Sport Ekstra august 2015

EESTI MM-KOONDIS – REKORDSUUR JA TUGEV! KERGEJÕUSTIKU MMi KÕIGE PÕNEVAMAD ALAD. GATLIN VÕI BOLT: KAS PATUNE ALISTAB PUHTA? AJAKAVA.

Kuues MM-medal tõstab Gerd Kanteri legendide hulka

Sport Ekstra Kolmapäev, 19. august 2015 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Merili Luuk • Projektijuht: Marko Tiidelepp, tel 614 4095 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht

2 Sport Ekstra

Kolmap채ev, 19. august 2015

Kolmapäev, 19. august 2015

Sport Ekstra 3 STANISLAV MOŠKOV

Rasmus Mägi võidutses Eesti meistrivõistlustel hooaja tippmargiga.

EESTI MM-KOONDIS – REKORDSUUR JA TUGEV! 22. augustil Pekingis algavatel maailmameistrivõistlustel astub areenile rekordsuur Eesti kergejõustikukoondis. 15liikmelise tiimi liider on kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanter, kes ihkab MMil medali võita juba kuuendat korda järjest. Samas tuleb rõõmuga tõdeda, et koondis on väga tugev ja täieliku õnnestumise korral võivad esikümnesse jõuda peaaegu pooled meie sportlased.

DEIVIL TSERP

deivil.tserp@ohtuleht.ee

Kanteri Pekingi teekond kulges üle kivide ja kändude. MMi normi täitis lähendajalihase vigastusega kimpus olev 36aastane sportlane alles juuli lõpus. Kuigi ta on maailma edetabelis 66.02ga alles 13. kohal, tundub medali võitmine siiski jõukohane eesmärk.

Pärast sakslasest tiitlikaitsja Robert Hartingu loobumisotsust peaks peamine kullasoosik olema Piotr Malachowski. 1. augustil kodumaal maailma hooaja tippmargi 68.29 püstitanud poolakas on varemgi enne tiitlivõistlust paugutanud, ent õigeks päevaks on tal püssirohi otsa saanud.

Kas odaviskajate muinasjutt jätkub?

Sestap on kettaheite seis põnev.

Pjedestaalile pürib teinegi poolakas Robert Urbanek ja pärast võistluskeelust vabanemist eliitseltskonda naasnud ungarlane Zoltan Kövago. Mustad hobused on belglane Philip

Milanov ja Robert Hartingu noorem vend Christoph.

Eks Kanteri puhul ole kõige olulisem, kuidas õnnestub MMi eelne laager Jaapanis. Kui tervis ei tõrgu ja kogenud atleet suudab tehnika paremaks timmida, sünnib Pekingis tema hooaja tippmark. Teisisõnu võib ketas maanduda kaugemal kui 67.00, mis lubaks isegi kullast unistada.

Põnevusega tasub oodata ka Kanteri ametivenna Martin Kupperi sooritusi. Märtsi keskel isikliku rekordi 66.67 kõmmutanud 26aastane sportlane prantsatas keset suve tõvevoodisse. Viirushaigus röövis temalt kümme kilo. Eesti meistrivõistlustel oli näha, et Kupper on uuesti tõusuteel. Mullusel EMil tõestas Aleksander Tammerti õpilane, et tal on head närvid. Kui Kupperi keharamm taastub ja heitetehnika korda saab, murrab ta MMilgi lõppvõistlusele.

Peale Kanteri on Eesti koondise kaardipakis veel üks trumpäss – 400 m tõkkejooksja

Rasmus Mägi. Möödunud suvel EMil hõbemedali võitnud 23aastane sportlane näitas kodustel meistrivõistlustel, et Pekingis kavatseb ta finaaliukse jalaga lahti lüüa. Hooaja tippmark 48,65 tõstis tartlase maailma edetabelis 11. kohale. Pjedestaalile jõudmine oleks vast liiga suur amps, aga mine sa tea – Mägi suudab heas mõttes hullu panna! Arvatavasti sujus temalgi Jaapani laager hiilgavalt, nii püsib lootus, et Pekingis paraneb Eesti rekord 48,54 mitme kümnendiku võrra.

Eesti meistrivõistlustel tegi 400 m tõkkejooksus müstilise etteaste Jaak-Heinrich Jagor, kes parandas isiklikku rekordit 1,32 sekundiga. Samasugune etteaste viiks ta Pekingis suure tõenäosusega poolfinaali. Aga mullu, kui Mehis Viru õpilane sooritas kodustel meistrivõistlustel samuti vägeva arenguhüppe, jäi ta EMil oma toonasest tippmargist koguni kahe sekundi kaugusele.

Esimest korda on MMil kolm Eesti odaviskajat: Tanel Laanmäe, Risto Mätas ja Magnus Kirt. Kevadel lähendajalihase trauma tõttu rahulikumalt treeninud Laanmäe on triumfeerinud nii võistkondliku EMi esiliigas kui ka universiaadil, väike tagasilöök oli Eesti meistrivõistluste pronks ja 77meetrine odakaar. Küllap kasvatas see Heino Puuste õpilases sportlik-

Eesti MM-koondis

Pekingis võistleb 15liikmeline Eesti koondis: kettaheitjad Gerd Kanter ja Martin Kupper, odaviskajad Tanel Laanmäe, Risto Mätas ja Magnus Kirt, 400 m tõkkejooksjad Rasmus Mägi ja Jaak-Heinrich Jagor, kümnevõistlejad Maicel Uibo ja Janek Õiglane, seitsmevõistleja Grit Šadeiko, kõrgushüppaja Eleriin Haas, 3000 m takistusjooksja Kaur Kivistik ning maratonijooksjad Roman Fosti, Lily Luik ja Liina Luik.

Pjedestaalile jõudmine oleks vast liiga suur amps, aga mine sa tea – Rasmus Mägi suudab heas mõttes hullu panna! Arvatavasti sujus temalgi Jaapani laager hiilgavalt, nii püsib lootus, et Pekingis paraneb Eesti rekord 48,54 mitme kümnendiku võrra.

ku viha ning Pekingis võiks olla tema miinimumeesmärk lõppvõistlusele pääsemine.

Mätas jõudis esikaheksasse kahe aasta tagusel MMil ja mullusel EMil, vaevalt et ta nüüdki madalamat sihti seab. Vägeva üllatuse serveeris aga Kirt, kes täitis Viljandis MMi normi.

Eesti meistrivõistlustel tõestas ta kuldmedali võitmise ja hea tulemusega, et ta ongi tõusnud uuele tasemele. Enne hooaega tundus kolme odaviskaja jõudmine MMile muinasjutuline kordaminek, nüüd võime salamisi unistada kolme eestlase pääsemisest lõppvõistlusele!

Šadeikos pulbitseb hea punktisumma Lootusrikkalt stardib MMil ka kümnevõistleja Maicel Uibo.

8356 punktiga maailma edetabelis üheksandat kohta hoidev 22aastane sportlane soovib Hiina pealinnas oma tippmargile lisada vähemalt sada punkti. Kui nii läheb, lõpetab USAs

õppiv ja harjutav Uibo tõenäoliselt esikaheksas.

Mida suudab Pekingis kõrgushüppaja Eleriin Haas, kes pääses MMile 1.91ga ehk MMi normist kolm sentimeetrit nõrgema tulemusega? Seni on 23aastane sportlane näidanud, et tugev konkurents mõjub talle tiivustavalt. Eelmisel suvel püstitas Haas EMil isikliku rekordi 1.94 ja sai seitsmenda koha. Täieliku õnnestumise korral poleks lõppvõistlusele jõudmine nüüd enam üllatus.

Seitsmevõistleja Grit Šadeiko tõestas Euroopa karikavõistluste superliigas, et temas pulbitseb Eesti rekord. Kui Anne Mägi hoolealune suutis seal pärast vigastust ja kiirustreeninguteta koguda 6196 punkti, siis MMil peaks ta tippmargi viima uuele tasemele, 6300 punkti kanti.

Noor kümnevõistleja Janek Õiglane on heades tingimustes kindlasti võimeline parandama isiklikku rekordit ja tõusma 8000-punkti-meeste väärikasse seltskonda. Maratonijooksjad Roman Fosti, Lily Luik ja Liina Luik ei võitle kõrgete kohtade pärast, ent hooaja tippmark võiks neil sihikul olla.

Kõige keerulisemas seisus astub stardijoonele 3000 m takistusjooksja Kaur Kivistik, kes taastub kannakõõluse vigastusest ja pidi vahepeal üheks nädalaks jooksmisest sootuks loobuma.

Kolmapäev, 19. august 2015

4 Sport Ekstra AJALUGU

Eestlaste kordaminekud MMidel 1983 Helsingi

Heino Puuste, odaviskes 4. koht (84.56).

1987 Rooma

Jüri Tamm, vasaraheites hõbe (80.84).

1993 Stuttgart

Valeri Bukrejev, teivashüppes 7. koht (5.75).

1995 Göteborg

Erki Nool, kümnevõistluses 4. koht (8268 p).

Andrei Nazarov, kümnevõistluses 10. koht (8088 p).

1997 Ateena

Erki Nool, kümnevõistluses 6. koht (8413 p).

Kuues MM-medal tõstab Kanteri legendide hulka MATI HIIS, TAIRO LUTTER, REUTERS/SCANPIX

Daegu 2011 – hõbe

DEIVIL TSERP

deivil.tserp@ohtuleht.ee

Kettaheite olümpiavõitjal Gerd Kanteril on Pekingis võimalus tõusta kergejõustikulegendide hulka – selleks tuleb MMilt võita kuues medal järjest.

Varem on nii vägeva saavutuseni küündinud Kanteri sakslasest ametivend Lars Riedel ja Ukraina teivashüppaja Sergei Bubka. Alljärgnevalt meenutame 36aastase eestlase senist medaliteekonda Õhtulehe intervjuude kaudu.

1999 Sevilla

Aleksander Tammert, kettaheites 10. koht (62.29).

2001 Edmonton

Erki Nool, kümnevõistluses hõbe (8815 p).

Osaka 2007 – kuld «Alles Helsingi MMil hakkasin mõtlema, et minust võib saada maailmameister,» ütles 68.94ga kulla teeninud Kanter. «Olin võidule lähedal ja nüüd kummitas kullamõte mind kaks aastat.»

Kuigi võistlustel kandus Kanteri esimene katse vaid 64.89ni, pidas ta just seda üheks võtmeheiteks. «Heas vormis olen iseenda suurim vaenlane, sest ei saa tihti tehnikat kontrolli alla. Avaheide polnud korralik, aga tagas koha kaheksa hulgas. Ja nii kehv ma praegu pole, et kuuest katsest ükski välja ei tuleks.»

MATI HIIS

Helsingi 2005 – hõbe

2003 Pariis

Andrus Värnik (pildil), odaviskes hõbe (85.17).

Larissa Netšeporuk, seitsmevõistluses 7. koht (6154 p).

Aleksander Tammert, kettaheites 7. koht (64.50).

«Kui ketas lendu läks, käis kehast nõks läbi… seda tunnet on raske kirjeldada, selline mõnus surin tuli sisse. Igatahes sain kohe aru, et ketas lendab kaugele,» rääkis Kanter hõbemedali toonud heitest. «Täpset pikkust ma kohe ei näinud, aga olin kindel, et vähemalt teiseks tõusen ikka.»

Kui Kanter nägi tabloole süttinud numbreid 68.57, mis tõstsid ta liidriks, ajas ta käed püsti. «See oli superheide ja kokkuvõttes tegin oma karjääri parima võistluse. Tunnen hinges vabanemist ning olen üliõnnelik!»

Berliin 2009 – pronks «Suur pettumus,» lausus 66.88 ja pronksiga leppinud Kanter. «Mul polnud tavapärast pauerit. Jalad olid pehmed. Seletust polegi.

Tavaliselt olen ühel või kahel katsel end leidnud. Pärast esimest heidet tundus, et paari meetri lisamine ei ole mingi probleem.

Kui ma üritasin juurde panna, siis selgus, et täna on masinal ainult kaks käiku.»

«Pärast eelvõistlust oli lootus, et pronks on saadaval. Ei olnud mõtet proovima minna, et äkki tuleb kuld või mitte midagi, kui MMmedalit pakutakse. Tundsin, et kui vähegi heitele pihta saan, peaks medal tulema.

Kaotada polnud midagi, kõik ootasid nagunii, et heidan 63–64 meetrit,» rääkis 66.95ga hõbeda võitnud Kanter.

AJALUGU

Eestlaste kordaminekud MMidel 2005 Helsingi

Andrus Värnik, odaviskes kuld (87.17).

Gerd Kanter, kettaheites hõbe (68.57).

Aleksander Tammert, kettaheites 4. koht (64.84).

Kristjan Rahnu, kümnevõistluses 6. koht (8223 p).

2007 Osaka

Gerd Kanter, kettaheites kuld (68.94).

Aleksander Tammert, kettaheites 8. koht (64.33).

AFP/SCANPIX

Moskva 2013 – pronks

«Läheb võib-olla paar päeva mööda ja see medal tundub väga hea,» ütles 65.19ga pronksi saanud Kanter. «Aga täna küll võistlus ja tulemus rõõmu ei pakkunud!

Eks mul rütmiprobleemid olid. Ei teagi, kas tegemist on väsimusega.

Siin on juba nädal aega palav olnud. Kvalifikatsioonis tuli 65.50 mängeldes, tänases seisus võinuks meetri juurde pigistada. Kuid heite algus oli nii vale.»

2009 Berliin

Gerd Kanter, kettaheites pronks (66.88).

Ksenija Balta (pildil), kaugushüppes 8. koht (6.62).

2011 Daegu

Gerd Kanter, kettaheites hõbe (66.95).

Märt Israel, kettaheites 4. koht (65.20).

Mikk Pahapill, kümnevõistluses 9. koht (8164 p).

2013 Moskva

Gerd Kanter, kettaheites pronks (65.19).

Risto Mätas, odaviskes 8. koht (80.03).

Kolmapäev, 19. august 2015

Sport Ekstra 5

Gatlin või Bolt: kas patune alistab puhta?

Juba selle nädala lõpus selgub, kes on maailma kiireim mees, kui Eesti aja järgi pühapäeva keskpäeval antakse start meeste 100 m finaalile. Spordisõprade maiuspalaks on välejalgade mõõduvõtt aga seetõttu, et kõigi eelduste kohaselt näeb lõpuks ometi kahe kange ehk Usain Boldi ja Justin Gatlini vahelist lahingut.

MERILI LUUK

merili.luuk@ohtuleht.ee

33aastane Gatlin juhib nii 100 kui 200 meetri sprindi hooaja edetabelit - vastavalt aegadega 9,75 ja 19,68 -, kuid Gatlini ja Bolti vahetut duelli pole sel aastal veel näha õnnestunud. Kas jamaikalane kardab?

«Kardan? Ma naeran selle peale, kui inimesed nii arvavad,» sõnas 28 aastane maailma kiireim mees selle kuu alguses.

«Olen aastaid spordikarussellil keerelnud ja pole iial kedagi vältinud. Tähtsaimatel hetkedel olen alati kohale tulnud ja näidanud, et olen parim,» viitas ta, et ei kavatsegi muule kui tiitlile mõelda.

Puhas vs. patune Bolt ei taha tiitlit võita vaid kulla ja karra eesmärgil. Ei, tema sõnutsi on see võitlus puhaste ja patuste vahel ehk kui kaks korda võistluskeeldu kandnud Gatlin peaks võitma, on see puhtale spordile lõpp!

2001. aastal leidus tema USA juunioride meistrivõistlustel antud proovis ergutit amfetamiini. Kui selgus, et teisedki sportlased kasutasid ainet ravimina, määrati Gatlinile kaheaastane võistluskeeld, mis hiljem vähendati aasta peale.

Samas hoiatas rahvusvaheline kergejõustikuliit (IAAF), et järgmine ausa mängu reeglite rikkumine toob kaasa eluaegse võistluskeelu. 2004. aastal olümpiavõitjaks kroonitud ja 2005. aastal maailmameistritiitli teeninud Gatlin jäigi uuesti vahele 2006. aastal, kuid anaboolsete steroidide kasutamine tõi talle kõigest nelja-aastase võistluskeelu, mida tähistas comeback stardiga Eestis, Rak-

AFP/SCANPIX

REUTERS/SCANPIX

vere staadionil. Sellest alates on Gatlin aga vaid tippu rühkinud ning olnud tänavu võitmatu.

Loomulikult seetõttu, et vigastustega kimpus olnud Bolt pole paljudele võistlustele vaatamata ülesandmisele oma nägu näidanud ning ka seetõttu, et mõned võistluste korraldajad ei lase Gatlinit tema mineviku tõttu üldse starti.

Sestap ongi pühapäeval peetav mõõduvõtt niivõrd intrigeeriv!

ROBERT HARTING Kahtlemata puudutab Eesti kergejõustikusõpru kõige sügavamalt Saksa kettahiiu puudumine.

Tiitlikaitsja vigastas eelmisel sügisel ehk 11 kuud tagasi põlve ristatisidemeid ning operatsioonist taastumine on kulgenud vaevaliselt. Päev enne koduseid meistrivõistlusi teatas 30aastane sportlane, et olümpiakulla huvides jätab ta Pekingisse minemata.

SALLY PEARSON Naiste tõkkejooksu tiitlikaitsja kukkus juuni keskel Roomas peetud Teemantliiga etapil nii rängalt, et murdis randmeluu. Austraallanna käis mitmel operatsioonil ning käis veel hiljaaegu ringi kipsis käega.

Presidendikandidaat tegi Gatlini maatasa «Muidugi oleks muinasjutt, kui Usain Bolt alistab Justin Gatlini.

Kuid hullumeelsel viisil tahaksin ma näha, kuidas Justin Gatlin Usain Bolti võidab, sest siis peab sellega hakkama saama kogu spordimaailm,» rääkis endine briti sprinter Darren Campbell BBC raadio otse-eetris.

Rahvusvahelise kergejõustikuliidu (IAAF) presidendiks kandideeriva Sebastian Coe suust kõlasid aga märksa hukatuslikumad sõnad. «Ma suudan siin vaevu istuda ja öelda, et mind ajaks iiveldama midagi muud, kui mõte, et võistluskeelde kandnud sportlased võidavad maailmameistritiitleid,» sõnas ta intervjuus CNNile. Ometi tunnistas ta üht, kuid sedagi irooniliselt: «Gatlinil on lubatud võistelda ning teda tuleks selle eest tunnustada!»

Meeste 100 m sprindi eeljooksud ja esimene ring peetakse laupäeva varahommikul, poolfinaalid algavad pühapäeval Eesti aja järgi kell 14.10 ning finaal kell 16.15.

5 atleeti, kes vaatavad MMi kodust

SVETLANA ŠKOLINA Kõrgushüppe tiitlikaitsja rebestas augusti alguses peetud Venemaa meistrivõistlustel Achilleuse kõõlust ning ei saa treenima hakata enne talve.

JUSTIN GATLIN  10. veebruar 1982, New York (USA) Olümpiavõitja, kahekordne maailmameister, kahekordne sisemaailmameister 100 m: 9,74 200 m: 19,57

NICK SYMMONDS Kaks aastat tagasi Moskvas 800 m jooksus hõbemedali võitnud Ameerika meister kandis USA koondise Nike dressi asemel Brooksi toodangut ning USA kergejõustikuliit karistas teda võistluselt eemalejäämisega.

USAIN BOLT  21. august 1986, Trelawney (Jamaika) Kuuekordne olümpiavõitja, kaheksakordne maailmameister.

100 m: 9,58 (MR, sel hooajal 9,87) 200 m: 19,19 (MR, sel hooajal 20,13)

ASLI CAKIR ALPTEKIN Türgi keskmaajooksja Asli Cakir Alptekin kasutas dopingut, sai 8aastase võistluskeelu ning kaotas muuhulgas 1500 m jooksus teenitud Londoni olümpiakulla.

MERILI LUUK

MMi üheksa põnevaimat ala, mis panevad vere suisa vemmeldama Meeste 200 m Mis sprindis juhtuma võiks hakata, kirjutasime ülal, kuid poole pikemal maal hakkab komejant taas pihta. Bolt (19,19), Gatlin (19,57) või keegi kolmas? Välistada ei saa ka teisi Jamaika ja USA välejalgu, üllatusvõimeline on ka Euroopa kiireim sellel distantsil, Christophe Lemaitre (19,80).

Naiste 200 m Kuna ameeriklannast olümpiavõitja Allyson Felix arvas, et staadioniring pakub talle rohkem pinget kui 200 meetrit, avab see tee uutele sprindineidudele. Eriti olulise tormihoiatuse tegi Euroopa aasta kergejõustiklane, hollandlanna Dafne Schippers, kui jooksis 100 meetrit ajaga 10,94 ehk kiiremini kui viimasel 10 aastal ükski eurooplanna. Schippersile (22,03) pakuvad seltsi ameeriklanna.

Candyce McGrone (22,08) ja jamaikalanna Elaine Thompson (22,10).

Naiste seitsmevõistlus Kaks aastat tagasi Moskvas 6530 punktiga hõbemedali võitnud Brianne TheisenEaton (pildil) viis tänavu isikliku tippmargi 6808 punktini. Äsja lapse saanud olümpiavõitja Jessica Ennis-Hill (6955) kasutab emalikku pauerit kohe kindlasti, tiitlile pretendeerivad ka sakslanna Carolin Schäfer (6547), hollandlanna Nadine Broersen (6531).

Oma sõna üritavad sekka öelda veel Grit Šadeiko (6221) ja lätlanna Laura Ikauniece (6470).

Naiste 1500 m / 5000 m Vähesed sportlased on püüdnud suurvõistlustel 1500 m ja 5000 m jooksus kuldset duublit ning veel väiksem punt on selleni ka jõudnud. 24aastane Genzebe Dibaba ei lase kiibitsejatel ennast häirida ning on võtnud sihikule ka mõlema distantsi maailmarekordid.

Juulis langes 22 aastat püsinud 1500 m tippmark 3.50,07, ka jooksis etiooplanna 5000 meetris läbi aegade neljanda aja 14.15,41.

Meeste kaugushüpe Britt Greg Rutherford (pildil) on võitnud kõik kullad, mis vähegi võimalik, kuid...

MM-kuld on veel puudu! Täna-

vu 8.35 hüpanud olümpiavõitja on võtnud korralikult sõna Suurbritannia koondise vormi väljanägemise kohta (nimelt puudub sellelt Union Jack), kuid on vormi kirjeldades vaikseks jäänud. Põhiohuks tiitlile on maailma hooaja edetabelijuht, ameeriklane Jeff Henderson (8.52) ning ameeriklane Marquis Dendy (8.39).

Meeste 800 m See lahter võinuks täiesti tühjaks jääda, sest mitu aastat valitses ala täielikult maailmarekordimees David Rudisha (1.40,91). Vigastused on aga röövinud temalt endise hiilguse ning ta on kuus viimast võistlust kaotanud Nijel Amosele (1.41,73). Rudisha on öelnud, et tippvorm on saabumas, kuid lisaks Amosele pakuvad talle vägevat konkurentsi maailma hooaja edetabelijuht, Djiboutist

päris Ayanleh Souleiman ning Bosnia mees Amel Tuka (1.42,51).

Meeste 4 × 100 m Kui Bolt ja Gatlin kütavad panni kuumaks niikuinii, siis Jamaika versus USA teatemeeskonnad kutsuvad kohale tuletõrjebrigaadi.

Bahamal toimunud teatejooksu MMil jäi viimast vahetust jooksnud Bolt masendavalt alla ameeriklaste ankrumehele Ryan Baileyle. Kaks aastat tagasi võitis jällegi Jamaika. Pronksi eest võitlevad nähtavasti Suurbritannia, Prantsusmaa ja Poola.

Meeste 5000 / 10b000 m On ainult üks Mo Farah (pildil)! Sellel hooajal treener Alberto Salazari dopinguskandaali tõttu võistluspausil olnud

kahekordne olümpiavõitja ning kahekordne maailmameister saabus tagasi püünele juuni lõpus, tõustes 5000 m jooksus ajaga 7.34,66 maailma hooaja edetabeli liidriks. Kui Pekingis taevast staadionile parte sadama ei hakka, võidab Farah kõik distantsid, kuhu tema jalad viivad. 10b000 m soovivad siiski keenialased Paul Tanui (26.49,41) ja Geoffrey Kamworor (26.52,65) tema hoogu peatada.

Meeste kolmikhüpe Mäletate ju neid lahinguid Jonathan Edwardsi ja Christian Olssoni vahel? Kuubalane Pedro Pichardo (18.08) ja ameeriklane Christian Taylor (18.06) jätkavad sama rida. Pekingis otsustatakse, kumb seekord Vestmann või Piibeleht on!

Kolmapäev, 19. august 2015

6 Sport Ekstra

AJAKAVA OTSEÜLEKANDED ETVs Reede, 28. august  10.30–16.30 Naiste 100 m tj finaal, 200 m finaal, 20 km käimise finaal, odaviske kval, kaugushüppe finaal,  Meeste kümnevõistlus (Maicel Uibo, Janek Õiglane) 100 m (4.00), kaugushüpe (5.50), kuulitõuge (6.50), kõrgushüpe (11.15), 400 m (15.20), 110 m tj finaal, 1500 m poolfinaal.

Laupäev, 29. august

Grit Šadeiko.

Laupäev, 22. august

Esmaspäev, 24. august

 2.25–7.30 Naiste seitsmevõistluse (Grit Šadeiko) tõkkejooks (04.00) ja kõrgushüpe (05.20), kuulitõuke kvalifikatsioon (kval), 1500 m jooksu eelringid  Meeste 100 m eelringid, 3000 m takistusjooks (05.25 Kaur Kivistik, pildil), maraton (02.35 Roman Fosti), M vasaraheite kval.  13.15–16.25 Naiste seitsmevõistluse (Grit Šadeiko) kuulitõuge (13.30) ja 200 m (15.15), kolmikhüppe kval, kuulitõuke finaal  Meeste 400 m tj eelringid (13.35 Rasmus Mägi, Jaak-Heinrich Jagor ), teivashüppe kval, 10b000 m finaal.

 13.35–16. kolmikhüppe kval, 10b000 m eelringid, 100 m poolfinaal ja finaal, 400 m tj poolfinaal,  Meeste odaviske kval (14.00 A-grupp, 15.30 B-grupp Tanel Laanmäe, Risto Mätas, Magnus Kirt, pildil), teivashüppe kval, 3000 m takistusjooksu finaal (Kaur Kivistik ?).

Pühapäev, 23. august  3.55–8.00 Naiste seitsmevõistluse (Grit Šadeiko) kaugushüpe (04.00), odavise (05.50), 100 m ja 400 m eelringid,  Meeste kuulitõuke kval, 400 m eelringid, 20 km käimise finaal.  13.25–16.35 Naiste seitsmevõistluse (Grit Šadeiko) 800 m jooks (14.40), 1500 m poolfinaal,  Meeste 100 m poolfinaal ja finaal, 400 m tj poolfinaal (14.30 Rasmus Mägi, Jaak-Heinrich Jagor ?), 800 m poofinaal, 1500 m poolfinaal, vasaraheite finaal, kuulitõuke finaal.

Teisipäev, 25. august  13.35–16.40 Naiste 400 m poolfinaalid, 1500 m finaal, kettaheite finaal,  Meeste 200 m eelringid, 400 m tj finaal (15.25 Rasmus Mägi, JaakHeinrich Jagor ?), 800 m finaal, kaugushüppe finaal.

Gerd Kanter.

Neljapäev, 27. august

 4.25–07.00 Naiste 100 m eelringid, 5000 m eelringid, kõrgushüppe kval (4.35 Eleriin Haas, pildil), kaugushüppe kval.  Meeste 1500 m eelringid, kettaheite kval (A-grupp 4.40, B-grupp 5.50 Gerd Kanter, Martin Kupper).  13.30–16.10 Naiste 200 m poolfinaalid, 400 m finaal, 800 m poolfinaalid, vasaraheite finaal.  Meeste 200 m finaal, 110 m tj poolfinaalid, kolmikhüppe finaal.

 10.30–16.30 Naiste 800 m finaal, kõrgushüppe finaal (13.30 Eleriin Haas ? ), 4 × 100 m finaal.  Meeste kümnevõistluse (Maicel Uibo, Janek Õiglane) 110 m tj (4.00), kettaheide (5.05 ja 6.20), teivashüpe (8.15), odavise (12.00 ja 13.20), 1500 m (15.10), kettaheite finaal (14.50 Gerd Kanter, Martin Kupper ?), 5000 m finaal, 4 × 100 m finaal.

STANISLAV MOŠKOV, ALAR TRUU, LAURA OKS

Kolmapäev, 26. august  13.35–16.40 Naiste 200 m eelringid, 400 m tj finaal, 3000 takistusjooksu finaal, teivashüppe finaal,  Meeste 200 m poolfinaal, 400 m finaal, odaviske finaal (14.05 Tanel Laanmäe, Risto Mätas, Magnus Kirt?).

Pühapäev, 30. august

Risto Mätas ja Magnus Kirt.

T E L L I

Eleriin Haas.

 2.25–6.30 Naiste maraton (Liina Luik, Lily Luik).  12.25–15.45 Naiste 5000 m finaal, odaviske finaal, 4 × 400 m finaal.  Meeste 1500 m finaal, kõrgushüppe finaal, 4 × 400 m finaal.

A J A K I R I

JOOKSJA S O O D U S H I N N A G A

V A I D

9€ TERVEKS AASTAKS! Jooksja sügisnumber ilmub juba septemberi alguses

SOODUSPAKKUMINE KEHTIB:

2 september 2015 (ka)

märksõnaga “Kergejõustiku MM”

Kolmapäev, 19. august 2015

Sport Ekstra 7

KÕIK jalgraƩad

-40%

kuni

soodsamad!*

Fixus Mustamäe

Fixus Lasnamäe

Fixus Tartu

Mustamäe tee 18a E-R 9:00 – 19:00 L 10:00 – 16:00 P-

Tähesaju tee 27/29 E-R 9:00 – 19:00 L 10:00 – 19:00 P 10:00 – 17:00

Turu 37a E-R 9:00 – 19:00 L 10:00 – 16:00 P-

*Kampaana kehƟb septembris 2015 kõigis ülaltoodud Fixus kauplustes

8 Sport Ekstra

Kolmap채ev, 19. august 2015