Lemmikloom oktoober 2020

TRENNI KOOS KOERAGA. NURRUMOOTORIST STRESSIMAANDAJA. KINDEL PÄEVAKAVA ÕPETAB KUTSIKA PUHTUST PIDAMA. LEMMIKLOOM JA ILUAED

Lemmikloom Neljapäev, 29. oktoober 2020 • ÕHTULEHE TEEMALEHT

Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Arle-Kadri Lessing • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Neljapäev, 29. oktoober 2020

2 Lemmikloom Erakogu

KASVATAJA: „Tõukoerakutsikat e Kus on kass Snapi pere?

Snapist, koduse eluga harjunud kümneaastasest särtsakast kassiprouast on vähem kui kahe kuuga saanud õnnetu stressav olevus.

Miks?

Snapi omanik oli sunnitud kolima sotsiaalpinnale, loomi sinna ei lubata. Turvakodus selgus aga, et Snapi ei talu teisi kasse, elu 30 kassiga ühes toas on tema jaoks liig. Loom keeldus söömast, jäi aina kõhnemaks ja siis märgati, et ta on ka tatine - stress oli teinud oma töö. Kliinikus määrati ravi, aga tohtri põhiline soovitus oli: Snapi peab kiiresti leidma oma inimesed, uue kodu, kus teisi kasse pole. Kümneaastasel kassil võib pool elu veel ees olla, stressivabas keskkonnas taastuks tervis kiiresti.

Kiisu on kiibitud, steriliseeritud ja vaktsineeritud, üksikasjalik info tema kohta on leitav Saaremaa turvakodu kodulehelt (www.saareloomad.ee).

Kus on Snapi uus pere?

IA MIHKELS

Vaidlused selle üle, miks peaks võtma kalli tõukoerakutsika, kui varjupaigad on koduta koeri täis, võivad vahel minna üsna tuliseks. Vaidlema ei kipu vaid need, kes on kunagi turuväravast ostnud nunnu kutsika, kes müüja sõnul enam suurt ei kasvagi ja sobib hästi toakoeraks – ning vaadanud aasta pärast kodudiivanil tõtt vasikamõõtu hiiglasega.

leida neli-viis korda odavamalt.

Paberid pole olulised, ma ei tahagi ju näitusekoera, põhjendatakse. Ettevaatust! ütleksid selle jutu peale kogenud koerakasvatajad.

IA MIHKELS

„Tõukoera ostmist võib täiesti vabalt nimetada raketiteaduseks, sest eksimisvõimalusi on

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Tõutunnistusega kutsikale mõeldes kipub paljude silmis suureks miinuseks kujunema hind – ja kergesti tekib küsimus, miks

maksta paberitega kutsika eest suur summa, kui samasuguse, ehkki paberiteta kutsika võib internetikuulutustest

Süvene, vali, võrdle

palju,“ ütleb Inga Sild, kuldseid retriivereid kasvatava kenneli Ringokris kaasomanik. „Kogu see maailm nõuab süvenemist ja päris algajal läheb ikka aega, enne kui ta suudab selles enamvähem orienteeruda. Hõlpsalt võib sattuda petturite õnge, kes müüvad odava hinnaga ja suurte lubaduste saatel kutsikaid, kes on segaverelised või hoopistükkis haiged.

Millest koera võttu üldse alustada? See ei tohi olla hetkeotsus, rõhutab Inga Sild: kindlasti mitte nii, et näen armsa koerabeebi pilti, hind on soodne ja müügijutt ilus – ostangi! „Kõigepealt tuleb endale selgeks teha, milleks kutsikat soovitakse, ja otsustada, kas eelistatakse tõupuhast või segaverelist koera,“ soovitab kenneli omanik. „Tõukoera puhul on tema tulevik paljuski ette teada: suurus, välimus, iseloom – kõik see, mis segaverelist koera võttes on suuresti õnnemäng.“

REKLAAMTEKST

Kuidas alandada loomal stressi ja sellest tingitud probleemset käitumist?

Paljud koerad on tänapäeval agressiivsed, kartlikud, närvilised ja inimesed ei saa aru, miks koer selline on. Arvatakse, et neil ei olnud kutsikaga õnne Ja saadi endale lihtsalt närviline koer. Mida teha, kui sul on selline koer?

Kust kohast abi saada?

LIFE BIOFEEDBACK TERAAPIA lemmikloomale www.miirateraapiad.com Looma stressikäitumise spetsialist.

Hea uudis on see, et sellist käitumist saab muuta, sest see on üldjuhul põhjustatud hirmudest, ärevusest, ülitundlikkusest, vähesest enesekindlusest.

See omakorda põhjustab loomal stressi, mis väljendub inimese jaoks probleemses käitumises nagu agressiivsuses teiste koerte suhtes, kõige liikuva – jalgrattad, jooksjad, rulatajad, autod jm – ründamises, närvilises haukumises, tuppa pissimises, üksindusahistuses, domineerimises (koer paneb teisele koerale pea turjale), paaritamisliigutuste tegemises, lisaks veel sundkäitumises nagu enda saba taga ajamine, näksamine, kratsimine, pidev lakkumine, samuti erinevates allergiates.

LIFE BIOFEEDBACK TERAAPIA – aitab alandada ja vähendada stressi Biofeedbacki teraapia on oma olemuselt bioresonantsteraapia (sagedusteraapia) alaliik, mis keskendub mõttevormide muutmisele. See on uus ja ülitõhus teraapiavorm lemmikloomadele.

Teraapiat viiakse läbi L.I.F.E. seadme abil, kus on sisse programmeeritud 4000 eri mõttevormi, mille kaudu leitakse loomal stressikolded, need tasakaalustatakse ja selle tulemusena stress kaob ning lemmiklooma käitumine muutub.

L.I.F.E. Biofeedbacki teraapia on andnud väga häid tulemusi lemmikloomade probleemkäitumise korral.

Parima tulemuse saavutamiseks on soovitatav teha 3 teraapiaseanssi. Samal ajal peaks järgima kindlasti ka terapeudi käitumissoovitusi, lähtudes looma liigiomasest käitumisest.

Teraapia annab kiireid ja efektiivseid tulemusi, mille tulemusena loom on enesekindel ja saab hakkama erinevate situatsioonidega.

Kaovad ära stressikäitumise ilmingud nagu tuppa sirtsutamine, näksamine, ründamine, pidev meeleheitlik haukumine, lakkumine ja muud stressikäitumist väljendavad mustrid.

Eriti vajalik oleks teraapia varjupaiga ja teise ringi loomadele, kellel üldjuhul on stress väga tugev, sest elukoha- ja omanikumuutused toovad alati kaasa pingeid.

Need loomad on üldjuhul ka n-ö oma ajalooga, kindlasti on nad läbi elanud erinevaid emotsionaalseid traumasid, võib-olla ka füüsilisi traumasid ja need jätavad kõik oma jälje alateadvusse, mis muudab koera käitumist ja närvisüsteemi.

TERAAPIA KOHTA LOE LÄHEMALT www.miirateraapiad.com või www.bioresonants.ee KONSULTATSIOON JA TERAAPIAAJA BRONEERIMINE monika@caramira.ee või helista 5656 5141

Neljapäev, 29. oktoober 2020

Lemmikloom 3 Vida Press

ei saa osta nagu poes ootavat saiapätsi.“ Kui otsustatakse tõukoera kasuks, tuleb põhjalikult tutvuda kõige südamelähedasemate tõugude ajalooga ja kaaluda, kes neist on sobivaim, ütleb Inga.

Seejuures ei tohi unustada, et koer jääb selleks, kelleks ta aretatud on – ei saa seltsikoeralt nõuda valvekoera iseloomuomadusi ja vastupidi.

Kui tõug on valitud, algab kõige raskem osa: kasvataja valimine. „Ära tuleb te-

ha väga põhjalik kodutöö,“ tõdeb koerakasvataja. „Ülevaate selle tõu kasvatajatest võib saada tõuühingu kodulehelt – kui ühing on loodud. Samas on Eesti piisavalt väike, et leida keegi erapooletu, kes tunneb kedagi erapooletut, kes tunneb välja valitud kasvatajaid ja oskab neile hinnangut anda. Aega tuleb varuda kasvatajate tausta uurimiseks, nendega suhtlemiseks: kirjutamiseks, helis-

tamiseks, kohtumisteks – see on oluline, eriti kui arvestada, et hea kasvataja on kutsika uutele omanikele ka edaspidi alati toeks. Mina olen seisukohal, et kõik ei pea kõigile inimestena meeldima, küll aga peab kasvataja tunduma, näima ja olema aus.“

Usalda, aga kontrolli Inga ütleb, et kui peaks tekkima tunne, et kasvataja jätab

midagi rääkimata või kipub ohtrasõnalise müügijutuga liiale minema, tasub alati mõelda, miks ta seda teeb, ja asjaolusid kontrollida. „Internet on põhjatu infoallikas – paranoiliseks ei maksa muutuda, aga kui miski tundub kahtlane, tuleb alati küsida selgitusi,“ õpetab kenneli omanik. „Muidugi tuleb endale ka selgeks teha, mida on vaja kontrollida. Näiteks koerte terviseuuringute tulemused: kasvataja peaks olema valmis

neid – nagu ka oma aretusvalikuid – arusaadavalt selgitama.

Tõsi, valus küsimus on, et paljud tõuühingud on kohustuslikud terviseuuringud lõpetanud, aga kui teised kasvatajaid neid siiski teevad, siis ei ole piisav põhjendus see, et tõuühing või EKL neid ei nõua – vastutustundlik kasvataja olulisi uuringuid te-

gemata ei jäta või suudab tegematajätmist argumenteeritult põhjendada.“ Kutsika kojujõudmiseni võib otsingute algusest kuluda ka aasta või paar – ja see on täiesti normaalne, kinnitab Inga Sild: „Kutsikad, eriti vastutustundlike kasvatajate kutsikad, ei ole saiapätsid, mis poes ostjaid ootavad ja mida ühtki küsimust esitamata igale soovijale müüakse.“

Tekitab ka h

tlusi

Umbusklik tasub olla, kui kasvataj z ei suuda a piisava põh jalikkusega kõiki lepin selgitada gupunkte, z lubab tõ utunnistuse hiljem järe z veenab o le saata, stjat kiirest i lepingut al (sageli väit lkirjastama es, et kohe tuleb veel kutsikasoo kümme vijat – kes ees, see mee z ei oska rä s), äkida pesa konna ema ja harjumu iseloomust stest, ka ve idrustest, se miks just se lgitada, lline paaritu s jmt, z ei tunne huvi tuleva se koeraom olu vastu – aniku eluvõi huvitub lausa haigla re majandu selt peslikust oluko Allikas: In rrast. ga Sild, kenn

el Ringokris

(ringokrisgo

ldens.eu)

Lisaks: Selver, Coop, Stockmann, Delice, Hortes, Rõõmu Kaubamaja, Saue Kaubakeskus, Royal Pet Food lemmikloomapood, Gardest, Hansapost ja pets24.ee

Neljapäev, 29. oktoober 2020

4 Lemmikloom e loo

TRENNIKOER – innukas ja õnnelik Vida Press

IA MI MIHKELS

LEIA OMA VÕIMALUS

Spordialasid, mida koeraomanik saab harrastada koos oma lemmikuga, on oluliselt rohkem. Otsi lähemat infot: z Eesti Koeraspordiliit z Koeraspordiklubi Koerus z Koeraspordiklubi TopDog z Rakvere Koeraspordi Klubi z Tartu Koerasport jt.

ia.mihkels@ohtuleht.ee ia.mihkels

Vida Press

Kass maandab omaniku stressi Küllap on iga kassiomanik tajunud, kui hästi mõjub kodune karvakera neile nii mõneski keerulises või närvilises olukorras, kirjutab portaal Lifehack – aga paljud ei tea, et seda kinnitavad ka teadlaste uuringud.

Lemmikloom ei lase omanikul end üksildasena tunda – ta ootab kodus kannatlikult oma inimest ja pakub talle pärast pikka ja rasket tööpäeva mõnusat lõõgastust. Suhtlemisvajadust rahuldab kassi seltskond sama hästi kui inimeste oma, selgus Miami ülikoolis tehtud uuringutest. Enamik kasse näitab oma kiindumust pererahvasse üsna selgelt välja, ehkki sageli kiputakse väitma, et seda teevad vaid koerad. Paljud kassid on vägagi suured suhtlejad.

Koer on o rõõmus ja rahul ka siis, siis kui ta viiakse pikale ja jalutuskäigule – miks mitte astuda aga m samm edasi ja hakata koeraga koos trennis koera käima? Kutsikakoolitust käima suurem peab vajalikuks v koeraomanikke, osa osa ko läheb sealt edasi veel kuulekusetrenni, aga kuule kipub paljudel asi siis kip soiku jääma. Ometi pakub koerasport põnevaid trennivõimalusi nii suurtele kui ka väikestele koertele – ja paraja mahvi võib trennis saada ka omanik.

füüsilist väljakutset nii koerale kui ka koerajuhile, arendades seejuure omaniku ja lemmiku vahelist koo s stööd. Rajal on palju takistusi: slaa lom, tunnelid, poom, hüpped, kiik ja A-tõke. Koerajuhile õpe tatakse, kuidas koera rajal juhtida, et panna ta võimalikult kiiresti ja õigesti rada läbima, harj utatakse koera ja inimese koostöö d, looma hüppetehnikat jm.

Trenn on üsna intensiivne, seda alustatakse korraliku soojenduseg a, et säästa looma lihaseid.

Treeningute käigus peab koeraju ht õppima oma koera sel määral tundma, et ta suudaks enne võistlust endale raja läbimise selg eks teha, mõeldes oma koera võim etele ja oskustele.

Rallikuulekus: et oleks lõbus

Stressi märksa vähem Kass maandab tõhusalt pererahva stressitaset.

Ainuüksi tema silitamine või kassiga mängimine mõjub lõõgastavalt. Pluss on seegi, et koeraga võrreldes on kass oluliselt iseseisvam, temaga ei pea mitu korda päevas õue minema ega pikki jalutusringe tegema – nii on omanikul vähem põhjust muretseda.

Turgutab keha ja vaimu Lifehack kirjeldab ühte uuringut, mille käigus küsitleti 600 inimest, kellest pooltel oli nende enda kinnitusel vaimse tervisega probleeme.

Kümnest kassiomanikust üheksa kinnitas, et kass mõjub tema meeleolule positiivselt ja argimuredega on just tänu lemmikloomale lihtsam hakkama saada. Abi on nii kiindumustundest kui ka lemmiku pidamisega kaasnevatest kohustustest: sa pead kellegi eest vastutama, tema eest hoolitsema, tunned, et oled vajalik. Igapäevased kassi hooldamisega seotud askeldused – toitmine, liivakasti puhastamine, mängimine – ei lase nurka norutama jääda.

Päästab südamehädadest Minnesota südameinstituudis mõne aasta eest tehtud uuringust ilmnes, et kassiomanikel on südameinfarkti ja muude südame-veresoonkonna haiguste risk 30% väiksem, võrreldes nende inimestega, kellel kassi pole.

Ravib liigeseid-lihaseid Nurrumisest põhjustatud vibreerimist on võrreldud koguni füsioteraapiaga, see aitavat kaasa nii põletike kui ka liigese- ja lihasevaevuste paranemisele. On neidki, kes väidavad, et nurruva kassi korrapärane pikaajaline süles hoidmine aitab tugevdada luid.

Agility: koera ja omaniku koostö ö Agility pakub vaimset ja

Koeratants: liikumine muusikas

Ala ühendab endas elemente kuulekusest, agility’st ja koeratantsust. Rallikuulekuse trennis liigub koerajuht koos kõrvalkõndiva koeraga mööda etteantud rada ja sooritab harjutusi vastavalt rajal olevatele märkidele, millel on tegevusjuhised. Sooritada tuleb pöördeid ja tagurdamisi, muuta liikumise suunda ja kiirust, vahetada pooli ja asendeid jm. Rajal võib olla ka hüppetakistusi ja maiuse või mänguasjaga ahvatlusi.

Selles trennis on kõige olulisem see, et koeral ja omanikul oleks lõbus, et koer tahaks inimesega koos töötada. Koera võib juhtida nii suuliste käskluste kui ka käemärkide abil, teda võib kogu raja vältel kiita ja innustada. Treeningu põhieesmärk on koolitada koeri, kes kodus on viksid ja viisakad, käituma hästi ka avalikes kohtades ja teiste koerte seas.

ja koerale vaba liikumist Koertantsus õpetatakse ate uv suj nende sidumist pooside võtmist ning nõpitud liikumistest pa st igi Kõ üleminekutega. umu e aks tat esi a, mida nakse kokku tantsukav lt tsa lih a oll gi na ku tohiks sika saatel. Etteaste ei t ka , vaid valitud muusi harjutuste sooritamine eko i ag hiroll on mõist tõlgendav liikumine. Põ aja võib seda oma osaast lav a ral, aga tantsukav eratants sobib kõigile tõu lemisega täiendada. Ko nha ko b saa a sed , sest gudele ja koerajuhtidele le sobivaks. Tänu selda en ja le era ko a dada om s uue takistus – kõik, mi lele ei ole ka liikumisp b saa da ta. Koeratants, mi käib üle jõu, võib ära jät kui ka lihtsalt meelelaala rdi harrastada nii spo . aastatel levima Inglis hutusena, hakkas 1990 pu po see on s sek praegu maal, USAs ja Kanadas, . res juu e abrit laarne ka meie põhjana

Agilitrick: väikestele koertele

Jagage kassivideoid ja -pilte!

Frisbee ehk disc dog

Kassid ajavad oma lustlike askeldustega omaniku mitu korda päevas südamest naerma. Ameerika tudengite uurimistöö näitas, et paarkümmend minutit lõbusate videote vaatamist on tervisele kasulik, see ähendas vaatajate stressi ja tõstis tuju. Nii et ei maksa tähele panna neid, kes nurisevad, miks on sotsiaalmeedias liikvel nii tüütult palju kassipilte või -videoid. Vastupidi, jagage terviseks! IA MIHKELS

Koerte frisbee, maailmas tuntud ametliku nimetusega disc dog, seisneb lendava taldriku viskamises koerale. Eestis üsna vähe harrastatav ala sai alguse USAs 1974. aastal, kui 19aastane Alex Steinsel hüppas koos oma whippet’i tõugu koeraga pesapallimatši ajal üle staadioni piirde ja hakkas väljakul oma koerale lendavat taldrikut loopima. Publik ja korraldajad olid koera kiirusest ja hüppevõimest nii vaimustuses, et sel esinemisel lasti kesta kaheksa minutit, enne kui nad väljakult minema toimetati. Etteastet näidati ka matši teleülekandes ja nii hakkas see harrastus kiiresti levima. Valida on kas vabastiil, mis kombineerib trikke ketta püüdmisega, või kaugvisked: ketas visatakse nii kaugele kui võimalik, koeral tuleb sellele järele kihutada, taldrik õhust kinni püüda ja tagasi tuua.

See spordiala on välja töötatud just väikest kasvu koertele (turjakõrgusega alla 35 cm). Trennirajal areneb koera julgus, kiirus, täpsus, püsivus ja iseseisev mõtlemine, aga ka koostöö omanikuga. Takistuste juures saab arvestada iga koera vanust ja võimekust. Eri raskusastmega tunnelitele on lisatud detaile, poomid ja A-takistused on eri laiuse, kõrguse ja kaldega. Peale raja läbimise õpivad koerad igas trennis ühe uue triki ja näitavad ette eelmises tunnis õpitu, mida koer ja omanik on kahe trenni vahel kodus harjutanud.

Nii mõneski koeraspordiklubis saab agilitrick’i kursuse läbimise järel jätkata edasijõudnute trennis – kui nii koeral kui ka omanikul on huvi harjutamist jätkata ja jõuda üha nõudlikumate trikkide juurde.

Neljapäev, 29. oktoober 2020

Lemmikloom 5

TARTU KODUTA LOOMADE VARJUPAIK Tartu linnale kuuluvat Tartu Koduta Loomade Varjupaika haldab aastast 2006 MTÜ Assisi Franciscuse Selts, mis on väikesearvuline oma töötajatest moodustatud iseseisev mittetulundusühing. Varjupaiga teeninduspiirkonnaks ongi Tartu linn ja maakond, Põlvamaa ning osaliselt mõned naabermaakonnad.

Igal aastal saabub varjupaika keskeltläbi 1400 looma. „Patsientideks“ on põhiliselt kassid ja koerad ning marginaalne hulk muid lemmikloomi (närilised, reptiilid ja linnud). Aastate jooksul kõige eksootilisemateks külalisteks viimaste hulgast on olnud vietnami rippkõhtsiga, stepivaraan ja kuningboa.

Ideaalis võiks varjupaik olla kohaks, kuhu satuvad kogemata hulkuma pääsenud loomad – varjupaik toimiks sellisel juhul eelkõige turvalise kohana, kust omanik oma looma tervelt ja hoitult tagasi saab. Kahjuks reaalsus on teine – suurele osale kassidest ja väiksemale osale koertest ei tule omanik kunagi järele. Pigem kiputakse looma kergekäeliselt varjupaika tooma, võtmata ise looma tuleviku ja saatuse eest vastutust.

Kõige kurvemad on sellised lood, kus varjupaika tuuakse eakas loom, kes on oma elu parimad aastad pühendanud inimesele, kuid kelle jaoks enam uues elamises ruumi ei leita. Tihti on nende lootused uut kodu leida peaaegu nullilähedased. Me siiski ei näe põhjust saata üle vikerkaaresilla inimsõbralikku ja tervet looma, kellest õigele inimesele võiks olla rõõmu veel mitmeks aastaks. Ja nii nad meie juures ootavad, mõni juba mitu aastat…

Igal aastal leiab meie varjupaigast uue kodu üle 500 kassi. Varjupaika sattuvatest koertest lähevad enamus oma kodudesse tagasi, millele kindlasti aitab kaasa kiipimine ja registrisse kandmine.

Kõik Tartu Koduta Loomade Varjupaigast uutesse kodudesse minevad täiskasvanud kassid on steriliseeritud/kastreeritud ning emased koerad steriliseeritud vältimaks uutele loomadele sama saatust, mis nende võimalikke vanemaid on tabanud – olla ülearune ja mitte kellelegi vajalik.

Otse loomulikult on kõik loovutatavad loomad saanud profülaktilised parasiitidetõrjed, vaktsineeritud eakohaselt, kiibitud ning kantakse varjupaiga poolt ka uue omaniku nimele lemmikloomaregistrisse www.lemmikloomaregister.ee.

Varjupaiga töökorraldusega ja meil viibivate loomadega saad lähemalt tutvuda meie kodulehel:

www.loomadevarjupaik.eu Operatiivsemaks netisuhtluseks on meil olemas ka leht Facebook’is

Loomadevarjupaik

Allolevalt meil praegu uusi kodusid ootavad koerad – rohkem infot nende ja ka varjupaigas viibivate kasside kohta leiate meie kodulehelt.

Bosse 1

Cesar

Pontu

Rikkaliku karvkattega suurem, iseloomult esialgu vaatlev ja ettevaatlik, kuid sõbrunedes täiesti käsitletav umbes 6 aastane koer kodust, kuna omanikul ei olnud enam võimalik loomi pidada.

Väga suurt kasvu umbes 3 aastane saksa lambakoera tüüpi härrasmees. On sõbralik, energiline ja vajab vaatamata loomupärasele intelligentsusele koolitust, et inimühiskonnas kenasti toime tulla. Ei loovutata aiakaunistuseks ja ketipikenduseks.

Kõrget kasvu heas vormis lühikarvaline 8 aastane nn hundikoer, kellest loobuti kolimise tõttu. On esialgu tutvumisel ettevaatlik, kuid tutvuse korral rõõmustab siiralt iga jalutamise ja suhtlemise üle. Saab edukalt hakkama ka korteris elamisega, ent laste osas ei pruugi varasemate kogemuste tõttu kõige tolereerivam olla.

Muki

Ada

Snow

Tagasihoidlik ja sõbralik keskmiselt suurt kasvu umbes 5 aastane isane koer püüti küla vahelt laperdamast, kuid selgus, et omanikul ei olegi huvi ega tahtmist koeraga tegeleda.

Tegelemise korral saaks temast kindlasti tore perekoer.

Umbes 3,5 aastane keskmiselt suurt kasvu emane koer. Oma territooriumi ja toidu suhtes kaitsev, kuid territooriumilt väljas olles täieline musiloom. Vajab kindlasti pisut oskuslikumat lähenemist kui esimese koera võtjalt seda oodata saaks. Väikesed lapsed peres ei pruugi ka olla hea mõte.

Umbes 5 aastane laika-tüüpi sõbralik ja hüperenergiline koer kodust omaniku haiguse tõttu.

Ei sobi laisa inimese kõrvale.

Vihjena – kõige rohkem väsitab koera mõtlemise töö, seega ühe koerakoolituse läbimine oleks soovitav.

Bosse 2

Lote

Villi

Pisut alla 2 aastane keskmiselt suurt kasvu poiss. Saanud ilmselt juba karmi elukooli, kuid võtab kenasti õppust, on tuttavate inimestega sõbralik ja mänguline. Üks tema eri-hirme on mehed, seega nendel tasub tutvumiseks aega varuda.

Umbes 6 aastane steriliseeritud keskmist kasvu proua, kelle kehakaal kodustes oludes kontrolli alt väljunud on. Panime paastule ja juba on koeral kergem liikuda ning üldiselt rõõmsam olla. Agressiivne ei ole, kuid pisut umbusaldavalt kõõritab küll – ilmselt on vara veel südant kinkida.

Omaniku hooldekodusse sattumise tõttu meie juurde saabunud eakas majavalvur. On rahulik ja vanuse kohta hea tervisega. Ei ole näidanud üles agressiivsust, pigem on pärast keskkonnavahetuse šokki hakanud suhtlemist otsima. Oleks ehk veel mõne vanema inimese seltsiliseks ja majalukuks.

Robi

Pruta

Tommi

3 aastane kõrget kasvu elegantne härrasmees. Raske minevik on küll mõningasi jälgi jätnud, kuid suure tööga on pelglikust koerast koorunud inimesesse kiinduv, mänguline isiksus.

Vajab usalduse tekkimiseks aega, kuid kui see olemas, on kõik hästi. Siiski – lapsed pole ilmselt traumaatiliste kogemuste tõttu päris tema teema.

Väga vahva olemisega vanem suurem proua, kelle peremees aastaid Tartu peal kehvades oludes ringi kulges. Omaniku kulgemised said otsa ja Pruta sattus nüüd juba püsivalt varjupaika. Tema palja pepu probleemiga tegeleme, kuid täielikku karvkatte taastumist me lubada ei julge – samas, ongi ehk erilisem.

Väike suur koer. Ehk et vaatamata madalale kasvule pole tegu mitte väikese koeraga. Sõbralik, energiline ja suure koera jämeda häälega.

Kahjuks lahkus omanik parematele jahimaadele ja nii on Tommi meil, pärast aastaid kodus, tagasi.

Neljapäev, 29. oktoober 2020

6 Lemmikloom

Kindel päevaka kiiresti siseruu IA MIHKELS

Ole järjekindel!

Kutsikale puhtuse pidamise õpetamine nõuab kannatust, pühendumist ja järjepidevust. Ära heitu, kui sinu pingutustest hoolimata juhtub koeral vahetevahel õnnetusi – kutsikas ju alles õpib, tagasilöögid käivad asja juurde.

z Vii kutsikas õue alati pärast ärkamist, hoogsat mängu ja söömist. z Ära hakka õues kutsikaga mängima, kuni ta pole oma hädasid ära teinud. z Kiida alati ohtralt, kui kutsikas teeb õues, mida temalt ootad. z Ära karista, kui toas juhtub õnnetus. z Kui õpetada kutsikale selgeks vastava käskluse, on tulevikus lihtsam olukordades, kus koera pissitamisega on kiire.

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kas võtta kass – või hoopis koer?

Vastus pealkirjas esitatud küsimusele sõltub ennekõike sellest, kas oled kassi- või koerainimene.

Kui seda hoobilt öelda ei oska, tasub endas selgusele jõudmiseks aega leida, sest uisapäisa perre lemmiklooma võtmine võib kergesti osutuda karuteeneks nii pererahvale kui ka loomale.

Asja tasub tõsiselt võtta seda enam, et Ameerikas Wisconsini ülikoolis tehtud uuringu tulemused kinnitavad: inimeste jagunemisel kassi- ja koerainimesteks on ka teaduse seisukohalt tõepõhi all, vahendab Live Science.

Kumb tavatseb reeglitele vilistada?

KASSIINIMENE. Nii kass kui ka tema inimene on seisukohal, et igasugused reeglid ja piirid on selleks, et neid vastavalt vajadusele kohandada-nihutada. Koer ja

koerainimesed on ettekirjutustele märksa vastuvõtlikumad.

Kumb on tegusam ja elavam?

KOERAINIMENE. Energilise, lustliku ja alati minekuvalmis looma kõrval on üldjuhul samasugune omanik. Kass – ja kassiinimene – ei kipu õue, kui seal sajab. Koer ja tema pererahvas ei lase end väikesest vihmast häirida.

Kumb on sujuvam suhtleja?

KOERAINIMENE. Sageli saab koeraomanike juhuslikest kokkupuudetest sõpruskond: lemmikuga trenni või jalutama minnes kohtutakse teiste omasugustega, see eeldab sotsiaalsust ja suhtlemist.

Kassid on uute tutvuste suhtes koertest umbusklikumad, sama näib kehtivat ka kassiomanike puhul: meelsamini veedavad nad

aega mõne hea raamatuga kodus diivanil – ja kus see kasski siis mujal on.

Kumb näeb lemmikloomas sõpra?

KOERAINIMENE. Sageli võtabki ta looma selleks, et oleks keegi, kellega koos saab midagi ette võtta: käia jooksmas, rattaga sõitmas, agility-trennis või niisama jalutamas. Kassiinimese silmis on ühistest tegevustest olulisem looma kiindumus ja poolehoid.

Kumb on loomult õrnem?

KASSIINIMENE. Vähemalt ameeriklaste uuringutulemustest selgus, et koeraomanikega võrreldes nägid kassiomanikud endas oluliselt rohkem hellusele ja õrnusele viitavaid loomuomadusi.

Ikka ei oska otsustada, kas võtta koer või kass? Mis siin keerulist – võta mõlemad!

IA MIHKELS

„Kutsikale sobib väga hästi kindel päevakava – kindlad söögi-, mängu- ja väljas käimise ajad,“ ütleb koeraspordiklubi TopDog koolitaja Karin Lassmann. „Päevakava tasub sisse seada kohe, kui kutsikas on koju toodud. Kui vähegi võimalik, võiks algusest peale hakata teda õpetama oma häda tegema õues.“

Õue iga kahe tunni tagant Üldiselt öeldakse, et kutsikas suudab kontrollida oma häda umbes tunni jagu iga oma vanuse kuu kohta, räägib Karin. Et uude koju tuuakse kutsikas enamasti siis, kui ta on vähemalt kaks kuud vana, siis tuleks vastse pereliikmega alguses õues käia iga kahe tunni tagant. „See on siiski umbkaudne arvestus,“ märgib koolitaja.

Allikas: koeraspordiklubi TopDog

„Tihti suudavad kutsikad näiteks öö jooksul olla kauem pissimata, mängu vältel võib koer aga käia tihedamini joomas ja seega tahab ka sagedamini pissida.“ Kindlasti tuleks kutsikas välja viia alati pärast ärkamist, söömist-joomist ja aktiivset mängu.

Tähtis on kiita ja premeerida teda iga kord, kui ta oma häda ära on teinud. „Premeerimise hetk tuleb täpselt tabada, sest kui liiga varakult kiitma hakata, võib pissimine pooleli jääda,“ juhib Karin tähelepanu. Et kutsikaga käiakse esialgu õues väga sageli, hakkab omanik kiiresti aru saama, millal on premeerimiseks õige aeg. Õigel ajal kiitused-preemiad õpetavad kutsikat seostama neid oma tegevusega.

MIDA SINA TÄNA SÕID? Raamat koerte ja kasside söötmisest Tiina Toomet | 272 lk, kõvad kaaned | Kirjastus Hea Lugu Lemmikloomad söövad seda, mida inimene neile annab. Absoluutset tõde, mida koer ja kass sööma peavad, aga ilmselt polegi.

Loomaarst Tiina Toomet kirjutab raamatu eessõnas nõnda: „Loodan, et saate siit vähemalt ühe õpetuse: valima peab selle, mis loomale sobib.

Sobivuse näitab tavaliselt ära katse-eksitusmeetod. Et aga oma lemmiklooma katsetega mitte ära tappa, oleks vaja teatud algteadmisi, et mitte väga puusse panna. Neid ma selles raamatus anda püüangi.

Populaarteadusliku lähenemisega raamatust saate näiteks teada, miks terve koer tahab süüa end ülekaaluliseks, miks kass ei saa olla vegan, millest koosneb hiir ja kui suur on käpajälg, mille lemmiku pidamine elukeskkonnale jätab.

a Teoses on k ri natuke auto ridega kommentaa retsepte.

Parima hinnaga: www.raamat24.ee.

Neljapäev, 29. oktoober 2020

Lemmikloom 7

ava harjutab kutsika mides puhtust pidama Vida Press

Mõistlik on harjutada koer algusest peale tegema oma häda õues. Kui see pole võimalik, tuleb toas valida selleks kindel koht, kus on ajaleht või spetsiaalne alus, millele kutsikas tõsta kohe, kui on põhjust arvata, et ta peaks pissima. Preemiat õigesse kohta tehtud häda eest ei tohi ka toas unustada.

Kutsikat saab õpetada häda tegema ka vihjesõna peale, kui korrata seda alati teda välja viies (öelda nt pissile! vmt) ja pärast õnnestunud sooritust anda maiust ja kiita. „Kui omanik on järjekindel, saab koer aja jooksul selgeks sõna tähenduse: on häda tegemise aeg! Tulevikus on sellest palju abi olukorras, kus koera pissitamisega on kiire (nt reisil olles).

Loigu eest ära karista Tasapisi muutuvad pausid õueskäikude vahel pikemaks, aga toas tuleb kutsikal silm peal hoida: kui ta muutub rahutuks, hakKindlasti tuleks kutsikas välja hädale viia alati pärast ärkamist, söömist-joomist ja aktiivset mängu. Tähtis on kiita ja premeerida teda iga kord, kui ta oma häda ära on teinud.

Lai valik suve ja vihmakindlaid riideid ning hulgaliselt näituse ja treeningtooteid leiate meie poest.

Teie Zookeskus OÜ

Sitsi 15B, Tallinn, Estonia Tel: +372 55 47 448 www.zookeskus.ee Zookeskus OÜ

kab kiunuma, ust kraapima, ühe koha peal keerutama vmt, siis tuleb ta kohe välja viia, sest tõenäoliselt otsib ta võimalust häda teha.

Muidugi juhtub vahel ikka, et loik tuleb ka tuppa. „Selle eest ei tohi kutsikat kunagi karistada,“ hoiatab Karin. „Kutsikas ei saa aru, et teda karistatakse vale koha, mitte tegevuse eest. Karistamine võib tekitada hirmu pissimise ees. Kui tabad kutsika toas pissimiselt, võid ta sülle haarata ja välja viia – aga jää rahulikuks, ära riidle samal ajal koeraga. Kui ta siis ka õues pissib, on kiitus jälle omal kohal.“ Koht, kuhu kutsikas toas loigu tegi, tuleb hoolikalt puhastada: kui uriinilõhn sinna jääb, siis arvab kutsikas, et see ongi koht, kus peab pissil käima. Poodidest leiab spetsiaalsete ensüümidega pihuseid, millega saab lemmikloomade uriinilõhna eemaldada. Üldiselt õpivad kutsikad puhtust pidama 4-5kuuselt, kuid õnnetusi võib juhtuda veel kuni esimese eluaasta täitumiseni. „Mida rahulikum ja järjekindlam on omanik õpetades, seda kiiremini õpib koer puhtust pidama,“ kinnitab Karin Lassmann.

Kuidas kaitsta iluaeda?

Kui igale okkalisele ilupuule ja -põõsale piire või tarake ümber ehitada, et tõkestada koera ligipääsu taimedele, pole aial tegu ega nägu. Aga nii nagu koer on uksest välja sööstnud, tõstab ta esimesena jalga just mõne aiailuduse najale. Mida teha, et aed kena püsiks? z Ilupõõsaste ette, kus lemmiku arvates on parim pissimiskoht, võib panna maasse kunstpõõsa või -puu. Sinna võib vahele pista veel elupuuoksi, siis peaks koer selle sobivaks tunnistama. Sellist puud tuleks aeg-ajalt voolikuga pesta, et aed haisema ei hakkaks. z Istuta okaspuude ümber võimalikult pikkade piikjate okastega põõsaid, sobib näiteks Thunbergi kukerpuu, millel on kümneid eri kõrguse, värvi ja vormiga sorte. Kasse aitab see ehk pareminigi eemale hoida kui koeri. z Vali aeda okaspuude asemel lehtpuud ja -põõsad, need peavad jalatõstmisele hulga paremini vastu. Ka on lehtpõõsad tavaliselt okaspuudest palju odavamad, nii pole kahju väljaläinud taime pärast nii suur. z Lemmikut valides eelista emast: emased koerad-kassid ajavad oma hädad ära viisakalt kükitades, nii jäävad puudpõõsad loodetavasti puutumata.

Allikas: Eesti ja Soome aiafoorumid

8 Lemmikloom

Neljapäev, 29. oktoober 2020