Mets jaanuar 2020

MILLEGA TEGELEB TRAPPER? METSAUUENDUS ON OMANIKU KOHUSTUS. AITA KOOSTADA UUT IMETAJATE ATLAST. ÜRASKIOHTU ANNAB ENNETADA

„Jahimeeste sekkumiseta vaevleks suurem osa meie ulukiasurkondadest kärntõve küüsis.“

METS

Mati Kivistik, Võrumaa jahimeeste seltsi esimees

Teisipäev, 28. jaanuar 2020 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Arved Breidaks

Villa Cartelloni OÜ

Metsakinnistute ost

Põllumaade ost

Raieõiguste ost

Hake ja Küte OÜ

Virnastatud võsa ja raiejäätmete ost Lõuna-Eestis

Saepuru ost

Sae- ja mööblitööstuse jääkide ost

Võsastunud põllumaa ja kasvava võsa ost

www.telver.ee • telver@telver.ee • Tel 5693 9253

Teisipäev, 28. jaanuar 2020

2 Mets

Vida Press

RMK ostab looduskaitsealuseid kinnistuid RMK on alates 2018. aasta keskpaigast eraomanikelt ostnud 63 kinnistut, mille kasutamisele on looduskaitseliste piirangute tõttu seatud olulised kitsendused. Kinnistute ostmiseks on kulunud üle viie miljoni euro.

Jaanuari keskel omandas RMK Harjumaa kinnistu, kus asub II kaitsekategooriasse kuuluva aasnelgi kasvukoht. Tegemist on ühe suurema looduskaitsealuse maa ostuga, mille eest RMK maksis 1b630 000 eurot.

Vida Press

Aasnelk (pildil) on habraste õitega taim, mis kasvab Eestis vähestes leiukohtades. Liiki ohustab eelkõige kasvukohtade võsastumine ja ehituste laienemine asulalähedastele kuivadele niitudele. „Äsja ostetud püsielupaik on selle taime kõige arvukam kaitse all olev kasvukoht Eestis, seega on ostul oluline mõju liigi veelgi tõhusamale kaitsele,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk. „Et RMK on eraldanud oma eelarvest 5 miljonit eurot kaitsealuste maade ostuks, on maa riigile omandamise ootejärjekord lühenenud kümnelt aastalt ühele,“ märkis keskkonnaminister. Kauem tuleb oodata vaid siis, kui praegusele omanikule olid looduskaitsepiirangud teada juba maad ostes.

Tänavu 1. jaanuaril oli maa riigile omandamise ootejärjekorras 109 avaldust, järjekord on avalikult kättesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehel (envir.ee). Ka tänavu on RMK-l plaan osta looduskaitsealuseid maid 5 miljoni euro eest. Allikas: RMK

Aita koostada imetajate atlast IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Keskkonnaagentuur kutsub loodusehuvilisi tegema loodusvaatlusi ja edastama nende andmeid, et täiendada Eesti imetajaliikide levikukaarte. Erakordselt soojal talvel hakkab nii mõnigi talveks kasukat vahetanud liik tänu lume puudumisele hästi silma.

Tavalisedl talvel lubaks maad kattev lumi uurida jälgi ja tähendada nii üles kõik loomad, kes on käinud inimeste koduaedades või kelle jälgi on märgatud metsa all. Jahimehed viivad igal talvel, kui lumi maas, läbi jäljeloendust, mis annab olulist võrreldavat infot. Praegu tuleb kõik sedasorti ettevõtmised määramata ajaks edasi lükata.

See-eest on loodusehuvilistel nüüd teistsuguseid võimalusi liikide esikes erinevalt Valgejänes on see, st haavikuemeie metsade teise esest – vahetab mandast – halljän kasuka talveks oma suvise pruuni t kõrvatipud valge vastu, ainul . jäävad mustaks

nemist tuvastada. Kes oleks arvanud, et jaanuarikuus saab mutimullahunnikuid kirja panna? Just praegu on hea aeg seda liiki kaardistada, sest kuni maapind pole sügavalt läbi külmunud, toimetavad mutid agaralt edasi.

Neile liikidele, kes on lume ootuses endale valge talvekarva selga kasvatanud, on talvine kasukas praeguste ilmadega mõistagi ebasoodus, sest nii torkavad nad ka kiskjatele paremini silma, aga vaatlejate elu teeb see lihtsamaks. „Valges talvekarvas loomad paistavad praegu hästi maastikul silma ja nii on ka liike hõlpsam määrata,“ selgitab keskkonnaagentuuri projektikoordinaator Triin Edovald. „Näiteks suvel ei ole hall- ja valgejänesel sugugi lihtne vahet teha, eriti kui tegemist on algaja vaatlejaga. Selliste ilmadega aga, nagu on olnud sel talvel, on see lihtne, kui tead, et halljänes talvel valget kasukat ei kanna. Ka

nirk ja kärp on muul aastaajal väga sarnased eristatavad ennekõike suuruse järgi, praegu on aga vaja ainult looma sabaotsa vaadata, sest kärbil on see isegi talvekasukaga must.“ Nirgi, kärbi, valgejänese ja mitme teisegi liigi levikukaardid uues imetajate atlases vajavad täiendamist, seepärast võiks igaüks oma talvistel retkedel võtta aega ka loodusvaatlusteks, andmed üles märkida ja edastada. Rohkem infot imetajate atlase ja vaatluste tegemise kohta kaardiloost http://arcg.is/4jLmP Kõik vaatlused jõuavad uude imetajate levikuatlasesse, mis kujutab kõikide Eesti imetajaliikide levikut 10 x 10 km ruudustikuna. Võrreldes andmeid esimese atlase perioodiga näeme, millised liikide levilad on ajas muutunud – millised liigid on uued tulijad ja millised on tõenäoliselt kadunud. Ka on siin kogutud andmed olulised uue Euroopa imetajate atlase koostamisel.

Kärp (pildil) ja nirk on välimuselt üsna sarnased, ehkki kärp on pisut suurem: mõlemad on suvel pruunis, talviti aga valges kasukas.

Vahet aitab teha sabaots, mis kärbil on nii suve- kui ka talvekarvas must.

Eesti imetajate levikuatlas Koostamisel oleva uue Eesti imetajate levikuatlase eesmärk on anda ülevaade kõigi vabalt looduses elavate imetajaliikide leviku kohta Eestis. Kogutavad andmed on aluseks ka uue Euroopa imetajate atlase tegemisel, mis peaks ilmuma aastal 2024 (esimene Euroopa imetajate levikuatlas ilmus 1999).

Kaardilukku http://arcg.is/4jLmP hakatakse lisama Eesti imetajaliikide levikukaarte, kus kajastuvad andmed alates 2000. aastast. Kaarte täiendatakse Loodusvaatluste andmebaasi (http://lva.eelis.ee) ning eElurikkusesse (https://elurikkus.ee) laekuvate vaatluste, riiklike seire- ja inventuuriaruannete ning spetsiaalselt projekti raames tellitud inventuuride alusel. Olulisel kohal on ka jahimeeste kogutavad andmed. .

Loodusvaatluste andmebaas (LVA) on loodud selleks, et kõik loodushuvilised saaksid sinna sisestada nii imetajaid puudutavaid vaatlusi kui ka kõikvõimalikku muud infot eri liikide kohta (esimene kevadel nähtud sinilill, kohtumine metskitsega, kõrva hakanud ööbikulaul jmt. Peale elavate isendite vaatluste saab andmebaasi sisestada ka tegevusjälgede (käpajäljed, ekskremendid) ja surnud isendite (nt autolt löögi saanud teeservas lebav rebane) nägemist. Looduses liikudes on andmete edastamiseks mugav kasutada nutirakendusi, LVA rakendust või eElurikkuse rakendust Legulus. Allikas: keskkonnaagentuur

29 419

liiki ja üle 4 miljoni andmekirje on juba talletatud eElurikkuse portaali, mis koondab andmeid Eesti looduse kohta.

Järgmine erileht

Mets

INFO JA REKLAAM telefonil 614 4096 või saada e-kiri aadressile kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee

ilmub märtsis 2020

Iriscorp Transport OÜ on Combi grupi ettevõte Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee

KASVAVA METSA OST METSAKINNISTUTE OST ÜMARPUIDU KOKKUOST METSATRANSPORDI TEENUS METSAMATERJALI LÕIKUS JA VÄLJAVEDU

Trigon Experts ostab

KASVAVAT METSA ja .

METSAKINNISTUID Võivad olla läbi raiutud ja kaitsemetsad.

Müüa Harjumaal küttepuid 30–60 cm.

Nii kuivi kui ka tooreid, koos kohaletoomisega.

51 83 927 info@trigonexperts.ee | trigonexperts.ee

Teisipäev, 28. jaanuar 2020

Mets 3

Teisipäev, 28. jaanuar 2020

4 Mets

Vida Press

Trapper väärtustab looduse bioloogilist tasakaalu Võrumaa jahimeeste seltsi esimees Mati Kivistik ütleb, et viimane aeg on kogenud trapperite teadmisi-oskusi noortele edasi anda. Noored aga, isegi kui neil on huvi, ei leia tihtilugu võimalikke õpetajaid üles.

Kes on Eestis trapper?

Eesti trapper on minu kogemuse põhjal peaasjalikult jahimees, kes tunneb veel rõõmu võimalusest pidada väikeulukijahti, väärtustab bioloogilist tasakaalu looduses ja – mis seal salata – kelle silm läheb särama, kui ka keegi tema tööd väärindab.

Mis motiveerib kütti väikekiskjaid jahtima?

Kui lähtuda karusnahaturust ja mõelda vahepeal toimunud elukalliduse tõusule, siis on täiesti mõistetav, et nii mõnigi jahimees on teinud väikekiskjate püügiga lõpparve. Kindlasti ei ole raha paljudele jahimeestele praegu enam motivaator, hinnad on juba mitu aastat nii all. Samal ajal on karusnahk paljudele pensionäridest jahimeestele siiski võimalus järjest kallineva hobiga edasi tegeleda. Üha rohkem aga on jahimehi, kes ei mõtle isiklikule kasule, nad tegelevad selle hobiga pigem missioonitundest, et tulevikus saaks pidada näiteks laanepüüjahti.

Kunagine põhiline looduslik väikekiskjate arvukuse reguleerija marutaud enam (õnneks!) ei toimi, seega vaevleks jahimehe sekkumata suur osa meie ulukiasurkondadest kärntõve küüsis. Tõele au andes tegelikult ju vaevlebki: kui veel paarkümmend aastat tagasi levis kärntõbi peamiselt ainult rebaste ja veidi hiljem ka kährikuasurkondades, siis nüüd on lisandunud hunt, ilves, nugis ja mäger. Ütlesid, et kuna hinnad on all, polegi väikekiskjaid mõtet lisaraha teenimiseks küttida. Milline on olukord lähitulevikus?

Mina alustasin karusnaha kokkuostu juba eelmise aastasaja

üheksakümnendate keskel ja vahepealsetel aastatel on karusnahaturg tundmatuseni muutunud.

Kindlasti tuleb arvestada ka raha toonast ostujõudu.

Mäletan, et päris kokkuostu alguses sain ühe korraliku kährikunaha eest maksta jahimehele kuni üldsegi mitte kehva kuupalga (450 krooni).

Praegu võib see tunduda uskumatu, aga päris palju aastaid moodustas lõviosa müüdavast nahast kährik. Kui aga Euroopa oksjonitele jõudis Hiina farmide üliodav kährik, tõmbas see meie kährikunahaekspordile kriipsu peale.

Aastast 2004 alustasin koostööd Rein Viitasega ja oleme meie ühisfirmaga OÜ Redonia Eesti metsa karusnahkade kokkuostu ja müügiga tegelnud siiani. Praegu moodustab müüdavast karusnahast peaaegu sada protsenti nugis ja tuleb olla õnnelik, kui näpuotsaga saab kährikut müüa.

Paraku on ka metsnugise naha hind liikunud viimase 15 aasta jooksul nagu Ameerika mägedel.

Aastail 2005–2012 püsis metsnugise keskmine hind vahemikus 30–35 eurot. Aastal 2013 viskas tänu Hiina mustale turule keskmise hinna 55 eurole. Pärast seda, kui Hiina maksuamet oli kuulu järgi „turgu korrastanud“, kukkus kohe ka nugisenaha hind, neli viimast aastat on see püsinud vahemikus 25–33 eurot.

Kui karusnaha hinnatõusu pole ette näha, mida võiks siis teha riik või EJS, et motiveerida jahimehi väikekiskjaid küttima?

Kährikute ja rebaste küttimine püsibki suuresti ju riigi abil ehk pearahaprojektil. Seda, et riik kärntõve tõrjumisel lähiaastatel õla alla paneb, mina – muidu paadunud optimist – paraku ei usu.

EJS võiks korrapäraselt igal aastal tunnustada väikekiskjate (nugis, rebane, kährik) parimaid kütte.

Selge on see, et väikekiskjate arvukust tuleb jahimeestel endiselt reguleerida.

JAANUS VAIKSOO Ajakirja Eesti Jahimees peatoimetaja

Metstuhkur ehk tõhk on Eesti pärismaine kiskja, väike kärplane, kelle ohvriks langevad hiired, rotid, kahepaiksed, kalad, küülikud, kodulinnud, roomajad, ka sööb ta mett ja mesilasi.

Mink ehk Ameerika naarits on Eestis võõrliik, kelle tõttu on Euroopa naarits sattunud väljasuremisohtu. Sööb peamiselt veeloomi: kalu, konni, vähke ja limuseid, aga ei ütle ära ka lindudest ega pisiimetajatest.

Kährik, kes toodi tema looduslikust levilast Kagu-Aasias Eestisse 1950. aastail, sööb kõike, millest jõud üle käib – nii loomset kui ka taimset toitu. Metsalindudele võivad nad tekitada suurt kahju, sest söövad maas pesitsevate lindude pesi ja poegi.

Metsnugise peatoidus on närilised, eriti niidu-uruhiired, ning linnud ja kahepaiksed, aga ta püüab edukalt ka jäneseid, laanepüüsid, oravaid ja isegi metsiseid, sööb meeleldi mett ja metsmesilaste vastseid.

Väikekiskjate küttimine – hobi ja missioon ühekorraga Inimkonna ajaloos on karusloomade küttimine olnud aastatuhandeid elu loomulik osa. Karusnahad on olnud alati hinnas, pole vahet, kas räägime näiteks kivi-, hansa- või nõukogude ajast. Pühendunud karusnahakütt – trapper – on alati endale metsast leiva lauale toonud ja parematel päevadel isegi jõukaks meheks saanud. Nüüd aga on ajad muutunud ja raha pärast enam metsa ei minda.

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Nii kirjutab ajakirjas Eesti Jahimees väljaande peatoimetaja Jaanus Vaiksoo, tõdedes, et karusnahkade hinnad on püsinud aastaid sedavõrd madalal,

et selle eesmärgiga ei tasu jahiretke ette võtta. Väikekiskjaid tuleb jahimeestel siiski endiselt küttida, et reguleerida nende arvukust ja seeläbi vähendada kärntõve levikut, kaitsta maismaal ohustatud kanalisi ning

rannikul ja saartel pesitsevaid linde. „Rannikuäärsed jahiseltsid kütivad kevadeti laidudel rebaseid ja minke, sest vastasel juhul hävitaksid need loomad suure osa laidudel pesitsevate lindude munadest,“ selgitab Vaiksoo.

Linnaski võivad väikekiskjad probleemiks muutuda. Igasugustest vahejuhtumitest rebastega on sageli kuulda, küllap on paljud neid loomi linnatänavail ka oma silmaga näinud. Mõne aasta eest oli Vanasadama jahisadam Tallinnas hädas min-

kidega, kes olid sadamas – peaaegu Tallinna südames – võimust võtnud. Mink ehk Ameerika naarits närib aga kõike, mis ette satub – kaatritesse ja purjejahtidesse pääsedes olid nad palju pahandust teinud. Igal juhul on selge, et väikekiskjate arvukust tuleb ohjeldada.

Mis motiveeriks jahimeest?

Meie põhjanaabrite juures on märkimisväärselt palju jahiseltsiüleseid seltskondi, kellele väikekiskjate küttimine on

Teisipäev, 28. jaanuar 2020

Mets 5

Kus on noored trapperid?

Ajakiri Eesti Jahimees on võtnud üles teema: kuidas võiksid väikekiskjate kütid Eestis omavahel rohkem organiseeruda ja ühisjahte korraldada. „Meil on päris palju noori jahimehi, kes on lõpetanud jahimehekursused, kuid kes ei saa liituda mõne jahiseltsiga. Ehk oleks organiseeritud väikekiskjajaht just midagi sellist, kuhu sellised kodutud noorjahimehed kampa kutsuda,“ pakub Jaanus Vaiksoo. „Kes seda juba teevad, on väga oodatud oma kogemusi vahendama. Andke endast märku ja jagage mõtteid!“ Ajakirja Eesti Jahimees e-posti aadress on jahimees@ejs.ee, tel 602 5970 ja 5685 4412, aadress: Kuristiku 7, Tallinn, 10127.

ühtaegu nii missioon kui ka hobi, teab Jaanus Vaiksoo: „Seal saadakse kokku isegi pühal põdrajahilaupäeval, et minna näiteks mõnele saarele koos minke küttima või korraldatakse kährikupüüdmise võistlus.“ Mis motiveeriks meie jahimehi rohkem väikekiskjaid küttima? „Oleks ülekohtune öelda, et jahimehed seda ei tee. Ikka on jahiseltsides mehi, kellele meeldib trapperi üksildane tegutsemine, on väikseid seltskondi, kes hea meelega peavad talvel rebasejahti, või kütte, kellele on kõige põnevam harutada koos koeraga metsas nugisejälgi,“ kirjeldab Vaiksoo praegust olukorda. „Kõik see on aga liiga juhuslik

ja oleneb ikkagi peamiselt sellest, kas jahiseltsis on mõni väikekiskjajahi huviline. Jahimeestel on niigi palju riigi pandud kohustusi, mida nad peavad täitma ja millega jahti pidades arvestama, seega pole paljudele küttidele väikekiskjate jaht midagi sellist, mille nad esimese valikuna vabatahtlikult ette võtaksid.

Ka Võrumaa jahimeeste pealik ja Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) juhatuse liige Mati Kivistik, kes on aastaid väikekiskjaid küttinud ning karusnahku kokku ostnud ja müünud, kinnitab Jaanus Vaiksoole antud intervjuus, et trapperite liikmeskond vananeb, vaja on otsida järeltulijaid.

Jahimeeste selts rajab muuseumitoa Eesti Jahimeeste seltsi (EJS) majas avati jahinduslikuks muuseum-hoidlaks mõeldud ruum.

EJSi president Margus Puust märkis avamisel, et tegu on juba ligi kümme aastat vana ideega, nüüd on astutud esimene samm selle teoks tegemise poole.

EJSi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on nüüd muuseumi ruum valmis ja saab minna järgmise etapi juurde, luua kontseptsioon ja hakata tuba sisustama. „Kutsume kokku kogemustega inimesed, kellelt loodame profes-

82b

isendini suurendas keskkonnaamet 21. jaanuaril hundi küttimismahtu. Varem oli jahimeestele antud 69 hundi küttimise luba, nüüd lisati veel 13. Praeguseks (22. jaanuari seisuga) on kütitud 28bhunti, neist 10 Raplamaal.

sionaalset abi. Tegemist saab olema eelkõige Eesti Jahindus 100 muuseumiga, kus põhirõhk saab olema rahvusliku jahindusliku koostöö eksponeerimisel ja mis saab kindlasti noorjahimeeste koolituse ja jahimeeste täiendõppe praktiliseks osaks,“ selgitas ta.

EJS ootab jahimeeste abi ja annetusi muuseumi sisustamisel.

Teretulnud on vanad fotod, jahinduslik kirjandus, dokumendid, atribuutika ja muu jahindusega seonduv, mis võiks meie jahinduse ajalugu kajastada. EJS

OÜ Priimo Mets müüb kohalikule turule hakkpuitu.

Selle tarbeks ostame halva kvaliteediga küttepuitu, raiejäätmeid ja võsa.

Puhastame võsast kraavid, põllud ja heinamaad.

Ostame metsakinnistuid ja kasvavat metsa!

Tel 513 2698

priimo.mets@priimo.ee

TEEME PARIMA PAKKUMISE! LASKI tehnikaga kiirelt korda koduaed, maakodu, metsatukk või mistahes haljasala. OSTA VÕI RENDI!

PUIDUHAKKURID Oste ja puidu hakkimiseks multši või koristuse eesmärgil.

KÄNNUFREESID Kändude freesimiseks ja eemaldamiseks.

OKSAPURUSTAJAD

Taimejääkide ja okste purustamiseks

MURUKAMARA LÕIKUR

Kaeve- või haljastustööks, istutusala ettevalmistuseks.

MÜÜK- HOOLDUS – VARUOSAD – RENT WWW.LASKI.EE

Tuleviku tee 10, Peetri, Harjumaa (Tallinna piiril, Tartu mnt. ääres) Tel. 5558 5709 E-mail: info@aiataht.ee

• HAKKEPUIDU TOOTMINE JA MÜÜK • VIRNASTATUD VÕSA JA RAIDMETE OST • KASVAVA VÕSA JA LEPIKUTE RAIEÕIGUSE OST

Teisipäev, 28. jaanuar 2020

6 Mets

Aldo Luud

‡ Metsa ja pþllumaa ost ‡ Raieþiguse ost ‡ Metsamaterjali ost ‡ Metsamaterjali raie ja väljavedu ‡ Metsamaterjali transport ‡ Kasvava vþsa ost ja lþikus ‡ Hakkepuidu tootmine ja mßßk $DYR 3OXVV ‡ Metsamajanduskavade koostamine

‡ Ettemaksu vþimalus DDYRSOXVV#JPDLO FRP

Ăœraskite peibutuseks metsa jäetud pßßnispuud tuleks tingimata samal kevadel ära viia, muidu levivad kuusekooreĂźraskid ikka ka lähedalasuvatele tervetele puudele.

63

0(76

Metsamajandamiskavad Metsa inventeerimine • Metsa hindamine Ekspertiisid Metsaekspert OĂœ Tel/fax +372 742 2355 +372 514 8885

Aardla 23D, Tartu E-post: info@metsaekspert.ee www.metsaekspert.ee

Hea metsaomanik!

OSTAME:

kasvava metsa raieĂľigust, metsamaterjali, metsa- ja pĂľllumaad

PAKUME:

head hinda ning kvaliteetset metsa ßlestÜÜtamise ja transpordi teenust

Tiit Reitel,

tel 506 0288, tiit@artiston.ee

Taavi Saar,

tel 508 9955, taavi@artiston.ee

www.metsaru.ee | info@metsaru.ee | Tel 5809 7401 | Pikk 4, VĂľru

Teeme lĂľppraieid

Ostame kasvava metsa raieĂľigust ja metsamaterjali

ĂœraskitĂľrjeks tasub aegsasti valmistuda KRISTJAN ARRAS

Kuusik Ăźraskikindlamaks

Eesti ilm hakkab aina soojemaks minema, see aga tähendab, et metsaomanikel tuleb oma kuusikutes aina tähelepanelikum olla, et kuuse-kooreßraskite rßnnakutele þigel ajal jaole saada.

z Ăœraskitest on eriti ohustatud suurtel aladel laiuvad Ăźhevanused kuusikud. Vanemad kuusikud peaksid vahelduma noorematega, ka teiste puuliikidega. z Kuusikuid ei tohi raiuda liiga hĂľredaks. z Talvine Ăźraskipuude raie soodustab kuuse-kooreĂźraski kahjustusi. z Harvendusraiet tuleks teha nooremates puistutes, vanemates vĂľiks neid pigem vältida. z Tormiheide ja -murd, lumemurd ja pĂľlengus kannatada saanud puud tuleb metsast kĂľrvaldada, et neist ei saaks Ăźraskitele soodsat sigimispaika. Oma metsa hooletusse jättes vĂľib omanik nurjata mitme naabri pingutused kahjustusi vältida. z Värskelt Ăźraskitest asustatud puud tuleb mĂľne nädala jooksul pärast asustamist välja vedada, koorida ja koored hävitada. z Kui kahjustuskolle pole suur (kuni paarkĂźmmend puud), on parem seda Ăźldse mitte torkida, kui et teha tĂľrjet valel ajal. Väikesed kahjustused vĂľivad paari aastaga ise taanduda, inimese sekkumine vĂľib kahjustus suureneda ja see jätkub aastaid. z Alati tasub nĂľu ja abi kĂźsida lähimast metsaseltsist.

leht@ohtuleht.ee

Ăœraskite leviku kasvu Ăźks pĂľhjus ongi see, et meie suved on aina kuivemad ja talved soojemad. MetsaĂźhistu asjatundjad kirjutavad oma kodulehel (www. metsauhistu.ee), et need on Ăźraskitele vägagi sobivad tingimused. Kuuse-kooreĂźrask talvitub pinnases, karmil talvel sĂźgavalt läbikĂźlmuv pinnas on talle hukatuslik. Kui aga talv on soe, jääb rohkem putukaid ellu. Välja ronivad talve Ăźle elanud Ăźraskid kevadel, kui Ăľhutemperatuur on tĂľusnud 15–20 kraadini ja pinnas on soojenenud 10 kraadini. „Kui kevad on varasem, jĂľuab kuuse-kooreĂźraskil areneda aastas lausa kaks pĂľlvkonda – ja nii on nende arvukus hästi suur,“

Allikas: Heino Ă•unap, keskkonnaagentuur

selgitas novembrikuisel metsanduse infopäeval keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunap.

Tähtis on avastada värskelt asustatud puud vþimalikult kohe, et hävitustÜÜle kuusikus varakult piir panna. Asja teeb keeruliseks see, et ßraskitest äsja asustatud puid ära tunda on vä-

ga raske, kui aga puu juba kuivab, on þige tþrjeaeg mÜÜdas.

Abi pßßnispuudest Kui omanik avastab metsas kuivanud puid, kasvþi ßheainsa, tuleb tähelepanelikult uurida puid selle ßmbruses, þpetas mullusel ßraskirohkel suvehakul RMK Kagu regiooni juht Raivo

VĂľlli. „Kui mĂľne lähedal oleva kuuse tĂźvel on näha allavoolavat vaigujutti, siis vĂľib olla päris kindel, et Ăźrask on ennast sinna sisse seadnud. Sellised puud tuleb maha vĂľtta ja kasutada pßßnispuudeks – Ăźrask läheb sÜÜma just toorest puud.“ Ăœraskikahtlusega puud tuleks langetada kahjustuskolde läheduses märtsis vĂľi aprilli alguses, kasutada vĂľib ka sĂźgisest-talvist tormimurdu ning lume raskuse all murdunud kuuski. Samal kevadel tuleb palgid metsast välja viia, nii Ăľnnestub minema toimetada ka märkimisväärne hulk Ăźraskeid.

Pßßnispuid ei tohi mingil juhul kauaks metsa jätta, sest lĂľpuks lähevad Ăźraskid sealt Ăźle tervetele puudele ja nii on kahjurite hävitamise asemel hoopis soodustatud nende levikut. Ăœraskitest vabanemine on aeganĂľudev tÜÜ, seepärast tasub metsaomanikul teha kĂľik, mis vĂľimalik, et nende rĂźndeid ennetada.

Ei tohiks unustada, et oma metsa hooletusse jättes vþib ßks metsaomanik nurjata ka mitme naabri muusina tþrjetÜÜ.

„ Mßßa KĂœTTEPUID 30, 40, 50,60 cm, KAMINAPUOD vĂľrgus ja lahtiselt. „ SAEMATERJALI, saunavoodrit, lavalauda ja servamata sangleppa ning kaske. „ KAUBAALUSTE valmistamine, erinevad mþþdud. „ Pakume transporti.

OSTAME

• metsakinnistuid • kasvava metsa raieþigust

Telefon 5620 8897

SĂśdra Metsad OĂœ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

Metsa raie- ja väljaveoteenus Ka pehmelt pinnaselt.

518 4333

info@viruhalud.ee

Kagumets OĂœ OSTAME metsa-, pĂľllumaad ja kasvava metsa raieĂľigust ka koos hoonetega.

OSTAME maharaiutud metsalanke, nooremapoolset metsa ja vþsastunud pþllumaad metsa kasvatamise eesmärgil.

OSTAME palki, paberipuitu ja 3-meetrist kĂźttepuitu.

Kagumets OĂœ, tel 5620 8897

Teisipäev, 28. jaanuar 2020

Mets 7

Metsa uuendamine on omaniku kohustus Metsa uuendamise kohustuse paneb omanikule metsaseadus ja selle täitmist pisteliselt ka kontrollitakse, seepärast oleks mõistlik, kui juba raiet kavandades oleks metsaomanikul paigas ka metsa uuendamise kava.

Erametsaomanikul, kes seni oma metsaga suurt tegelnud pole, aga kavatseb selle lähiajal siiski ette võtta, tasuks esimese asjana liituda lähima metsaühistuga, sest siis läheb igasugune asjaajamine sujuvamalt. Elu näitab ka, et ühistutesse koondunud erametsaomanikud on nii metsa uuendus- kui ka hooldustöödes järjekindlamad. Põhjuseks tõenäoliselt see, et palju töid tehakse ühiselt ja vajaduse korral tuletatakse metsaomanikele nende kohustusi meelde.

Kas võtta ette taimede istutamine või hoopis külvata seemned sõltub mõnevõrra ka sellest, milline mets soovitakse kasvama panna. Igal juhul nõuab seadus, et paari aasta jooksul pärast metsaraiet tuleb töö ette võtta.

Iga metsaomanik peab ise oma suutlikkust ja võimalusi hindama ja vastavalt sellele valikud tegema. Kindlasti ei tohi unustadam et metsauuendus ei piirdu vaid külvi või istutustalgutega – noor mets vajab mitmel istutamisjärgsel aastal ka hooldust, sest hein ja võsa kasvavad oluliselt kiiremini ja kipuvad istikuid lämmatama.

Seega: kui olete hiljuti suure töö ära teinud ja uue metsapõlve maha istutanud, tuleks lähiajal kindlasti ette võtta metsakultuuri hooldus. Kõige olulisem on puutaimede ümbert rohi maha niita või lihtsalt maha tallata. Tavaliselt puhastatakse istiku ümbrus rohust umbes 30 cm raadiuses. Rohust välja puhastatud puutaimed ei nakatu nii kergesti seenhaigustesse, neid ei kahjusta rohus leiduvad putukad ega mahalangenud heina alla peituvad hiired.

Külvi hooldamine on veel olulisem, sest kasvukohal seemnest sirgunud tõusmed on esialgu vä-

Metsa- ja põllumaade ost.

Raieõiguse ostmine.

Metsakinnistute majandamine.

Metsaraie ja metsamaterjali transport.

Giljotiiniga võsaraie.

Enne kui uus metsapõlv peremehe pikkuseks sirgub, tuleb päris tublisti tööd teha ja vaeva näha. Aldo Luud

Toetus vaid ühistu kaudu

Pärnu mnt 75a / 78301 / Märjamaa / Raplamaa tel 52 84 932 / riho@timberston / http://www.timberston.ee/

Alates sellest aastast saab metsa uuendamise toetust taotleda ainult metsaühistu. Erametsaomanik, kes soovib toetust saada, peaks liituma endale sobiva metsaühistuga. Sealt saab igaüks ka täpse info, millised andmed tuleb toetuse taotlemiseks ühistule esitada.

Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist. Toetust saab taotleda metsamaale, mille kohta on metsaregistris kehtivad inventeerimisandmed vähemalt taotluse esitamise aastale eelneva kalendriaasta 1. jaanuari seisuga.

Eelmisel sügisel taotles metsa uuendamise toetust 1247 metsaomanikku, taotluste kogusumma oli enam kui 1,1 miljonit eurot.

ga õrnad. Et nende kasvukiirus jääb rohttaimedele oluliselt alla, tuleb külvikultuuri hooldada kevadest sügiseni vähemalt kakskolm korda.

Valmista maapind ette Neil, kes alles kavandavad metsaistutust, tuleks arvestada, et taimed kasvavad paremini ja hooldust on lihtsam teha, kui enne istutamist on maapind korralikult ette valmistatud. Purustatud või kooritud mullakamaraga maapinnal on puutaimedel vähem konkurente veele ja toitainetele. Kui hein hiljem kasvujõudu juurde saab, on ka puuke-

sed juba suuremad ja elujõulisemad.

Seega: kui kevadel istutamiseks taimi saada ei õnnestu, sest õigel ajal jäid need tellimata, on metsaomanikul ehk hoopis vedanud: istutamise võib lükata sügisesse või ka järgmisse kevadesse – kui on aega teha rahulikult kõik vajalikud ettevalmistustööd, siis on ka hilisem hooldus hõlpsam.

Hoolduse käigus tuleks kindlasti kontrollida kasvama läinud taimede arvu: kui üle kolmandiku istutatud taimedest on välja läinud, tasuks kaaluda kultuuri täiendamist. IA MIHKELS

Topeltveljed koos kinnitustega kõikidele masinatele, uued ja kasutatud

+372 5268498, 766 8587, www.gersamia.ee, info@gersamia.ee

www.bmf.ee

TÕSISED metsamasinad

nii talunikule kui ka metsamehele

Oniar OÜ l Pargi 16 l Märjamaa l Tel: +372 5553 8339 metsatehnika@oniar.eu l www.oniar.eu

Haaratsid 0,15-0,27 m2 Tõstukid 4,3-9,05 m Haagised 6-18 t

Küsi pakkumist: info@bmf.ee tel 516 5036

Teisipäev, 28. jaanuar 2020

8 Mets

Lauer OÜ Tel 503 2050 info@lauer.ee

lauer.ee

Metsamajanduslikud tööd Metsa ülestöötamine Kasvava metsa ost Kinnistute ost Metsamaterjali ost Aitame metsamajanduskavade koostamisel Treileri teenus

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika

Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee