Laps ja Pere november 2022

&

RAAMATUHUVILISE LAPSE MAAILM ON AVARAM

Laps Pere ÕHTULEHE AJAKIRI

Teisipäev, 22. november 2022

EESTI KEELES!

KINODES 25. NOVEMBRIST

Väike teatri­ spikker

2

Rubriik

Teisipäev, 22. november 2022

Rubriik

3

Teisipäev, 22. november 2022

4

Pere

Teisipäev, 22. november 2022

TÕNISSONID: „Raamatu­ armastus algab ühisest õhtujuttude lugemisest.“ Perekond Tõnisson. Taavi ja Katrin, Mia ja Mihkel, Tim Gustav ja Magda Milde. Õhtuti sätib see seltskond end kobarasse, et lugeda jupike raamatut. Üheskoos. „Kaudselt on need lugemised andnud mulle lavastuste tegemiseks väga palju, aga otsesemalt ka,“ ütleb Taavi Tõnisson, Eesti Noorsooteatri lavastaja ja näitleja. „Nii mõnigi tekst, mis on lavale jõudnud, on kontrollitud oma laste peal. Ehk siis raamatud, mille põhjal olen lavastusi loonud, on kindlasti olnud meie õhtulugemiste osaks.“ AIGI VIIRA aigi.viira@ohtuleht.ee

Raamatute lugemine on Tõnissonide peres igaõhtune rituaal. See on kujunenud päeva osaks mitte sellepärast, et peab, vaid seetõttu, et tahetakse. Eesotsas lavastaja Taavi ja Eesti lastekirjanduse keskuse programmijuhi Katriniga. „Kuna me mõlemad Katiga tegutseme selles vallas, siis saame aru, kui oluline on lugemisharjumus,“ mõtiskleb Taavi. „See avardab laste maailmapilti, käivitab fantaasiat ja aitab asju mõista.“ „Raamatuarmastuse tekitamine algab ühisest õhtujuttude lugemisest ja sellega oleme alustanud suhteliselt vara — lapse ellu hakkab raamat tulema enne aastaseks saamist,“ lisab Katrin. „Kui juba tekib harjumus pilte vaadata ja ka neid lugusid kuulata, siis pole olemas last, kes ei kasvaks raamatulapseks.“

Kokkusaamise aeg Tõnissonide lastevägi on kui üks mees raamatulapsed. Nagu emaisa ees, nii lapsed järel. Üheskoos õhtust õhtusse ninapidi raamatutes. Kui pere vanimad, Mia ja Mihkel, olid väiksed, otsustati, et pere õhtuseks lugemisvaraks saab Harry Potteri lugude esimene raamat. Mõttega, et pärast loevad

lapsed siis Potteri-raamatuid iseseisvalt edasi. „Kui esimene osa oli ette loetud, ei mallanud me oodata, millal lapsed nii suureks kasvavad, et järgmisi ise lugeda,“ naerab Katrin. „Nii olemegi oma lastele kõik seitse osa Potterit ette lugenud. See kestis kokku julgelt kaks aastat.“ Raamatuid ei loeta ses peres õhtuti uinumise kiirendamiseks.

Vastupidi. „Magama minnakse ikka pärast seda, kui jutt on loetud,“ ütleb Katrin. „Lugemine on meil magamaminekut ette valmistav protsess.“ Olekski narr õhtujuttu lugeda nii, et lapsed poole lause pealt magama jäävad — lugu jääb ju kuulmata. „Elu on nii kiire, päevad tihtipeale pikad — õhtune lugemine on meile ka koosolemise aeg,“ tõdeb Taavi. „Ühislugemine mõjub hästi: tekib rahunemine, saab ennast tühjaks laadida. Saame selle kõrvale jutustada ja muljetada, väikeseid ja suuri probleeme arutada. Arvan, et mõnes mõttes on sellest, mida sa loed, olulisem see, et sa lihtsalt loed raamatut, et me oleme koos.“ Tõnissonide lugemisõhtuilt käib läbi tohutu hulk lasteraamatuid.

Vastselt ilmunuid ja päris vanu.

Mõnda loetakse korduvalt. „Meie raamatute valimine käib rohkem uudiskirjanduse jada pidi, vahele valime klassikat ka — et

siis, kui on õige aeg, saaks „Bullerby lapsed“ ja muud märgilised teosed ette loetud,“ lausub Katrin. „Peamine on aga sööta ette värsket lastekirjandust.“ Sellest, et mõni raamat lastele korda ei lähe, ei maksa Tõnissonide sõnul heituda. „Mul kunagi oli arusaam, et üht raamatut pole mõtet mitu korda lugeda, sest lastekirjandust on nii palju — loeme siis uusi raamatuid,“ muigab Taavi. „Tänaseks olen aru saanud, et ühte ja sama raamatut võib lugeda ka sada korda — kui see lastele meeldib, kuulavad nad hoolega.

Ehk siis teose, mahu ja tempo valin ma peamiselt laste järgi. Natukene selle järgi ka, mis endale huvi pakub.“

Esimene teatriskäik ei pea õnnestuma Seda, et raamatut, mis lastele kuidagi ei passi, saaks sundusega armsaks lugeda, Tõnissonid ei usu: kui lapsele jääb ettelugemisest mulje, et see on pealesunnitud, siis suure tõenäosusega see tunne kinnistub temas ja seda vähem tõenäoline on, et ta ise raamatuni jõuab. Kui aga ettelugemine on mõnus kogemus, siis tekib tal endal lugemishuvi.

>>> Jätkub LK 6

Pere

5

Teisipäev, 22. november 2022

Taavi toob lavale „Plekk­ trummi“ „Günter Grassi „Plekk­ trumm“ on olnud mu vane­ mate raamaturiiulis nii kaua kui mäletan, ent selle luge­ miseni jõudsin alles kolm aastat tagasi,“ tunnistab Taavi. „See on lugu, mis tä­ nase päevaga nii tugevalt kokku kõlab, et mul tekkis vastupandamatu tahtmine seda lavastada.“ Grassi „Plekktrumm“ ilmus Saksamaal 1959. aastal. Raamatus kirjeldatud sündmustest on möödas aastakümneid, kuid prob­ leemid on samad ka praegu: geopoliitiline ärevus ja ühis­ kondlik lõhenemine, igatsus uue maailmakorra järele, de­ mokraatia devalveerumine, ekstremismi ja populismi tõus, äärmuslik sotsiaalne kihistumine, autokraatia ja diktatuuri taasteke… Kui maailm su ümber on absurd­ selt groteskne, kui väärtus­ hinnangud on paigast ja ai­ nuüksi olemasolu on miski, mille pärast tuleb süüd kanda, siis tuleb leida uus tee. Sünnib uue aja inimene, kes võtab kontrolli enese kätte.

Lavastus esi­ etendub tuleval aasta 5. veebruaril noorsooteatris.

Allikas: Eesti Noorsoo­ teater, Taavi Tõnisson

Raamatulugemine on perele ka mõnus koosolemise aeg, tõdevad Tõnissonid. „Saame selle kõrvale jutustada ja muljetada, väikeseid ja suuri probleeme arutada,“ on Taavi rahul. „Oleks ka narr õhtujuttu lugeda nii, et lapsed ­poole lause pealt magama jäävad – lugu jääb siis ju kuulmata,“ arvab Katrin. Erki Pärnaku

Erki Pärnaku

6

Pere

Teisipäev, 22. november 2022

<<< Algus LK 4 Kui laps on raamatutega sõbrunenud, on loogiline, et ka teatrisse minek tundub talle tore. „Praegu teeme Magdaga esimesi teatrikatsetusi, Tim Gustav on juba rohkem käinud,“ lausub Taavi ja lisab, et Mia-Mihkel hakkasid teatris käima palju väiksemana ja tulid kenasti toime. „Magda ja Tim Gustavige ei ole me kiirustanud. Tim Gustaviga katsetasime esimest korda siis, kui ta oli kaheaastane. See lõppes nii, et lahkusime saalist viis minutit enne etenduse algust. Lapsele oli see keskkond mürarikas, seal oli liiga palju inimesi — ta oli juba enne algust ärevuses.“ Mõne aja pärast tehti uus teatrikatsetus ja see läks hästi. „Praegu näen, kuidas Tim Gustav naudib teatriskäike,“ rõõmustab Taavi. „Just nädalavahetusel nad käisid emmega ja Tim Gustav oli pärast megaõnnelik, talle vägaväga meeldis.“ Taavi usub, et teatriskäik ei peagi esimese korraga õnnestuma: „Väga okei on katsetada, väga okei on ka üldse ära tulla või vaadata üksnes pool etendust.

Kui lapsel on ilmselgelt paha ja ebamugav, siis pole vaja endale ja lapsele survet peale panna.“ Liiatigi on Eesti Noorsooteatris vahva muuseum, kuhu etendusmelust ehmunud lapsega rahunema minna — muuseumiruumides ei lärma keegi. „Meie laste lemmikatraktsiooniks noorsooteatris on kalad,“ muigab Taavi. „Lapsed võivad seal tund aega seista ja lihtsalt vaadata.“ Nii polegi traagikat, kui etendus jääb nägemata ja teatrimajas leitakse hoopis muud tegevust. „Kõik käib sotsialiseerumise ja õppimise juurde,“ kinnitab Taavi. „Mulle nii meeldib, kuidas Helle Laas aeg-ajalt etenduse ajal lapsevanematele ütleb: „Ära kussuta, laps võib vabalt etenduse ajal küsida, kui ta küsida tahab.

Arutame, kui ta tahab arutada! Ei ole vaja lapsele ette öelda, kuidas mõelda ja mida näha!“ Tõepoolest, väikelastele mõeldud lavastuste puhul ei ole suunamist, mis on õige, mis on vale. On ainult siin ja praegu, täpselt nende laste järgi, kes parajasti saalis istuvad ja etendust vaatavad. Nii ongi äge!“

&

Laps Pere

„No kuhu see raamat nüüd jääb siis?“ ei jõua Tim Gustav ja Magda Milde ­õhtujutu algust ära oodata. Ette loevad ema-isa enamasti kordamööda.

Erki Pärnaku

Kui isa on ­kodus, siis lastel lusti ­jagub.

Et terve pere liikumised saaks liigutud ja kõik püsiks rõõmsaina, on Tõnissonide pere seinal sõiduplaan. Sellelt on näha, kes kulgeb Aruküla külje alt linna kooli-tööle rongiga, kes autoga. „Iga nädala lõpus teeme järgmise nädala logistikaplaani,“ ütleb Taavi. „Vanemate laste suuremaks kasvamisega on see läinud lihtsamakas,

nemad saavad paljuski juba ise toime. Plaan on tänagi olemas, ent selles on palju rohkem vabadust.“

Sõiduplaan ja koolivabad päevad Tänu säherdusele plaanile on alati teada, kes kus toimetab ja millal koju jõuab, ent sellel on tei-

negi tähtis omadus: see õpetab kõiki aega planeerima ja vabadest hetkedest rõõmu tunda. Niimoodi, et koolilapsed võivad endale teinekord koolivaba päeva lubada. „Leppisime selle kokku juba aastaid tagasi, kui suuremad lapsed kooliteed alustasid,“ sõnab Taavi. „Enam ei mäleta, kas see oli kellegi tark nõuanne või kuidas me selle mõtte peale tulime.“ Küll mäletab Taavi enda kooliajast, kui suurt vastumeelsust võis kool mõnikord tekitada. Säherdusi tundeid ta oma lastele ei tahtnud. „Koju ei saa jääda siis, kui on tulemas suur kontrolltöö või tähtis arvestus, aga kui lapsel on koolis hinded korras, mingeid võlgnevusi pole, siis ühe koolivaba päeva kuus võib talle vabalt anda,“ on ta kindel. „Peaasi, et see aitab tal paremini õppida ja ta on selle arvelt rõõmsam. Meil see toimib, laps saab ise oma vaba päeva planeerida ja see tekitab temas tunde, et ta juhib oma elu. See muudab kooliskäimise palju meeldivamaks.“ Taavi usub, et aja planeerimine ja iseenda organiseerimine on elu üks suuremaid õppetunde. „Kui mina koolis käisin, oli pühapäev kõige õudsem päev, sest tüüpilise iseendana lükkasin koduseid koolitöid aina edasi, pühapäeva hilisõhtuni. Siis alati kahetsesin, miks ma ei teinud neid ära reedel või laupäeval. Mõnikord, kui õnnestus seda teha, olin pühapäeval nii õnnelik! Nüüd proovin oma lastele seda edasi anda: kui oled suutnud end organiseerida ning teinud koolitööd enne pühapäeva ära, siis oled sa pühapäeval vaba ja võid teha, mida tahad. Tundub, et ­Katrin on planeerimisvõimega sündinud, mina pean seda ilmselt terve elu õppima.“

Lastekirjanduse keskus aitab raamatuid valida Eesti lastekirjanduse keskusel tasub silm peal hoida, sest nemad teavad lastekirjandusest kõike. Eriti heaks abimeheks on keskuslaste lugemissoovitused õpetajaile ja lastevanematele. „Kui sa ei jõua ise keskusesse kohale, siis leiab soovitusnimekirjad ka meie koduleheküljelt,“ juhatab Katrin. „Nimekirju on igale vanusegrupile, nii leiad täpselt oma lapse vanusele mõeldud raamatuid.“ Ka nende laste jaoks, kel lugema õppimine läheb keerulisemalt, on eraldi soovitusnimekiri. Eesti lastekirjanduse keskuse veebileht asub aadressil www.elk.ee.

Tallinna vanalinnas asuvas keskuses on ka iganädalased laupäevased perehommikud, mis kutsuvad väikeseid ja suuri kirjandushuvilisi raamatuseiklustest osa saama. Igal perehommikul on oma teema ja esinejad.

Saab kuulata toredaid lugusid ja pidada aru tähtsate asjade üle. Võimalus on saada tuttavaks kirjanike ja illustraatoritega ning uurida nende uusi raamatuid. Lapsevanematele jagatakse teadmisi laste lugema suunamisest ning aidatakse valida eakohaseid raamatuid. Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskus

TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Marge Martjan VÄLJAANDJA: AS Õhtuleht Kirjastus TRÜKIKODA: Kroonpress

OHTULEHT.EE

Rubriik

7

Teisipäev, 22. november 2022

Stanislav Moškov

8

Teater

Teisipäev, 22. november 2022

Väike teatrispikker Teatriskäik peaks olema sündmus, mida väärtustatakse ja milleks valmistutakse. Mida silmas pidada ja enne etendust kindlasti ka lastele meelde tuletada?

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

 Korralda asjad nii, et jõuaksid teatrisse vähemalt paarkümmend minutit varem, siis saad rahulikult etenduseks valmistuda.  Enne teatriskäiku ei maksa süüa ohtralt küüslaugu või sibulaga toite, ka ei maksa vahetult enne saaliminekut end tugevasti lõhnastada.  Kui istekohad on rea keskel, tasub saali minna pisut varem, et istuda oma kohale, häirimata rea servas istuvat publikut.  Kui on vaja mööduda neist, kes samas reas on oma kohad juba sisse võtnud, tehakse seda näoga inimeste poole, ülearune pole ka mõni vabandussõna. Istujad tõusevad möödujatele ruumi andmiseks üldjuhul püsti.  Istudes ära hõiva mõlemat käetuge, arvesta ka kõrvalistujatega.  Ära nügi põlvedega ees oleva istme seljatuge, ära luba ka lastel ülearu niheleda ja sellega eesistujaid häirida.  Enne etenduse algust lülita välja telefon.

 Kui kavatsed külastada kohvikut, tee aegsasti vaheajatellimus — siis pole vaja seista pikkades järjekordades.  Ära võta saali kaasa komme vmt — selgita ka lastele, et etenduse ajal ei sobi kommipaberitega krabistada.  Arvesta, et teatribinokkel on etenduse, mitte saalisolijate jälgimiseks.  Väikelapsega teatrisseminekut plaanides arvesta lapse päevakavaga: ära osta pileteid tema lõunaune ajale.  Väike vaataja võib etenduse ajal kergesti millestki heituda — kui laps nutab, lahku temaga saalist.  Väga ebaviisakas on etenduse lõpus saalist lahkuda, kui näitlejad alles publikule kummardavad. Selgita ka lastele, et oma kohal püsitakse seni, kuni eesriie on langenud.  Kui kiirustad kusagile, vaata viimast vaatust rõdult — siis saad kedagi segamata lahkuda.  Kui aega on, võta rahulikult — jaga kaaslastega etenduse muljeid ja mine üleriiete järele siis, kui suurem tunglemine on möödas.

Millal sobib aplodeerida?

Kui laval nähtust vaimustud, tahaksid kindlasti esinejaid elamuse eest aplausiga tänada. Millal sobib seda teha?  Balletietendusel plaksutatakse pärast suuri tantsunumbreid: soolode (üks tantsija) või pas de deux’de (kaks tantsijat) järel. Vahel plaksutatakse ka tantsunumbri keskel, näiteks kui tantsija suudab järjest palju pöördeid (32 fueteed) või eriti lennukaid hüppeid teha.  Ooperis plaksutatakse suuremate soololaulude (aaria) või duettide järel, mõnikord on aga aarial mitu osa ja ei pruugi päris täpselt aru saada, millal see lõpeb. Siis tasub oodata, millal ülejäänud publik saalis plaksutama hakkab. Kui kellegi esitus eriti sügava mulje jättis, võib talle ka „Braavo!“ hüüda.  Muidugi tänatakse esinejaid vaatuste lõpus, kui eesriie sulgub.

Kui etendus publikule väga-väga meeldis, tõustakse etenduse lõpus püsti ja aplodeeritakse seistes. Esinejatele võib tuua ka lilli, need saab enne etendust jätta riidehoius saaliteenindajate kätte. Rahvusooper Estonia

Rubriik

9

Teisipäev, 22. november 2022

PUNANE MERI, LIIVARANNAD, PÜRAMIIDID - IDEAALNE TALVEPUHKUS! Puhka perega päikeselises Egiptuses.

Broneeri reise otse TEZ Touri kodulehel www.teztour.ee või küsi pakkumist info@teztour.ee

10

Haridus

Teisipäev, 22. november 2022

Kas laps on andekas?

Märke an

dekusest

Andekal lapsel on tavaliselt neist om mõni adustest: l kiire õp pija, l hea abs Mõnikord hakkab vanematele, õpetajatele lasteaias ja koolis või traktne m õtleja, l suur sõ n avara, ­lähedastele silma, et üks laps saab mingite ülesannetega teistest l väga he a mälu, l tundlik ­kiiremini ja paremini hakkama. Kas see on märk lapse andekusest? ja emotsio naalne, l arenen ud õiglus tu n dega, l p üüab oma IA MIHKELS tegemiste l s täiuse p o n ia.mihkels@ohtuleht.ee huvides jä Vida Pres oole, s rjekindel, l eelista b endast vanemate l hea hu Võimekaid lapsi saab kindlate tunnuste seltskond umorime a, e lega, l laialdaste järgi välja selgitada, kirjutab TÜ teaduskool huvidega , l õ ppis vara oma kodulehel (vt infokasti „Märke andekult lugem l arenen a, kusest“). Kui tundub, et loetletud omadused ud kujutlu svõime, l väga lo on justkui teie lapse pealt maha kirjutatud, omingulin e, l iseseis tasub ehk astuda samm edasi ja teha inev ja prote s timeelne, l hea arvuta telligentsustest. ja ja piltm ­kokkupan ija. Allikas: TÜ õistatuste

Keskmisest võimekam?

teadusko

ol

Intelligentsustest annab nn IQ-skoori, mis hindab, mil määral on testitav laps keskmisest võimekam. Kui keskmine on alati 100, siis näiteks vaid 2,2 protsendil vastavas vanuses lastest on IQ üle 130.

Traditsiooniliselt peetaksegi andekaks lapsi, kelle IQ ületab 130. Samas tuleb silmas pidada, et enamasti mõõdavad sellised testid matemaatilisi, ruumilisi ja verbaalseid võimeid. Nii et kui laps on ühes osas üliandekas, kuid lahendab teised osad halvasti, siis IQ üldskoor ei ole tema iseloomustamiseks kõige parem mõõtevahend.

Juba varakult peaksid vanemad olema tähelepanelikud, et avastada laste huvid ning püüda neid arendada. Näiteks mänguasjad võiksid olla natuke lapse arengust ees: kui ta vajab mängimiseks abi, suunake, aga laske ka tal endal avastada.

Väga tähtis on ettelugemine, see arendab keeletaju ja kujutlusvõimet. Lapse käest tuleks ka küsida, kuidas ta kuuldust aru sai ja mis tema arvates edasi juhtub — nii arendate lapse loovust.

Aita huvil süveneda Kui laps huvitub ainult kindlatest tegevustest, on kasulik teda selles arendada, jätmata seejuures — eriti väikelapseeas — mõne muu valdkonna tegevusi täiesti unarusse. Kui näiteks teie võsuke on hea keeleoskuse ja arutlusvõimega, kuid ei ole kuigi osav mitmesugustes käelistes tegevustes, oleks mõistlik last viimastes siiski arendada, sest eriti varases eas on füüsiline tegevus vaimseks arenguks vältimatu.

Kui on põhjust arvata, et laps on keskmisest võimekam, tasub tema tegemisi hoolikalt jälgida: andekas laps on teistest erinev ja vajab seetõttu erilist tähelepanu.

Toeta andekat l Püüa mõista lapse tundeid, aita tal saada teadlikuks oma probleemidest ja nende põhjustest. l Kuula lapse mõtteid ja arvamusi, ära ole hindav, hoidu andmast enneaegset nõu, ära moraliseeri. l Anna lapsele jõukohaseid iseseisvaid ülesandeid, et areneks välja vaimne ja emotsionaalne enesekindlus. l Kehtesta kindlad reeglid, mille tarvilikkusest laps aru saab. Võimalda tal osaleda reeglite väljatöötamises.

l Ole avatud, räägi enda ja lapse emotsioonidest, ka negatiivsetest. l Pea meeles, et ka andekas laps on ennekõike laps — ära käitu temaga nagu väikese täiskasvanuga. l Kiida tugevaid külgi, ole delikaatne nõrkade suhtes. l Käitu nii, et laps saaks aru: tähtis pole ainult tulemus, vaid ka oskus nautida selleni jõudmist. l Loo õhustik, mis annab lapsele kindlustunde, et teda ei kritiseerita ega rünnata.

Rubriik

11

Teisipäev, 22. november 2022

12

Rubriik

Teisipäev, 22. november 2022

Rubriik

13

Teisipäev, 22. november 2022

14

Tervis

Teisipäev, 22. november 2022

Laste vaimne heaolu vajab suuremat Alanud õppeaastast Tallinna Koolitervishoiu meeskonnas töötavate vaimse tervise õdede ülesanne on anda nõu ja abi õpilastele ning vajadusel olla vaimse tasakaalu tugi ka kooliõdedele.

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Vaimse tervise õde Tallinna Ragne Läheb (pildil) kinKoolitervishoiu nitab, et kooliõed saavad meeskonnaga tema ja ta kolleegide poole liitusid vaimse pöörduda telefoni või etervise õed kirja teel, kui aga mõne õpilase olukord nõuab, läheb vaimse tervise õde ka kooli kohale: „Nähtu põhjal saame anda soovitused, millist abi talle pakkuda.“ Mõnes koolis on juba praegu väga hästi — on HEV-koordinaator, koolipsühholoog ja sotsiaalpedagoog, kes saavad koos kooliõega õpilaste vaimsel heaolul silma peal hoida. „Näiteks Tallinna Saksa gümnaasiumis on kõik tervisega seotud tugisüsteemi töötajad koondunud ühte

majatiiba, neil on omavahel suurepärane koostöö — aga isegi sealt saime kinnitust, et vaimse tervise õde, kes saaks aeg-ajalt oma teadmistega abiks olla, on väga oodatud.“

Tervisekontroll hõlmab ka vaimset tervist Õpilaste tervise hindamisel pöörati seni tähelepanu ennekõike füüsilisele tervisele, koroonaajal kerkisid aga esile vaimse tervise mured. Sellega seoses hakkas Tallinna Koolitervishoid otsima võimalusi, kuidas paremini märgata ja toetada õpilasi, kes just selles vallas abi vajavad. Nii valmis küsimustik koos vastustest tuleneva tegevusjuhisega, mille valmimisse andsid oma panuse ka vaimse tervise õed. „Küsimustik on sisuliselt vestlus lapse ja kooliõe vahel. Juhendist tulenevate klassifikaatorite põhjal

Lastega on vaja rohkem suhelda Vaimse tervise probleemid on viimastel aastatel süvenenud. Kõigepealt Covid, mille esimese laine ajal oli palju teadmatust ja hirmu, siis koduõppega kaasnenud mured, tänavu Ukrainas alanud sõda. „Vaimse tasakaalu hoidmine on kõigil raske, lastel on aga veel omad mured: kas ma olen piisavalt hea, kas vanemad on minuga rahul, kas ma suudan täita mulle pandud ootusi,“ loetleb vaimse tervise õde Ragne Läheb ja märgib, et tihti pole emadel-isadel aimugi, millist raskust järeltulijad südames kannavad. Seepärast soovitab ta igal õhtul lapsega rääkida sellest, kuidas päev läks. „Vestlus ei pea olema pikk, kas või 15 minutit, aga nii, et vanem siis tõesti kuulab oma last,“ juhendab ta. „Muidu oleme varsti olukorras, kus lapsed ei julge vanemate poole pöörduda, kui miski muret teeb.“

islav

Stan

kov

Moš

Rubriik

15

Teisipäev, 22. november 2022

tähelepanu saab kooliõde välja selgitada õpilase eluviisi, emotsionaalsete tunnete ning sotsiaalsete suhete tugevad ja nõrgad küljed. Muu hulgas küsitakse õpilaselt näiteks, kas tal on olnud häirivaid mõtteid, kas ta on end tundnud kurvana, üksikuna,“ kirjeldab Läheb. „Aitasime õdesid nendeks vestlusteks koolitada ja nüüd oleme käinud mõnes koolis vaatamas, kuidas neil läheb. Õed on väga tublid, nad oskavad lapse vastuse põhjal vajadusel ka lisaküsimusi küsida.“ Küsimustik on Lähebi sõnul päris hea indikaator, mis näitab kätte abi vajavad lapsed: „Vahel on abiks vaja ainult ühte-kahte kohtumist vaimse tervise õe või koolipsühholoogiga, aga välja võib kooruda ka raskem seisund. Siis tuleb vajadusel konsulteerida arstiga. Vaimse tervise õde ei pane diagnoosi ega määra ravi, selle teeb psühhiaater. Meie aga saame jääda patsiendi seisundit jälgima ning vajadusel toetada teraapiaga.“

Juhtumid aina keerulisemad Ragne Läheb on vaimse tervise alal töötanud juba 20 aastat. „Selle ajaga on muutunud palju. Kunagi tegeldi laste vaimse tervise valdkonnas peamiselt arenguhäiretega, nüüd on aga levinumad sei-

sundid depressioon, ärevushäired, ATH,“ loetleb ta. Juhtumid on keerulised — enam ei ole väga palju nn õpikunäiteid, hästi palju on kombineeritud diagnoose.

Miks see nii on? Läheb märgib, et ärevam on kogu ühiskond, nii lapsed kui ka täiskasvanud.

Muu hulgas on seda mõjutanud tehnoloogia areng ja internet, mis ühest küljest avardab vaatevälja, samas toob aga infoküllus ja võimalus ennast terve maailmaga võrrelda paratamatult pingeid juurde.“ Ragne Läheb ütleb, et esimese poolaastaga saab selgeks, kuidas on Tallinna koolidel küsimustikega läinud, milline on tagasiside, kas miski vajaks muutmist või täiendamist. „Ja muidugi oleme kogu aeg kooliõdede jaoks olemas,“ kinnitab ta. „Ka siis, kui hingetuge vajab kooliõde ise, sest kui teiste aitamisele pühendudes jääb iseenda vajaduste eest hoolitsemine unarusse, tekib läbipõlemise oht. Koolis töötades võib tulla ette väga tõsiseid olukordi, vajadusel tuleb kindlasti abi küsida.“

16

Tervis

Teisipäev, 22. november 2022

Tervis nõuab sügisel turgutust Tugev immuunsüsteem aitab tõbedele vastu seista, see­ pärast tasub seda sügisel, kui kõik­ võimalikke viiruseid ohtralt liikvel, igal moel turgutada.

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Külmetushaigused kimbutavad sügisel nii suuri kui ka väikeseid, eriti aga lasteaia- ja koolilapsi, sest suurtes kollektiivides liiguvad viirused kiiresti. Haiguste ennetamiseks tasub teha omalt poolt kõik mis võimalik: liikuda palju värskes õhus, teha sporti, võtta piisavalt puhke- ja uneaega ning tervislikult toituda. Menüüs võiks olla puu- ja köögivilju, küüslauku, sibulat, porrut, hapukurki, hapukapsast, keefirit ja jogurtit.

Hoolt tuleks kanda ka selle eest, et koduapteegis oleks olemas kõik vajalik, mille toel haigusele varakult vastu astuda. Ravimeid valides tasub kindlasti nõu pidada apteekri või perearstiga ning jälgida, et laps poleks mõne ravimi või selle koostisosa vastu allergiline. l Piimhappebakterite preparaadid aitavad hoida soolte head mikrofloorat — just soolestikus asub 70% immuunrakkudest. l C-vitamiin aitab peletada väsimust, tõstab organismi vastupanuvõimet ning on oluline ka naha, hammaste ja luude arenguks. Ei maksa unustada, et ka kodumaised marjad on head C-vitamiini allikad ja looduslikud antioksüdandid, sestap on hea, kui sügavkülmas on olemas näiteks mustsõstra varu. l Sügisest kevadeni ei saa meie kliimas hakkama D-vitamiinita, mis reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mõjutades luude ja hammaste arengut ning toetades immuunsust. Seda

leiab apteegist nii tilkade, kapslite, närimistablettide, kummikarukeste kui ka spreina. l Palaviku korral tuleb kindlasti koju jääda, et mitte nakatada teisi ning anda organismile puhkust. Koduapteegis võiks käepärast olla paratsetamool või ibuprofeen juhuks, kui palavik tõuseb või kaasneb halva enesetundega näiteks peavalu. l Nohu puhuks võiks olemas olla meresoolalahus, millega ninaõõnsusi loputada. Ära võib kuluda ka ninasprei, mis vähendab limaskesta turset ja leevendab ninakinnisust. Nohu leevendavaid preparaate on väga palju, kindlasti tasub nõu pidada apteekriga, kes aitab leida sobivaima. l Kurguvalu vastu tasub koduapteeki varuda kurgutablette, mis niisutavad kurgu limaskesta ja soodustavad paranemist. Näiteks taimseid ekstrakte sisaldavad Isla imemistabletid leevendavad köhaärritust ja hääle kähedust, aga sobivad hästi ka keskküttest põhjustatud suukuivuse ja takistatud ninahingamise korral. l Köha aitab leevendada hanerasvasalvi ­määrimine rindkerele, head on taimeteed, jalavannide jaoks võiks käepärast olla sinepipulber.

Tasub meeles pidada, et palavikuga ei tohi kuuma jalavanni teha. l Ohtra arvutikasutamise tõttu võib süveneda kuiva silma probleem, mille vastu on abi niisutavatest silmatilkadest. l Lastega pere koduapteegis peaks varuks olema ka esmaabiks vajalik: külmakott, haavaplaastrid, antiseptiline puhastusvahend, side, valuvaigisti, ­allergiaravimid jm. Allikad: Apotheka, Benu, Südameapteek

Kui tõbi kallal, tuleb kohe sellega võitlusse asuda – ja kindlasti mitte haigena kooli-tööle minna. Erki Pärnaku

Rubriik

17

Teisipäev, 22. november 2022

Kõik perele vajalikud

ILU- JA TERVISETOOTED ühest kohast!

GLUTEENIVABA TOIT | TERVISETOOTED | KOSMEETIKA | LASTETOOTED

Enimmüüdud brändid: Biolatte, Iconfit, Kiwi inhalaator, Bioblock, Näif lastetooted, Moomin vitamiinid jpm.

Tasuta transport alates 15 eurost üle Eesti.

Tarneaeg keskmiselt 2 tööpäeva.

Pexels

18

Toit

Teisipäev, 22. november 2022

Köögiviljad toovad toidu­ lauale värve ja tervist „Inimesed on hakanud köögiviljadele pisut rohkem tähelepanu pöörama, aga ma ei ütleks, et see on tohutult paranenud. Ligi 70 protsenti eestimaalastest sööb endiselt oluliselt vähem köögivilju kui peaks,“ tõdeb toitumisterapeut Triin Muiste.

KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee

Eesti inimene naljalt tagasisidet ei anna, seda enam rõõmustab Triinu, kui tema juures käinud inimene on kohtumiselt saanud indu julgemini juurikaid süüa. Ta loodab, et sama mõju on ka tema äsja ilmunud raamatul „Nauding köögiviljadest“. „Eestlane on hakanud rohkem prae kõrval toorsalatit sööma. Samas mõni üllatub siiamaani, et suppides võiks olla vähemalt seitse eri köögivilja või et smuutis ei pea ainult puuviljaga piirduma, vaid sinna saab ka köögivilju panna,“ ütleb Triin. Tal

on olnud ka selline klient, kes oli üllatunud, et kas 250 g liha ei olegi üks portsjon. „See meesterahvas sõi iga päev pool kilo punast liha, mis tegelikult ületab juba mitu korda nädalas soovitatud kogust.

Kui temasugune hakkab kas või natukene rohkem köögiviljale rõhku panema, teeb ta oma tervisele juba suure teene.“ Sestap on ta inimestele pärast kohtumist retsepte saatnud ja siis on küsitud, kas kusagilt leiaks neid veel. Kuna Triinul olid retseptid sahtlis olemas, otsustaski ta koondada need raamatusse. Sinna >>> Jätkub LK 20

Viie köögivilja väljakutse Tegu on 21 päeva kestva seiklusega, kus iga päev saab teha tutvust ühe konkreetse köögiviljaga — koos soovituste ja päevaretseptiga. „Viimane väljakutse lõppes oktoobris ja seekord pakkusid inimestele palju põnevust mustrõigas ja mustjuur.

Viimast on praegu juba keeruline kätte saada,“ ütleb Triin ja lisab, et kui keegi seda kasvatab, siis võiks märku anda. Tal on hulk inimesi, kes tahaksid seda proovida. Kindlasti peavad kõik 21 köögivilja olema Eestis kättesaadavad, aga mõnegi asja võib võtta ka purgist. „Et inimestel tekiks rohkem katsetamisjulgust, tutvustasin näiteks artišokki.

Poest saab nii marineeritud kui ka soolvees artišokki.“

Rubriik

19

Teisipäev, 22. november 2022

Kairi Naha

20

Toit

Teisipäev, 22. november 2022

<<< Algus LK 18 jõudsid ka retseptid, mida ta on kasutanud, tehes toitumisterapeudina kahe ja poole aasta jooksul oma klientidega viie köögivilja väljakutset. Kuna eesmärk on iga kord kasutada eri retsepte, kogunes alati kolme nädalaga vähemalt 21 retsepti, nii kümnel korral.

Mis takistab köögivilja rohkem süüa „Köögivili ei ole see, et võtad paki lahti ja pistad suhu,“ tõdeb Triin. Pesemine ja puhastamine ei soodusta juurikate söömist, kuigi saab poest ka portsukaupa puhastatud köögivilja osta. „Ja kes keelab külmutatud köögivilju võtta. Oluline on, et sa üldse neid sööd, mitte see, et sa peaksid kolm tundi õhtusööki tegema. Ka poole tunniga saab superroogasid teha,“ kinnitab Triin. „Olen ka ise mugav inimene ja kui igapäevase toidu valmistamine võtaks üle poole tunni, siis valiks ma pigem mingi muu võimaluse.“ Ta usub, et pesemisele-puhastamisele kuluv aeg pole ainus asi, mis takistab meil kahe suupoolega köögivilju süüa. „Eesti inimene ei oska väga neid ka kasutada. Kui eestlane ütleb köögivili, siis mõtleb ta kapsast ja porgandit või suvel kurki ja tomatit, aga juba erinevaid kapsaidki on terve hulk. Sageli inimesed ütlevad, et kartul on eestlase põhitoidus ja me oleme alati kartulit söönud, aga tegelikult algas Eestis ulatuslikum kartulikasvatus alles 18. sajandi teises pooles. Enne seda olid naerid, läätsed ja teisedki kaunviljad.“ Triinul on päris kindlasti köögiviljad igapäevamenüüs ja väga sageli teeb ta neist toorsalatit, aga üht lemmikut Triin välja tuua ei oska. Küll on oluline, et lauale jõuaks võimalikult eri värvi kraam. „Tihti kasutan tomatit — talvisel ajal pigem püreena, aga hästi palju ka kapsaid. Üks laps armastab lehtkapsakrõpse ja ahjus tehtud rooskapsast, minu enda üks viimase aja lemmikuid on Padroni paprikad. Ma võiks ainult neist pisikestest rohelistest paprikatest vist toitudagi,“ naerab ta. „Panen paprikad vormi, peale natuke oliiviõli, maitseürte ja tsipakese soola ning viie minutiga on nad ahjus valmis ja võid näksima hakata.“ Kui Triinule meeldib väga ka baklažaan, siis mees seda väga ei armasta ja sestap tuleb pereemal nuputada, kuidas sedagi toidulaualele sokutada.

„Suppides võiks olla vähemalt seitse eri köögivilja ja smuutis ei pea ainult puuviljaga piirduma, sinna saab ka köögivilju panna,“ juhendab toitumisterapeut Triin Muiste.

laimimahla ning soola ja pipart. Kes tahab, võib hakkida ka punast sibulat.

Läätsed tuleks dipikastme tegemiseks ära keeta ja siis näiteks röstitud paprika või päikesekuivatatud tomatitega ära püreestada. „Laps hakkab juba neljakuuse lootena harjuma nende maitsetega, mida ema sööb. Aga kunagi ei ole hilja, olgu ta kolme- või 13aastane,“ kinnitab toitumisterapeut klientidelt kuuldu põhjal. Ja tuletab meelde, et neid muudatusi ei tohi teha liiga järsult. „Kui mul täna on pool taldrikut liha ja teine pool on kartulit, kõrval kaks kurgiviilu, aga homme on pool taldrikut köögivilja, veerand on liha ja teine veerand näiteks kartulit või riisi, siis võib tekkida trots,“ tõdeb Triin. Liha osa vähendada ja selle võrra köögivilja osa tõsta tuleb märkamatult.

Harjutamaks last köögivilja sööma, ei soovita toitumisterapeut seda salaja toidu sisse peita, vaid selgitada, mis taldrikul on ja miks seda sööma peaks. Talle meenub laps, kes polnud nõus jääsalatit proovima, aga kui ta kuulis, et seesama roheline salat käib ka hamburgeri vahele, siis oli ta kohe nõus. „Vahel on kasulik lapsele tuttavaid seoseid leida, aga valetada lapsele ei tohi,“ ütleb kahe poja ema. Ja jagab teistelegi lastega peredele nippi, mida ta ise armastab kasutada.

Kuidas harjutada last köögivilja sööma Kevadväsimuse ennetamiseks aga võiks juba praegu õhtuti teleri ees krõmpsutada porgandi-, selleri-, kurgi- ja suvikõrvitsakange, ka nuikapsas ja kaalikas on väga head. „Sinna kõrvale ei pea hapukoorekastet tegema, selle võib teha hoopis läätsedest või avokaadost,“ tõdeb Triin. Dipikastmete variante on väga palju. Avokaadost võib teha näiteks guacamole’t: püreerid avokaado ära, pressid juurde küüslauku, lisad natuke sidruni- või

>>> Jätkub LK 22

Rubriik

21

Teisipäev, 22. november 2022

Peresõbralik prantsuse restoran ▪ Maitsvad prantsuse toidud.

▪ Mängunurk ja sõbralikud teenindajad.

▪ Eelkooliealised lapsed söövad tasuta

Ootame külla!

Narva mnt 5,

Tallinn (Foorumi keskus)

brasserie11.ee Broneeri laud tel. 59 11 44 14

22

Toit

Teisipäev, 22. november 2022 Liisi Laanemäe

<<< Algus LK 20 „Lastele makaronid väga meeldivad ja spagette valmistades teen ma spiraalitajaga sinna juurde ka porgandi- või suvikõrvitsaspagette ja vahel ka mõlemaid. Lapsed teavad seda küll, aga söövad väga hea meelega. Kui suvikõrvits ära koorida ja spagette tomatikastmega pakkuda, siis näeb see ka täiesti pastaroa moodi välja,“ räägib Triin. Oluline on ka suvikõrvitsaspagette mitte üle kuumutada!

Söö nii tooreid kui ka töödelduid „Tomatis sisalduv lükopeen imendub paremini, kui tomat on läbi kuumutatud. Kui me tahame sealt C- ja K-vitamiini kätte saada, peaks tomatit sööma värskena. Aga kapsaid ei tohikski väga palju toorelt süüa,“ tõdeb Triin. Sestap peaks laual olema nii toorest kui ka töödeldud köögivilja. „Muidugi tasub teada, et porgandile võiks lisada rasva, sest A-vitamiin on rasvlahustav ja porgandist saame karatenoide ehk A-vitamiini eelaineid.

Aga pidevalt pole vaja mõelda nagu keemialaboris, mida millega kokku panna. Pigem tuleks tähelepanu pöörata toidu mitmekesisusele,“ kinnitab ta. „D-vitamiini köögiviljades pole, mingil määral on seda ainult seentes. Pimedal ajal saame seda kalast ja munast, aga me ei söö neid niipalju, et igapäevast vajalikku annust kätte saada,“ ütleb toitumisterapeut. Sestap ei tasu toidulisandeidki 100% välistada.

Ta tuletab meelde, et köögiviljadel on suur roll ka vaimses tervises. Näiteks soovitatakse vaimse tervise toetamiseks lisada oma menüüsse palju Bvitamiini ja magneesiumi sisaldavaid toite, sh rohelisi lehtköögivilju ja kaunvilju. „Ka taldrikul rõõmLiisi Laanemäe

Kõrvitsa-kaneelirullid (suur plaaditäis) VAJA LÄHEB: u 600 g jahu, pakk pärmi (50 g), 4 dl leiget kõrvitsapüreed, 1 dl käesooja vett, 4 sl suhkrut, 1 tl soola, 100 g võid, 100 g apelsini-oliiviõli (või muud õli, aga siis riivi apelsinikoort sisse), 1 tl kardemoni, näpuotsatäis ­safranit.

VAHELE: suhkrut, kaneeli, pehmet võid (või asenda oliiviõliga) ja 100–150 g kõrvitsapüreed (4–5 sl).

VALMISTAMINE: Keeda puhastatud kõrvitsa kuubikud väheses vees pehmeks, kurna ja püreesta.

Lahusta leiges vees pärm, lisa suhkur, sool ja kõrvitsapüree. Sega hulka või. Puista juurde kardemon ja safran ning hakka aegamööda jahu

Lõhesalat ülejääkidest (neljale–kuuele sööjale) VAJA LÄHEB: 200 g keedetud (täistera)riisi, 200 g ahjulõhet, 2 keedumuna, 2–3 hapukurki, 1 väiksem paprika, 0,5 fenkolit, 3 sl kappareid, 1 (punane) sibul, tilli, peterselli, 3–4 sl majoneesi, pipart.

VALMISTAMINE: Puhasta ja haki köögiviljad, maitseroheline ja keedumuna. Tükelda ahjulõhe väiksemateks paladeks. Lisa majonees ja natuke pipart, sega läbi. Soovi korral lisa soola.

NIPP! Salatisse sobib lisada ka teisi köögivilju: rediseid, suvikõrvitsat, värsket kurki jne.

Allikas: Triin Muiste „Nauding köögiviljadest“

sisse sõtkuma. Kui tainas lööb kausi küljest lahti, siis on jahu piisavalt (peab jääma sutsu vedelam kui nt kringlitainas). Lisa õli ja sõtku tainasse. Nüüd raputa tainapätsile veidi jahu, pane peale rätik ja tõsta sooja kohta kerkima.

(Mina kiirkergitan soojaveekausi kohal 20 minutit ja tainas on lahtirullimiseks valmis.)

Sega valmis täidis. Rulli tainas lahti, määri sellele segu, keera pikemast servast rulli ja lõika kettad. Pane need kõrgemate äärtega plaadile (tainas on vedelam ja võib muidu üleliia laiali valguda). Kergita veidi (kiirkergitust saab teha ka ahjus, uks tasub veidi lahti jätta). Määri pealt munaga.

Küpseta 200–220kraadises ahjus kuldpruuniks.

savärvilist rooga nähes läheb tuju paremaks. Vaadake või väikest last: kas ta rõõmustab, kui talle hall pudrutaldrik ette panna? Aga kui pudrule köögiviljadest vms lõbus nägu pähe teha, läheb ka lapse nägu rõõmsamaks.

Doktor Margus Punab ütles viimases Oma Maitses, et tema silmadega söömist oluliseks ei pea, aga mina arvan, et inimene sööb ikkagi väga palju silmadega. Depressiooni ennetamiseks soovitatakse tarbida oomega-3-rasvhappeid, mida me saame näiteks kalast. Aga miks mitte serveerida seda koos värviliste köögiviljadega,“ räägib Triin.

Ja avaldab lootust, et ehk mõnigi ülekaaluline, kes sööb õhtuti emotsioonidest ajendatult kommi või jäätist, leiab selle asemel uue hellitustoidu köögiviljade hulgast. „Naised on harjunud kogu aeg kellegi eest hoolitsema ja kui nad lõpuks üksi jäävad, löövad nad söögile käega. Aga kui sa katad endale ilusa laua ja pakud endale head toitu, siis sellega sa väärtustad iseennast. Ja see on oluline,“ rõhutab Triin.

Rubriik

23

Teisipäev, 22. november 2022

Rubriik

UUS!

Teisipäev, 22. november 2022

SMART

KU

NU

STAGES JU

TL

STU

ASTA AV

E

IN

24

VAHVA EESTIKEELNE ÕPIROBOT KUTSUB MÄNGIMA! Eestikeelne Fisher-Price® õpirobot koosneb kolmest väiksemast robotist. Laps saab nendega mängida või ehitada ühe suure interaktiivse sõbra, kes rõõmustab beebit oma liikumise, muusika, helide ja eestikeelsete fraasidega. Motiveerib last roomama ja liikuma.

Sisu on kohaldatav lapse vanusele ja arengutasemele.

Beebidele alates 6. elukuust.

Iga väike robot pakub erinevaid mänguvõimalusi.

NELI ÜHES EESTIKEELNE ÕPIROBOT