Mets ja Põld november 2022

KUIDAS HOIDA PÄRANDNIITE. UUED OHTLIKUD VÕÕRLIIGID. KUI KALLID ON KALLID KÜTTEPUUD? METSADE SUVISE ÜRASKISEIRE TULEMUSTEST

Mets ja Põld Teisipäev, 15. november 2022 • ÕHTULEHE TEEMALEHT

Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Hannes Rumm • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

HUSQVARNA 500 SEERIA

Husq paremasse tööpäeva www.husqvarna.ee

Husqvarna 500- seeria võsalõikur Ergonoomiline I Kütusesäästlik I Madal vibratsioonitase

Teisipäev, 15. november 2022

2 Mets ja Põld

Ohtlike võõrliikide nimekiri täienes Euroopa Liit lisas looduskaitseliselt ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekirja 22 uut liiki, kelle Euroopa Liidu riikidesse toomine või levitamine on keelatud.

Lisanimekirjas on liike alates taimedest kuni sipelgate, kalade ja imetajateni, teiste seas ka mitu lemmiklooma.

Eesti kontekstis võivad neist olulisemad olla roostevähk, ümaralehine tselaster ja himaalaja põhjatatar.

Kaks viimast on aiataimed, mis aga kergesti võivad jõuda ka metsa. Ümaralehine tselaster levib nii seemnetega (levitavad linnud ja väikesed imetajad) kui ka vegetatiivselt juurevõsudega, võib levida aiandusjäätmetes olevate juuretükkidena.

Ronitaimena kasutab ta toeks teisi puid ja võib nii noored puud lämmatada — seega on taimel negatiivne mõju nii loodusele kui ka metsandusele. Kliimamuutuste valguses on ümaralehine tselaster ilmselt järjest suurem oht ka Eestile.

Himaalaja põhjatatar võib levida ka mulla transpordil, sest taimel on suur hulk maaaluseid risoome. Mõjud on sarnased sahhalini ja voolja pargitatraga, mis on juba varasemast keelatud liikide nimistus.

Taim on suurte lehtedega ja tihe, tõrjub valguskonkurentsis välja teisi taimi, ei lase metsal uueneda jmt.

Mujal maailmas on leitud, et taimekolooniates on palju väiksem putukate liigirikkus ja arvukus, mis omakorda mõjutab teisi liike.

KESKKONNA­ MINISTEERIUM

3085 hektarit metsamaad ­vahetas 2022. aasta ­kolmandas kvartalis omanikku, tehti 428 ­tehingut.

Aasta teise kvartaliga (449 tehingut ja 3565 ha) võrreldes, on mahud mõnevõrra langenud, märkimisväärne on langus olnud aga eelmise aasta teise kvartaliga (638 tehingut ja 5634 ha) võrreldes.

Aastases võrdluses on oluliselt langenud ka eraisikutelt juriidilistele isikutele müüdud metsamaa maht, keskmised hektari hinnad on aga tõusnud.

Aldo Luud

RUFUS TREPP

Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja ­maaelupoliitika valdkonna peaspetsialist

Poollooduslik niit on inimese ja metsiku looduse käepigistus. Ühelt poolt on tegu majandatava maaga, teisalt elavad seal liigid, kes vajavad avarat ja looduslähedast maastikku.

Poollooduslikud ökosüsteemid on tekkinud vaid tänu inimtegevusele, nad on väga tundlikud majandamisvõtetele ja kaovad, kui majandamine lõpetada.

Sajandeid inimese hooldatud niidud on muutunud poollooduslikeks ehk pärandniitudeks.

Miks on pärandniidud tähtsad ja mis saab neist tulevikus?

Pärandniitude sekka kuulub mitu eri tüüpi niite: loopealsed ehk alvarid, aruniidud, lamminiidud ehk luhad, soostunud niidud, puisniidud ja karjamaad ning rannaniidud. Selliste niitude säilitamine tagab, et ka põllumajandusmaal oleks pelgupaik looduslikele liikidele ning keskkond püsiks mitmekesine.

Võrreldes eelmise sajandiga, on Eestis alles vaid 7,2% pärandniitudest.

Vanadele niitudele pole maad?

Inimesest mahajäetud poollooduslik niit on määratud hävimisele, sest see võsastub kiiresti. 20. sajandi alguses laius Eestis 1,8 miljonit hektarit pärandniite — 40% riigi maismaast.

2020. aasta seisuga oli pärandniite Eestis vaid 130 000 hektarit.

Peamine pärandniitude hävimise põhjus on nende hooldamise lõpetamine. Niitmata või karjatamata rannaniidul võtab võimust pilliroog, hooldamata puisniit võsastub ning lõpuks kasvab seal mets. Selline muutus hävitab jäädavalt taime- ja loomaliigid, kellele sobib vaid avatud elupaik.

Teiseks probleemiks on kultuurrohumaad, mille eesmärk on kõrge tootlikkus ja tulu ning kus tootja kontrollib taimeliikide koosseisu ja väetamise režiimi. Rohumaal võib kasvada roosa ristik või aasnurmikas, aga seal pole ruumi pärandniitu eelistavatele liikidele, näiteks tundlikele käpalistele, niiduliigid jäävad konkurentsis kultuurliikidele alla. Kündmine, väetamine, intensiivne karjatamine ja niitmine ei sobi pärandniidule üldse. Neid hooldati vikatiga niites või karjatades, mis on tänapäeva kiires maailmas ajakulukas.

Tõsi, võrreldes kultuurrohumaaga, on pärandniite keerulisem hooldada: nad esinevad maastikus tihti killustatuna, ka ei saa näiteks puisniidul kõikjale suurte niidukitega ligi. Aja- ja rahakulu, transpordi tülikus ning piisava toe ja motivatsiooni puu-

PÄRANDNIIDUD — ­põllumajandusmaa hääbuv kroonijuveel Pärandniidu hooldamise meelespea KEHV HOOLDAMINE HÜLGAMISEST PAREM. Sobivaimad hooldamisviisid on kirjas pärandniitude hoolduskavades, mis arvestavad niidutüüpide eripäradega. Isegi halvavõitu hooldusrežiim hoiab võsastumist ära paremini kui hülgamine. Pikaajaliselt hüljatud niitu taastada on keeruline.

TAOTLEDA SAAB TOETUST. Poolloodusliku niidu hooldamise toetuse tingimused on muutumas paindlikumaks, näiteks kui keskkonnaamet pole määranud piiranguid, saab hooldaja valida niitmiseks sobiva aja ise. Igal aastal saab peale pärandniidu niitmise ja karjatamise taotleda lisategevuste toetusi, näiteks projekti Loodusrikas Eesti katsetatav niidukoosluse väärtuspõhine hindamine, milleks tuleb täita ankeet.

LAPIKE MITMEKESISUSELE. Pärandniidul tuleb ÜPP 2023—2027 aasta kava järgi jätta 5—30% niitmata. Seda võiks teha igal aastal ise kohas.

Näiteks puisniidul võiks peale puudealuste jätta niitmata üks valgusküllane lapike keset niitu. Puisniidult ei tasuks eemaldada kive ega kuivanud puid, mis on väärtuslikud maastikuelemendid ja mikroelupaigad — kuivanud puu pakub toitu ja

dumine võib viia niidu hülgamiseni.

Oluline osa pärandniitude kadumises on ka teadmatusel — kuidas kaitsta midagi, mida me ei tunne? On juhtunud, et inimene metsastab või künnab põllumaaks enda omandis oleva pä-

elupaika paljudele liikidele.

MÕÕDUKAS KARJATAMINE. Karjatamisel on abiks niidu elektrikarjusega parajateks kopliteks jagamine. Kui võimalik, kasvata maatõugu loomi ja loomaliike, kes eelistavad eri taimi. Optimaalseks saab karjatamise silma järgi hinnata, kui ligi pool niidust on söödud madalmuruseks. Paljanduva mullaga lamamis- ja püherdamiskohad on normaalne nähtus, väike häiring lisab mitmekesisust.

NIITES ARVESTA LINDUDE - PUTUKATEGA. Niidetud heina peab kokku koguma ja niidult ära vedama. Niitmise aega valides võiks arvesse võtta, kas parajasti pesitseb maapinnal linde või kas tolmeldajatel on ligipääs õistaimedele. Niitmise aegu võib üle niidu kombineerida, näiteks niita kahes jaos.

OSA SUUREST ÖKOSÜSTEEMIST. Pärandniitu mõjutavad seda ümbritsevad alad ja vastupidi — näiteks liiguvad pärandniidult läheduses olevale põllumaale tolmeldajad ja kahjuritest toituvad linnud. Väga oluline on hooldada ka väikseid pärandniite, sest need suurendavad niidukoosluste sidusust maastikus ning on olulised liikide levimisel ja püsimajäämisel. Allikas: maablogi.wordpress.com

randniidu. Et teada, miks pärandada pärandniit edasi järgmisele põlvkonnale, tulebki rääkida selle koosluse hüvedest ja omapäradest.

Puisniit on liigirikas: 2001. aastal loendati Laelatu puisniidul ühel ruutmeetril 76 soontaimeliiki. Iga pärandniidu tüüp pakub elupaika unikaalsele elustikule. Soontaimede puhul on liigirikkaimad puisniidud (83 liiki) ja alvarid ehk loopealsed (103 liiki). Loopealsed pakuvad iseloomulikku elupaika taimeliikidele, kes vajavad kuiva lubjarikast mulda, puisniitude mitmekesine valgusrežiim laiuvate tammede keskel on hea kasvukoht paljudele taimedele. Selgroogsete liigirikkusega saavad uh-

kustada rannaniidud (40 liiki) ja lamminiidud (31 liiki). Veeäärsed pärandniidud on linnurohked, näiteks võib Matsalu lamminiitudel kohata suurvee ajal üle 30 linnuliigi.

Pärandniidud on liikide turvapaik: mesilased, liblikad ja teised tolmeldajad saavad siia peituda põllumajanduse häiringute eest: kündmine, väetamine ja taimekaitsevahendite kasutamine. Ka on näiteks Eestis haruldase ja kaitsealuse eremiitpõrnika ainukeseks siinseks elupaigaks Lõuna-Eesti puisniidud.

Pärandniidud hoiavad ka meie kultuuri. Eestlasi on nimetatud metsarahvaks, samas oleme maaelust aina kaugenemas. Vikatitki, mis mõnel meie puisniidul

on vihisenud sajandeid, tuntakse järjest vähem. Kel aga soovi, saabvikatiga niitmise unustatud kunsti õppida Eesti Looduse Fondi talgutel.

Hästi hooldatud või taastatud loopealsel võib ära tunda sama kütkestava maastiku, mida 1910. aastate Saaremaal maalis Konrad Mägi. Nüüd vaatab neis paigus tihti vastu kadastik, kus on võimatu lambaid karjatada, nagu seda vanasti tehti. Kasu saab pärandniitudest ka iga taimetark ja korilane.

Niidud seovad süsinikku Pärandniidud osalevad ka aineringes, millest inimkond sõltub: nad seovad mullas süsinikku rohkem kui muu põllumaa või kultuurrohumaa, sest mulda siin üles ei harita ning juurtekamar kaitseb mullasüsinikku ja taimede toitaineid leostumise ja erosiooni eest. Ka taastatav pärandniit hakkab süsinikku siduma ja häirimata mullaga niit on stabiilsem süsiniku siduja kui intensiivselt majandatav mets.

Et sellist unikaalset elupaika ja majandamisviisi säilitada, tasub hakata taastama ainulaadset niiduelustikku. Projekti Loodusrikas Eesti õppepäevadel on kõlanud lood, kuidas praegused esinduslikud pärandniidud olid vaid kümme aastat tagasi silmapiirini täis angervaksa või võsa.

Tasub suhelda oma naabrite ja kogukonnaga, sest parim viis poollooduslikke kooslusi taastada ja hooldada on teha seda koos. Vajaduse korral saab nõu küsida nii keskkonnaametist, keskkonnaministeeriumist kui ka maaeluministeeriumist.

Teisipäev, 15. november 2022

Mets ja Põld 3 Sven Arbet / Ekspress Meedia

Euroopa Komisjon kiitis eelmisel nädalal heaks üle 1,6 miljardi ­euro suuruse eelarvega Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava Eestile järgmiseks viieks aastaks. Kava paneb paika põllumajanduse ja maaelu arengu toetamise põhisuunad aastaiks 2023—2027.

2023. aastal käivituva ÜPP strateegiakavaga antakse oluline panus keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisse ning konkurentsivõimelise põllumajandus- ja toidusektori ning elujõulise maapiirkonna saavutamisse, rääkis maaeluminister Urmas Kruuse. „Strateegiakava on oluline tööriist põllumajandus- ja toiduainesektori ning maapiirkondade ees seisvate väljakutsetega toimetulemisel,“ ütles minister.

Kokku 54 toetusmeedet Järgmisel viiel aastal suunatakse põllumajandustootjate sissetulekute tagamiseks 738 miljonit eurot, keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks 447 miljonit eurot ning maapiirkondade elujõulisuse tagamiseks 117 miljonit eurot. Ministri sõnul oli kava koostamisel üks suuremaid katsumusi leida tasakaal ÜPP vahendite ning erinevate sektorite ees seisvate väljakutsete ja vajaduste vahel. „Põllumajandus- ja toiduainesektor seisavad lähiaastatel silmitsi roheüleminekuga kaasnevate kasvavate ootustega toidutootmisele, samal ajal tuleb tagada toidujulgeolek ning leida võimalusi, kuidas turult teenitavaid sissetulekuid kasvatada,“ kirjeldas Kruuse. „Usun, et oleme koostöös sektori esindajatega siin opti-

Maaelu saab lähiaastail tõhusa rahasüsti maalse tasakaalu leidnud.“ Strateegiakavas rakendatakse kokku 54 toetusmeedet (sekkumist). Nende seas on põllumajanduslikud otsetoetused, tootmiskohustusega seotud toetused ning põllumajanduse kliima- ja keskkonnatoetused. Samuti on kavas näiteks investeeringutoetused põllumajandustootmisesse, põllumajandussaaduste töötlemisse ja turustamisesse ning põllumajanduse ja metsanduse taristu arendusse. Rakendatakse ka maaettevõtluse arendamise toetusi ning loomade heaolu ja tervist edendavaid toetusi. „Eraldi mainiksin meetmeid, mille eesmärk on elurikkuse säili-

tamine, kogukondade ja kohapealse otsustamise toetamine.

Põllumajandussektori jätkusuutlikkuse seisukohalt on olulised meetmed, mis on suunatud põlvkondade vahetusele ning innovatsioonile,“ lisas minister.

Kaasatud poolsada organisatsiooni Strateegiakava kogueelarve on ligikaudu 1,63 miljardit eurot ja selle ettevalmistamisse, koostamisse ja läbirääkimistesse oli neljal aastal ekspertide töögruppides, nõuandva juhtkomisjoni istungitel ja muude hindamiste kaudu kaasatud üle 50 organisatsiooni. „Kasutan võimalust ja tä-

nan kõiki, kes selle protsessi raames on omapoolse panuse andnud. Teie panus on oluline, et maal tegutsevad inimesed, kogukonnad ja ettevõtted oleksid edukad,“ sõnas Urmas Kruuse.

Strateegiakava alusseadus, ­Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS) võeti vastu 9 . novembril.

Praegu koostatakse strateegiakava rakendamiseks määrusi ja esimesed toetusmeetmed avanevad 2023. aasta esimeses pooles. Rohkem infot uue perioodi toetusvõimaluste kohta jagatakse novembris ja detsembris korraldatavatel infopäevadel.

MAAELUMINISTEERIUM

Aasta põllumehe tiitel läks Kadarbiku tallu Aasta põllumees 2022 on tuntud ja tunnustatud Kadarbiku kaubamärgi eestvedaja, ettevõtte Kadarbiku Köögivili üks osanikke Veiko Pak. „Ma kordan teiste varem välja öeldud mõtet, et perekond Pakid ongi need, kes õpetasid eestlased värsket porgandimahla jooma – ja see ei olegi nii väike saavutus,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esimees Roomet Sõrmus.

Konkursi hindamiskomisjon tõi valikut tehes välja, et Veiko Pak on innovaatiline ettevõtja, kes esimesena Eestis hakkas omakasvatatud tooret väärindama mahlaks ja smuutiks, tema eestvõttel rajati Harjumaale nüüdisaegne köögivilja töötlemiskeskus. Pereettevõttena alustanud Kadarbiku talu on aastakümnetega tõusnud üheks Eesti

suuremaks köögiviljakasvatajaks ja -töötlejaks.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul kannab Veiko Pak aasta põllumehe tiitli uhkelt välja, sest on oma töökuse ja sihikindlusega põllumajandus- ja toidusektoris suureks eeskujuks. „Suuresti tänu Veiko tööle on Kadarbiku toodang eestlastele läbi mitme põlvkonna tuttav ja oluline.“ Talus haritakse maad 773 hektaril, talu köögiviljapind on 213 ha, viljavahelduseks on teravili ligi 500 hektaril. Aastas toodetakse 8500 tonni köögivilja, mis töödeldakse mahlaks, hapendatakse, tehakse toorsalateid jm. Kadarbiku talu rajaja Ants Paki tööd jätkavad pojad: Veiko Pak juhib OÜd Kadarbiku Köögivili, Ville Pak vastutab köögviljakasvatuse eest. EPKK EPKK

Aasta põllumees 2022 Veiko Pak (vasakul) ja Eesti PõllumajandusKaubanduskoja esimees Roomet Sõrmus.

Teisipäev, 15. november 2022

4 Mets ja Põld Aldo Luud

KIK ja erametsa­ keskus ühinevad

Kui kallid on

Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) ja erametsa­ keskus ühendatakse tuleva aasta 1. jaanuaril. Ühend­ asutuse nimeks jääb Keskkonnainvesteeringute ­Keskus, muude keskkonnatoetuste kõrval hakkab see jagama ka erametsatoetusi.

Keskkonnaminister Madis Kallas selgitas, et kahe keskkonnaministeeriumi haldusalas toetustega tegeleva asutuse ühendamine on igati loogiline samm. „KIKi ja erametsakeskuse toetuste portfellid sobivad hästi kokku,“ nentis Kallas. „Nende ühendamine teeb keskkonnaprojektide rahastamise selgemaks ja läbimõeldumaks.“ KIKi juhataja Andrus Treieri sõnul võeti asutuste ühendamine plaani juba möödunud aastal ning see on andnud võimaluse tänavu kõik põhjalikult ette valmistada. „Oleme erametsakeskuse ja teiste partneritega teinud tööd, et ühinemine kulgeks sujuvalt ning sihtgruppidele jätkuksid KIKi ja erametsakeskuse toetused ja teenused harjumuspäraselt,“ ütles ta. „Kahe suhteliselt väikese sihtasutuse ühendamine loob kindlasti keskkonna- ja kliimavaldkonnas hea sünergia ning annab metsateemadele märksa suurema võimaluse.“ Erametsakeskuse juhatuse liige Gunnar Reinapu rõhutas, et KIKi tulevane metsaosakond jätkab era­ metsanduse arendamist ning metsandustoetuste jagamist nii riigi kui ka Euroopa Liidu rahast. „Metsaomanikud ja metsaühistud saavad taotleda erametsatoetusi samamoodi nagu nad seni harjunud on,“ kinnitas ta. „Töötame selle nimel, et erametsaomanik saaks oma metsade eest hoolt kanda targalt ja loodusega kooskõlas.“ Uue aasta 1. jaanuaril liitub KIKi struktuuriga metsaosakond, kus praegused erametsakeskuse toetuste ja kontrolliüksuse töötajad jätkavad samades ülesannetes nagu seni. Ümber korraldatakse töö vaid tugifunktsioonides, mis viiakse üle KIKi teistesse osakondadesse. Erametsakeskuse sisuline tegevus jätkub sarnaselt praegusega.

KIKi juhatuse liikmena jätkab Andrus Treier. Era­ metsakeskuse juhatuse liikmest Gunnar Reinapust saab KIKi metsaosakonna juht. ERAMETSAKESKUS

Vanarahvas ütleb, et kal­ lis on see, mis on käte vahel. Sellisel juhul on minu küttepuud väga kallid, sest on enne riita saamist mitu korda minu käte vahelt läbi käinud.

Seega tõesti kallid puud.

Sel aastal sai küttepuude kallidus aga täiesti uue tähenduse.

Neid hindasid, mida tänavu küttepuude eest küsitakse, pole siinkandis kunagi nähtud — kes oleks võinud veel aasta tagasi arvata, et kuiva kasehalgu müüakse Harjumaal 200 euroga ruum. Mujal hinnad nii pöörased pole, kuid ka näiteks Tartus tuleb kuiva kase ruumi eest praegu loovutada 150 eurot.

Mu naabrimees tegi kiire rehkenduse. Tal kulub kuus kaks ruumi puid ning ostes praegu kasehalgu, on tal ainuüksi küttekulud 300 eurot kuus. Hakkab juba elektrile järele jõudma, või mis?

Proportsioon paigas Tegelikult pole aga kõik nii mustvalge. Küttepuud on praegu lihtsalt sedavõrd emotsionaalselt laetud teema, et siin räägivad kaasa kõik, ka need, kes pole pidanud kunagi halgu kätte võtma. Ja kui lisada siia tegelased, kes üritavad hingehinna

AMARK VEOTEENUS OÜ TÕSTETEENUS VEOTEENUS

IGAL AJAL IGA ILMAGA IGASSE PUNKTI

Alati õigeaegselt kohal!

Rikkaliku valiku kodumaist sealiha leiad ka meie RAKVERE VAALA KESKUSE LIHAPOEST Tõstevõime 1000 kg ja kandevõime 2500 kg!

Küsi julgelt lisa ja koostöö võib alata!

Tel 5564 6854 E-post amarkveod@gmail.com amarkveod

Teisipäev, 15. november 2022

Mets ja Põld 5

kallid küttepuud? eest müüa mingeid pehkinud notte, siis ongi kõigil teadmine, et küttepuu on kallis. Väga kallis.

Mina kütan nii maa- kui ka linnakodu juba aastakümneid oma metsa küttepuudega ja mõnikord olen viinud mõne koorma ka headele tuttavatele. Mäletan selgesti, et kunagi kümnendi algul, täpsemalt 2011. aastal, puhastasin kraavikaldaid ja kuna puitu tekkis suurem kogus, siis müüsin mõne ruumi ka ära.

Kuiva haluruumi eest küsisin koos kohaleviimisega 40 eurot.

Toonase 839 euro suuruse keskmise brutopalga eest oleks saanud seega osta 20 ruumi puid.

Tänavu teises kvartalis oli keskmine kuupalk Eestis juba 1693 eurot ja kui kümmekond aastat tagasi sai keskmise kuupalga eest 20 ruumi puid, siis ma julgen väita, et ka praegu kehtib sama proportsioon, sest turult on lisaks kallile kasehalule võimalik leida küttepuid ka hinnaga 80 eurot ruumimeeter. Loomulikult on küttepuude hinnad näiteks Harjumaal tundvalt kallimad, kuid seal on ka sissetulekud suuremad. Tänavust turgu valitsevad emotsioonidest kantud tipuhinnad, mistõttu see rehkendus alati ei tööta, kuid laia pintsliga tõmmates on suhtarv sama.

Seega saab öelda, et 2022. aastal ei teinud küttepuud ootama-

tut hinnahüpet, vaid hind tõusis lihtsalt õigele tasemele. Pikki aastaid on küttepuude hinnad seisnud sisuliselt paigal, samal ajal kui keskmine palk on mühinal kasvanud. Seetõttu jäi järjest vähemaks ka neid väikemetsaomanikke, kes küttepuudega tegeleda viitsisid. Kui oli vaja teha harvendus- või valgustusraiet, läks väljaraiutu kohe hakkematerjaliks. Seega jõudis erametsadest aasta-aastalt turule järjest vähem halge.

Täiuslik torm Nii juhtuski, et tänavu saabus täiuslik torm — Venemaa agressiooni tõttu on hüppeliselt kasvanud energiakandjate hinnad ja tõmmanud endaga kaasa ka hakkepuidu hinna, mis omakorda muutis hakke müümise metsaomanikule veelgi atraktiivsemaks. Ei maksa ka unustada, et küttepuuturg on laias laastus aastase aegviitega, sest just nii palju kulub aega riita laotud halgude kuivamiseks. 2021. aastal polnud aga keegi selliseks turuvõnkeks ilmselgelt valmis.

Samuti on puiduturgu mõjutanud tarnete lõppemine Venemaalt ja Valgevenest, mistõttu saetööstused hakkasid rohkem kasutama kodu-

maist puitu, mis omakorda tõmbas puidu hinna üles. Põhjamaade tselluloositööstuste jaoks on Baltimaad aga piirkond, kust pärit paberipuiduga rahuldatakse tipunõudlus, kuid kuna Soome enam Venemaalt puitu ei tulnud, siis suurendati paberipuu ostu Eestist. Kõik eelöeldu muutis aga toormehinna hüppeliselt kallimaks Eesti firmadele, kes tegelevad küttepuude müügiga — nii see hinnaralli kerima hakkas.

Kas seesugused küttepuu hinnad on tulnud, et jääda? Tõenäoliselt näeme juba järgmisel aastal mingit korrektsiooni, sest selliste hindade juures tasub ka erametsaomanikel küttepuud müüa ja seega pakkumine järgmisel aastal suureneb. Samas ei maksa oodata mingit järsku kukkumist, kuna kõikvõimalikud kulud — ülestöötamine, väljavedu, lõhkumine, transport jm — ei vähene kindlasti. Seega suurt hinnalangust oodata pole.

Mis puutub aga puiduhindadesse laias plaanis, siis nende muutus on kinni nii Ukraina sõjas kui ka meie majanduse käekäigus — ja seda ei oska keegi praegu väga ennustada.

SANDER SILM Väikemetsaomanik, Põlvamaa Metsaühistu liige

Topeltveljed koos kinnitustega kõikidele masinatele, uued ja kasutatud

+372 5268498, 766 8587, www.gersamia.ee, info@gersamia.ee

Teisipäev, 15. november 2022

6 Mets ja Põld

Miljonid uued puud metsas Tänavu kevadel istutati Eesti era­metsadesse 16,3 miljonit metsataime. Koos sügisel istutatavate taimedega võib see number esimest korda tõusta üle 17 miljoni.

Kevadiseks istutusperioodiks peetakse aega kuni juuni lõpuni.

Suurem osa taimi istutataksegi Eesti metsadesse kevadel, kuid potitaimi saab olenevalt ilmastikuoludest istutada suvi läbi.

Teine aktiivsem istutusaeg on septembris-oktoobris — arvestada tuleb sellega, et taimedele jääks enne püsivate külma-

de tulekut piisavalt aega juurdumiseks.

Erametsakeskuse arendusnõunik Allar Luik kinnitas, et uute metsataimede istutamine on erametsades aasta-aastalt järjest kasvanud: „Eelmisel aastal istutati Eestis erametsadesse kokku 16,8 miljonit taime ning loodetavasti tänavu see arv taas kord ületatakse.“ Luik märkis, et täpsed istutusmahud saab teada järgmise aasta alguses, kui kevadisele arvule saab juurde liita ka sügisel istutatud taimed. ­OHTULEHT.EE

Toetusetaotluste esitamise tähtajad lähenevad Metsa uuendamine Taotluste esitamise tähtpäev: 1. detsember.

Vooru eelarve on 640 000 eurot.

Toetatakse metsataimede soetamist ja i­stutamist, metsamaapinna ettevalmistamist ning metsauuenduse hooldamist, kui metsas on tehtud raie või mets on hukkunud. Metsa istutamist ja maapinna ettevalmistamist toetatakse samal metsamaal ühe korra. Metsauuenduse hooldamiseks saab toetust küsida rajamise aastal ja kolmel järgneval aastal, üks kord kalendriaastas. Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist.

Metsa inventeerimine Taotluste esitamise tähtpäev: 13. detsember.

Vooru eelarve on 200 000 eurot.

Toetatakse metsamajandamiskava kokkupanemiseks vajalike inventeerimisandmete koostamist. Inventeerimisandmed peavad olema kehtivad ja kantud metsaregistrisse enne taotluse esitamist kas taotluse

esitamise aastal või kahel eelneval kalendriaastal.

Inventeeritud metsamaa peab olema metsaühistu liikme omandis taotluse esitamise tähtpäeval.

Toetust makstakse sama metsamaa inventeerimise kulude katteks üks kord seitsme aasta jooksul inventeerimisandmete registrisse kandmisest.

Toetusi saab küsida ainult metsaühistu, erametsaomanik peaks toetuse saamiseks liituma endale sobiva metsaühistuga. Toetusesoovist tuleks ühistule aegsasti teada anda, sest taotluse kokkupanek võtab aega ja kui metsaomanik jääb teavitamisega viimasele hetkele, ei pruugi andmed enam taotlusesse jõuda.

Oma liikmetele kuuluva metsamaa kohta toetust küsival metsaühistul peab olema taotluse esitamise kuule eelneva kuu esimese päeva seisuga vähemalt 200 liiget (400 liiget alates 1.01.2024).

ERAMETSAKESKUS

NB!

ÜRASKISEIRE: kõige vähe kahjurid kimbutanud Vir Kuuse-kooreüraski tänavu­ suvisest seirest jäid välja vaid Hiiumaa ja Saaremaa Keskkonnaagentuur (KAUR) ja Riigimetsa ­Majandamise Keskus (RMK) tegid kuuse-­ kooreüraski seiret tänavu kevadel ja suvel 13 maakonnas, kõige vähem ­leiti kahjureid Lääneja Ida-Virumaa seire­ punktides.

Seire jaoks langetati püünispuid ja paigaldati jälgitavatele aladele ka feromoonpüünised.

Vajalikud puud langetati märtsis ning feromoonpüünised paigaldati aprillis. Esimesi üraskeid märkasime püünises juba aprilli lõpus.

Lendlus algas mais Mai alguses saabunud soojad kevadilmad viisid ka üraskite hulga suurenemiseni ja 6. mail algas aktiivne lendlus. Üraskeid leidus nii püünistes kui ka kevadel langetatud püünispuudes ning tormiheite ja -murru puudes.

Näiteks Tartumaal asuvast püünisest leiti 29. aprillil 30 üraskit, kuid nädal hiljem oli samas püünises juba 3200 üraskit.

Aktiivne lendlus kestis kaks nädalat. 17. mail leiti üraskeid mõnevõrra vähem ning alates 24. maist oli nende hulk püünistes taas kõrge, ent langes jällegi 31. maiks. Kõige vähem leidus sellel ajal üraskeid seirealadel, mis asusid Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal. Kõige suurem kogus üraskeid oli Võrumaal, Pär-

numaal, Viljandimaal, Tartumaal, Harjumaal ja Põlvamaal.

Juunisoojus andis hoogu Juuni esimesel nädalal langes jahedamate ilmadega ka üraskite hulk püünistes, kuid soojemate ilmade tulekuga suurenes nende kogus juuni teisel nädalal. Näiteks leiti 3. juunil Tartumaal asuvast püünisest 315 üraskit, aga nädal hiljem oli samas püünises juba 9900 isendit.

Kõige vähem leiti kahjureid juuni keskel, kuid kuu viimasel nädalal kerkis üraskite hulk taas mitu korda, võrreldes jaanikuu keskmisega. Juunis toimus üraskite lendlus kõikides maakondades.

Kõige vähem leidus üraskeid püünistes, mis asusid Lääne- ja Ida-Virumaal. Juunikuu tulemuste põhjal oli kõige suurem hulk üraskeid püünistes, mis asusid Järvamaal, Pärnumaal, Põlvamaal, Viljandimaal ja Tartumaal.

Juuli tõi mõõtmisala rekordi Juuli alguses leiti kõige rohkem üraskeid Pärnumaal, Järvamaal, Viljandimaal ja Põlvamaal asuvatest püünistest. Teistes maakondades toimus lendlus, kuid kinnipüütud kahjurite hulk oli tagasihoidlikum.

Nõuandeid metsaomanikule Metsaomanikul tasub hoida oma metsal silma peal ja üraskikahtlustuse korral tegutseda, et kahjureid ohjeldada.

Kahjustuste ennetamiseks tuleks z vältida harvendusraiet vanemas eas puistus, et metsa tuulekindlus ei väheneks; z vedada enne üraskite lendlust metsast välja tormimurru ja -heite puud ning raiuda välja nõrgestatud puud; z varieerida vanemaid kuusepuistuid noorematega, võimalusel rajada rohkem segapuistuid; z vedada raiutud metsamaterjal õigel ajal metsast välja, et üraskitel poleks võimalik kasutada seda sigimispaigana.

Juba tekkinud kahjustuse korral aitab üraskite levikut vähendada kahjuritega värskelt asustatud puude ülestöötamine. Üraskite kevadel asustatud puud ja püünispuud tuleb metsast välja vedada ja saagida mõni nädal pärast nende asustamist.

LUGEJA KÜSIB: Kas istutada kuusiku asemele segamets?

• • • • • • • • • • • • • • • •

Põllumajandus-, tööstus- ja metsatehnika rehvid, veljed.

Haagise- ja kärurattad. Poolteljed rummuga.

DATHO/RAJU topeltratta komplektid.

Kummiroomikud koppadele.

Veoautode ja haagiste uued ja protekteeritud rehvid, veljed.

ATV rehvid, veljed. ATV kärurattad, poolteljed rummudega.

Bobcat, väikelaaduri rehvid, veljed, roomikud.

Murutraktorite rehvid. Aiakärurattad.

Sõidu- ja pakiautode, maasturite rehvid.

Valuveljed-suurim valik.

Maasturire mudarehvid (Maxxis, Malatesta, BF Goodrich, Hankook jt.)

Tõstukite, laadurite rehvid, veljed.

Elastikrehvid.

Lumesaha kummiplaadid.

CHAMPION õlid (täisvalik sõiduautost rasketehnikani).

ALLIANCE / PRIMEX / GALAXY / BKT rehvid maaletooja hinnaga.

urbgrupp@gmail.com

•

tel 501 8365

Minu päranduseks saadud mets on Lõuna-Eestis, ise elan pealinnas, mistõttu pole seni metsaga ise eriti tegelnud. Tänavu lasime aga mitmel põhjusel – muu hulgas oli metsa väidetavalt kahjustamas ka kuuse-kooreürask – suure osa maha võtta. Tuleval kevadel tahaksime hakata metsa istutama, aga pole aru saanud, kas pean tagasi istutama kuused nagu oli seni, või võiksin istutada ka segametsa? See lihtsalt meeldiks endale rohkem ja olen kuulnud, et nii õnnestuks tulevikus ka üraskirünnet vältida. Mis võiksid ­asjatundjate hinnangul olla selle plaani plussid-miinused?

VÕHIKUST METSAOMANIK Vastab Erametsakeskuse arendusnõunik ALLAR LUIK: Puhtkuusiku asemel võiks tõesti istutada ka segametsa, kus on sees nii okaspuid kui ka lehtpuid.

Eesti oludes on kasvukohale sobiliku segametsa saamiseks sageli mõistlik ka see, kui esialgu istutada kuuske või ka mändi ning hilisema noore metsa hooldamise

Teet Malsroos

käigus jätta kasvama soovitud lehtpuid. Lehtpuude kasv on noores eas märksa kiirem kui okaspuudel ning seetõttu on mõistlik istutada okaspuid ja lasta lehtpuudel hakata ise kasvama. Sel juhul on aeglasema kasvuga okaspuudel mõningane eelis ja nad ei jää lehtpuudele kasvus liialt alla. Mitmeliigilised sega­ metsad on sageli ka kahjustuste suhtes vastupidavamad.

Erinevates kasvukohtades sobivad kasvatamiseks erinevad puuliigid ja sõltuvalt rohttaimede kasvust võivad noored istutatud puud vajada mõnel aastal ka hooldust, näiteks rohulõikust. Sageli on kõik metsale vajalikud tegevused metsaomaniku jaoks kokku üsnagi kulukad, seega tasub meeles pidada, et Erametsakeskuselt on võimalik ka rahalist tuge saada – metsade hooldami-

seks ja uuendamiseks on mitmeid toetusi.

Erilisemate puude istutamise puhul tuleb silmas pidada, et päris kõiki liike ei või ja ei ole ka mõistlik metsa istutada. Selleks, et saada teada, milliseid liike oleks kõige parem oma metsas kasvatada, kuidas metsa õigesti hooldada ja milliseid toetusi on võimalik saada, tasuks pöörduda oma piirkondliku metsaühistu poole.

Teisipäev, 15. november 2022

Mets ja Põld 7 Aldo Luud

em on rumaa metsi

Mets ja põld Järgmine erileht

Ilmub jaanuaris 2023

Info ja reklaam: tel 518 4688, hannes.rumm@ohtulehtkirjastus.ee

Aldo Luud

OSTAME Kuuse-kooreürask

Juuli teisel ning kolmandal nädalal langes üraskite kogus püünistes veelgi, kuid pöördus järsult tõusule kuu viimasel nädalal ja augusti alguses. Siis leiti Tartumaa mõõtmisalalt rekordarv — 15 000 üraskit ühe feromoonpüünise kohta. Juulis hakkasid koore alt lahkuma ka esimese põlvkonna noormardikad, keda leiti üksikutes kohtades juba juuli keskpaigas — juuli lõpul oli noormardikate hulk püünistes juba suurem.

Üraskirohke Järvamaa RMK ja KAURi spetsialistide seireandmete tulemusena selgus, et kõige suurem hulk kuu-

se-kooreüraskeid oli 2022. aastal Järvamaa seirepunktis. Sealsed püünised olid üleval sinilille kasvukohatüübi puistus, mille enamuspuuliik oli kuusk keskmise vanusega 52 aastat; peale kuuse kasvas seal ka kaske.

Peale Järvamaa oli kuuse-kooreüraskite hulk suur püünistes, mis asusid Pärnumaal, Viljandimaal, Tartumaal, Võrumaal ja Põlvamaal. Kõige vähem isendeid leiti Lääne-Virumaal ja IdaVirumaal.

MERIT EHRPAIS

keskkonnaagentuuri metsaseire peaspetsialist

z Kuuse-kooreürask võib asustada nii lamavad tüved, värske metsamaterjali kui ka seisvad ja nõrgestatud eakamad puud. Kui kahjurite arvukus on suur, asustatakse ka elujõulisi kuuski. z Üraskid talvituvad tavaliselt pinnases, nende lendlus ja puude asustamine algab, kui õhutemperatuur on tõusnud 18–20 ºC juurde, tavaliselt aprilli lõpus või mai alguses. z Sobiva puu leidnud isasputukas hakkab koore sisse närima sisenemisava, eritades samal ajal feromooni, mis annab liigikaaslastele signaali, et puu on asustamiskõlblik. z Isasputukas närib ka paarituskambri, kuhu sisenenud emasputukad närivad koore alla piki tüve kulgeva emakäigu, mille serva munakoobastesse munevad munad. Munadest kooruvad vastsed kaevandavad emakäiguga risti vastsekäigud, mille lõppu näritakse nukuhällid, kus toimub vastsete nukkumine. z Üraskist värskelt asustatud puid on raske märgata, selleks tuleb puid lähemalt uurida: otsida tüvedelt vaiguniresid, paarimillimeetrise läbimõõduga sisenemisavasid või näripuru kasvavate puude alt, okstelt või juurekaelalt. z Maha langenud tüvedel viitavad üraskite tegevusele näripurukuhjakesed, koore all on näha üraskite käigud, vanamardikad, munad ja vastsed. z Kuuse-kooreüraski leviku vähendamise üheks võimaluseks on värskelt kahjuritest asustatud puude ülestöötamine. z Kasutada saab ka püünispuid: eelmise aasta kahjustuskolde lähedal kasvavaid nõrgestatud või vigastatud puid. z Kevadel langetatud püünispuud või talvine lume- või tormimurd tuleb metsast välja vedada sama aasta kevadel, et noormardikad ei jõuaks kooruda ja koore alt lahkuda. z Püünispuude efektiivsuse suurendamiseks on kasutusel feromoonpreparaadid, mis meelitavad üraskeid ligi – sel juhul saab piirduda väiksema püünispuude hulgaga. z Tänavu suvel arenes välja ka kuuse-kooreüraski teine põlvkond, mis tähendab, et samasugust tõrjet, mis korraldati kevadel, tuli korrata ka juuli teisel poolel või augustis. z Juhul, kui kuuse-kooreüraski teise põlvkonna noormardikad jäävad talvituma arengukohale, puukoore alla, on otstarbekas teha kahjustuskohas ka talvist raiet, kui nad talvituvad aga pinnases, pole vaja talvist raiet teha, sest teised, koore all talvituvad kasulikud putukad aitavad tõrjutava liigi levikut vähendada.

• metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

Iriscorp Transport OÜ

TelCombi 521 0237 / 504 1738 on grupi ettevõte info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee

Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee

KASVAVA METSA OST METSAKINNISTUTE OST ÜMARPUIDU KOKKUOST METSATRANSPORDI TEENUS METSAMATERJALI LÕIKUS JA VÄLJAVEDU

8 Mets ja Põld

Teisipäev, 15. november 2022