – ikka kergendamaks organismil rasvast liha seedida. Nagu ka punane vein.

Veini võiks küpsetamise ajal ka sütele visata, aurustudes jõuab veini maitse ja lõhn ka lihasse. Olgu punane või valge, peaasi, et oleks kuiv. „Nagu saunas võib visata kividele õlut, võib ka sütele visata õlut. Ja siis süües õlut peale rüübata,“ märgib Mamukel.

Eesti poodidest ja turgudelt võib leida nii adžikat kui tremalit ja satsebelit, rääkimata Gruusia veinist.

Grillitud värske kartul salatipadjal Vali grillimiseks väiksemad mugulad.

Kartulid võiks eelnevalt soolakas vees ka poolpehmeks keeta. (neljale) Vaja läheb: 1,2 kg väikeseid värskeid kartuleid, pintseldamiseks õli, 180 g salatilehti, 2 õuna, 1 väike punane sibul, 0,75 dl sinihallitusjuustu, 4 sl röstitud seemnesegu.

Salatikaste: 0,75 dl oliiviõli, 1,5 dl punase veini äädikat, 2 tl pruuni suhkrut, 2 purustatud küüslauguküünt, soola, musta pipart.

Aioli: 2 dl majoneesi, 4 küüslauguküünt, 3 sl värskelt pressitud sidrunimahla, 1 sidruni värskelt riivitud koor, soola, musta pipart.

Valmistamine: Keeda kartuleid soolakas vees 5–7 minutit. Kurna. Kartulid võid juba varem valmis keeta.

Aioli valmistamiseks töötle majonees, hakitud küüslauk, sidrunimahl ja riivitud -koor saumikseriga ühtlaseks. Maitsesta soola ja pipraga.

Lükka kartulid varrastele, pintselda õliga, riputa peale soola ja pipart. Grilli eelnevalt keedetud kartuleid 8–10 minutit. Toored kartulid vajavad küpsemiseks 25–30 minutit.

Haki õunad, viiluta sibul hästi õhukeselt ja murenda juust. Sega kokku kastme ained. Sega läbi ka salat ja vala vahetult enne serveerimist kastmega üle. Serveeri kartuleid salati ja aioli’ga. Allikas: Pille Enden, Toidutare.ee Jaan Heinmaa

Küsi M.V.Woolu maitsvaid kalatooteid kauplustest üle Eesti või telli e-poest

Külasta meie tehasepoodi Mati Kalapood

Suvised hinnaüllatused Asume Tallinna piiril Paldiski mnt ääres Harku teeristis, Angerja tee 32 E – R 11 –19, L– P 10 –17 Tellimine 622 4455, 5627 3211 www.mvwool.ee

Šašlõkk köögiviljadega Ürdi-õlimarinaad säilitab liha naturaalse maitse selle parimal kujul. Köögiviljad on mõnusaks lisandiks. (kaheksale) Ettevalmistus: 25 minutit + maitsestub 3–4 tundi + grillil 15–18 minutit Vaja läheb: 1,5 kg sealiha (kaelakarbonaad või välisfilee), 2 punast paprikat, 2 kollast paprikat, 4 sibulat.

Marinaad: 4 küüslauguküünt, 4 sl hakitud ürte (peterselli, tüümiani, rosmariini), 2 sidruni riivitud koor, 2 dl õli, soola, musta pipart.

Valmistamine: Lõika liha kuubikuteks. Poolita paprikad, eemalda seemned ja lõika ruutudeks. Koori sibulad ja lõika sektoriteks. Lüki köögiviljad ja liha vaheldumisi varrastele. Marinaadi jaoks koori ja haki küüslauk. Sega hakitud ürtide, riivitud sidrunikoore ja musta pipraga. Vala juurde õli. Tõsta vardad marinaadi ja lase 3–4 tundi seista. Võta marinaadist välja ja nõruta. Raputa peale soola ja grilli 15–18 minutit. Allikas: Pille Enden, Toidutare.ee

Rubriik

23

Esmaspäev, 29. juuni 2020

24

Rubriik

Esmaspäev, 29. juuni 2020