Mets jaanuar 2019

TARKUSETERI ALGAJALE TALVISTEKS METSATÖÖDEKS. PUID ISTUTADES AITAD PIDURDADA KLIIMA SOOJENEMIST. TEE TALVEL METSAGA TUTVUST

„Parim, mis ma teile oskan soovitada, on: minge metsa!“ Tõnu Jürgenson, kogenud matkaja ja matkakoolitaja, raamatu „Seljakotiga looduses.

Matkaselli taskuraamat“ autor.

METS

Teisipäev, 29. jaanuar 2019 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Metsä Pärnu vineeritehases kohtub Soome puit nutika Eesti töötajaga.

Nii sünnib kvaliteetne kestlik vineer.

Metsä Wood toodab konkurentsivõimelisi ja keskkonnasõbralikke puittooteid nii ehitus-, tööstus- kui kaubandussektorile. Tooted on valmistatud kvaliteetsest ja taastuvast põhjamaistest metsadest pärit toorainest.

www.metsawood.ee #tuleMetsä

Teisipäev, 29. jaanuar 2019

2 Mets

‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥ Järgmine erileht

INFO JA REKLAAM telefonil 614 4096 vĂľi saada e-kiri aadressile kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee

Mets

KRISTJAN ARRAS

leht@ohtuleht.ee

ilmub märtsis 2019

Kagumets OĂœ Ostab: Mßßb:

metsakinnistuid (ka raiutud) kasvava metsa raieĂľigust pĂľllumaad metsamaterjali kĂźttepuid kaminapuid (vĂľrgus) saematerjale ja voodrilaudu

tel 5687 6113, info.kagumets@gmail.com

Tel 523 2365 meris @meris.ee

Meris OĂœ OSTAB metsamaad ja kasvavat metsa.

‡ Metsa ja pþllumaa ost ‡ Raieþiguse ost ‡ Metsamaterjali ost ‡ Metsamaterjali raie ja väljavedu ‡ Metsamaterjali transport ‡ Kasvava vþsa ost ja lþikus ‡ Hakkepuidu tootmine ja mßßk $DYR 3OXVV ‡ Metsamajanduskavade koostamine

‡ Ettemaksu vþimalus DDYRSOXVV#JPDLO FRP

63

0(76

Tarkuseteri algajale tal Mis vilunud metsamehele enesestmþistetav, sellele ei taipa algaja sageli mþeldagi. Tarkus tuleb ikka tasapisi ja enamasti läbi kogemuste – aga need ei pea tingimata enda omad olema. Kui kavatsete esimest korda elus oma metsas puid langetada, tasub mþned läbiproovitud tarkused aegsasti kþrva taha panna.

Kes seni mootorsaagi haruharva ja vaid suviti kasutanud, ei tohiks unustada, et kĂźlmade ilmadega saetĂśid tehes tuleb kasutada talvereĹžiimi: tavaliselt on Ăľhufiltri kaane juures väike Ăľhuklapp, mis avab lisakanali sooja Ăľhu pääsemiseks karburaatori juurde. Millisest temperatuurist alates tuleks talvereĹžiimi kasutada, tuleks kasutusjuhendist järele vaadata – mĂľnel sael soovitatakse seda teha juba alates 5 °C. Ăœle tasub vaadata alljärgnevad soovitused firmadelt Stokker, Husqvarna Eesti ja Farron – aga kui oled äsja soetanud uue kettsae, tuleb alati läbi lugeda ka selle kasutusjuhend.

Mootorsaag talvekorda z Tßhjenda paak suvisest ketiþlist ja vala sinna þli, mis on mþeldud kasutamiseks madalatel temperatuuridel – ainult suviseks saagimiseks ette nähtud ketiþli muutub kßlmas tahkeks, nii vþib aga juhtuda, et metsas puid saagides jääb kett þlitamata. z Enne metsaminekut puhasta saag prahist ja reguleeri mooto-

rit. Kui þhufilter ja sßßtekßßnal on kaua välja vahetamata, tee seda nßßd. z Kßlmunud puid on tunduvalt raskem lþigata kui märgi vþi kuivi puid, seetþttu tasub metsa minnes kindlasti vþtta kaasa äsja teritatud kett. Plaanitud tÜÜ mahust vþib ära kuluda ka varukett. z Paljud metsamehed soovitavad talviseks kasutamiseks teritada lþikehammast väiksema, kuni viiekraadise nurga all, sest väiksem nurk aitab kergemini kßlmunud puitu läbi saagida ning vähendab vibratsiooni. z Miinuskraadidega tasub kasutada kþvasulamhammastega saeketti, mis pßsib kßlmunud puidus oluliselt kauem terav kui tavakett. z Tuleks teha kþik, et segukßtuse hulka satuks vþimalikult vähe kondensaatvett. Näiteks ei tohiks saekßtus sattuda järsult erinevate temperatuuride kätte: kui ÜÜsel soojas ruumis hoitud kßtus viia 15 miinuskraadi kätte, pþhjustab liiga suur temperatuuride vahe kßtuses kondensatsiooni ja tekib vesi. Sama juhtub näiteks siis, kui tþsta kßtusekanister puhkeajaks sooja ruumi ja tÜÜajaks jälle välja kßlma kätte – hea, kui kßtust hoitaks pidevalt enam-vähem ßhesugusel temperatuuril. Et kondensaadi tekke oht oleks vþimalikult väike, tasub segukßtust segada vþimalikult väikeste koguste kaupa, niipalju, kui arvate tÜÜks vaja minevat. Hea, kui kþik ära kulub – seismajäämine ei tee segukßtusele head. z Koheva lume ja temperatuuriga alla –10 °C oleks hea kasutada peale avatud soojaþhukanali ka nn tuisklume katet, mis enamasti on saadaval eraldi varuosana. Katte kasutamisel peab

Vida Press

Sae koht pole hanges!

Kui pead saega tÜÜtades mingil pþhjusel selle seisma jätma ja käest panema, ära pane seda lumehange. Aseta saag langetatud puu kännule vþi lþika mþne palgi otsast seib, mille saad sae alla panna. TÜÜsoe saemootor hakkab kohe lund ja jääd sulatama ning kui saag jääb kauemaks lumme, vþib juhtuda, et ßlessulanud jää ja lumi kßlmuvad saekorpuse ja muude detailide vahel. Kui läheb eriti halvasti, ei pruugi saag enam tÜÜle hakatagi.

Allikas: Aiatehnikaeksperdid

tumist koos saepuru ja ketiþliga. Tihedamini tuleb puhastada ka ketipiduri linti, eriti oluline on see sae puhul, mille ketipidurisßsteem asub ketikaane sees. z Enne kßtuse- vþi þlipaagi korgi eemaldamist tuleb puhastada täiteava ßmbrus – muidu pääseb lumi paaki, niiskus halvendab aga kßtuse ja þli määrdeomadusi. z Antivibratsioonisßsteem (vedrud ja puksid ßmber mootori) tuleb hoida puhtad – kui selle elemendid jäätuvad, ei toimi sßsteem enam korrapäraselt ning tÜÜtaja väsib kiiremini. z Hoia puhtana gaasipäästiku ja gaasilukusti ßmbrus ning lahtised þhuvþtuavad (tagavad mootorile vajaliku jahutuse ega lase sel ßle kuumeneda) sae korpusel, et takistada nende jäätumist. z Jälgi, et mootorsae turvasßsteemid pßsiksid puhtad. z Kettsaag on väga tþhus tÜÜriist, kui seda aga valesti kasutada, siis ka ohtlik. Ära mine äsja soetatud nßßdisaegse kettsaega omapäi metsatÜÜdele, kui tunned end saagi käsitsedes ebakindlalt – otsi vþimalus teha läbi mþni saetÜÜ- ja ohutuskoolitus. Päris omal käel tegutsema asudes vþib algaja kergesti harjutada endale sisse vale tehnika, mille tþttu kasvab þnnetuste oht. z Saagidel, millel on elektronkäepidemesoojendus, on ka karburaatorisoojendus ja nendel seadmetel on talvistes oludes vähem tþrkeid.

Ära unusta turvalisust soojaþhu siiber olema talveasendis, täpne info on kirjas sae kasutusjuhendis. z Ketikaant ja selle alust pinda tuleb tihedamini puhastada, et takistada lume ja niiskuse jää-

z Maapind vþib olla jääs ja libe – ole tähelepanelik! Enne saagima asumist veendu, et jalgealune pind on kindel ja hea haarduvusega. Väga tuuliste ilmadega ja tihedas lumesajus tasub

Iriscorp Transport OĂœ on Combi grupi ettevĂľte Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee

KASVAVA METSA OST METSAKINNISTUTE OST ĂœMARPUIDU KOKKUOST METSATRANSPORDI TEENUS METSAMATERJALI LĂ•IKUS JA VĂ„LJAVEDU

Teisipäev, 29. jaanuar 2019

Mets 3

visteks metsatöödeks töö edasi lükata, et vältida võimalikku õnnetust. z Jälgi, et mootorsae käepidemetel ei oleks jääd – see võib põhjustada sae käest libisemist töö ajal. z Enne puu langetamist eemalda tüvelt ja selle ümbrusest liigne lumi ja jää ning raputa puhtaks alumised oksad – sealt võib lumi saagimise ajal vibratsiooni tõttu ootamatult alla pudeneda ja tähelepanu saagimiselt kõrvale viia. z Kui on mootorsaag, tasub soetada ka korralik turvavarustus: kiiver, näokaitse ja kaitseprillid, spetsiaalne metsatööriietus, varba- ja saekaitse ning libisemist ennetava tallamustriga kaitsesaapad, turvakindad, mis kaitsevad käsi kriimustuste ja sisselõigete eest, ja spetsiaalsest materjalist metsatöörõivad. z Kaitseriietus peab olema erksat värvi, et metsatöö tegija oleks hästi nähtav. Püksid peavad olema kaetud rahvusvahelistele standarditele vastava saekaitsega, pikakiulisest kangast mitmekihilise voodriga – kui peaks juhtuma õnnetus, takerdub saag kangasse ja jääb sekundi murdosa jooksul seisma. Tingimata tuleb järgida kaitserõivaste pesemisjuhiseid, et materjal ei kaotaks oma omadusi. Kui kaitsekihid on puruks, tuleb püksid välja vahetada. z Turvalisuse tagamiseks ei maksa metsatöödele minna üksinda – või vähemalt tuleb kellelegi teada anda, kus täpselt töötatakse, ja temaga aeg-ajalt ühendust võtta. Kindlasti peab metsas kaasas olema laetud mobiiltelefon ja käepärast ka esmaabikarp. Sõiduk, millega metsa minnakse, tuleb parkida nii, et sellega saaks vajadusel aega viitmata lahkuda.

MÜÜ

oma vana ning

OSTA

uuem ja parem!

Maailma suurim RASKETEHNIKA portaal!

Vida Press

Metsameetme toetuse tähtaeg ukse ees Tänavu on metsameetme toetuse taotluste vastuvõtu tähtajad varajased: taotlusi saab Erametsakeskusele esitada 5.–25. veebruarini.

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetust saab sel aastal küsida z hooldusraiet kuni 30aastases puistus, z kasvavate puude laasimist, z ulukikahjustuste ennetamist, z repellendi soetamist ja kasutamist, z tüvekaitsmete ja ladvakaitsmete soetamist ja kasutamist, z tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamist, z kahjustuse kõrvaldamist, z uue metsakultuuri rajamist, z maapinna mineraliseerimist loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks, z metsauuenduse hooldamist, z männikärsaka ja juurepessu vastase tõrjevahendi soetamist.

Metsaühistud saavad toetust taotleda ka metsatöödeks vajalike seadmete ja tarvikute soetamiseks ning metsatulekahjude ennetamiseks.

Kooldusraiete toetuse puhul

Sven Arbet

peab metsamaa olema inventeeritud. Metsaühistu kaudu toetust taotledes eo ole metsamaa pindalal alampiiri, pindala maksimum on 60 hektarit metsaomaniku kohta. Harvendusraie kohta peab tööde tegemise ajal olema metsateatis. Puistu jooksev vanus võib olla kuni 30 aastat ja teha võib valgustus- või harvendusraiet.

Kasvavate puude laasimiseks antakse toetust, et edendada palgipuude kasvatamist: laasimisel lõigatakse ära madalamaid oksi.

Laasida võib kuni 15 sentimeetrise rinnasdiameetriga kuuski, mände, tammesid, kaski, lehiseid ja sangleppi. Laasitud tüve lõpp-pikkus peab olema vähemalt kolm meetrit ning ühel hektaril tuleb laasida vähemalt 200 puud. Toetuse tingimuseks on ka laasitud puude märgistamine märkelindi või -värviga, mis on nähtav vähemalt viie aasta jooksul pärast viimase toetuseosa väljamaksmist.

Toetuse saamiseks peab metsamaa olema inventeeritud.

Ulukikahjustuste ennetamiseks võib noortele puudele pritsida või määrida ulukitõrjevahendit ehk repellenti või paigaldada puule

ladva ja/või tüvekaitsmeid. Ka selle toetuse saamiseks peab metsamaa olema inventeeritud.

Tuuleheite ja -murru või metsatulekahju tõttu hukkunud metsa taastamise toetuse saamise tingimuseks on loodusõnnetuse või tulekahju kohta tehtud metsaekspertiis. Metsamaa pindala, mille kohta toetust taotletakse, peab olema vähemalt 0,5 hektarit ning kahjustatud metsamaa pindala peab olema vähemalt viiendik katastriüksusel paikneva metsamaa osa pindalast, millel kahjustus paikneb.

Toetust saab taotleda metsaühistu, mikoettevõtja, sh FIE (vähem kui 10 töötajat ja aastakäibe ja/või aastabilansi maht ei ületa 2 miljonit eurot) ja füüsiline isik.

Mikroettevõtja (v.a FIE) peab esitama eelmise majandusaasta aruande äriregistrisse enne taotluse esitamist.

Taotluse saab esitada vaid e.

PRIA portaalis. Oma liikmete eest esitavad ühistaotlusi ka metsaühistud. Vaata üksikasjalikku infot erametsaportaali (www.eramets. ee) toetuste lehelt.

Allikas: Erametsakeskus

mascus.ee

KA RENDIMASINAD!

Teisipäev, 29. jaanuar 2019

4 Mets www.metsaru.ee info@metsaru.ee tel 5809 7401 Pikk tn 4, Võru

Rajame uue metsa Hooldame noort ja keskealist metsa Teostame lõppraied Haldame metsakinnistuid Ostame kasvava metsa raieõigust ja metsamaterjali

OSTAME

• paberpuitu • metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

Metsamajandamiskavad Metsa inventeerimine • Metsa hindamine Ekspertiisid Metsaekspert OÜ Tel/fax +372 742 2355 +372 514 8885

Aardla 23D, Tartu E-post: info@metsaekspert.ee www.metsaekspert.ee

Miks ma Kaarlile om Telefon hakkas helisema jälle täpselt kõige ebasobivamal ajal. Liikusin pooljoostes läbi linna, üritades ühe vaba käega telefoni põuetaskust kätte saada. Nii, tehtud.

Võõras number. „Sander kuuleb,“ ütlesin umbusklikult. Reibas hääl teisel pool toru teatas, et tema on Kaarel ja ta tahaks rääkida minuga metsast.

Mis firmast Kaarel helistas, seda ma linnamüras ei kuulnud ja see ei olegi tähtis, sest metsajuttu rääkida soovivaid Kaarleid on mulle ka varem helistanud. Ja kõigiga on jutt üsna lühikeseks jäänud.

Tõsi küll, möödunud aastal oli üks erand. Läksin mänguga kaasa ning küsisin hinnapakkumist kahe eraldise raieõiguse müügile. Kahe eraldise kogupindala polnud suur – kõigest pool hektarit ja puidutagavara polnud ka hiiglaslik – 130 tm kaske ja haaba, kuid pakutud 500 eurot selle eest oli ikka ilmselgelt vähe. Vähemalt minu arvates.

Äkki oleksin pidanud siiski müüma?

Pärast Kaarli kõnet hakkasin aga mõtlema. Metsa on meilt soovitud pidevalt osta, kuid mis siis, kui meie pere oleks näiteks

OSTAB

metsakinnistuid ja raieõigust Pakume raie- ja veoteenust tel 5645 3299 info@raumepuit.ee

Võid nõuda oma numbri kustutamist Kui inimesele helistatakse tema nime ja metsa andmeid teades, on tal õigus nõuda enda andmete kustutamist helistaja andmebaasist.

Küsi helistajalt, kellega täpselt on tegu, mil viisil on kontaktandmed saadud ja millisele õiguslikule alusele toetudes isikuandmeid kasutatakse. Füüsilisel isikul on õigus nõuda oma andmete kustutamist helistaja andmebaasist. z Kui helistatakse ilma õigusliku aluseta ja/või kustutamispalvele ei vastata, siis on inimesel õigus pöörduda andmekaitse inspektsiooni poole märgukirja või allkirjastatud kaebusega (sekkumistaotlusega), mis tuleks saata e-kirjaga aadressile info@aki.ee või tavapostiga Tatari 39, 10134 Tallinn. Andmekaitse inspektsiooni kodulehel on ka sekkumistaotluse vorm. z Metsaühistu liikmed võivad helistajaile öelda, et ajavad metsaasju vaid läbi ühistu. Tõsiasi, et näiteks eakal metsaomanikul on käepärast metsateadmistega abilised, jahutab sageli pahatahtlike helistajate indu.

Nõu saab küsida Andmekaitse inspektsiooni nõuandeliinilt 5620b2341 igal tööpäeval kl 10–12 ja 14–16, neljapäeviti klb10–12 ja 14–15 või aadressil info@aki.ee. Allikas: aki.ee

kümmekond aastat tagasi kogu meie metsakinnistu maha müünud ja selle raha näiteks investeerinud?

Meie metsamaa kogupindala on 5,1 ha, millest enamik on kaasikuid, hall-lepikuid ja haavikuid. Kahel hektaril oli selleks ajaks läbi viidud juba ka uuendusraie järgne valgustusraie.

Olgem ausad, rahalises mõttes pole tegemist just parima tulundusmetsaga, kuid samas ka mitte kõige hullemaga. Lihtsuse huvides eeldame, et oleksin võinud metsakinnistu eest teenida mediaanhinna.

Maa-ameti tehingustatistikast selgub, et 2008. aastal oli Põlvamaal metsatehingute mediaanhind 1100 eurot/ha. Seega oleks ma toona teeninud kinnistu müügist 5610 eurot.

Pole teab mis suur summa, kuid oskuslikult investeerides saaks sellest juba midagi. Eeldame, et ma oleksin selle summa investeerinud kümme aastat tagasi ja oleksin ka teenitud intressi reinvesteerinud. Kuigi summa on väike, oleksin selle jaganud Tallinna börsi (ma mõtlen siin ikka krahhijärgset börsi) ja Eesti hoiu-laenuühistute paku-

tavate kõrgemate hoiuseintresside vahel. Ma usun, et 5 protsenti aastaintressi oleksin ma selle komboga teeninud. Ja mis ütleb selle peale liitintressikalkulaator? Summa koos teenitud intressiga oleks 9138 eurot. Pole paha.

Veel suurema võimenduse oleks ma saanud siis, kui oleks 2008. aastal investeerinud selle summa koos laenuvõimendusega kinnisvarasse. Siis oleks lõppsummal juba hoopis teine jume.

See pole aga veel kõik Juhul kui ma saaksin Kaarliga täna kaubale ja müüksin talle meie metsakinnistu, siis teeniksin nüüd juba 14 887 eurot, sest tänavu oli maa-ameti statistika kohaselt metsamaatehingute mediaanhind Põlvamaal 2919 eurot ehk kolm korda kõrgem kui kümme aastat tagasi.

Seega, kui ma oleksin kümme aastat tagasi metsamaa müünud, siis oleksin ma pidanud selle summa väga targalt investeerima, et saadud raha oleks samas suurusjärgus kui praegune metsamaa mediaanhind.

Kuid see pole veel kõik. Kuna meil on ahiküte, siis tulevad pliidipuud ikka oma metsast. Aastas kulub meil umbes 15 ruumi küttepuid ja kui arvestada, et aastate keskmine haluhind oleks 30 eurot ruumi eest, siis oma metsa puudumisel kuluks meil küttepuudele ca 450 eurot aas-

OSTAME METSAKINNISTUID KASVAVA METSA RAIEÕIGUST PÕLLUMAAD KOOS METSAGA Forest Reserves OÜ

+372 515 6858

info@forestreserves.ee

www.maa.ee

www.plastkatus.ee

• • • • • • • • • • •

Traktoriraskuste müük ja valmistamine

WWW.KINDELAED.EE

• • • • •

Põllumajandus-, tööstus- ja metsatehnika rehvid, veljed.

Haagise- ja kärurattad. Poolteljed rummuga.

DATHO/RAJU topeltratta komplektid.

Kummiroomikud koppadele.

Veoautode ja haagiste uued ja protekteeritud rehvid, veljed.

ATV rehvid, veljed. ATV kärurattad, poolteljed rummudega.

Bobcat, väikelaaduri rehvid, veljed, roomikud.

Murutraktorite rehvid. Aiakärurattad.

Sõidu- ja pakiautode, maasturite rehvid.

Valuveljed-suurim valik.

Maasturire mudarehvid (Maxxis, Malatesta, BF Goodrich, Hankook jt.)

Tõstukite, laadurite rehvid, veljed.

Elastikrehvid.

Lumesaha kummiplaadid.

CHAMPION õlid (täisvalik sõiduautost rasketehnikani).

ALLIANCE / PRIMEX / GALAXY / BKT rehvid maaletooja hinnaga.

Andu Kuningas andu.kuningas@gmail.com tel 56485989

urbgrupp@gmail.com

•

tel 501 8365

Teisipäev, 29. jaanuar 2019

Mets 5

ma metsa ei müünud? tas. Kümne aastaga teeb see kokku juba 4500 eurot.

Kui lisada see summa 14 887 eurole, siis ületab see mitu korda kümmekond aastat tagasi võimaliku teenitava summa.

Maad ei maksa müüa Mis on loo moraal? Metsamaad ei maksa müüa, sest nagu näha, maa hind ajas ainult kasvab ja kui endal pole tahtmist ega oskust metsa majandada, siis pöörduge kas või kohaliku metsaühistu (NB! see on kasumitaotluseta ettevõte) poole ning tagage niimoodi püsiv rahavoog.

Ja kuidas ka ei vaata: isegi kui metsa ei majandata, on see väga hea vaikne investeering, sest metsamaa hind liigub korrelatsioonis keskmise kuupalgaga.

Nii näiteks oli 2008. aastal Eestis mediaansissetulek 650 eurot, mis on laias laastus poolteist korda väiksem kui metsahektari mediaanhind. Tänavu on see suhe aga veel parem: mediaansissetulek on vaid kolmandik metsamaa mediaanhinnast.

Ega asjata ütle mu hea soomlasest sõber ja taluperemees Kalle, kelle suguvõsale kuulub 300 aastat Lääne-Soomes talu, et maad ei müüda, ainult ostetakse.

SANDER SILM

Seakatk pole taandunud Viimasel ajal on Eestis mitmes piirkonnas leitud taas värsket sigade Aafrika katku (SAK) viirust.

Eelmise aasta juulist kuni novembrini leiti vaid antikeha positiivseid metssigu, mitte aktiivset viirust. See andis lootust katku taandumisele, kuid novembris kütiti Läänemaal üks metssiga, mis andis SAK positiivse tulemuse. Seejärel andsid kolme Ida-Virumaal kütitud metssea analüüsid viirusele positiivse tulemuse, jaanuaris jätkusid leiud Ida-Virumaal ja lisandus Saaremaal kütitud viiruspositiivne metssiga. „Värske viiruse leiud annavad tunnistust sellest, et tegemist on üliohtliku haigusega ja unistus sellest, et me seakatkust mõne aastaga lahti saame, ei kipu kahjuks tõeks saama,“ selgitas Eesti jahimeeste seltsi (EJS) tegevjuht Tõnis Korts. „Jahimeeste ülesanne on jätkuvalt küttida metssigu selle arvestusega, et hooaja lõpuks jääks alles kuni üks siga 1000 hektarile. Populatsiooni hoidmisele ja taastamisele on veel vara mõelda.“ Väärib märkimist, et Saaremaal kütitud metssea analüüs andis nii viirusele kui ka antikehale positiivse tulemuse. See näitab, et ka antikeha positiivne loom võib uuesti nakatuda või võib viirus temas uuesti aktiveeruda. Allikas: EJS

59

metsaomanik

hunti on jahimehed 22. jaanuari seisuga sel hooajal Eestis küttinud, seitse neist eriloa alusel.

Blogipostitus möödunud sügisest.

Metsaomaniku muid mõtisklusi saab lugeda blogist: metsaomaniksander.metsauhistu.ee

Küttimismaht on jahihooajal 60 hunti, seega on jäänud küttida veel kaheksa hunti. Kõige rohkem oli hunte kütitud Pärnumaal (12), Raplamaal (10 hunti) ja Järvamaal (9 hunti).

Müügitehingut tasub alati põhjalikult ja igakülgselt kaaluda ning kui vaja, siis näiteks kodulähedase metsaühistuga enne otsuse langetamist nõu pidada, et pärast poleks põhjust kahetseda. Madis Veltman

Teisipäev, 29. jaanuar 2019

6 Mets IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kurdate, et ei saa oma teismelist kuidagi nutinarkarlusest võõrutatud?

Hakatuseks tasuks ennastki ekraanide kütkeist lahti rebida ja võtta koos lastega ette midagi niisugust, mida seni kunagi teinud pole – minna näiteks metsa matkama.

Ei tea, mida talvel perega ette võtta? Minge metsa!

Aldo Luud

Talvise metsamatka vajalik varustus

Põlise linnainimese talvise meelelahutuse ülim piir võib tihtilugu peale aknast avanevate lumiste vaadete imetlemise olla ehk põgus jalutuskäik pargis või äärelinna lumme mattunud tänavatel. Maale, metsa – ja veel ööseks? Mitte mingil juhul!

Romantikaõhtu metsaonnis „Mina olin just selline inimene,“ tunnistab kahe poja ema Riina. „Mulle pole talv mitte kunagi suuremat meeldinud. Mul pole olnud maavanaema, kelle juures käia – kõik mu sugulasedki elavad linnas, mingeid suusahulle meil sõprade-tuttavate seas pole. Liuväli oli lapsena mu ainus talvine meelelahutus ja ega ma sinnagi väga kippunud.“ Elu läks aga nii, et kaasaks sai Riina endale tõelise metsaromantiku: maalt pärit mees oli vähimagi kõhkluseta valmis südatalvelgi seljakoti pakkima ja metsa minema. „Kui ta mulle esimest korda ütles, et tal on mulle üllatus, aga pangu ma ennast soojalt riidesse, siis ma selle peale küll ei tulnud, et mind viiakse metsa – detsembrikuus, paksu lumega!“ naerab Riina. „Esimene mõte oli ta kuu peale saata – aga no armastus ju, kus sa siis saad!“ Toonane romantikaõhtu metsaonnis on Riinal tänini kindlalt elu ilusaimate mälestuste esiviisikus. „Enne kui soojade pirukate ja aurava kakaotassiga kamina ees mõnulemiseni jõudsime, tuli küll majake hangedest välja kaevata, puid tassida, maja soojaks kütta – ma polnud kunagi varem midagi sellist teinud ja see kõik tundus nii uskumatult äge.“

Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) on looduses ligi 600 puhkeobjekti, neist umbes neljandikku hooldatakse ka talvel. Üksikasjalik info on RMK kodulehel kirjas iga puhkepaiga kirjelduse juures (loodusegakoos. ee/kuhuminna), talvise hooldusega kohad on tähistatud lumehelbemärgiga.

Lapsed metsas kui kodus Riina pojad, 16- ja 14aastane, on saanud metsaromantikat maast-madalast nautida. Ema ütleb, et ega teagi, kas see on nendele romantika või lihtsalt elu lahutamatu osa. Seda, kui palju on nad perega metsamatkadel käinud, kokku lugeda ei saa: neid on tehtud igal aastaajal, ööbitud metsaonnides, telgis või suisa lageda taeva all, kuulatud metsahääli, imetletud päikesetõusu ja -loojangut, õpitud loodustarkusi, korraldatud sõpradele ellujäämiskursusi, võetud ette eksperimente – näiteks kuidas matkal koriluse toel söönuks saada. Poisid tunnevad linde laulu ja metsloomi jälgede järgi, neil on maakodu lähedal oma kätega istutatud metsanoorendik, mille eest nad hoolt kannavad. „Ma olen küll kindel, et nad oleksid hoopis teistsugused inimesed, kui elu poleks mind nende isaga kokku viinud,“ tunnistab Riina. „Kui kuulan, kuidas sõbrannad kurdavad, et teismelisi on nädalavahetusel võimatu nutiseadmeist eemale saada,

et perega midagi ette võtta, mõtlen iga kord, kui väga mul on vedanud – minu omadel on nädalalõpu lähenedes esimene küsimus: kas maale saab?“ Vähe sellest, et lapsed tunnevad ennast metsade keskel kodus – ümber on kasvanud vanemadki, muigab Riina: „Soetasime maakodu ennekõike lastele mõeldes, aga et minu linnaprouast ema maaelust sedasi vaimustub, mööda seene- ja marjametsi traalima hakkab, seda poleks ma osanud oodata. Nüüd, kui nad on mõlemad pensionil, on nemad sageli talvelgi maal – et mis seal linnas teha, maal kõnnivad kitsed akna taga ja silkavad jänesed ümber maja. Ise ütlevad, et vaja noortel õunapuudel silm peal hoida ja linnukesi

toita, aga no selge on, et neile lihtsalt meeldib. Loodushariduselt on nemad, põlised linnainimesed, lastest küll maas, vahel ikka nädala sees helistavad: kas poisid tulevad reedel maale, meil käib siin üks uus lind, nad kindlasti oskaksid öelda, kes see on.“

Parim soovitus: minge metsa!

Riina soovitab igal juhul kõigil viia oma lapsed loodusesse, olgu suvel või talvel – ehkki vahel tuleb siis ka ennast mugavustsoonist välja rebida, on asi seda väärt. Kes päris omal käel telgiga puu alla ööbima minna ei tihka (ilma teadmisteta pole see ehk ka kuigi turvaline), see võib otsida mõne matkaklubi või -koolitaja ja teha esimesed retked koos

sõpruskonnaga – üheskoos on ikka kergem toime tulla. „Muidugi tuleb ennast korralikult ette valmistada,“ märgib Riina. „Minu laste üks lemmikraamatuid näiteks on kogenud matkaja ja matkakoolitaja Tõnu Jürgensoni viie-kuue aasta eest ilmunud „Seljakotiga looduses.

Matkaselli taskuraamat“. See on neil kapsaks loetud ja minu meelest viimase reani peas. Sealt saab kõikvõimalikke matkatarkusi, mis raamatu autoril kõik omal nahal järele proovitud, aga ka RMK metsaonnide tutvustuse – algajaile on need ehk kõige sobilikumad peatuspaigad. Kui hoolega läbi mõelda, kuidas retk lastele huvitavaks teha, on peaaegu võimatu, et nad sellest ei vaimustu – proovige järele!“

z Kihiline riietus. Soe pesu, mis imab niiskust ja jätab keha vastas mõnusalt kuiva ja sooja tunde (nt meriinovill), kerge soe vahekiht (nt fliis) ja tuult pidav jope – mõõdukatest miinuskraadidest rohkem võib liiga teha külm tuul, mis puhub läbi riiete. z Matkasaapad. Saabastesse peaks vabalt mahtuma kaks paari sokke – kitsastes saabastes hakkavad jalad külmetama. Sokkidest peaks paksem olema vastu ihu ja õhem selle peal.

Kui lund on palju, kuluvad ära ka lumekaitsmed (bahillid). z Soojad varurõivad. Matkaks rõivastudes ei maksa end ülearu soojalt sisse pakkida, kuid lisakampsun ja soojad sokid-kindad peaksid olema seljakotist võtta. z Piisavalt toitu. Külmas kulutab inimene rohkem energiat ja seetõttu vajab ka rohkem toitu. Kindlasti tasub nõu pidada vilunud matkasellidega – eriti kui kõike kaasavõetavat peab jaksama kogu matka jooksul kaasas kanda. z Tasku- või pealamp ja varupatareid. Arvesta sellega, et külmas tühjenevad patareid kiiremini. Et varupatareid siis, kui neid vaja läheb, tõepoolest ka toimiksid, tasub neid hoida soojas, nt põuetaskus võimalikult keha lähedal. z Laetud mobiiltelefon. Ka telefoni aku kipub külmaga kiiremini tühjenema, seepärast tuleks matkaseltskonnas omavahel kokku leppida, et ühe inimese laetud telefon jääb varutelefoniks, mida ta hoiab välja lülitatuna soojas (ihu lähedal). Nii on kindel, et kui juhtub midagi ettearvamatut, on olemas vähemalt üks töötav telefon, millega saab abi kutsuda. z Korralik kaart. Mobiiltelefon on kahtlemata abiks, aga ootamatuste ennetamiseks võiks kaasas olla ka korralik paberkaart – et see ei kaalu suurt midagi, pole kaasavõtmine ka eriline vaev. z Tulehakatusmaterjal. Kuivad pilpad ja süütetabletid aitavad lõkke kähku põlema saada.

RMK metsamaju ja -onne ning osa lõkkekohti varustatakse küll küttepuudega, aga ka seal peatumist plaanides kulub kuiv süütematerjal ära. z Tikud. Neid võiks kaasas olla rohkem kui üks toos ja matkaseltskond peaks need omavahel ära jaotama – siis ei saa juhtuda, et kõik tikud ära kaovad või märjaks saavad. Kindlasti tuleb tikud pakkida veekindlasse kotti. z Kui plaan on sõita matka alguspunkti autoga, tangi paak enne teele asumist täis. Külma ilmaga ja rasketes teeoludes kulutab auto kütust tavapärasest rohkem, ka võib juhtuda, et mõni tee on läbimatu, mistõttu tuleb ringi sõita. Kui peaks juhtuma, et jääd autoga looult lumme kinni,, hoiab hoiia ho hoia iab töötav mootor tusetult ruumi soojana, kuni kuni abi koh ohale ohal ale e jõuab. jõ sõiduruumi kohale irköis ja krokod dillid aku laadimiseks. z Puksiirköis krokodillid el ajal igas autos olla – Need võiksid talvise talvisel eid ilmaolusid i ja nende põhjustatud vaid talviseid tumeid ei või võ õi iial ette teada. hejuhtumeid as. Ka väike e labidas võiks igal autoomaz Labidas. iruunikul talviti paki pakiruuäepärast o lla – mis käepärast olla sadu võib b teed lumesadu tada ka sseal, eal, tõkestada eda ood datagi kus seda oodatagi ka. Talim matei oska.

Talimatess takale minnes rvestaada sub arvestada useg ga vajadusega uspaaik peatuspaik estt välja hangest ataa. kaevata.

Allikad: RMK, MK K, Tõnu Jürgensoni raamat „Seljakotiga g looduga ses. Matkaselli asselli taskuraamat“ at“

Teisipäev, 29. jaanuar 2019

Mets 7 REKLAAMTEKST

4 412

1 588

Teisipäev, 29. jaanuar 2019

8 Mets

LINTSAERAAMID NÜÜD USKUMATU HINNAGA! HIND ALATES

3200 € (+ KM)

MOOTORITE VALIK: 14 hj ja 9 hj 5,5 kW ja 4 kW

SOODUSKAMPAANIA! Timbery M120 saeraamid –5% + TASUTA KAASA: saelindid (10 tk) reguleeritavad tugijalad (12 tk) palgi tasanduskiil (1 tk)

LINTSAERAAM TIMBERY M120 – hobisaagija parim ja kindel valik! *sooduspakkumine kuni 28.02.2019 *küsi ka järelmaksu võimalust!

WWW.VINTS.EE

Tuleviku tee 10, Peetri Mob. 5558 5709 Tel. 660 5159

info@aiataht.ee www.saeraam.ee facebook.com/aiataht

MOBIILSED VINTSID JA LISAVARUSTUS Tel 50 83 731, 53 33 0641

Istuta puid – ai ohtlikku kliima Aina rohkem tehakse teadusuuringuid, et leida võimalusi keskkonna päästmiseks, paljud arendused keskenduvad tehnoloogiatele, mis vähendaksid kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri. Kõige selle kõrval ei maksa unustada metsa tähtsust süsihappegaasi sidujana – metsa istutades kahandad süsiniku jalajälge, mida igapäevaselt oma elutegevusega põhjustad KRISTJAN ARRAS

leht@ohtuleht.ee

Puud kasutavad süsihappegaasi (CO2) enda n-ö ehitusmaterjaliks: puu ehitab oma struktuuri, talletades süsinikku, samal ajal vabaneb hapnikku. Mida rohkem on puid, seda rohkem õnnestub CO2 siduda. Ajalehes Helsingin Sanomat hiljuti ilmunud artiklis märgitakse, et uuringute põhjal võib üks hektar hästi hooldatud elujõulist Soome metsa neelata aastas vähemalt 4–5 tonni kliima soojenemist põhjustavat süsihappegaasi. Umbes nii suur on CO2 heide, mille põhjustab neljaliikmelise pere lennureis Soomest Taimaale Phuketti ja sealt tagasi.

Kui lendad, siis istuta Kui mure keskkonna heaolu pärast hinge vaevab, aga samas reisimine kaugetesse maadesse väga meelitab, on – vähemalt teoorias – pisut abi teadmisest, et mets suudab CO2 siduda. Kas

Topeltveljed koos kinnitustega kõikidele masinatele, uued ja kasutatud

metsaomanik võiks puhkusereisile lennata teistega võrreldes kergema südamega? Ilmselt siiski mitte, kui võtta arvesse raiemahtusid ja tõsiasja, et praegu soodsas eas metsade CO2 sidumise võime on niigi viimase piirini kasutuses. Küll oleks abi sellest, kui metsa juurde istutataks.

Keskkonnakaitse emeriitprofessor Pekka Kauppi märgib leheloos, et süsiniku jalajäljest, mille igaüks meist oma elutegevusega keskkonnale jätab, räägitakse küll palju, märksa rohkem tuleks aga rääkida n-ö käejäljest – iga inimese võimalusest istutada igal aastal puid, et tasakaalustada nii iseenda põhjustatud CO2 heidet ja anda oma panus võitlusse kliima soojenemise vastu. Emeriitprofessori hinnangul võib Soomes olla tuhandeid inimesi, kes istutavad oma elu jooksul aastast aastasse puid ja kelle süsiniku jalajälg on tänu sellele negatiivne. Ennastki loeb ta nen-

de hulka: praeguseks on ta istutanud umbes 30 000 metsataime ja tavatses oma tudengitelegi kevaditi istikuid jagada. Üks esimesi puid, mille Kauppi 21aastase tudengina aastal 1973 pere maakodu hoovil oma käega mulda pani, on praeguseks kasvanud muljetavaldavaks pea poolemeetrise tüveläbimõõduga puuks, mida on juba päris uhke vaadata.

Tõenäoliselt suudab ka iga läbi ja lõhki linnainimene leida koha, kuhu saab puid istutada – kindlasti on igaühel mõni sugulane, sõber või tuttav, kellel on selleks sobivat maad. „Soomes näiteks on umbes 500 000 suvekodu ja teist sama palju metsaomanikke,“ ütleb professor Kauppi. „Tundub küll, et ühest puust on vähe abi, aga kui istutada igal aastal natuke, saab kokku palju.“ Suvila- ja maakodukruntide kõrval tasuks puid istutada ka näiteks väheväärtuslikule põllumaale, mida algsel otstarbel juba ammu enam ei kasutata, soovitab Kauppi.

Endised põllud metsadeks Eelmisel nädalal Terevisioonis Helsingin Sanomate artiklit kommenteerides tõdes Eesti Maaülikooli vanemteadur Ma-

Metsaistutustalgud on mõnus ühine ettevõtmine ja kui see kord tehtud, on edaspidi ikka ja jälle põhjust kokku saada, et käia vaatamas, kuidas sirguval noorel metsal läheb.

+372 5268498, 766 8587, www.gersamia.ee, info@gersamia.ee

Kasvava metsa ja metsawww.marrekpuit.ee kinnistute 5667 8631 ost info@marrekpuit.ee

Gunnar 503 2632 Aarne 504 9803

OSTAME , RAIUME JA HOOLDAME METSAKINNISTUID info@starforest.ee

www.starforest.ee

Teisipäev, 29. jaanuar 2019

Mets 9

tad pidurdada a soojenemist rek Metslaid, et leheloos märgitud kogus – 4–5 tonni seotavat CO2 aastas hektari heas korras metsa kohta – on üsna tõenäoline ja umbkaudu sarnaseid tulemusi on ilmselt ka Eestis saadud. „Kindlasti on metsa istutamine üks meetmeid kliima soojenemisega võitlemisel, tuleb aga arvestada, et mets on äärmiselt kompleksne süsteem,“ rääkis Metslaid. „Üks osa CO2 salvestatakse puitu, osa jõuab mulda, osa läheb mulla hingamise kaudu atmosfääri tagasi.

Palju sõltub sellest, milline on puuliik, milline kasvukoht: kas on tegemist metsaga, mis kasvab, on seal lamapuitu ehk surnud puitu, mis hakkab juba emiteerima seotud süsinikku - tegureid on palju. Aga kahtlemata on mõttel metsa istutada jumet.“ Midagi uut selles plaanis Metslaiu sõnul pole, varemgi on olnud metsastamise programme, mille käigus on rajatud palju metsa endistele põllumaadele, mis põllumajandustootmise seisukohalt on olnud väheväärtuslikud. „Aga miks mitte äratada üles vana mõte,“ märkis ta. „Pihta võib hakata väiksema kogusega: alguses vaid mõni puu või puudegrupp, kellel on maad

Süsiniku jalajälg Internetis on veebikalkulaatoreid ja juhendeid, mille abil saab igaüks kindlaks teha, kui suur on tema elutegevusest põhjustatud keskkonda kahjustav süsiniku jalajälg: peamiselt süsinikdioksiidi (aga ka teiste kasvuhoonegaaside - metaani, dilämmastikoksiidi jt) hulk, mida ta igal aastal reisides, energiat tarbides, tooteid ostes, toitu süües ja jäätmeid tootes tekitab.

rohkem, jõuab edaspidi ehk ka metsa rajamiseni.“ Istutamist peab teadur igal juhul arukamaks kui võimalust lasta kasutusest välja jäänud põllumaa lihtsalt võssa kasvada: „Soovitaksin küll pigem istutada, kas okaspuid või lehtpuudest näiteks kaske. Siis on lisaks süsinikule, mida puud seovad, võimalik tulevikus seda puitu kasutada taastuva materjalina.“

Ühest puust enam ei piisa Terevisiooni tarbeks oli Metslaid teinud ka kiire arvutuse, võttes aluseks tüüpilise Jaapa-

ni pereauto, mis Eestis on väga levinud. „Kui sellise auto väljalasketorust tuleb aastas umbes 2,7 tonni CO2, siis väga jämedalt arvutades tuleks aastas istutada 33 mändi, et seda heidet kompenseerida,“ selgitas ta. Kui inimene sõidab autoga umbes 60 aastat, saab näiteks 18aastaselt juhiload ja sõidab 78. eluaastani, läbides aastas keskmiselt 15b000 kilomeetrit, siis elu jooksul tuleks istutada 60 x 33 puud. „Tulemus on ligi 2000 puud ehk sisuliselt hektar: sellega oleksid inimesel ka eluea jooksul autoga tehtud sõidud kompenseeritud,“ tõdes Metslaid. „Hektar elu jooksul istutada – see on täiesti tehtav ja igati teretulnud ettevõtmine.“ Et kevadise istutushooaja tarvis taimede soetamiseks on praegu just õige aeg, paneb maaülikooli vanemteadur kõigile südamele, et tuleb väga hoolega jälgida, mida metsa istutamiseks ostetakse. „Turul on palju eksootliike, mis võivad olla küll väga ilusad, aga samas on neil haiguserisk,“ tõdeb Metslaid. „Kindlasti tasub eelistada kodumaist toodangut, kodumaistelt puudelt-põõsastelt saadud seemnetest kasvatatud taimematerjali.“

Metsa- ja põllumaade ost.

Raieõiguse ostmine.

Metsakinnistute majandamine.

Metsaraie ja metsamaterjali transport.

Giljotiiniga võsaraie.

Pärnu mnt 75a / 78301 / Märjamaa / Raplamaa tel 52 84 932 / riho@timberston / http://www.timberston.ee/

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Aldo Luud

Kibuvits – aasta puuks saanud tuttav põõsas Tänavune aasta puu on kibuvits, otsustas ajakirja Eesti Loodus toimetus, kes on aasta puud valinud juba 23 aastat.

Roosõieliste sugukonda kuuluva kibuvitsa (perekond Rosa) kohta tahaks kõigepealt küll öelda, et see on ju hoopis põõsas, aga sellest pole valiku tegijad end segada lasknud: esimene, 1996. aasta puu oli kadakas, kes samuti on sagedamini pigem põõsas kui puu.

Eesti looduses kasvab kümmekond pärismaist kibuvitsaliiki ning mõned metsistunud-naturaliseerunud kibuvitsad ja roosid.

Tuntuim sissetoodud liik on kurdlehine kibuvits, kes on meie rannikualadel laialdaselt loodusesse tunginud ja keda siin kandis nimetatakse ka kartuliroosiks.

Vallo Kruuser

Ehkki kasvuvormilt pigem põõsas, võib koerkibuvits kasvada mitme meetri kõrguseks põõsaks.

Väikseima kasvuga on meie taimestikus metskibuvits: tavaliselt vaid poole meetri kõrgune. Kibuvitsasid, mida maailmas kasvab looduslikult 100–150 liiki, on kasutatud nii ilu- kui ka ravimtaimena. Taimesüstemaatikuid ja dendrolooge on aga paelunud pere-

konna liigi- ja vormirohkus; peale liikide teatakse rohkesti liikidevahelisi hübriide.

Kibuvitsa viljad sisaldavad ohtralt C-vitamiini, aga ka tähtsaid karotinoide, mis toimivad antioksüdantidena. Kibuvitsa igapäevane tarvitamine aitab alandada kõrget vererõhku ja mõjub hästi südametegevusele, sest taim sisaldab kaaliumisoolasid. Kõige sagedamini kasutatakse kibuvitsateed külmetuse ja väsimuse korral. Suur vitamiinisisaldus säilib ka kuivatatud viljades. Külmetusvastase tee jaoks tuleks marju kuivatada 60 kraadi juures, siis säilivad kõik kasulikud ained. Kuivatatud marjad võib ka pulbriks jahvatada ja toitudele lisada.

Allikad: looduskalender.ee, Tervist24

Tagakopad Roopsahad Põllutehnika

Helista ja küsi pakkumist!

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

Teisipäev, 29. jaanuar 2019

10 Mets

Vääriselupaigad riigimetsas kaitse alla

Loodusõp k

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) võtab kaitse alla viimased veel kaitseta olevad vääriselupaigad riigimetsas.

Riigimetsas on kõrge looduskaitselise väärtusega alasid ehk- vääriselupaiku (VEP) inventeeritud alates 1999. aastast. Tänaseks on selliseid metsaosi leitud ja kaitse alla võetud 18 616 hektarit; viimane suurem inventuur viidi läbi möödunud aastal, mille tulemusel lisandus nimekirja veel 3000 hektarit uusi vääriselupaiku.

RMK juhatuse liikme Kristjan Tõnissoni sõnul on ülejäänud RMK metsades vääriselupaikade esinemise tõenäosus üsna madal. „Sellest hoolimata käivitame käesoleval aastal vääriselupaikade inventuuri veel 57 000 hektaril. Kontrollime neil metsaaladel vääriselupaiga tunnuste esinemist, et välistada väärtuslike alade sattumine raiesse,“ ütles Tõnisson.

Vääriselupaikade inventuuri teostavad 65 RMK metsakorraldajat, kellel on olemas vastav litsents.

Vaatluse alla võetakse metsaosad, kus olemasolevate inventeerimisandmete alusel on vääriselupaikade esinemise tõenäosus kõrgem.

Vääriselupaigad on haruldastele ja ohustatud liikidele sobivad elukohad majandataval metsamaal, kus on erinevatel põhjustel säilinud mitmeid loodusmetsadele omaseid struktuure nagu näiteks väga vanad puud, suured lamavad ja surnud puud või põlenud puud. Kuna majandatavates metsades esineb selliseid metsaalasid vähe ja hajusalt, on haruldaste ja ohustatud liikide püsimajäämiseks oluline taoliste tunnustustega metsaosad säilitada.

Vääriselupaigad liigituvad riigimetsas rangelt kaitstava metsa alla, mida on RMK hallatavast metsamaast 28 protsenti.

RMK hoole all on ligi 30 protsenti kogu Eestimaast, seal asub 47 protsenti Eesti metsadest.

Allikas: RMK

Aldo Luud

www.ts-hydraulic.ee TS-HYDRAULIC OÜ tegeleb metsatehnika ja varuosade müügiga. Lisaks tootevalikule pakub ettevõte klienditeenindusprogrammi, tagamaks müügi ja järelteeninduse tõhusa koostoime.

FR28

FR28 Sampo Rosenlew on klientide vajadusi arvestades valmistanud forvarderi FR28, mis on optimaalne harvendusraieks, aga kasutusel ka muude raieliikide korral.

Väljavedaja on 10-tonnise kandevõimega väljaveotraktor, mille väike omakaal ning väike pöörderaadius võimaldavad kärmesti ja tõhusalt toimetada puidu metsast tee äärde, eriti populaarne pehmetel pinnastel.

HR46

HR46 HR46x on parim valik harvendusraie tegemiseks. HR46x jõuülekanne on täielikult hüdrostaatiline, mis tagab kiire sujuva liikumise puude vahel pöörete arvu tõstmata. Käiguvahetused on mitmekiiruselises mootoris elektroonilised ja lisavõimalusena ka automaatsed. Need muudatused lisavad võimsust ja vähendavad kütusekulu, mis tähendab ettevõtja jaoks suuremat tulukust.

FR48

FR48 Sampo FR48 sarnaneb oma väikevennale FR28, kuid on suurem ja pürib oma 12-tonnise kandevõimega keskmiste tegijate sekka.

HUVI KORRAL VÕTA MEIEGA ÜHENDUST: TIIT@TS-HYDRAULIC.EE | 5303 1642

Ostame • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • virnastatud võsa ja raiejäätmeid

Pakume • puhastame giljotiiniga põllud, kraavipealsed ning metsaalused väheväärtuslikust puidust.

• teostame kaasnevana puidu väljaveo ja hakkimise.

Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht

tel 517 4303 argo@renlog.ee

www.renlog.ee

Teisipäev, 29. jaanuar 2019

Mets 11

2019. aasta looma tiitlit kannab kobras

ppe talvekavad kutsuvad metsa IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) pakub jaanuaris ja veebruaris talvekampaania raames lasteaedadele ja üldhariduskoolidele loodusõppeprogramme 80 erineval teemal.

Erineva raskusastmega programme pakuvadüle Eesti 13 külastuskeskust, kaks loodusmaja ja Sagadi looduskool. Valikus on 64 eriteemalist juhendatud soodusprogrammi ja 16 erinevat iseseisvalt läbimiseks mõeldud tasuta nn seljakotiprogrammi.

Programmide põhirõhk on talvises looduses toimuva tutvustamisel.

Haridusasutustele suunatud sooduskampaania raames on programmi maksumuseks sümboolne üks euro õpilase kohta.

Tasuta seljakotiprogrammid sobivad hästi ka väiksematele seltskondadele, peredele ja õpilasgruppidele. Käsitletakse metsaloomade, lindude ja taimede elu talvel ning metsade majandamise ja looduskaitse temaatikat, õpetatakse keskkonnasõbrali-

kult looduses liikuma ja märkama pärandkultuuri, kutsutakse arutlema, milline on läbi aegade olnud inimese suhe metsaga.

Programme viiakse läbi RMK õppe- ja matkaradadel ning külastuskeskustes. Halva ilma korral leidub igas keskuses ka tubaseid tegevusi, mis aitavad teadmisi hankida ja kinnistada.

Näiteks tänavuse aasta loomaga seotud tasuta seljakotiprogramm noorematele lastele algab RMK Lahemaa külastuskeskuses Palmses uut ekspositsiooni uurides, jätkub Oandu külastuskeskuse näitusel „Kopra aastaring“ ning viib Koprarajale. Õpetajal või grupijuhil on võimalus programm iseseisvalt läbi viia, kasutades külastuskeskuse kollektsioone, töölehti jt õppevahendeid. Kiidjärve külastuskeskuses saab uurida, millega tegelevad talvel loomad ja linnud ning mis juhtub külmal ajal

RMK loodusõppeprogrammide talvekampaania kestab 25. veebruarini.

taimedega, üle Eesti leiab võimalusi räätsaretkedeks ja jäljeuurimiseks, tutvustatakse meie mitmekesist metsaloodust, loomi ja linde, nende talvist elutegevust ja toiduahelat, õpetatakse, kuidas end metsaretkeks ette valmistada, kuidas käituda tõelise loodusesõbrana, mida tähendab säästlikkus ja mis on igaüheõigus. Tasuliste programmide hulgas saavad täiskasvanud teha tutvust talvise kalapüügiga jääaugust, peredel-sõpruskondadel on võimalus võtta ette tõukekelgumatku jpm.

Infot programmide, nende asukohtade ja täpse sisu kohta ning tellimisvormi leiab veebilehelt http://loodusegakoos.ee/ metsakool. Talvekampaania kestab 25. veebruarini. RMK loodusõppeprogrammide arv on paraku piiratud ja juhendajatega soodusprogrammide ajad täituvad kiiresti, mistõttu tasub kohe järele uurida, milliseid programme pakutakse ja kuhu on veel võimalik gruppe kirja panna.

Transport programmi toimumiskohta tuleb korraldada huvilistel endil. 2018. aastal võttis programmidest osa üle 50 000 inimese.

Kobras ehk piiber on Eesti suurim näriline ja innukas ehitaja – ökosüsteemide muutja, kes loob teistelegi elupaiku.

MTÜ Aasta Loom eestvedamisel tänavu aasta loomaks saanud kobras ehk piiber pole Eesti jahimeeste seltsi andmeil siin kandis järjepidev püsiasukas: 19. sajandi keskpaigas hävitati kobras Eesti aladelt ja taasasustati siia alles pärast ligi sada aastat kestnud vaheaega, 1957. aastal – esimesed koprad toodi siis Valgevenest, samal ajal hakkas ta ka ise Pihkva poolt Eestisse levima.

Kobras on kuni meetripikkune suur näriline, kes võib kaaluda 30 kilo ringis, karvastiku värvus varieerub helepruunist mustjani.

Nende elutegevuse jälgi on silmanud paljud looduses liikujad, kobrast ennast on oma silmaga õnnestunud looduses näha siiski vähestel.

Koprad on tuntud oma tammiehitamise oskuse poolest. Elupaigana eelistavad nad aeglase vooluga veekogusid, millele nad veetaseme tõstmiseks ehitavad enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele. Koduks valitud jõe või järve kaldal peab kasvama lehtpuid ja külluses rohttaimestikku. Suvel eelistavad koprad süüa rohttaimi (vesikupp, valge vesiroos, võhumõõk, pilliroog jmt), sügisel langetavad aga puid, et koguda nende oksi talvevaruks.

Kui veekogu kaldad on järsud, kaevavad poolveelise eluviisiga

Ingmar Muusikus

Kopra-aasta avaõhtu 31. jaanuaril on Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses (Ehitajate tee 150, loomaaia läänevärav) kohvikuõhtu. Loodusemees Remek Meel räägib koprast kui erakordselt tähtsast eluslooduse arhitektist ning kopramärkidest looduses, mida Eesti maastikel märgata võime. Paleozooloog Lembi Lõugas kõneleb aga sellest, kui kaugesse aega tagasi ulatub kopra tegutsemine Eestis – väidetavalt 10b000 aastat. Huvilistel tuleks end kohvikuõhtul osalemiseks kirja panna loomaaia kodulehel. Allikas: tallinnzoo.ee koprad endale uru, aga kui madalad soised kaldad seda ei võimalda, siis rajavad kuhilpesa.

Uruava või pesa väljapääs asub veepinnast allpool. Pesas on talvel temperatuur üle nulli, vesi ei külmu ja koprad saavad väljuda jääalusesse vette.

Kobras on oluline ökosüsteemi muutjaliik, sest rajades oma elutegevusega tiike, tamme ja kanaleid, rajavad nad ühtlasi elupaiku eri liikidele. Koprad suudavad elutseda nii kuivematel kui ka niiskematel, külmematel ja soojematel aladel. Seetõttu saab kobras oma elutegevusega mõjutada ökosüsteeme. Eesti looduses on kobras üks olulisemaid tugiliike, kes tagab loodusliku

mitmekesisuse.

Kopra vaenlased on kõik suurkiskjad ja inimene. Tabada ei ole teda aga kerge, sest kui üks kobras on vaenlast märganud, siis annab ta sellest teistele märku sabalöögiga vastu vett. Vaenlasel on raske kobrast ootamatult rünnata, sest kuulmine ja haistmine on tal hästi arenenud, ka võib ta olla üsna käbe – lühikesel maismaadistantsil on kobras näiteks kiirem kui inimene. Kopra eluiga võib küündida metsikus looduses kuni 17 aastani, tavaliselt jääb see kümne aasta kanti. Eestis on kobras levinud kõikjal, välja arvatud väikesaared.

LOODUSKALENDER. EE

12 Mets

Teisipäev, 29. jaanuar 2019