Mets ja Põld september 2022

LAUPÄEVAL OSALE METSARAHVAPÄEVAL! MARUTAUDITÕRJE KÄIB – HOIA KASSID-KOERAD KODUS. MILLAL JA KUIDAS KAITSTA MEIE PÕLLULINDE

Mets ja Põld Neljapäev, 15. september 2022 • ÕHTULEHE TEEMALEHT

Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Hannes Rumm • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

LEIA OMA METSAELAMUS ROHKEM KUI 50 ERINEVA VÕIMALUSE SEAST www.metsarahvapaev.ee ning kohtume 17. septembril metsas!

Neljapäev, 15. september 2022

2 Mets ja Põld Pixabay

Metsas käies tasu 17. SEPTEMBER ON METSARAHVAPÄEV IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Tähtis on, et meie metsloomad püsiksid marutaudivabad.

Sügisene marutauditõrje Põllumajandus- ja toiduamet viib kuni 17. septembrini Kirde- ja Kagu-Eesti aladel läbi sügisest rebaste ja kährikute marutaudivastast vaktsineerimist.

Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul pole Eestis marutaudi tuvastatud juba peaaegu kümme aastat, kuid tuleb teha kõik, et see jääkski nii. „Kaks korda aastas vaktsineeritakse metsloomi, et takistada surmava haiguse piiri tagant Eestisse levimist, aga oluline on ka lemmikloomade vaktsineerimine, et kaitsta oma koera või kassi ja seeläbi ka inimesi,“ selgitas Kalda.

Vaktsineeritava ala laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaal Narva

jõega piirnevatel aladel ning jätkatakse Lõuna- ja Kagu-Eestis Pihkva oblasti maismaapiiril ning Peipsi järve lõunapoolsetel piirialadel.

Vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud keskmiselt 76% sihtgrupi loomadest. 46%-l uuritud loomadest on leitud viiruse vastu kaitsvaid antikehasid

tasemel, mis kindlalt väldib nakatumise.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid metsloomade peibutussöötasid. Tegu on kalajahumassist söödaga, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse metsadesse madalal lendavatelt väikelennukitelt.

PTA

Kui leiad vaktsiinipala

z Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti. z Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb see ümber paigutada, kandes kummikindaid. z Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole. z Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb vaktsineerimisalal hoida koerad ja kassid sisehoovides.

PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET

Sel laupäeval ootab üleeestiline metsarahvapäev kõiki metsadesse ja matkaradadele. Millele tuleks enne metsa minekut mõelda, kui seni metsaretkedega kogemusi eriti pole? Oma nõuandeid ja nippe jagab metsanduse vallas töötav Kristi Nigul. „Ma ei ole küll ekspert, kuid jagan oma isiklikke soovitusi, sest naudin looduses liikumist ning metsandus on üks osa minu elust,“ ütleb Kristi. „Metsas on nii palju, mida jälgida,“ räägib metsanduse doktorant Kristi Nigul ja kinnitab, et põgusaks retkeks pole tegelikult vaja erilist ettevalmistust ega oskusi. „Ümbritsevat peaks lihtsalt nautima!“

Paki seljakott arukalt Kaasavõetavat kraami pakkima asudes soovitab Kristi Nigul lähtuda tervest talupojamõistusest. „Ühtegi kindlat reeglit, mida võtta või jätta ei ole,“ ütleb ta.

Tuleb lihtsalt hoolikalt läbi mõelda, mida päeva jooksul kindlasti vaja võiks minna — midagi üle-

liigset ei ole mõtet kaasa vedada. Muidugi oleneb seljakoti sisu metsas käigu pikkusest ja eesmärgist (kas tegu on treeningu, jalutamise, ennast proovile paneva matka või marjade-seente korjamisega), aga ka sellest, kas minnakse üksi või kambakesi — viimasel juhul saab kaasavõetavat omavahel jagada. „Peamine on see, et endal oleks päeva jooksul kõigiti mugav.“

Vali õige rõivastus Rõivad ja jalanõud tuleks valida vastavalt matkaraja raskusastmele, matkatüübile ja ilmale. „Kui saad tunda end mugavalt, siis on matk juba korda läinud,“ ütleb Nigul. Kindlasti tasuks enne matkale minemist ilmateadet vaadata: päikeselise ilmaga ei ole mõtet end paksult riietada. „Kindlasti soovitan kihilist riietumist — nii saab vajadusel mõne kihi seljast võtta ja ongi juba mõnusam.“ Talvel on kihiline riietus kaitseks külma eest eriti oluline.

Vastavalt aastaajale peaks metsaretkele jalga panema mu-

Hoia meeled avali Metsa matkama minnes — eriti juhul, kui matkaja(d) end looduses veel kuigi kindlalt ei tunne — võiks laetud telefon kindlasti kaasas olla. Küll aga tasub omavahel kokku leppida, et harjumuspäraselt tühja aja täiteks telefoni välja ei võeta — ei ole mingit põhjust iga kümne minuti tagant uudiseid lugeda või sotsiaalmeediasse kiigata.

Kristi ütleb, et tema jätab näiteks metsa jooksma minnes telefoni autosse ja lülitab end nutimaailmast välja — et nautida loodust ja linnulaulu ning anda silmadele ekraanidest puhkust. „Metsa matkale minekuks või niisama metsas jalutamiseks ja imeilusa looduse avastamiseks ei peagi alati plaane tegema. Kui tuleb mõte, siis peabki minema,“ ütleb Kristi, et spontaansed retked toovad kõige paremaid hetki. Temale tähendab metsas olemine — matkamine, jooksmine või koeraga jalutamine — rahu-

Teist aastat järjest korraldab Eesti Metsaselts KIK-i toel septembri kolmandal laupäeval üle-eestilise metsarahvapäeva. Sel päeval saab koos metsateadlaste, metsakasvatajate ja matkajatega metsa lähemalt tundma õppida just selle nurga alt, mis kedagi huvitab. Lähem info: metsarahvapaev.ee

tel: 5690 9586

gavad tossud või saapad ja pähe näiteks nokamütsi, torusalli vm.

Neljapäev, 15. september 2022

Mets ja Põld 3

ub järgida oma sisemist kompassi likke hetki, kui saab ennast igapäevategemistest ja doktoritöö kirjutamisest välja lülitada ning lihtsalt nautida maastikku.

Käitu metsas nagu kodus Metsa hoidmist saab võrrelda kodu korras hoidmisega — kuidas käitud kodus, nii käitu ka metsas. „Kui sa oma kodus prügi laiali ei pillu, siis miks peaksid seda tegema metsas? Prügi viska lubatud kohtadesse, mitte metsa alla,“ ütleb Kristi Nigul. Mõistlik on ka metsa all silma hakanud prügi koos oma toidupakendite vm äravisatava kraamiga kotti korjata ja metsast välja tuua.

Kindlasti peaksid matkajad jälgima ka läheduses olevaid silte. „Kui oled rajal, mis lubab ainult sellel kõndida ja kõrvale mitte põigata, siis tuleb seda reeglit ka järgida,“ rõhutab Kristi. „Kui sellist keeldu pole, siis võib alati matkarajalt kõrvale põigata ning vaadata, mida huvitavat ümbritsev mets pakub.“ Kristi Nigul on metsanduse doktorant, kelle töö ja elu on metsa ja metsandusega tihedalt seotud.

Kristi tunneb end metsas hästi, teab sellest palju ja jagab meelsasti oma teadmisi teistega. Ta ise sai tänu vanavanematele metsaga sinasõbraks juba lapsena ja usub, et väga oluline on põnnid varakult loodusega tuttavaks teha.

Kuhu minna matkama?

Kui endal kindlat sihtkohta silme ees pole, tasub alati heita pilk peale veebilehtedele loodusegakoos.ee või elamusretked.ee. „Minule meeldib väga Võrumaa, see kuppelmaastik ja Eesti “mäed“ on superägedad,“ räägib Kristi Nigul. Ka meeldib talle Kütiorus jooksmas käia: „Väga mõnus on mäest üles rühkides imelist loodust vaadata.“ Kes pole just suur matkasell, võiks minna lihtsalt loodust nautima ja jalutama — või miks mitte rulluisutama — Kubija terviseradadele. „Eestis on väga palju häid matkaradasid, kõikjal leiab midagi erilist,“ kinnitab Kristi. Oluline on minna loodusesse!

Metsarahva päeval kutsub Kristi Nigul huvilisi Raplamaale Mukrisse, kus metsaretkel tutvustatakse metsamajandust, selgitatakse metsatööde eesmärke ja muid metsamajanduse tõsiasju. Saab

Vida Press

Hinni kanjon Võrumaal. osaleda metsandusviktoriinides ja süüa Maitseelamuse Koja tehtud roogasid.

Kodulehelt metsarahvapaev.ee leiab üksikasjalikku infot kõigi päeva ettevõtmiste kohta.

Mida teha, kui juhtud eksima?

Metsaentusiast ja naiskodukaitsja Kristlin Kõrgesaar, kes on veetnud metsas loendamatul hulgal öid ja teinud läbi ellujäämislaagreid, jagab ka metsarahvapäeval huvilistele metsas toimetulemise nippe. Kristlin ütleb, et meie metsades on nii palju metsateid, et tegelikult on siin üsna keeruline ära eksida, aga siiski võiks algaja minna matkale igaks juhuks kellegi kogenumaga koos. „Kindlasti tasub alati metsa minnes lähedastele teada anda, kuhu lähed ja mis ajal plaanid tagasi tulla. Telefoni võiks alla laadida ka sportimiseks mõel-

dud mobiilirakenduse, mis salvestab teekonda,“ juhendab ta. „Kui mina lähen kuskile matkale, siis minu teekonda näevad näiteks abikaasa ja kaks sõbrannat.“ Juhuks, kui peaksid metsas eksima, jäta meelde mõned Kristlini soovitused. z Jää seisma ja kuulata, kas kuskilt kostub autode sõidumüra või inimeste juttu. z Mõtle selle peale, kust sa tulid ja kuhu minema peaksid. z Püüa orienteeruda päikese järgi. z Kui kõndida enam ei jaksa, siis sörgi — tööle hakkavad teised lihased ja liikuda on hõlpsam. Allikas: metsarahvapaev.ee

Neljapäev, 15. september 2022

4 Mets ja Põld

Erametsaomanikud ootavad piirangute õiglast hüvitamist Eesti Erametsaliit juhib tähelepanu, et on aeg tõsta 15 aastat muutumatuna püsinud looduskaitseliste piirangute hüvitiste määrad õiglasele tasemele — või loobuda erametsaomanikele peale sunnitud piirangutest.

Ehkki looduse hoidmine on vajalik kogu ühiskonna huvides, on tuhandeid erametsaomanikke ebaõiglaselt pandud looduskaitsega seotud kohustusi kandma oma eravara arvelt, tõdeb erametsaliit, märkides, et poliitikud on aastaid sõnades tunnustanud vajadust hüvitismäärasid tõsta, tegudeni ei ole aga senini jõutud. „Kas riigitüüri juures olijad tunneksid ennast õiglaselt kohelduna, kui nende palk oleks sama, mis 15 aastat tagasi?“ küsib Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa.

Looduskaitseliste piirangute hüvitiste määrad arvutati välja 2007. aastal ja on püsinud sellest ajast tänaseni muutumatud. Vahepealse 15 aastaga on riigikogu liikmete palk tõusnud 50 protsenti.

Rangete piirangutega metsades on seni hüvitis olnud 110 eurot hektari kohta aastas, väiksemate kitsendustega metsades kuni 60 eurot. Viimast summat on igal aastal rahapuuduse tõttu kärbitud.

Inflatsioon on alates 2008. aastat olnud 44 protsenti ja erametsaliit leiab, et ainuüksi inf-

Aasta metsamajandaja rajab oma dendroparki IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Keegi pesitseb kodumetsas – õnn või õnnetus? Robin Roots latsiooniga arvestamise tõttu on vaja tõsta sihtkaitsevööndi hüvitis tasemele 160 eurot hektari kohta, piiranguvööndites tasemele 86,4 eurot. See on vähim, mida riik õigluse jalule seadmiseks teha saaks. „Rangete kaitsepiirangutega metsa omanik ei saa oma maalt isegi saunapuid varuda. Majandamispiirangute ja energiakriisi tõttu on küttepuu hind läinud nii kõrgeks, et 110 euro suuruse hüvitise eest ei saa erametsaomanik isegi üht ruumimeetrit küttehalge osta,“ selgitas Eelmaa. „Millise raha eest piirangutega

metsa omanik endale küttepuud soetama peaks?“ Lätis ja Leedus, kellega end võrrelda armastame, on hüvitis küündinud vastavalt 160 või 272 euroni hektari eest aastas.

Erametsaliit pakub välja, et kui riik õiglaseks hüvitiseks jätkuvalt raha ei leia, tuleb olukorra lahendamiseks hakata vähendama kaitse all oleva erametsa pindala. „Alates järgmisest aastast võiks piirangud kehtida vaid nendes metsades, kus omanikud sellega pakutud hüvitise eest nõus on,“ pakkus Eelmaa.

EESTI ERAMETSALIIT

2022. aasta parima metsamajandaja tiitli pälvinud Andrus Niit Valgamaalt avaldas hindajaile muu hulgas muljet oma pikaajalise vaatega metsade majandamisele: tema jaoks on oluline jätta järeltulevatele põlvedele korralik mets – ja ka midagi erakordset.

Metsaomanikuks sai Andrus Niit juba 14aastasena, kui vanaisa oma Otepää kõrgustiku äärealal asuvad metsad ja põlistalu – mis on teada juba 17. sajandist – talle pärandas. Nüüd majandab Andrus metsa ligi 70 hektaril, millest osa on perekonna põlistalu, osa naabruskonnast juurde ostetud. „Andruse puhul on oluline välja tuua talle hingelähedane jätkusuutlik metsamajandamine: et korraliku metsa hüvesid saaksid nautida ja kasutada ka

tulevased põlvkonnad,“ rääkis metsamajandajate konkursi hindamiskomisjoni liige, Rakvere metsaühistu juht Meelis Matkamäe. „Talle on oluline ka oma metsast saadud materjali maksimaalne kasutamine – Niidu kodutalu palkehitised on valminud tema enda käte all oma metsadest saadud puidust.“ Suurema jao metsatöid korraldab Andrus Niit ise, kasutades vajadusel ka Valgamaa Metsaühistu tuge või tuttavate metsameeste abi – Luua metsanduskoolis hariduse omandanud mehel ametikaaslastest sõprututtavaid jagub.

Oma metsas on ta ette võtnud kõikvõimalikke metsatöid: teinud erinevaid raieid, istutanud, külvanud ja hooldanud, ennetanud ulukikahjusid, ehitanud ja korrastanud metsateid, rajanud kuivenduskraave. Ka mesindus pole talle võõras - kogemusi sai ta juba väikese poisina vanaisa kõrval askeldades ja nüüdki on vähemalt oma pere tarbeks mesi alati olemas.

Muidugi käiakse perega oma metsas ka seenel, marjul ja ravimtaimi korjamas.

Tulevikus on, mida imetleda Maastik Otepää kõrgustiku äärealal on üsna vaheldusrikas, esindatud on kõik metsatüübid. Üheks erilisemaks paigaks peab pärjatud metsaomanik ise mäge, mil kõrgust 170 m merepinnast, kust avanevad uhked vaated ja kuhu on rajatud lõkkeplats.

Sealsamas on alus pandud ka tulevasele dendropargile: istutatud ja külvatud on üle paarikümne erineva puuliigi, teiste seas harilikku tamme, punast tamme, pööki, lehist, jm. „Järeltulevatel põlvedel on, mida tulevikus imetleda,“ on hoolas peremees rahul.

Aasta metsamajandaja ei arva, et metsaga peaks tingimata rikkaks saama, tema peab suurimaks väärtuseks hoopis mõnusat enesetunnet, mida pakub metsa rahu ja vaikus.

Neljapäev, 15. september 2022

Mets ja Põld 5

Metsameetme toetusvoor

Parimaid metsamajandajaid autasustati Jõhvis peetud kogu pere metsapäeval. Pildil (vasakult) Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Meelis Matkamäe, 2022. aasta parim metsamajandaja Andrus Niit, SA Erametsakeskus juhatuse liige Gunnar Reinapu ning Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja. Kaarel Langemets

Osales 12 metsaomanikku Parim metsamajandaja selgitati tänavu välja juba 29. korda. Pingerida moodustus omanikke suvel külastanud neljaliikmelise hindamiskomisjoni hinnetest. Komisjon tutvus kõigi konkursil osalenute metsade ja metsamajandamise võtetega, arvesse võeti ka metsaomaniku panust maaelu arengusse, traditsioonide hoidmist jmt. Tiitlile kandideeris 12 erametsaomanikku üle Eesti. „Vahva on näha, et eestlane on tööinimene – oma metsade hooldamisel on ränka vaeva nähtud,“ märkis konkursi hindamiskomisjoni liige, Rakvere metsaühistu juht Meelis Matkamäe.

Tihedas konkurentsis jäid Andrus Niidu järel teist ja kolmandat kohta jagama Eve Reose Raplamaalt ning Ilmar Josua Lääne-Virumaalt.

Andrus Niit peab oluliseks hoida oma metsad võimalikult heas korras, et ka järeltulevatele põlvedele oleks üle anda midagi väärtuslikku ja erakordsetki. Mari Tuvikene

Iriscorp Transport OÜ TelCombi 521 0237 / 504 1738 on grupi ettevõte info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee

Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee

KASVAVA METSA OST

Tänasest kuni 6. oktoobrini saavad erametsaomanikud esitada Erametsakeskusele taotlusi metsameetme toetusvooru. Toetust saab hooldusraieteks, ulukikahjustuste ennetamiseks ning tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamiseks.

Vooru eelarve on 2 316 000 eurot.

Võrreldes varasemaga on kaks muudatust. Esiteks pikendati 2022. aasta vastuvõtuks programmperioodi. Seni on igale metsaalale saanud hooldusraieks toetust ühe korra programmperioodi jooksul, selle aasta taotlusvoorus on võimalus tulla uuesti taotlema hooldusraiet juba toetust saanud objektidele.

Teise muudatusena on selle taotlusvooru tööde elluviimise ja tõendavate dokumentide esitamise tähtajaks 30.11.2024. Varem oli metsaomanikest taotlejatel selleks aega kuni aasta alates toetuse rahuldamise otsu-

sest, metsaühistutel 1,5 aastat.

Seoses Eesti maaelu arengukava 2014–2020 programmperioodi lõpuga on nüüd määratud kuupäev, mis ajaks peavad tööd olema Erametsakeskusele deklareeritud.

Taotluse saab metsaomanik esitada e-Pria portaalis, oma liikmete eest esitavad ühistaotlusi ka metsaühistud. „Erametsaomanikul tasub pöörduda endale sobiva metsaühistu poole, kust saab nõu ja abi toetuse taotluse vormistamisel ning vajalike metsatööde korraldamisel.

Kohalikud metsaühistud on metsaomanikele alati abiks metsakasvatusega seonduvates küsimustes,“ märkis Erametsakeskuse juhatuse liige Gunnar Reinapu.

Erametsanduse portaalist (www.eramets.ee) leiab nii kohalike metsaühistute kontaktid kui ka info selle kohta, mida täpselt toetatakse.

ERAMETSAKESKUS

OSTAME

• metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

• • • • • • • • • • • • • • • •

Põllumajandus-, tööstus- ja metsatehnika rehvid, veljed.

Haagise- ja kärurattad. Poolteljed rummuga.

DATHO/RAJU topeltratta komplektid.

Kummiroomikud koppadele.

Veoautode ja haagiste uued ja protekteeritud rehvid, veljed.

ATV rehvid, veljed. ATV kärurattad, poolteljed rummudega.

Bobcat, väikelaaduri rehvid, veljed, roomikud.

Murutraktorite rehvid. Aiakärurattad.

Sõidu- ja pakiautode, maasturite rehvid.

Valuveljed-suurim valik.

Maasturire mudarehvid (Maxxis, Malatesta, BF Goodrich, Hankook jt.)

Tõstukite, laadurite rehvid, veljed.

Elastikrehvid.

Lumesaha kummiplaadid.

CHAMPION õlid (täisvalik sõiduautost rasketehnikani).

ALLIANCE / PRIMEX / GALAXY / BKT rehvid maaletooja hinnaga.

METSAKINNISTUTE OST ÜMARPUIDU KOKKUOST METSATRANSPORDI TEENUS METSAMATERJALI LÕIKUS JA VÄLJAVEDU urbgrupp@gmail.com

•

tel 501 8365

Neljapäev, 15. september 2022

6 Mets ja Põld

Miks on vaja kaitsta meie põl IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Elurikkuse ja keskkonnasõbralikkuse asjus on Eestil ette näidata nii mõnigi hea tulemus, paraku oleme ka üks neid Euroopa riike, kus põllulindude arvukus aina kahaneb, tõdeb maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika valdkonna peaspetsialist Rufus Trepp ning räägib, miks on vaja meie põllulinde kaitsta. „Põllumaa on terviklik eluslooduse süsteem, milles linnud on vajalik ja kasulik lüli,“ ütleb Rufus Trepp. „Põllulinde saab vaadelda kui kogu ökosüsteemi heaolu indikaatorit.“ Linnud on väga tundlikud: kui pesapaik neile ei sobi, jäetakse see maha. Nii näitab niitudel elavate lindude rohkus, et põllumaa on sobivalt mitmekesine ning niitmis- või karjatamisrežiim on tiivulistele meelepärane. „Põllulindudele ei sobi liiga intensiivne niitmisrežiim ega ka maa sootuks hooldamata jätmine, nad võivad surra näiteks haudumise ajal niitmise tagajärjel või pestitsiidide tõttu, mis mürgitavad või hävitavad lindude toiduks olevaid putukaid,“ märgib Trepp. „Halba olukorda võib

inimene märgata aga alles siis, kui põllulinnud on tema maalt kadunud, mis näitab, et ökosüsteem pole jätkusuutlik.“

Põllulinnud on majandusele kasulikud Lindude kaitse ja põllumaa tulus majandamine käivad käsikäes. Kahjureid ja nende vastseid vajavad toiduks linnupojad, põllumaade läheduses elavad röövlinnud, näiteks hiireviu, kes toituvad närilistest. „Selline toiduahela reguleerimine, kus ükski kahjur ei saa asuda pidurdamatult paljunema, on kõige mõjusam mitmekesises ja terves ökosüsteemis,“ tõdeb Trepp.

Kõige rohkem ohustab põllulinde põllumajanduse intensiivistumine. Lindudele mõjuvad halvasti monokultuuridega suured põllumassiivid, millel puuduvad maastikuelemendid. Ka niidud, mis on jäetud aastaid hooldamata või, vastupidi, karjatatud golfimurutaoliseks, pole hea pesapaik. Ideaalis loob karjatamine niidul pesitsevatele lindudele sobiva madalmuruse, kuid varieeruva taimestikuga pesapaiga.

Nõuded muutuvad paindlikumaks Seni on Eesti põllumajanduses kasutatud toetusskeemide nõuded olnud üsna jäigad, tulevikus saavad need olema paind-

likumad ja linnusõbralikumad. „Näiteks kaob nõue, millal niita: maa võib jätta elurikkuse toetamiseks üle aasta niitmata või niita alles hilissuvel, et säästa linnupesi,“ selgitab Trepp. „Pilootprojektide raames proovitakse tulemuspõhist toetusskeemi, mis lubaks põllumehel koostöös ekspertidega valida oma maale sobivaimad harimismeetmed, et toetada liike või saavutada kindel ökosüsteemi seisund.“ Asjast huvitatuile vajalikku infot koondavad niitude hooldamisjuhendid, mis on leitavad keskkonnaameti kodulehelt, mugass Vida Pre vaks loodussõbralike põllumajandusvõtete kataloogiks on teadustekstidel põhinev veebileht Heapõld (heapold.ee), Natura 2000 alade põllumehed võivad osaleda projektis Loodusrikas Eesti, mille raames katsetatakse linnusõbralikke põlluharimise meetmeid. On loota, et tulevikus on ka infopäevi, seminare, koolitusi ja foorumeid neil teemadel aina rohkem.

1983.—2020. aastani vähenes üle 16 põllulinnu liigi arvukus Eestis poole võrra — see tähendab, et pikaajaline põllulindude kompleksindeks on —50%. Kogu Euroopas on olukord veelgi tõsisem: 1980.—2018. aastani oli põllulindude langustrend —59%.“ Maablogi (maablogi.wordpress.com)

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee

AS Toode soovitab katuste turvatooteid paigaldama vaid kogemustega meistreid, sest lahenduste läbimõeldus ja korrektne paigaldus võib päästa elusid.

Neljapäev, 15. september 2022

Mets ja Põld 7

llulinde

Maria Kilk

Kolm sammu põllulindude kaitseks NIIDA RÄÄGUSÕBRALIKULT. Õigest niitmisest on lindudele abi. Räägusõbralik niitmine tähendab hilist niitmist (võimalusel pärast 16. augustit), kusjuures niidetakse maad keskelt lahku või servast serva — sellise niitmismustri eest suudavad linnud põgeneda.

Teine võimalus on niita rohumaa kahes jaos: pool mai alguses enne pesitsusperioodi, ülejäänud pool augustis. Igal pärandniidutüübil on oma hoolduskava, kus on ka täpsemalt kirjeldatud niitmise perioode ja meetodeid, mis aitavad kaitsta linde ja elurikkust.

LOO PUHVERRIBASID. Lindude heaks võiks põllumaid mitmekesistada. Puhverriba võib olla näiteks 6—10 meetri laiune mõne puu või põõsaga rohumaariba kraavi servas.

Neis saavad linnud end peita, laiemates ka pesitseda. Liigirikkust — ja silmailu — saab lisada, külvates kodumaiste õistaimede seemneid. Rohumaaribasid, mida ei künta üles ega mürgitata, võib luua ka põllumaa servadesse või keskele, luues nii ühest suurest maatükist kaks väiksemat. Ka selline riba võiks olla vähemalt kuus meetrit lai.

HOOLDA HEKKE/PUID ÕIGESTI. Keset väiksemat pärandniitu asuv suur puu võib pakkuda vaatluspunkti röövlinnule, kes otsib maapinnal linnupesi — pesade rüüstamine on üks olulisi põllulindude hukkumise põhjuseid. Puudega põllusaar suurel põllul on neile vähem ohtlik.

Rannaniidu hooldamisel on ideaaliks lage ala, mis asub vähemalt 400 m puistust eemal. Samas pesitseksid põlluäärses hekis või põõsas meelsasti ööbik ja põldvarblane. Põõsaaluseid ei tohiks põllumaal madalaks niita, sest just põõsa alla teevad mitmed linnuliigid pesa. Söödavate marjadega põõsad toidavad nii linde, putukaid kui ka muid loomi.

Lisainfo: heapold.ee

Metsa- ja põllumaade ost.

Raieõiguse ostmine.

Metsakinnistute majandamine.

Metsaraie ja metsamaterjali transport.

Giljotiiniga võsaraie.

Virnastatud võsa ja raiejäätmete ost.

Piirkonnad: Rapla-, Harju-, Järva-, Pärnu- ja Läänemaa.

Pärnu mnt 75a / 78301 / Märjamaa / Raplamaa tel 52 84 932 / riho@timberston / http://www.timberston.ee/

Mullaparandaja aitab suurendada põldude saagikust Põlevkivist elektrit tootes eraldatakse suitsugaasidest kõrge kaltsiumisisaldusega lendtuhk, millele on ajast aega leitud kasutust mitmel pool, muu hulgas ka põllumajanduses, kus see sobib muldade lupjamiseks.

Põlevkivituhka on Eesti põldudel kasutatud juba üle poole sajandi ülearu happelise põllumulla seisundi parandamiseks.

Kuus aastat tagasi alustas Eesti Energia põlevkivituhast mullaparandaja turustamist Enefixi nime all. Et põlevkivi termilisel töötlemisel 1400 kraadi juures tekkivale lendtuhale ei lisata kemikaale ega kõrvalaineid, on see loodussõbralik, vastab põllumajandussektoris kehtestatud seadustele ja normatiividele ning sobib happeliste põllumuldade lupjamiseks.

Selle üle, kas mullad vajaksid parandamist ja missugune on nende kaltsiumisisaldus, saab otsustada mullaproovide analüüsitulemuste põhjal. Enamikule põllukultuuridest sobib kõige paremini muld, mille pH-väärtus on 6-6,5 (7). Tugevalt happelise mulla pH-väärtus on kuni 4,5, mõõdukalt happeliseks loetakse mullad, mille pH on 4,6-5,5 ja nõrgalt happeliseks, kui mulla pH väärtus on 5.6-6,5. Sellised mineraalmullad vajavad lupjamist, eriti kui mulla kaltsiumisisaldus on alla 1500 mg 1 kg

Mullaparandaja Enefix

z Parandab mulla kvaliteeti, suurendades selle huumusesisaldust. z Suurendab mikroelementide (kaltsium, magneesium, fosfor, mangaan, vask, tsink ja räni) sisaldust mullas. z Parandab taimede kasvutingimusi, aitab neil paremini omastada toiteelemente mullast ning vähendab taimehaigustesse nakatumise riski. z Stabiliseerib mullastruktuuri, tagab parema õhu ja vee läbilaskvuse, aitab seemnetel kiiremini idaneda, parandab juurestiku arengut. z Aitab lupjamise arvelt väetisekulusid kokku hoida. z Pärsib sambla kasvu. z Põldude saagikus suureneb: kaltsiumi, huumuse ja savi koosmõjul tekivad soodsad kasvutingimused ja muld püsib viljakana. Allikas: energia.ee

mulla kohta.

Enefix on väga kiire neutraliseerimisvõimega ja selle toime on näha juba kasutusega samal aastal. Lisaks kiiretoimelisusele rikastab Enefix mulda ka toite-

elementidega, sest sisaldab fosforit, kaaliumi, magneesiumoksiidi, vääveltrioksiidi, tsinki ja vaske. Tänu sellele saab vähendada väetistele tehtavaid kulutusi ja paraneb ka mullas olevate toitainete omastatavus.

Mõne aasta eest tegi Mahetootjate Nõu- ja Jõukoda koostöös Eesti Energiaga katseid, millega kontrolliti Enefixi mullaparandaja perspektiivi ja võimalusi mahepõllumajanduses. Tulemused näitasid, et Enefixi looduslik päritolu, väga rikkalik mineraalainete sisaldus ning mulla happelisust neutraliseeriv aluseline koostis teevad mullaparandajast vajaliku ja sobiliku toote ka mahepõllumajanduses tegutsevatele ettevõtetele.

IA MIHKELS

8 Mets ja Põld

Neljapäev, 15. september 2022