Laps ja pere november 2020

&

TEATRISKÄIGUD AVAVAD LASTELE ERILISE VÕLUMAAILMA

Laps Pere ÕHTULEHE AJAKIRI

Neljapäev, 19. november 2020

Turvaliselt trenni oma perega

2

Rubriik

Neljapäev, 19. november 2020

Rubriik

3

Neljapäev, 19. november 2020

4

Teater

Neljapäev, 19. november 2020

AIGI VIIRA aigi.viira@ohtuleht.ee

„Mäletan lapsepõlvest tohutut kihku minna jää peale kalale,“ muheleb lavastaja Ott Aardam, Saaremaal sündinud-kasvanud teatrimees. „Kui me siis isaga sinna ükskord läksime, oli päike tohutult erk, silmad hakkasid valutama, üks hetk hakkas külm ja kala ei saanudki. Kujutlus ja reaalsus andsid mulle seal jääl korraliku õppetunni.“ Enne kui Ott järgmisele jääpüügile söandas minna, kulus õige palju aastaid. Omajagu läks aega ka selleks, et lavalugu „Jääpüük“ esmalt tekstina ja seejärel teatrilavastusena kõla sisse võtaks.

Maismaarahvale kõlab juba sõna „jääpüük“ kui luuletus, mis tekitab romantilisi kujutluspilte. Peagi juhtub sama ka rannainimestega, sest pakaselised talved on minevikku vajumas. „Kui vaadata eelmistki talve, siis on jääpüük aina haruldasem – ja kui niimoodi edasi läheb, siis on see meil üsna väljasurev püügimoodus,“ arutleb Ott. „See võiks olla ka üks selle lavastuse väärtusi, et lastele selliseid asju tutvustada. Palju siis harrastuskalameestest käib püügil sellepärast, et saaks toidu lauale. Muidugi on mõnus kala saada, aga teisalt on kalale minek põhjus minna loodusesse, olla sellega paremas kontaktis. Mulle vend just rääkis, et käib meriforelli püüdmas, mina küsisin, palju ta siis kala sai.

Neli mõõdukala! Siis küsisin, mitu korda ta käis, ja sain vastuseks: umbes nelikümmend korda. Mis parata, säherdune see kalamehe elu juba on, et kesinegi saak ei röövi hasarti.

Kalapüügihasart on nakkav

Nii pole ka imestada, et Ott, kes päris väiksena jääpüügile kippus ja käib kalal tänini, pillas oma emotsioonid paberile ja toob nüüd välja lavastuse. „Mul on lapsepõlvest mälestusi ja tohutu igatsus kalapüügi järele, aga nüüd on mu poeg Abram jõudnud sellisesse vanusesse, et ta on täiesti kirglik kalamees,“ lausub Ott. „Võtsin teda mõne korra kaasa, siis hakkas ta ise spinningut loopima, nüüd on tütar Sonja ka kaasas käinud. Minu kalalkäigud on nüüd rohkem see, et sikutan landi põhjast või puu otsast lahti või võtan selle otsast rohu ära. Õnneks olen oma elus nii palju kala püüdnud, et see ei tekita minus frustratsiooni, suudan täitsa rahulikuks jääda. Muidugi mitte alati. Kui kuskil ikka kala lupsu lööb, siis ma ütlen, et nüüd igaüks püüab ja vaatab ise, kuidas oma landi ja spinninguga hakkama saab.“ Kui Ott käis isaga kaasas põhjaõnge- ja spinningupüügil, kus noore kalamehe tööks oli mitusada ussi

&

Laps Pere

OTT AARDAM: kui kuskil ikka kala lupsu lööb, siis ma ütlen, et nüüd igaüks püüab ja vaatab ise, kuidas hakkama saab konksu otsa ajada, õhtul põhjaõnged sisse viia ja hommikul välja tuua, siis oli see kogu põnevuse kõrval täiesti talutav. „Ma pole ka oma lapsi otseselt kalale vedanud ja kiitnud, et see on nii äge,“ naerab ta. „Nad on kuidagi ise kalapüügist tugevasti kinni võtnud.“ Ott möönab, et temal jääb selle võrra üksiolekut loodusega mõistagi vähemaks. „See vaikus, kui sa lähed päikesetõusuks mere või järve peale, kuidas värvid hakkavad udu seest tekkima ja sina oled seal keset loodust täitsa üksi, on hoopis teine kogemus kui see, et pead seletama: ärge mõlemad korraga ühest

TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Marge Martjan VÄLJAANDJA: AS Õhtuleht Kirjastus TRÜKIKODA: Kroonpress

OHTULEHT.EE

Teater

5

Neljapäev, 19. november 2020

Talvine seiklus noorsooteatri laval „Jääpüük“ räägib loo imest – või õigemini sellest kummalisest nähtusest, et imed juhtuvad just lastega. Kõik ju mäletavad oma lapsepõlvest mõnd imelist seika, või vähemalt seda tunnet, et imesid ikka juhtub. Mitte päris iga päev, aga tuleb ette.

Miks aga suureks kasvades imesid aina vähemaks jääb? Või juhtub ka siis imesid ikka sama palju, lihtsalt täiskasvanud oskavad kõik loogiliselt ära seletada?

Igatahes on see päris imelik: selleks, et rahu saada, on normaalsel täiskasvanud inimesel vaja ime ära seletada – teha olematuks see, mis on kõige imelisem asi üldse!

Loo tegelasteks on kaks venda, õde ja vanaisa. Lapsed on juba peaaegu täiskasvanud ja tuleb vastu võtta otsus, mida teha vanaisa koduga. Õe ja vendade nägemused lähevad lahku. Maja katus laguneb, aga samas seob neid selle kohaga palju imelist, eriti üks talvine seiklus. Minek omapäi jääle, et sügavast merest sikutiga suuri kalu kätte saada, nagu vanaisa räägitud pöörastes kalamehelugudes.

Laval rullub lahti talvine seiklus, mis lapselikust uudishimust tõukudes jõuab välja tõsise katsumuseni ning jääb seiklejaid saatma kogu eluks.

Autor ja lavastaja Ott Aardam, kunstnik Kristel Maamägi, helilooja ja muusikaline kujundaja Markus Robam, valguskunstnik Rene Liivamägi ja liikumisjuht Hanna Junti. Mängivad Anti Kobin, Getter Meresmaa, Mart Müürisepp ja Sander Roosimägi või Andres Roosileht, Doris Tislar, Karl Sakrits ja Risto Vaidla. „Jääpüük“ on koguperelugu alates 5. eluaastast, esietendus on 29. novembril Ferdinandi saalis.

„Arvan, et teater on küll asi, mida võiks lastele võimaldada, et nad harjuksid seal käima ning saaksid koos teatriga lihtsamalt keerulisemale kasvada.“

paadipardast ühele poole lanti visake, istuge kumbki oma pardas, kõik niisugused asjad. Aga tegelikult on see väärtuslik aeg, kui saad oma lastega niimoodi koos olla. Mis teha, teinekord on laste mängud sellised, et neisse sukeldumine nõuab teatavat eneseületust, et seal rõõmsalt kaasa teha, kalalkäik pakub aga kõigile võrdselt rõõmu. See on äge.“

Kalameeskond, raamatud ja muusika

a

in

Ti

Samamoodi kui kalaretked, valmistavad Otile ja tema perele rõõmu muusika, teater ja raamatud. Igaühele jõudumööda. „Kui ma mõtlen iseenda kujunemise peale, siis kuidagi võtad lapsena alateadlikult mingid väärtushinnangud oma perest kaasa,“ kõneleb ta. „Näiteks see, kuidas meie peres suhtuti kunsti, muusikasse, kirjandusse või teatrisse. See oli väärtus, mitte lihtsalt asi, mis võib olla. See oli ikka oluline. Arvan, et see, kuidas vanemad suhtuvad neisse asjadesse – see on kõige suurem sõnatu suunaja.“ Siiani pole küll Abram (8), Sonja (6) ja pesamuna Aina (4) kandlemängijast isa eeskujul pilli tinistama asunud, kuid huvi tunnevad nad pillimängu vastu siiski.

Kirjasõnagagi läheb päris hästi: raamatute maailm on lugemishuviliste vanemate tuules kandumas ka lastele. „Vaatan, kui suure huviga käib Abram sõpradega lastekirjanduse keskuses, raamatuid valitakse välja kohe mõnuga, kord vedasime neid terve kelgutäie raamatukogust koju,“ särab Ott. „See on väga tore, et ei pea panema pojale kohustust peale, et täna olgu peatükk loetud – loeb niigi! Eks see on ilmselt meie aja klassikaline teema – kuidas teha raamatud nutiseadmete vastu piisavalt atraktiivseks. Ju peavad lapsevanemad seda tasakaalu teadlikult kujundama. Meie lapsed on ikkagi nii lapsed veel, et neil pole kellelgi oma nutiseadet, JÄRGNEB lk 6 aga eks see i

sin

rt

Kõ

6

Teater

Stanislav Mo

škov

Neljapäev, 19. november 2020

Teatrit ei maksa koroona pärast peljata Ehkki koroona tõstab pead, ütleb Ott Aardam, et teater on turvaline paik, sinna ei maksa tulemata jätta: „Enamik publikut kannab maski ja kõik istuvad omal kohal. Teater pole võrreldes kooliga suurem nakkuskeskkond, teatrirahvas pingutab turvalisuse tagamiseks iga nurga peal.“ Oti meelest on inimeste teadlikkus väga palju kasvanud. „Kõik näitlejad teavad rääkida, et igal sügisel on suur saalitäis rahvast köhinud,“ räägib ta. „Praegu näen, et sellist olukorda enam ei ole.

Inimesed, kel on köha või nohu, ei tule lihtsalt kodust välja. Teatrid on ka hästi vastutulelikud nende pileteid ümber vahetama.“ niimoodi on, nagu mu üks tuttav ütles: nutitelefoniga saab lapsepõlv oma kõige mängulisemas ja süütumas tähenduses läbi. Kuidagi tuleks siiski ka nutiseadmete kõrval motiveerida lapsi lugema – et nad saaksid maigu suhu ja tekiks harjumus.“ Ott muigab, et kõigi harjumuste tekkeks tuleb vanematel natuke kavaldadagi. Kui Aardamid võtavad perega ette pikema autosõidu, kibelevad lapsed MyHitsi uusimaid poplugusid kuulama. Kui aga Ott hakkas „Jääpüügi“ muusikalist poolt arutama helilooja Markus Robamiga, juhatas Markus lavastaja Ameerika komponisti David Langi loo „Just“ juurde.

„See on nüüdismuusika, hakkas mulle tohutult meeldima,“ räägib Ott. „Saaremaale sõidul sai igaüks valida loo, mida kuulata. Lapsed kuulasid oma kahekolmeminutilised lood ära, mina valisin aga 12minutilise „Justi“. Alguses püüdsid nad küll kobiseda, et liiga pikk, aga kui olin kolm korda seda ühel autosõidul kuulamiseks valinud, siis järgmisel sõidul ütlesid nad juba ise, et tahavad seda kuulata. Eks sama ole lugemisegagi: kui maitse suhu saad, õpid nägema ja kuulama teistsuguseid asju. Iga järgmist keerukamat raamatut või muusikapala on juba lihtsam lugeda-kuulata.“ „Praegu, kui skrollimise mentaliteeti – vaatan

kiiresti ära ja kui ei meeldi, panen kinni – on hästi palju, on teatris käimine juba selle pärast eriline, et sa ei saa etendust naksti kinni panna ja kanalit vahetada,“ arutleb Ott. „Sa oled sunnitud süvenema. Ka on teatris inimlik kontakt, see pole pelgalt ekraanil liikuv pilt – ja see teeb iga etenduse kordumatuks. Kui toon paralleeli enda lapsepõlvest, siis minu esimesed teatrikogemused olid täiesti mingisugusesse võlumaailma sattumine. See oli jõulutunne!

Arvan, et teater on küll asi, mida võiks lastele võimaldada, et nad harjuksid seal käima ning saaksid koos teatriga lihtsamalt keerulisemale kasvada.

See on kui pilli õppimine – omandad uue keele ja mõtlemise mooduse.“ Lavastusega „Jääpüük“ avab ka Ott lastele võlumaailma, sest enamik inimesi jääle kalastama sattunud ei ole. Suurem jagu eestimaalasi ei ole ju ranna-, vaid metsarahvas. „Juba sellepärast võib jääpüügist kõnelda, et praegune soe november, kus lumest ja jääst pole haisugi, näitab, et talv on meil muutumas haruldaseks asjaks,“ tõdeb Ott. „Varsti võib-olla näebki talve ainult teatris ja filmis. Kindlasti oleks aga tore, kui lapsed ütleksid oma vanematele ja vanemad lastele: lähme kalale, lähme jääpüügile! Aga muidugi ei ole kalastus selles lavastuses ainus ega peamine teema.“

Pähklipureja Pjotr Tšaikovski ballett 2020 / 28.11, 2.12, 23.12, 29.12 2021 / 24.01

opera.ee

Rubriik

7

Neljapäev, 19. november 2020

Lasteetendused Vanemuise teatris!

Detektiiv Lotte Viimased etendused!

Lastemuusikal Vanemuise suures majas

Lotte on tore kangelane, kes meeldib nii lastele kui vanematele – lahke, südamlik ja alati kamba hing!

Tilda ja tolmuingel Lasteballett Vanemuise väikeses majas

Üheksa-aastase Tilda ja tema tolmust koosneva sõbra seiklused!

Naksitrallid Tantsulavastus lastele Sadamateatris

Väike fantaasiarikas koguperepõnevik, kus kõik on sõnadetagi selge!

Klaabu Tantsulavastus lastele Teatri Kodus

Klaabu toob kõigi jaoks kaasa hea tuju!

vanemuine.ee

8

Pere

Neljapäev, 19. november 2020

Eesti pere peab Läänemaal seen „On seeni, mis ravivad, ja on seeni, mida saab süüa ainult üks kord elus. Kui iga taimeliiki uurib tuhatkond taimeteadlast, siis iga mükoloogi jaoks on kümme tuhat seeneliiki,“ ütleb Läänemaale Eesti Seenefarmi asutanud Tanel Heinsalu.

KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee

Elon Azrielile teevad ema suured seenekõrvad kõvasti nalja.

Erakogu

Praegu veel austerservikute ja lõvilakkade kasvatamisele keskendunud Tanel loodab peagi Üdrumal alustatud seenekasvatusega gurmeemaailmast keskkonna taastusprojektidesse laieneda ja uurida laborites, kuidas oma seente toiteväärtust tõsta.

Seeneteemasse sukeldus Pärnust pärit Tanel Heinsalu (35) umbes viis aastat tagasi sõbraga maailmas ringi seigeldes. Sõpra huvitasid psühhedeelsed seened, aga kirjandust jagus tal teistegi seente kohta ja sestap proovis Tanel austerservikuid kasvatada juba Austraalias elades, aga peagi jäi asi sinnapaika.

Kolm aastat hiljem Guatemalasse sattudes oli meestel plaan mõneks ajaks Atitlani järve äärde paigale jääda. „Seenekasvatusja permakultuuriraamatuid uurides saime aru, et seeni kasvatades ei tooda me enam prügi,

vaid ressurssi järgmise süsteemi jaoks,“ tõdeb Tanel.

Talle hakkasid järjest enam huvi pakkuma ka söögiseened. Ühel hetkel tundsid kaks eestlast, et oma seeneteadmisi tuleks teistegagi jagada ja asutasid Guatemalas seenekooli Fungi Academy. „Meile tuli palju rändureid nii Ameerikast kui ka kaugemalt. Pakkusime kolmekuulisi mentorprogramme. Kellel oli tuhat eurot, tuli nädalaks intensiivõppekursustele.

Kellel oli aega, aga raha ei olnud, need elasid ja töötasid kolm kuud koos meiega, et end seeneteemas karastada,“ räägib Tanel. Lisaks jagati algteadmisi ka permakultuurist.

Umbes samal ajal, kui Tanel seeneteemasse sukeldus, suundus Läänemaalt seljakotiga maailma avastama ka tervislikust toitumisest ja alternatiivsest elustiilist huvituv Jaanela Poks (26). Pärast paariaastast ringi tiirutamist jõudis temagi Atitlani järve äärde.

Kuigi Tanel ja Jaanela tulid 2018. aasta algul Eestisse, et poeg saaks siin sündida, tegutseb seeneakadeemia Guatemalas endiselt.

Eesti metsast lõvilakka otsida ei tasu

Eestisse naastes plaanis pere hakata kasvatama eri liiki seeni. „Alustasin austerservikutest, järgmisena tuli lõvilakk. Lõvilakk on Hiina meditsiinis kõrgelt hinnatud, pealegi kasvab ta austerservikuga samades tingimustes,“ ütleb Tanel. Töötukassa starditoetuse abiga rajatud seenefarm asub talu endises kartulikeldris ja abiruumides.

Nii Ameerikas, Euroopas kui ka Aasias levinud yamabushitake või hou tou gu nime all tuntud seen, mis välimuselt meenutab lõvilakka, kasvab loo„Niidistik kasvatab seeni ehk viljakehi, samamoodi kasvatab pirnipuu pirne,“ ütleb Tanel Heinsalu ja näitab purki, milles on seenekultuur ehk niidistik. Tiit Tamme

Pere

9

Neljapäev, 19. november 2020

efarmi ja Guatemalas seenekooli duses puutüvel. Tanel on kuulnud, et seen kasvavat ka Eesti metsades, aga siin on see siiski üliharuldane. „Enamikul seentel on suuremal või vähemal määral raviv toime, teaduslikult on tõestatud, et lõvilakk aitab peatada neuro-degeneratiivseid haigusi, mille hulka kuuluvad ka Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi.“ Tanel tõdeb, et seened on eelkõige nn ajutoit. „Kõigis seentes, aga erineval määral, leidub bioaktiivseid aineid, kaasa arvatud organismi immuunsüsteemi tugevdavaid beetaglükaane. Lõvilakk aitab toita meile vajalikke kõhubaktereid.“ See jutt, et seentes pole toitaineid, on Taneli sõnul vale. „Ainult suhkrud sööb seen kasvades ise ära, aga kõik ülejäänud ained jõuavad viljakehasse.

Seentes pole süsivesikuid ega rasvu, seepärast on nende energiaväärtus väike. See-eest on olemas aminohapped, mineraalid ja vitamiinid – seened on täiesti funktsionaalne toit,“ räägib Tane ja märgib, et poole oma teadmistest on ta saanud raamatuid uurides, teine pool on kogunenud katse-eksitusmeetodil. Viimane kehtib pigem kasvatamise kui ravimise kohta.

JÄRGNEB lk 10

Seenemaailma saladused: austerservikust saab kana ja lõvilakast kammkarpi – või isegi pekki „Seened pole taimed, nad on rohkem nagu loomad – hingavad sisse hapnikku ja välja süsihappegaasi,“ ütleb Tanel ja soovitab neid külmikus hoida pigem paberkotis kui õhukindlalt suletavas karbis. Kui seen hingata ei saa, sureb ta ära.

Tanel armastab austerservikuid pannil röstida, kuni seen on kogu vee välja higistanud: „Kui vesi on pannilt aurustunud, lisa õli või võid. Kui austerservikud õigesti läbi praadida, siis pärast sööks nagu kanatükikesi.“ Austerservik tõmbub Taneli sõnul kuumutades kokku, aga lõvilakk hoiab oma niiskust, tema tekstuur meenutab pärast kuumutamist mereande. „Ükskord tegin aga sellise sousti, kus lõ-

vilakk meenutas pekitükke,“ räägib Tanel ja pakub seenepekki proovida. Pekk mis pekk, tuleb pärast kergelt võdisevate valgete kuubikute mälumist tõdeda. „Lõvilakk sobib marineerimiseks, praadimiseks, grillimiseks ja igasuguseks küpsetamiseks. Kõige parem versioon, mida olen söönud, oli kookosvõis kergelt praetud seenesteik – kookosõli annab kergelt magusust ja tõstab seene maitse järgmisele tasemele,“ kiitis lõvilakka restorani Mon Repos peakokk Vladislav Djatšuk Eesti Ekspressi eriväljaandes Gurmaan. Uues menüüs pakub ta lõvilakka koos kohaliku kohafileega.

veneteater.ee

10

Pere

Neljapäev, 19. november 2020

Tanel usub, et seened peaksid kuuluma iga inimese toidulauale.

Selleks aga, et seentest toitaineid kätte saada, tuleb neid kuumtöödelda, see aitab ka maitseomadusi paremini välja tuua. „Enamikus seentes sisalduvad mükotoksiinid on samuti kuumusega neutraliseeritavad,“ märgib Tanel.

Austerservikuid ja lõvilakka tema sõnul kupatama ei pea, neile piisab kuumutamisest pannil või grillil. „Kui me Eestis otsime oma Nokiat, siis üks on kindlasti meie puhas loodus ja mahe toit,“ ütleb Tanel.

Tanel ja Jaanela koos pisipoeg Elon Azrieliga. „Azrieli nime pani Jaanela juba enne Aasu sündi, kui me alles Guatemalas elasime, nime Elon panin mina hetk enne lapse sündi, kui hakkasin keset tuba ette kujutama pisikest poissi ja teda erinevate nimedega kutsuma. Elon jäi kõige paremini kõlama,“ räägib Tanel eestlase jaoks haruldaselt kõlava nime saamisloost. Tiit Tamm

Erakogu

Kersti Eero

Kuidas sünnivad seened? z Põhk segatakse saepuruga (samasugust segumasinat võib näha ehitusplatsidel), saadud segu pakitakse käsitsi kottidesse ja need suletakse. Kottide õhuavadel on ees filtrid, et putukad sisse ei pääseks. z Kotid desinfitseeritakse suurtes tünnides veeauruga. z Jahtunud kotid viiakse pööningul asuvasse laboratooriumi. z Et õhus lendlev tolm ja bakterid sisse ei pääseks, avatakse iga kott filtermasina ees, tõstetakse sellesse supilusikatäis või kaks seeneeoseid ning soputatakse terad kotis võimalikult laiali. z Kotid jäävad pimedasse ruumi 24 soojakraadi juurde. Arenedes eraldab seeneniidistik ka ise Vaja läheb: 1 kg soojust, tuleb jälgida, et seenekotid üle ei kuumelõvilakka, 400 ml kookoskreemi, 50 ml neks. oliiviõli või päikese kuivatatud tomatite pu z 10–21 päeva pärast, kui seeneniidistik on piisargiõli, 100 ml tom at ipastat, 1 dl pärm valt arenenud (kotid on valgeks muutunud), koihelbeid, soola, su itsupaprikapulbrit, ro livad nad keldrisse. smariini, tüümian i.

Valmistamine: Se z Keldris 15 soojakraadi juures pistavad esiga kausis kookos kreem, õli ja tomatipasta. mesed seened viie päeva pärast nina välja. Selle Lisa maitseained , hakitud ürdid ja vispe jaoks lõigatakse seenekottidele avad sisse. lda korralikult läbi.

Maitse ja vajadus z Austerservikutel kulub kasvamiseks umbes el maitseta veel.

Võta lõvilakk ja pööra se kaks ja lõvilakkadel neli nädalat hetkest, kui da marinaadis, ku ni ta on üleni marinaadiga seeneeosed on kotti pandud. Kui seened juba koos. Pane seen ah juvormi, kalla sinna nina kotist välja on pistnud, siis valmivad auska ülejäänud mar inaad. terservikud kuue ja lõvilakad kuni 14 päevaga.

Küpseta lõvilakka 200kraadises ahjus , kuni seen on peal z Seened sõidavad tavaliselt kord nädalas t pruunikas. Küps etusaeg võiks olla pikem, Tallinna, kaks korda nädalas Haapsallu, vahel muidu meenutab lõvilakk vesist keeduseent ka Pärnusse. Allikas: Eesti Seenefarm kui mõnd mereand Allikas: Jaanela Pok i. s

Kookoskreemis küpsetatud lõvila kk

Austerservikud on viiskuus päeva tagasi ninad kotist välja pistnud.

Looduses kasvab lõvilakk huumuserikastel puutüvedel.

Rubriik

11

Neljapäev, 19. november 2020

12

Rubriik

Neljapäev, 19. november 2020

LASTEMUUSEUM MIIAMILLA

AS

TALLINN

Rubriik

13

Neljapäev, 19. november 2020

14REKLAAMTEKST Rubriik

Neljapäev, 19. november 2020

Muuseum on Ăźks igaaaav ja mĂľttetu koht!* Lugu sellest, kuidas Piltsbergid ERMis käisid *Sellist lauset ootaks kuueaastaselt lapselt kĂźll. Mäletan, kuidas meie klassi omal ajal kuskile tolmusesse muuseumi topiseid vaatama viidi. Ăœlivaikselt pomisev giid seletas rĂźhmale midagi, mida kuulsid ainult esireas olevad nohikud. Samal ajal Ăźritas Ăľpetaja kuidagi hallata tagarea marakratte, kes pidasid maha kakluse – kumb enne lĂľvitopise seljas ratsutada saab.

Fotod: Kadri Valsberg

Käisime Tartu kunnil Henryl kĂźlas. Nägin nende Instagrami story’dest, et seal on avatud muinasjutunäitus “Elas kord ‌â€?.

Mul polnud kahtlustki, et plikadel saab seal pĂľnev olema.

Tegelikkus oli aga veelgi ßllatavam. Merimee ja Elanora ei suutnud isegi autos magama jääda, sest nende ootusärevus muuseumi ees oli lihtsalt nii suur.

Ma saan aru, kui sþit oleks läinud mþnda veekeskusesse vþi Lottemaale, aga muuseumi ‌ Jþudsime ERMi lþuna paiku. Tegin ettepaneku enne kßlastust kþhud kenasti punni sßßa. Merimee vaatas mind sellise pilguga, nagu oleksin temalt jþuluvana käest kingituseks saadud kommikoti vþtnud. Saime neiud lþpuks ikka nþusse, et targem on enne kßlastust lþuna ära teha. Väikeste laste vanemad teavad väga hästi, mis hakkab juhtuma lastega siis, kui veresuhkur on alla kriitilise piiri langenud. Toidud muide on ERMis mega head!

Alustasimegi “Elas kord ‌â€? näitusega. Aeg on ikka mĂľnusalt edasi läinud. Kohe sisse astudes haaras näitus meid endasse. Lastele on Ăźlioluline, et nad saavad eksponaate katsuda ja neid elama panna. See näitus sĂľna otseses mĂľttes elas! Staatiliselt klaasseina taga seisvatest tolmustest topistest oli asi sama kaugel kui Assamalla kĂźla Londonist.

Ma ei tahaks sellest näitusest pikemalt rääkida, sest selle peab lihtsalt omal nahal ära kogema.

Kui kþik ette räägin, oleks see sama, nagu seletaksin super pþneva seebika lþpu ette ära. Kindlasti varuge selleks kßlastuseks aega. Seal näitusel ajataju lihtsalt kaob.

Tþelised ßllatused algasid tegelikult alles siis, kui me pßsinäitust vaatama läksime. Seda oli ette aimata, et plikadele läheb muinasjututeema peale. Ei mina ega Katu polnud varem ERMis käinud ega teadnud, mis

meid ees ootab. Mul oli ikka veel kuklas eeldus, et nßßd sai lþbus osa läbi ja algab jauramise ajastu. Vþta näpust! Tegelikkus oli hoopis midagi muud. Alustasime algusest, milles tutvustati nßßdisaega. Me olime Katuga ikka super þhinas, kui saime näha enda nooruspþlve videoid, asju ja tegevusi. Selle nostalgialitakaga nakatasime ka lapsi. 'üLLVDV ODSVHG ROLG QDJX NlVQDG Eriti Elanora, kes iga asja peale tulistas välja kßsimuste laviini.

Enne edasi liikuda ei saanud, kui need kþik olid ära vastatud. Tihti vþis vastus tekitada järgmiste kßsimuste laviini. Nagu lohe, kellel ßhe maha lÜÜdud pea asemele kasvab kaks. Muide lohedega saate vþidelda ka ERMis. Mida rohkem edasi kþndisime, seda enam ajas tagasi läksime.

Ma olin omadega täitsa sees.

Vanaema juures nägin ma väiksena, kuidas päriselt vokil villa kedrati ja kappide asemel olid riidekirstud. Sain kþik oma mälestused plikadele edasi kanda.

Väga ägedad olid videod, mis mþne eksponaadi juures olid.

Need näitasid, kuidas neid asju vanasti valmistati. See oli nßßd koht, kus ma sain kßsimustele vastamisele pausi teha.

Loe rohkem ja vaata enam pilte Piltsbergide blogist Piltsberg.com Muinasjutunäitus on ERMis avatud 2021. aasta sßgiseni. Vaata rohkem www.erm.ee Eesti Rahva Muuseum, Muuseumi tee 2, Tartu, avatud K–P kl 10–18

Rubriik

15

Neljapäev, 19. november 2020

Vida Press

16

Tervis

Neljapäev, 19. november 2020

Pere ühised rattasõidud ei paku kõigile trennikoormust, see-eest on ohtralt lusti ja lõbu, mis samuti tähtis.

Küll aga saavad vanemad teha oma kõnni- või jooksutrenni nii, et laps sõidab jalgrattaga kaasa.

Trenni kogu perega Kuri viirus seab piire igasugusele ühistegevusele ja keegi ei tea, kui kaua veel. Ka rühmatrennidesse-jõusaalidesse minek ei pruugi olla just kõige turvalisem valik – aga liigutama ju ometi peaks. Lihtne lahendus on teha trenni oma pere ja lähedastega, kellega nagunii iga päev ninapidi koos ollakse.

IA MIHKELS

Erakogu

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Muidugi tuleb sellise trennirühma puhul pisut nuputada, kuidas täpselt sporditegemist korraldada. „Koormus, mis on ühele pereliikmele sobiv, võib teisele käia üle jõu, kolmandale on seda aga selgelt liiga vähe – ei sobi ju väikelastele ja nende sportlikele vanematele päris samad harjutused, gümnaasiumiealised lapsed võivad aga teinekord olla rohkemgi treenitud kui nende vanemad,“ ütleb eratreener ja toitumisnõustaja Taimi Ainjärv.

Trenni saab teha toas ja õues

Tubasemaks liigutamiseks sobib hästi pere ühine hommikuvõimlemine – see harjumus tuleb kasuks igale inimesele vanusest hoolimata. Ka päevase

Taimi Ainjärv on üks neid treenereid, kes pakub personaaltreeninguid täiskasvanute kõrval ka lastele.

kodus õppimise-töötamise vahele peaksid mahtuma võimlemisharjutused – igaüks valib endale sobivaimad, aga saab teha ka väikese virgutusvõimlemise kogu perega. Õues on kõige lihtsam üheskoos kõndida või joosta. „Kui lapsed on väiksemad ega jõua kõnni ajal vanematega sammu pidada, siis võivad nemad näiteks jalgrattaga kaasa sõita,“ pakub treener. „Oma kogemustest tean, et algklassilaps jõuab rattal kenasti tempot hoida kui tahes kiiresti kõndiva vanemaga, pisut suuremad lapsed ka jooksjatega. Kõige pisemad pereliikmed võivad kaasas olla rattatoolis või magada vankris.“ Ratta võib asendada näiteks rulluiskudega, vahetevahel võivad kõne alla tulla ka elektriliikurid – lapse enda treening jääb siis küll unarusse, aga see on neile tore vaheldus.

Paljudes kohtades on ka välijõusaal, kuid seda treener külmal ajal ei soovita: jõuharjutustega aetakse keha higiseks, seeriate vahel puhates võib aga kergesti külma saada. „Välitreeningud võiksid jahedal ajal olla ennekõike aeroobsed,“ ütleb ta. „Pole vahet, kas kõndida või joosta, igal juhul tuleks päevas vähemalt pool tundi viibida värskes õhus.

Ja muidugi ei maksa unustada, et jõukohast füüsilist koormust kõigile pereliikmetele annavad sügisesed aiatööd. „Meie maamajas toimetab koos

Paljudes kohtades on ka välijõusaal, kuid seda treener külmal ajal ei soovita: jõuharjutustega aetakse keha higiseks, seeriate vahel puhates võib aga kergesti külma saada.

JÄRGNEB lk 18

REKLAAMTEKST

Skandinaavia kvaliteet!

Rubriik 17

Neljapäev, 19. november 2020

Organismi puhastamine aitab vabaneda kahjulikest toksiinidest ja taastada suurepärane kehakuju!

Kas tunnete, et organism vajaks puhastust?

Liigne kehakaal, energiapuudus, lõtvunud ja tuhm nahk on märgid sellest, et organismi loomulik ainevahetussüsteem ei suuda enam ise sinna kogunenud jääkainetest vabaneda. Sellisel juhul on aeg proovida organismi puhastamiseks uut Skandinaavia toidulisandit - BodyDrain.

Tõenäoliselt ei vaidle tänapäeval keegi enam selle üle, et meid ümbritsev keskkond on ideaalist kaugel. Toidu, vee, õhu ja mitmesuguse saaste kaudu satuvad meie organismi erinevad mürkained, mis sinna pikaks ajaks ladestuvad. Üha kasvav ravimite tarbimine põhjustab samuti mürkainete kogunemist organismi. Keskkonna järjest halvenev ökoloogiline seisund ja pinnase saastumine pestitsiididega põhjustab omakorda inimeste tervisliku seisundi halvenemise. Lisaks kogunevad jääkained, mis tekivad organismi enda ainevahetuse käigus. Seetõttu on tänapäeval väga oluliseks muutunud organismi puhastamine ja detox-programmid.

Miks on oluline organismi puhastada?

Keha peab iga päev vabanema umbes kahest kilogrammist mittevajalikest ainetest, mis töödeldakse maksas ja mis erituvad neerude, naha ja soolestiku kaudu. Kehas toimuvate loomulike ainevahetusprotsesside käigus kogunevad mittevajalikud ained – toksiinid, jääkained ja vedelik organismi.

Kui aga maksa, neerude ja naha loomuliku ainevahetussüsteemi funktsioonid

aeglustuvad, muutub liigsest kehakaalust vabanemine väga keeruliseks isegi siis kui dieeti pidada, sest jääkained ja toksiinid on kogunenud organismi ja neist on raske vabaneda. Mis omakorda võib põhjustada erinevaid vaevusi ja haigusi.

Faktid BodyDraini kohta BodyDrain ei sisalda mitte ainult taimseid kiudaineid, tsitrusviljade viljalihast saadud biokütuseid ja inuliini, vaid ka paljusid teisi tuntud taimeekstrakte- nõgese, artišoki, selleri, võilille ja tüümiani ekstrakte.

Nende ekstraktide toimeained stimuleerivad organismi ainevahetuse loomulikke funktsioone, kuna suurendavad neerude, maksa, naha funktsioonide aktiivsust, parandavad seedimist ja soolestiku peristaltikat ning eemaldavad kehast liigse vedeliku. Sigurijuure pulbris on rikkalikult kiudaineid, mis ergutavad soolestiku peristaltikat ja seega soodustavad seedimist, tekitavad paisudes täiskõhutunde, toetavad soolestiku naturaalset mikrofloorat, kiirendavad raskesti seeditavate ainete edasiliikumist seedetraktis ning soodustavad normaalset soolestiku tühjendamist ja toksiliste ainete väljutamist.

Milliseid tulemusi BodyDrain annab?

Puhastatud maks saab kahjulike ainete detofikatsiooni ja filtreerimisega paremini hakkama ning mittevajalikud ained eemaldatakse uriini ja sapiga organismist. Samuti aitab see stimuleerida seedesüsteemi, kuna taimsed kiudained turgutavad mao ja soolestiku motoorikat. BodyDrain puhastusprogramm aitab taastada kergema kehakaalu, energia ja särava naha.

BodyDraini tablette soovitatakse tarbida vähemalt kakskümmend päeva. Eriti oluline on mitmekesine, tasakaalustatud toitumineja tervislik elustiil.

Toidulisand

KUST SAAB OSTA BodyDrain`i?

Tooted on saadaval apteekides, tootja kodulehel

www.newnordic.ee või telli telefonil

684 3838

LOODUSLIK KAITSE Rubriik

18

Neljapäev, 19. november 2020

IMMUNO

kogu pere ja tegemist on seal alati, alates kevadistest kaevamistestistutamistest viimaste sügistöödeni,“ toob Taimi Ainjärv näite. „See on väga hea ja mitmekülgne treening. Üldse võiks muruniitmist ja lumerookimist vaadatagi kui üht mõnusat keskmise pulsi treeningut, mitte kui tüütut kohustust.“

Tugevda oma immuunsust Propex IMMUNO tablettidega

Trennid videokõne vahendusel

• India kibelill on tugev looduslik immunostimulant • Must leedrimari tugevdab organismi • Tsinktsitraat lisab organismi vastupanuvõimet viirustega võitlemisel • Vitamiin C ja E on tugevad antioksüdandid

Kes soovib siiski sihipärasemat ja tugevamat treeningut ning tunneb puudust treeneri juhistest, sel tasuks kaaluda videotreeningu võimalust. „Neid tuleb aga hoolikalt valida – ja kindlasti ei soovita ma treenida suvaliste internetivideote järgi,“ ütleb Ainjärv. „Treener võtab alati arvesse inimese treenituse astet, internetist valitakse aga sageli liiga raskete harjutustega videod, mida ei suudeta õige tehnikaga sooritada. Nii võib kasu asemel hoopis kahju teha.“ Küll aga soovitab treener kaaluda personaalse treeningu võimalust videokõne vahendusel. „Neid olen ise juhendanud juba mitu aastat,“ ütleb Ainjärv. „Pole vahet, kas klient on parasjagu Tallinnas, Londonis või Venezuelas – treener jälgib pidevalt harjutuste sooritamist ja annab tagasisidet. Seda treeningut saab teha ka väikeses rühmas, näiteks oma perega.“ Treener märgib, et ei võta sellisesse trenni kunagi rohkem inimesi, kui suudab korraga jälgida ja juhendada.

Ostes novembris 1 paki Propex IMMUNO tablette, saate kingituseks korduvkasutatava näomaski Kampaania kehtib www.tervis24.ee ja kampaaniaga liitunud apteekides seni kuni kingitusi jätkub.

Müügil hästivarustatud APTEEKIDES, TERVISEPOES Rabaküla 4/2, Tallinn ja internetipoes www.tervis24.ee

Tootja: Ortis, Belgia. Hulgimüük: Loodustoode OÜ, telefon 666 0091

Koos toimides annavad nad organismile tugeva kaitse.

Saalitrenni koos lastega

Personaaltreeneri Triin Tšoritši innovatiivse kontseptsiooniga stuudios Noexcuse Body+ saab üheskoos trennis käia kogu pere – broneerid aja ja lähedki vaid oma pere või mõne lähedasega. „Ema-isa teevad oma trennikava, lastele on nende vanuse järgi oma ala – beebid saavad vanemate silme all ukerdada, vähegi suuremad lapsed aga samuti harjutusi teha –, neile on pehmed hantlid ja muud vahendid ning oma harjutused,“ räägib Triin.

Praegusesse aega, kus üha olulisemaks on muutumas privaatsus ja turvalisus, paistab selline trennitegemine eriti hästi sobivat.

Noexcuse Body+ pakub muu hulgas ka EMSi treeningut (EMS – elektromüostimulatsioon ehk li-

haste stimuleerimine kontrollitud elektriimpulssidega – toim). See trenn, mida tehakse spetsanduritega treeningukostüümis, on väga intensiivne: kui näiteks tavatrennis kükke tehes töötavad peamiselt tuhara-, jala- ja kõhulihased, siis EMS paneb iga harjutuse juures tööle kõik lihased. „Tänu tõhususele on trenn ajaliselt lühem,“ selgitab treener. „20 minutit pingutad, annad endast kõik – ja siis saad samas kostüümis mõnusa lõõgastava massaaži, samal ajal kuulad kõrvaklappidest rahustavaid loodushääli.

Mõni jõuab selle kümne minuti jooksul uinudagi.“

Lõõgastus on oluline

Triin rõhutab, et lõõgastus trenni lõpus on äärmiselt oluline: „Keha tahab saada mingi protsendi koormust, et ainevahetus, vereringe ja kõik muu tööle hakkaks, tekiks heaoluhormoon, aga selle tekkimiseks on pärast koormust tingimata vaja ka lõõgastust – alles kõik see kokku annab tõelise efekti. Inimesed on öelnud, et lõpuks on tunne, nagu oleksid tulnud puhkusereisilt.“ Kes nakkusohtu väga pelgab või mõnel muul põhjusel eelistab treenida omaette, saab valida virtuaaltreeningu, mis annab võimaluse pärast esimesi kordi igasugust kontakti vältida. „Esimesel korral kohtutakse personaaltreeneriga konsultatsiooniks: pannakse plaanid paika, treener koostab trennitulija eesmärkidele vastava kava,“ kirjeldab Triin Tšoritš. „Järgmises trennis näitab treener kõik kätte: kust mida võtta, kuidas virtuaaltreeninguks arvutist endale vajalik leida ja muud sellised asjad. Kolmandal korral vaatab treener kõrvalt, kas kõik on meeles – aga sekkub vaid siis, kui treenija hätta kipub jääma või kui on vaja harjutuste sooritamise juures midagi korrigeerida. Edasi võib see, kel soovi, käia virtuaaltrennis nii, et ta stuudios üldse kellegagi kokku ei puutu. Kusjuures tulla võib kaks kätt taskus: kõik treeninguvahendid, aga ka rõivad, tossud, sokid ja käterätid on kohapeal olemas.“ Kui EMS treening mingil põhjusel ei sobi, saab muidugi teha tavatrenni treeneri vahetul või virtuaalsel juhendamisel. Ka tavatrenn lõpeb lõõgastava massaažiga.

Rubriik

19

Neljapäev, 19. november 2020

Erakogu

Stuudio Noexcuse Body+ üks suur pluss on, et sinna võib kaasa võtta ka lapsed. Nad ei passi seal niisama, vaid teevad harjutusi kaasa – kas koos vanematega või päris oma trennikava järgi.

Organism vajab lisavitamiine Meie kliimas tuleks sügisest kevadeni võtta iga päev D-vitamiini, sest seda vitamiini sünteesib organism päikesevalguse abil – siin kandis on vajalikku kogust D-vitamiini vaid päikese toimel suvelgi raske kätte saada, rääkimata siis sügisest ja talvest. D-vitamiin toetab immuunsüsteemi, selle nappus toob kaasa väsimuse ja organismi vastupanuvõime vähenemise.

Viirushaiguste hooajaks valmistudes ei maksa unustada ka C-vitamiini. See on tugev antioksüdant, mis aitab ennetada vabade radikaalide tekitatavaid kahjustusi ja tugevdab samuti immuunsüsteemi. Külmetushaiguste perioodil tasub igapäevast C-vitamiini annust suurendada – uuringud näitavad, et siis võib haigus kulgeda kergemini.

Viiruste hoogsa leviku ajal tasub apteegist küsida ka tsinki, magneesiumi, seleeni ja oomega-3 rasvhappeid, kuna kõik need on immuunsüsteemi tugevdamiseks väga olulised.

Allikas: Apotheka proviisor Izabelle Adamson / Õhtuleht

HÜPOALLERGEENNE • SOBIB TUNDLIKULE NAHALE EI SISALDA MINERAALÕLI • PARABEENE • FTALAATE

20

Toit

Kollane kalasupp

NEL JAL E Valmistusaeg: 25 minutit Vaja läheb: 1 sl õl i, 1 tl karrit, 4 porg andit, 100 g porru köögiviljapuljong t, 5 dl kala- või it, 1 dl kiirriisi, 1 pu rk (200 g) kookospii koort, 300 g valg ma, 2 dl kohviet kala (võib ka kü lmutatud).

Serveerimiseks: värsket koriandrit või peterselli Valmistamine: Ku umuta kastruli põ hjas õli, lisa karri Lisa kooritud ja vii ja kuumuta 1 minu lutatud porgandid t. ning porru, kuum minut. Pane juurd uta segades mõn e puljong ja riis, ha i ut a väiksel tulel 10 kospiim, kohvikoor minutit. Lisa kooja tükeldatud kala , kuumuta väiksel ehk kuni kala on kü tulel veel 5 minu ps. Raputa servee tit rimisel peale koria peterselli. Allikas: Lia ndrit või hakitud Virkus, Pille Enden „Nu

Neljapäev, 19. november 2020

tika perenaise kok

araamat“, kirjast

a kaste letšog

Hakklihg:a20 minutit

NEL

us Hea Lugu

JAL

E

tl rk letšot, 2 e 1 sibul, 1 pu a, ih Valmistusa kl ak h 400 g sega ipart.

Vaja läheb: ola, musta p itud sibul, asiilikut, so b d kliha ja hak u at ak h at il iv n ku an p o, sega ta is n a peale letš ine: Pruu iilikuga. Val Valmistam as b el pipra ja ve ra ta ip ola, p l maitses se u ad aj V maitsesta so a. vett. keema tõust s, lisa veidi läbi ning lase dub liiga pak at“, kirjastus Hea Lugu n tu e st ka i Ku kokaraam ja soolaga. ika perenaise Enden „Nut Allikas: Lia

Virkus, Pille

aa

Jaan Heinm

NÄLG NÄPISTAB: mida perele kiirelt pakkuda Argiõhtul pole aega pikalt pliidi ääres askeldada. Ja kui aus olla, siis alati pole enam jaksugi, samas tahaks perele ikkagi midagi maitsvat ja tervislikku pakkuda.

KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee

Külmal ajal on hea mõte pakkuda õhtusöögiks mõnd toekat suppi. „Keedan pea iga nädal endale suppi, mulle lihtsalt maitsevad need soojendavad leemed,“ ütleb kokaraamatute autor ja Eesti Naise köögitoimetaja Lia Virkus. „Kalasupid meeldivad mulle väga, nii punasest kui ka valgest kalast saab eri versioone. Hapukapsasupi isu on vahel suisa ohjeldamatu,“ tõdeb Lia. Ta tuletab meelde, et supp aitab ka aega kokku hoida. Kui ühel päeval piisavalt suur potitäis valmis keeta, on ka järgmisel õhtul kuum supp viie minutiga laual. Pealegi läheb hapukapsasupp soojendades iga korraga aina paremaks.

Ka koolilapsel on lihtne endale lõunaks suppi soojendada.

Tervisliku toitumise juurde kuuluvad kindlasti köögiviljad ja sestap on need ka Lia igapäevamenüüs. Mida erivärvilisemad köögiviljad on, seda parem ja supiks sobivad praktiliselt kõik eestlase traditsioonilised juurikad. Kui kana- ja hakklihasupist köögiviljadega on perel oma lemmikretsept olemas, siis vahelduseks soovitab Lia proovida peedisuppi hakklihaga, tomati-läätsesuppi ning panna hernesupi hoopis ahju hauduma. Kes aga kardab, et köögiviljasupist kõht tühjaks jääb, võib keeta kruubisuppi, olgu siis liha või seentega.

Köögiviljadega saab nii maitset, tervislikkust kui ka silmailu – pimedal novembriõhtul ei maksa sedagi alahinnata – lisada ka hakkliharoogadele. Pealegi valmib hakkliha kiirelt ja selle kasutusvõimalusi piirab ainult perenaise fantaasia. Aga ka kõige lihtsam hakklihakaste maitseb õigesti valmistades

väga hästi. Sestap vala ära hakkliha praadimisel pannile tekkiv vedelik ja keera kuumust juurde, muidu saad keedetud liha. Maitsesta liha kohe ka soola ja pipraga, sest sibul muutub praadides magusaks ja muidu satuvad pärast süües hamba alla magusad sibulatükid. Kui plaanid kastet hiljem soojendada, tuleks seda paksendada maisi- ja mitte kartulitärklisega. Kartulitärklisega paksendatud kaste hakkab soojendades ebameeldivalt venima.

Lõpuks tuleks kaste jätta paarikümneks minutiks tasasele tulele hauduma, et ka kaste ise saaks rohkem liha maitset.

Pea sama palju erinevaid roogi kui hakklihast võib teha kanast. Kiirelt valmiv kana kuulub ka Lia argiste lemmikute juurde, sageli armastab ta teha kas magushaput kana, kanapilaffi või vokib seda koos riisi ja ananassiga. Ära ei ütle ta ka kanamaksakastmest. Õhtulehe lugejatel soovitab ta proovida oma lemmik-hakklihakastet, mille valmistamisega on ainult üks probleem – letšo maitseb otse purgist lusikaga võttes nii hästi, et lõpuks polegi pannile midagi panna.

REKLAAMTEKST

Rubriik

21

Neljapäev, 19. november 2020

Taimsete Oomegarasvhapete Kompleks Green Oil on asendamatu kombinatsioon oomega 3,6 ja 9 rasvhapetest, mis on saadud taimedest ja seemnetest.

G

reen Oil on Rootsis toodetud optimeeritud koostisega looduslik taime- ja seemneõlide kombinatsioon.

Green Oil on taimses kapslis, mis on väike ja kergesti neelatav, seega sobib ideaalselt ka taimetoitlastele ja veganitele.

Külmpressitud taimsed õlid saadakse linaseemnetest, kuningakepi- ja rapsi taimedest, mis sisaldavad rohkelt oomega 3,6 ja 9 rasvhappeid. Green Oil sisaldab looduslikke küllastamata rasvhappeid ALA (alfa-linoleenhape), mis aitavad säilitada vere normaalset kolesteroolitaset.

Organismile kasulik toime saavutatakse, kui päevas manustada 2 g ALA-d.

Alfa- linoleenhape

Alfa-linoleenhape või ALA on looduslikult esinev rasvhape, mida meie keha ise toota ei suuda kuid, mis on organismile väga vajalik. ALA täidab elutähtsaid funktsioone rakutasandil ning on antioksüdant, mis kaitseb rakke kahjulike mõjude eest.

Toiduained, mis sisaldavad Omega-3 rasvhappeid – Kas sa tarbid mõnda neist igapäevaselt?

Makrell Sardiinid Anšoovised

Kust Green Oili osta saab

Chia-seemned

Tooted on saadaval apteekides, tootja kodulehel

Linaseemned

www.newnordic.ee või telli telefonil 684 3838

Kui sinu vastus nendele küsimustele on EI, siis Green Oil on kindlasti see, mida sa peaksid proovima.

22

Toit

Koolilapsed armastavad enim kaerahelbeputru Oktoober oli pudrukuu ja viiendat korda kutsuti Eesti põhikoolide õpilasi sel puhul uusi teraviljatoitude retsepte nuputama, koos kokkama, aga ka pudrust luuletama ja joonistama.

Küll katsetati tatraputru lihaga, mannaputru moosiga; prooviti hirsi-, odrahelbe- ja riisiputru; kõikvõimalikke põnevaid ja maitsvaid teraviljatoite kaerahelbeküpsistest ja pannkookidest kuni pudrukotlettideni. Kõigist toitudest kõige sagedamini keedeti siiski kaerahelbeputru. Seega läks aasta pudru tiitel ka tänavu kaerahelbepudrule – juba kolmandat aastat järjest.

Seda putru keedeti nii vee kui ka piimaga, kaunistati puuviljade, marjade, mandlilaastude, rosinate, nonparellide, Mirtel Randvere kooli 1b klassist oma šokolaadise kaerahelbepudruga. Erakogu

küpsiste ja šokolaadiga. Kaerahelbepudrule järgnesid manna- ja riisipuder.

Kokku oli osalejaid üle nelja tuhande.

Pudruprogrammi eesmärk on tutvustada Eesti koolilastele teraviljatoite ja tervislikku toitumist ning propageerida läbi mänguliste tegevuste hommikupudru söömist. Programmis osales üle nelja tuhande õpilase, kõik osalejad said tunnustuseks diplomi.

Täistera kaerahelbepuder

Pane potti veega keema täisterakaerahelbed, sega ja keeda, kuni need on peaaegu pehmed. Siis lisa maitseks näpuotsaga soola, mõnuga vanilli ja kaneeli ning riivi sisse natuke muskaatpähklit. Viimase lihvi ja võrratu maitse annavad pudrule kergelt praetud kaneeliõunad meega.

Allikas: Paldiski ühisgümnaasium

KERSTI EERO

Aldo Luud

Rubriik

23

Neljapäev, 19. november 2020

Lapse suhe toiduga saab alguse pere toidulauast Paljud lapsevanemad on pidanud põdema oma lapse söögiisu pärast, on see siis väga kehv või ülearugi hea. Millal on põhjust lapse toitumise pärast tõsiselt muret tunda ja mida söömishäirete puhul ette võtta, selgitab lastearst Külli Muug.

Kui lapse ülemäärane isu või, vastupidi, isutus kestab pikemat aega, võib see tekitada terviseprobleeme. Ülekaalulistel lastel võib lisakilodega probleeme olla ka täiskasvanuna, sealjuures võib lapseeas ülekaalu tekitada juba suhteliselt väike kalorite liigtarbimine kombinatsioonis napi füüsilise aktiivsusega. Neil lastel, kes söövad pidevalt liiga vähe, jääb aga vajaka normaalseks füüsiliseks arenguks vajalikest toitainetest.

Lapse isu sõltub tema energiavajadusest, kasvukiirusest, päeva teistest toidukordadest jmt. Oluline on jälgida füüsilise arengu näitajaid (kasvu- ja kaalukõverad), ning hoida igapäevasel toitumisel silm peal. Kui väikelaps ei söö üldse või sööb väga valikuliselt ja vaid väheseid toite, tuleks kindlasti pidada nõu lastearsti või toitumisnõustajaga.

Lapsed kööki appi

Uuringud näitavad, et ülekaalulisuse juures mängivad olulist rolli nii geenid kui ka keskkond: millised on perekondlikud söömisharjumused, missugune on lapse füüsiline aktiivsus, kui kaloririkas on igapäevaselt pakutav toit jmt. Lapse arenguks on vajalik, et ta sööks midagi igast olulisest toidugrupist: piimatooteid, puu- ja köögivilju, liha- ja teraviljatooteid. Tuleb aga meeles pidada, et iga uus toit vajab harjumist. Kui laps on toidu suhtes valiv, võiks teda esialgu harjutada ühe

toidugrupiga, sest kui pakkuda kõiki korraga, võib see tekitada lisastressi.

Võimalikult vara võiks hakata lapsi toidutegemisse kaasama. Juba poolteiseaastane laps saab kenasti hakkama banaani koorimise või salatilehtede rebimisega, suurematest rääkimata - ja nii saab süvendada positiivset suhtumist toidusse.

Abi on ka kindlatest söögiaegadest: süüakse vaid söögiaegadel, mingit vahepealset isu rikkuvat näksimist pole.

Kolmele põhitoidukorrale lisaks võiks päevas olla kaks-kolm tervislikku vahepala.

Liigsöömisel on põhjused

Söömine on tihedalt seotud emotsioonidega. Väga levinud söömishäire nii laste kui ka täiskasvanute seas on stressisöömine – negatiivseid emotsioone püütakse toiduga leevendada.

Lapsevanema peamine roll on aidata lapsel tunnetega toime tulla, mitte keskenduda tema kaalule.

Ohtlik on ka premeerida või lohutada last toiduga, eriti magusa ja rasvasega. Ka sel juhul võib lapsel tekkida toiduga ebatervislik emotsionaalne side, mis võib viia tõsiste toitumishäireteni. Toit ei ole stressileevendus ega auhind.

Mõistlik on toitumisharjumuste kujundamisel last mitte sundida, vaid püüda talle selgeks teha, mis on tema keha ja vaimu jaoks hea ja kasulik, harjutada teda järk-järgult seni proovimata maitsetega ja äratada nii loomulikku huvi uute maitsete vastu. Lapseeas omaks võetud toitumisharjumused kipuvad inimesega kaasas käima kogu elu, seepärast on oluline luua varakult toiduga tervislik ja tasakaalus suhe. IA MIHKELS

24

Rubriik

Külmetuse abi

Neljapäev, 19. november 2020

APTEEGIST ADDITIVA C-VITAMIIN Kiire toimega vees lahustuv C-vitamiin aitab vabaneda külmetusnähtudest, väsimusest ja kurnatusest nii igapäevaselt kui ka külmetuse perioodil. Üks punase apelsini maitsega tablett sisaldab 1000 mg C-vitamiini.

CARMOLISE TILGAD Valmista soe tee ja tilguta teetassi 5-10 tilka Carmolise tilkasid. Ära teed sega.

Hinga sisse teeaurusid. Kui Carmolise lõhn hakkab vaikselt lahtuma, siis lisa paar tilka juurde ja jätka inhalatsiooni.

Lõpuks sega ürditilgad tee sees lusikaga ära ning joo teesegu soojana.

VOCAL IMEMISTABLETID Vocal imemistabletid pehmendavad kurku ning toetavad immuunsust.

Islandi käokõrva samblik leevendab köhaärritust, kähedat häält ning suu ja kurgu kuivust. Vitamiin C ja tsink aitavad kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele ning kaitsevad rakke oksüdatiivse stressi eest.

ADDITIVA KUUMAD JOOGID Meeldiva maitsega kosutavad kuumad joogipulbrid C- ja D-vitamiini ning tsingiga.

Ei sisalda palavikualandajaid! Sobivad ka lastele ja rasedatele! Kasutamine: lahustada üks portsjonpakk 150 ml-s kuuxmas vees (soovitavalt kuni 60 °C).

RHINITIX NINASPREI Aitab ennetada viiruseid.

Rhinitix ninasprei katab nina limaskesta kaitsva ja niisutava kihiga, mis piirab allergeenide, bakterite ja viiruste (nt rino- ja koroonaviiruste) kinnitumist, läbitungimist ja levikut.

Ei tekita sõltuvust. Ei sisalda säilitusaineid.

10 ml pudel, 200 ühekordset annust.

PROSPAN

Luuderohulehtede kuivekstrakt

Ainukesed taimset toimeainet sisaldavad veeslahustuvad tabletid röga lahtistamiseks köha korral. Võib lahustada tassitäies kuumas või külmas vees. Suhkruvabad, ei sisalda värvaineid, sobib ka diabeetikutele.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Müügiloa hoidja Eesti esindus: Sirowa Tallinn AS